2-20-18742/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18742 Määrata C, Q ja W ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1092 eurot
Legislator headnote
AI generated2-20-18742/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18742 Määrata C, Q ja W ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1092 eurot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve
Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-18742
Kohtuasi
X hagi C, Q ja W vastu kinnistusraamatus kannete
parandamiseks ja tahteavalduste kohtulahendiga
asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
69 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja III W (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18742
muutmata.
2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.
4. Määrata C, Q ja W ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1092 eurot
ning mõista nimetatud summa X-lt C, Q ja W kasuks solidaarselt välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni
kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras viivist.
5. Asendada jõustunud kohtuotsuses C nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte
avaldada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. X (hageja) esitas 18. detsembril 2020 (täpsustatud 26. jaanuaril 2021) Harju Maakohtule C
(kostja I), Q (kostja II) ja W (kostja III) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid II ja III
andma nõusolekud aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXX) (kinnisasi) 891/9209
kaasomandiosa
ebaõige
omanikukande
parandamiseks
ja
nende
kustutamiseks
kinnistusraamatust kinnisasja omanikena ning kohustada kostjat I sõlmima käsutustehing,
millega ta annab nõusoleku omandiõiguse ülekandmiseks ja enda kustutamiseks registriosast
numbriga XXXXX kaasomandiosa omanikuna ja uue omanikuna hageja sisse kandmiseks.
Hageja palub asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja
jätta solidaarselt kostjate kanda.
Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja kinnisasja 561/9209 suuruse mõttelise osa
kaasomanik. 31. märtsil 2017 sõlmisid kostjad müügilepingu (müügileping), millega kostja I
müüs kostjatele II ja III kinnisasjast 534/9209 suuruse mõttelise osa hinnaga 69 500 eurot.
Hageja ostueesõiguse omajana sai teate müügilepingu sõlmimise kohta kostja II käest isiklikult
allkirja vastu kätte 18. oktoobril 2017. Notar tõestas 15. detsembril 2017 avalduse, milles hageja
väljendas soovi teostada müügilepingu suhtes ostueesõigust. Hageja edastas avalduse kostjate
müügilepingus märgitud e-posti aadressidele 18. detsembril 2017 kell 20.58. Teade jõudis kahe
sekundi jooksul nende teenusepakkuja serverisse. Seega on avaldus esitatud ostueesõiguse
teostamiseks ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul (võlaõigusseaduse (VÕS) § 250). Kostja I
teadis tähtaja saabumisest ning oleks vajadusel saanud oma tervisliku seisundi tõttu abilise või
esindaja kaasata. Hagejal puudusid muud kostja I kontaktandmed.
Kostjate vastuväited
2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostjate vastuväidete kohaselt ei teostanud hageja ostueesõigust tähtaegselt, sest hageja e-kiri
ei ole kostjani I jõudnud ega olnud kostjal I hageja ostueesõiguse teostamise avaldusega
mõistlikku võimalust ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul tutvuda. Hagejal oli võimalik
esitada kostjatele avaldus juba 15. detsembril 2017. Kuivõrd hageja viivitas avalduse
esitamisega viimase hetkeni, siis peaks selle saajani mittejõudmise riski kandma hageja. Samuti
ei soovinud ta, et notar edastaks avalduse ise kostjale I, seega loobus hageja turvalisest
edastamise viisist vabatahtlikult. Olulise avalduse e-posti teel tähtaja viimase päeva õhtul
saatmine ei olnud mõistlik. E-posti regulaarset kontrollimist hilisõhtul ei saa mõistlikult
eeldada. Lisaks tuleb arvestada, et kostja I on sündinud 1940. a ning tema tervis on nõrgenenud,
sh on tal nägemisprobleemid. Asjaolu, et e-kiri on välja saadetud ja see on jõudnud Google’i
pakutava e-posti teenuse Gmail keskkonda, ei kinnita, et kostjal I oli võimalus sellega tutvuda.
Hagejal oli võimalus esitada hagi kostjate vastu kolme aasta jooksul, kuid hageja on jätnud
hagiavalduse esitamise viimasele hetkele, mistõttu oleks hagi rahuldamine ka vastuolus hea usu
põhimõttega (VÕS § 6 lg 2). Kostjad on arvestanud, et hagejal ei ole nende suhtes rohkem
pretensioone. Hageja esindaja ei vastanud kostja I esindaja viimasele, 29. mai 2018. a kirjale,
milles viimane selgitas, miks hageja õiguslik käsitlus on ebaõige. Hageja nõue võib olla
motiveeritud hoopis kinnisvarahindade vahepealsest tõusust. Selline hageja käitumine on
ilmselgelt pahatahtlik ja õigusi kuritarvitav.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 31. jaanuari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjatele hüvitatavate menetluskulude
suuruse.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidi hageja esitama kostjale I ostueesõiguse teostamise
avalduse hiljemalt 18. detsembril 2017, kusjuures tahteavalduse kehtivaks muutumiseks pidi
see olema kätte saadud, st jõudma kostja I elu- või asukohta ja kostjal I pidi olema mõistlik
võimalus sellega tutvuda hiljemalt 18. detsembril 2017 kell 24.00 (VÕS § 244 lg 4, § 250 ning
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-d 1 ja 2). Hageja 18. detsembril 2017 kell 20.58
e-kirja teel kostja I müügilepingus märgitud e-posti aadressile edastatud tahteavaldus jõudis
tähtaegselt kostja I teenusepakkuja serverisse, s.o tema mõjusfääri.
Samas ei olnud kostjal I enne ostueesõiguse teostamise tähtpäeva möödumist mõistlikku
võimalust tahteavaldusega tutvuda. Füüsilise isiku puhul ei saa eeldada saabunud e-kirjade
kontrollimist iga päev. Kohtupraktikas on varem leitud, et e-kirja puhul tuleb arvestada, et
mõistlik aeg e-kirja kättesaamiseks on 3 päeva või nädal aega. Seega muutus hageja
tahteavaldus kehtivaks kõige varem 21. detsembril 2017, s.o pärast tähtpäeva möödumist.
TsÜS § 69 lg 2 ei erista seda, millise konkreetse õigusliku tagajärje saabumisele on
tahteavaldus suunatud, mistõttu ei ole õige seisukoht, nagu ei tuleks kostjale I tagada mõistlikku
võimalust tahteavaldusega tutvuda põhjusel, et 18. detsembril 2017 saabus õigustlõpetav
tähtaeg, mis ei ole hageja jaoks soodne. Asjakohatu on ka hageja viide TsÜS § 69 lg-le 4, sest
see puudutab üksnes tahteavalduse jõudmist selle saajani.
Lisaks omab tähtsust see, et kostja I oli ostueesõiguse avalduse esitamisel 77-aastane. Hageja
ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja I kontrollib e-postkasti iga päev, veel enam iga tund, sh
hilisel õhtutunnil. Samuti oli e-kiri saadetud jõulupühade-eelsel ajal, s.o ajal, mil inimestel on
tavapäraselt kiire seoses perekondlike sündmustega. Ka sellega oleks hageja saanud arvestada.
Samuti kinnitab asjaolu, et kostja I silmad olid haiged, et ei ole mõistlik eeldada, et ta õhtu ja
öötundidel arvuti ekraani taga oma e-postkasti kontrollib, mis on üldteadaolevalt silmadele
koormav. Tahteavalduse kättesaamise riski kannab selle saatja, st praegusel juhul hageja, kellel
oli õigustatud isikuna kohustus hoolitseda selle eest, et kostjale I suunatud tahteavaldus jõuab
ettenähtud tähtpäevaks kehtivalt kätte. Seetõttu on asjakohatud hageja etteheited, et kostjad ise
hageja käest ei küsinud, kas ta soovib ostueesõigust teostada või selle kohta, miks kostja I
tähtaja viimase päeva õhtu- ja öötundideks enda kõrvale abistajat ei kutsunud. Eeltoodust
tulenevalt ei loeta hageja ja kostja I vahel müügilepingut sõlmituks ja tal ei ole õigust nõuda
kinnistusraamatus vastavate omanikukannete muutmist.
Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue
otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal I ei olnud enne ostueesõiguse teostamise tähtaja
möödumist mõistlikku võimalust hageja ostueesõiguse kasutamise avaldusega tutvuda. Hageja
sai kostjale I avalduse edastamisel lähtuda vaid sellest, et kostja I on 77-aastane ning iseseisvalt
ja teovõimelisena sõlminud kinnisasja müügilepingu, muudest kostja I tervisega seotud
asjaoludest hageja teadlik ei olnud. Tulenevalt notari antud selgitustest müügilepingu
sõlmimisel teadis kostja I ostueesõiguse kasutamise õigusest ja selle teostamise tähtajast.
Tegemist oli sündmusega, mille vastu kostjal I oli huvi ja eelduslikult oli kostjal I seega mõistlik
võimalus seda huvi rahuldada ning vaadata ka 18. detsembri 2017. a õhtul vajadusel oma
postkasti. Kostja I oli ise müügilepingus avaldanud oma e-posti aadressi ja müügilepingus
märgitud elukoht oli sama lepinguga võõrandatud, seega ei olnud hagejale teada ega olnud
kostja I teatanud muudest võimalustest talle teate edastamiseks.
Kui nõustuda maakohtu sedastatud mõistliku tutvumise tähtajaga, siis muutuks ostueesõiguse
teostamise kahekuuline tähtaeg e-kirjaga teavitamise korral tunduvalt lühemaks. Hageja leiab
erinevalt maakohtust, et TsÜS § 69 lg 4 puudutab ka mõistlikku võimalust tahteavaldusega
tutvuda. Kuna hageja saatis ostueesõiguse teostamise avalduse kostja I müügilepingust
nähtuvale e-posti aadressile ja see jõudis tema mõjusfääri, siis kannab avalduse saajani
mittejõudmise riski kostja I. Lisaks jättis maakohus riski jaotamisel poolte huvid kaalumata.
Eeltoodut ei muuda ka maakohtu viidatud kostja I kõrge vanus, tervislik seisund ja pühade-
eelne aeg, sest objektiivselt võttes ei takistanud need tal 18. detsembri 2017. a õhtul vajadusel
oma e-postkasti sisu vaadata. Kostja I tervislik seisund ei olnud selline, mis oleks tal välistanud
võimaluse oma postkasti vaadata. Samuti oli kostjal I võimalik vajadusel kõrvalist abi paluda.
Vastustajate seisukoht
5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse
tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657
lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud kinnisasja mõttelise osa ostueesõigust
tähtaegselt või mitte. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et tuvastatud asjaoludel
sai hageja VÕS § 249 kohase teavituse 31. märtsil 2017 sõlmitud müügilepingu kohta
18. oktoobril 2017, kuid teostas AÕS § 73 lg-s 2 sätestatud ostueesõigust hilinenult (vt
VÕS § 250 ja TsÜS § 136 lg 3). Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale
seisukohale ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses
kordab hageja esimese astme menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neid väiteid
vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest käsitlenud.
8. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et hageja sai
müügilepingu sõlmimise kohta teate 18. oktoobril 2017, samuti, et hageja edastas ostueesõiguse
teostamise avalduse kostjate poolt müügilepingus märgitud e-posti aadressidele 18. detsembril
2017 kell 20.58. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tahteavaldus on kätte saadud ja
muutunud kehtivaks VÕS §-s 250 nimetatud kahe kuu pikkuse tähtaja jooksul.
9. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega TsÜS § 69 lg 2 tõlgendamisest ning leiab, et kuna
praeguses asjas oli tegemist õigust lõpetava tähtajaga, mille kulgemise algus ja lõpp oli pooltele
teada, siis oli kostjal I õigustatud huvi tutvuda talle e-posti teel saadetud avaldusega
18. detsembril 2017 kella 24.00-ni. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
9.1. Maakohus on otsuses tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludele andnud õige õigusliku
hinnangu.
Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja poolt 18. detsembril 2017 saadetud e-kiri
jõudis tähtaegselt kostja I teenusepakkuja serverisse. Kostjate apellatsioonkaebuse vastuses
esitatud väited ei anna alust järelduseks, et maakohus on asjaolu tuvastamisel rikkunud
menetlusõiguse norme. Maakohus on põhjendanud, miks ta Google meilikonto väljatrükiga
arvestab ning leidnud õigesti, et kostjate väited ei anna alust jätta tõend selle
ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata.
9.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et e-kirja kostja I mõjusfääri saabumine ja mõistlik
võimalus ostueesõiguse teostamise avaldusega tutvuda on eraldi hinnatavad asjaolud. Samuti
nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tahteavalduse kehtivaks muutumise teine
tingimus, s.o tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega, on täitmata. Ekslik on hageja
käsitlus TsÜS § 69 lg 2 tõlgendamise kohta, sest nimetatud sättes välja toodud tahteavalduse
kättesaamise eeldused ei sõltu sellest, kas tahteavalduse saaja teab konkreetse tähtpäeva
saabumist või mitte. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti materiaalõiguse normi
tõlgendamisel viidanud kohtupraktikale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2018 otsus
tsiviilasjas nr 2-18-153, p 34; Riigikohtu 29. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-
14714/65, p 11.2).
9.3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades
(kostja I vanus ja tervislik seisund) sai hageja tahteavaldus muutuda kehtivaks kõige varem
21. detsembril 2017. Kolleegiumil pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
Maakohus on poolte õigustatud huve kaaludes välja selgitanud, arvestades kõiki poolte kohtu
ette toodud asjaolusid ning hinnates tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja
objektiivselt, kas avalduse tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kandis hageja või kostja I.
Hageja on ebaõigesti leidnud, et maakohus pidi riski hindamisel kaaluma hageja ostueesõiguse
teostamise õigustatud huvi, mis seisneb selles, et hageja saab oma kaasomandi osa suurendada
ning vältida kolmandate isikute sattumist kaasomanike ringi. Hageja on teinud Riigikohtu
19. detsembri 2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05 p-st 10 ebaõige järelduse, justkui
tuleks seda asjaolu riski hindamisel kaaluda.
10. Maakohus on rahuldanud kostja I taotluse asendada kooskõlas TsMS § 462 lg-ga 2
kohtuotsuses tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi,
sünniaega ega aadressi. Ringkonnakohus asendab omal algatusel jõustunud kohtuotsuses
kostja I nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikusta tema isikukoodi, sünniaega ega
aadressi.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud
menetluskulude jaotust muuta.
12. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1).
Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud
jätta hageja kanda. Kuna hageja esitas kostjate vastu ühise hagi ning kostjad osalesid
kohtumenetluses ühiselt, tuleb kostjate menetluskulud jätta solidaarselt hageja kanda.
13. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks kostjate
apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
14. Apellatsioonimenetluses on kostjad palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu
1911 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjatele osutatud õigusabi 12 tundi ja 15
minutit tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kostjad on kinnitanud, et kõik kohtule
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses
praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kuivõrd käesoleval juhul on õigusabi saajateks
füüsilised isikud, kes taotlevad menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, tuleb
menetluskulud arvestada koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et kostjate
apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
15. Arvestades, et sama vandeadvokaat on kostjaid esindanud kogu menetluse käigus ning
menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et menetlusdokumentides korratakse
menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti, on apellatsioonkaebusele
vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega
tutvumine) põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja
koostamise põhjendatud ajakulu kokku 1 tund. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot
(käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut
arvestades on kostjate põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1092 eurot (= 7 x
130 x 1,2 eurot). Lisaks peab hageja tulenevalt kostjate taotlusest tasuma hüvitatavatelt
menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)