Legislator Case Law & Legislation
2-20-18742/32 AI generated

2-20-18742/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-18742/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18742 Määrata C, Q ja W ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1092 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-20-18742/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18742 Määrata C, Q ja W ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1092 eurot

Keywords

AI generated
electronic service of documents e-justice electronic signature electronic auction irregular postal delivery digital divide
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18742

Kohtuasi

X hagi C, Q ja W vastu kinnistusraamatus kannete

parandamiseks ja tahteavalduste kohtulahendiga

asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

69 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-18742

muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

4. Määrata C, Q ja W ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 1092 eurot

ning mõista nimetatud summa X-lt C, Q ja W kasuks solidaarselt välja.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

5. Asendada jõustunud kohtuotsuses C nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte

avaldada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 18. detsembril 2020 (täpsustatud 26. jaanuaril 2021) Harju Maakohtule C

(kostja I), Q (kostja II) ja W (kostja III) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid II ja III

andma nõusolekud aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXX) (kinnisasi) 891/9209

kaasomandiosa

ebaõige

omanikukande

parandamiseks

ja

nende

kustutamiseks

kinnistusraamatust kinnisasja omanikena ning kohustada kostjat I sõlmima käsutustehing,

millega ta annab nõusoleku omandiõiguse ülekandmiseks ja enda kustutamiseks registriosast

numbriga XXXXX kaasomandiosa omanikuna ja uue omanikuna hageja sisse kandmiseks.

Hageja palub asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja

jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja kinnisasja 561/9209 suuruse mõttelise osa

kaasomanik. 31. märtsil 2017 sõlmisid kostjad müügilepingu (müügileping), millega kostja I

müüs kostjatele II ja III kinnisasjast 534/9209 suuruse mõttelise osa hinnaga 69 500 eurot.

Hageja ostueesõiguse omajana sai teate müügilepingu sõlmimise kohta kostja II käest isiklikult

allkirja vastu kätte 18. oktoobril 2017. Notar tõestas 15. detsembril 2017 avalduse, milles hageja

väljendas soovi teostada müügilepingu suhtes ostueesõigust. Hageja edastas avalduse kostjate

müügilepingus märgitud e-posti aadressidele 18. detsembril 2017 kell 20.58. Teade jõudis kahe

sekundi jooksul nende teenusepakkuja serverisse. Seega on avaldus esitatud ostueesõiguse

teostamiseks ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul (võlaõigusseaduse (VÕS) § 250). Kostja I

teadis tähtaja saabumisest ning oleks vajadusel saanud oma tervisliku seisundi tõttu abilise või

esindaja kaasata. Hagejal puudusid muud kostja I kontaktandmed.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjate vastuväidete kohaselt ei teostanud hageja ostueesõigust tähtaegselt, sest hageja e-kiri

ei ole kostjani I jõudnud ega olnud kostjal I hageja ostueesõiguse teostamise avaldusega

mõistlikku võimalust ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul tutvuda. Hagejal oli võimalik

esitada kostjatele avaldus juba 15. detsembril 2017. Kuivõrd hageja viivitas avalduse

esitamisega viimase hetkeni, siis peaks selle saajani mittejõudmise riski kandma hageja. Samuti

ei soovinud ta, et notar edastaks avalduse ise kostjale I, seega loobus hageja turvalisest

edastamise viisist vabatahtlikult. Olulise avalduse e-posti teel tähtaja viimase päeva õhtul

saatmine ei olnud mõistlik. E-posti regulaarset kontrollimist hilisõhtul ei saa mõistlikult

eeldada. Lisaks tuleb arvestada, et kostja I on sündinud 1940. a ning tema tervis on nõrgenenud,

sh on tal nägemisprobleemid. Asjaolu, et e-kiri on välja saadetud ja see on jõudnud Google’i

pakutava e-posti teenuse Gmail keskkonda, ei kinnita, et kostjal I oli võimalus sellega tutvuda.

Hagejal oli võimalus esitada hagi kostjate vastu kolme aasta jooksul, kuid hageja on jätnud

hagiavalduse esitamise viimasele hetkele, mistõttu oleks hagi rahuldamine ka vastuolus hea usu

põhimõttega (VÕS § 6 lg 2). Kostjad on arvestanud, et hagejal ei ole nende suhtes rohkem

pretensioone. Hageja esindaja ei vastanud kostja I esindaja viimasele, 29. mai 2018. a kirjale,

milles viimane selgitas, miks hageja õiguslik käsitlus on ebaõige. Hageja nõue võib olla

motiveeritud hoopis kinnisvarahindade vahepealsest tõusust. Selline hageja käitumine on

ilmselgelt pahatahtlik ja õigusi kuritarvitav.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 31. jaanuari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjatele hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidi hageja esitama kostjale I ostueesõiguse teostamise

avalduse hiljemalt 18. detsembril 2017, kusjuures tahteavalduse kehtivaks muutumiseks pidi

see olema kätte saadud, st jõudma kostja I elu- või asukohta ja kostjal I pidi olema mõistlik

võimalus sellega tutvuda hiljemalt 18. detsembril 2017 kell 24.00 (VÕS § 244 lg 4, § 250 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-d 1 ja 2). Hageja 18. detsembril 2017 kell 20.58

e-kirja teel kostja I müügilepingus märgitud e-posti aadressile edastatud tahteavaldus jõudis

tähtaegselt kostja I teenusepakkuja serverisse, s.o tema mõjusfääri.

Samas ei olnud kostjal I enne ostueesõiguse teostamise tähtpäeva möödumist mõistlikku

võimalust tahteavaldusega tutvuda. Füüsilise isiku puhul ei saa eeldada saabunud e-kirjade

kontrollimist iga päev. Kohtupraktikas on varem leitud, et e-kirja puhul tuleb arvestada, et

mõistlik aeg e-kirja kättesaamiseks on 3 päeva või nädal aega. Seega muutus hageja

tahteavaldus kehtivaks kõige varem 21. detsembril 2017, s.o pärast tähtpäeva möödumist.

TsÜS § 69 lg 2 ei erista seda, millise konkreetse õigusliku tagajärje saabumisele on

tahteavaldus suunatud, mistõttu ei ole õige seisukoht, nagu ei tuleks kostjale I tagada mõistlikku

võimalust tahteavaldusega tutvuda põhjusel, et 18. detsembril 2017 saabus õigustlõpetav

tähtaeg, mis ei ole hageja jaoks soodne. Asjakohatu on ka hageja viide TsÜS § 69 lg-le 4, sest

see puudutab üksnes tahteavalduse jõudmist selle saajani.

Lisaks omab tähtsust see, et kostja I oli ostueesõiguse avalduse esitamisel 77-aastane. Hageja

ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja I kontrollib e-postkasti iga päev, veel enam iga tund, sh

hilisel õhtutunnil. Samuti oli e-kiri saadetud jõulupühade-eelsel ajal, s.o ajal, mil inimestel on

tavapäraselt kiire seoses perekondlike sündmustega. Ka sellega oleks hageja saanud arvestada.

Samuti kinnitab asjaolu, et kostja I silmad olid haiged, et ei ole mõistlik eeldada, et ta õhtu ja

öötundidel arvuti ekraani taga oma e-postkasti kontrollib, mis on üldteadaolevalt silmadele

koormav. Tahteavalduse kättesaamise riski kannab selle saatja, st praegusel juhul hageja, kellel

oli õigustatud isikuna kohustus hoolitseda selle eest, et kostjale I suunatud tahteavaldus jõuab

ettenähtud tähtpäevaks kehtivalt kätte. Seetõttu on asjakohatud hageja etteheited, et kostjad ise

hageja käest ei küsinud, kas ta soovib ostueesõigust teostada või selle kohta, miks kostja I

tähtaja viimase päeva õhtu- ja öötundideks enda kõrvale abistajat ei kutsunud. Eeltoodust

tulenevalt ei loeta hageja ja kostja I vahel müügilepingut sõlmituks ja tal ei ole õigust nõuda

kinnistusraamatus vastavate omanikukannete muutmist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal I ei olnud enne ostueesõiguse teostamise tähtaja

möödumist mõistlikku võimalust hageja ostueesõiguse kasutamise avaldusega tutvuda. Hageja

sai kostjale I avalduse edastamisel lähtuda vaid sellest, et kostja I on 77-aastane ning iseseisvalt

ja teovõimelisena sõlminud kinnisasja müügilepingu, muudest kostja I tervisega seotud

asjaoludest hageja teadlik ei olnud. Tulenevalt notari antud selgitustest müügilepingu

sõlmimisel teadis kostja I ostueesõiguse kasutamise õigusest ja selle teostamise tähtajast.

Tegemist oli sündmusega, mille vastu kostjal I oli huvi ja eelduslikult oli kostjal I seega mõistlik

võimalus seda huvi rahuldada ning vaadata ka 18. detsembri 2017. a õhtul vajadusel oma

postkasti. Kostja I oli ise müügilepingus avaldanud oma e-posti aadressi ja müügilepingus

märgitud elukoht oli sama lepinguga võõrandatud, seega ei olnud hagejale teada ega olnud

kostja I teatanud muudest võimalustest talle teate edastamiseks.

Kui nõustuda maakohtu sedastatud mõistliku tutvumise tähtajaga, siis muutuks ostueesõiguse

teostamise kahekuuline tähtaeg e-kirjaga teavitamise korral tunduvalt lühemaks. Hageja leiab

erinevalt maakohtust, et TsÜS § 69 lg 4 puudutab ka mõistlikku võimalust tahteavaldusega

tutvuda. Kuna hageja saatis ostueesõiguse teostamise avalduse kostja I müügilepingust

nähtuvale e-posti aadressile ja see jõudis tema mõjusfääri, siis kannab avalduse saajani

mittejõudmise riski kostja I. Lisaks jättis maakohus riski jaotamisel poolte huvid kaalumata.

Eeltoodut ei muuda ka maakohtu viidatud kostja I kõrge vanus, tervislik seisund ja pühade-

eelne aeg, sest objektiivselt võttes ei takistanud need tal 18. detsembri 2017. a õhtul vajadusel

oma e-postkasti sisu vaadata. Kostja I tervislik seisund ei olnud selline, mis oleks tal välistanud

võimaluse oma postkasti vaadata. Samuti oli kostjal I võimalik vajadusel kõrvalist abi paluda.

Vastustajate seisukoht

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657

lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud kinnisasja mõttelise osa ostueesõigust

tähtaegselt või mitte. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et tuvastatud asjaoludel

sai hageja VÕS § 249 kohase teavituse 31. märtsil 2017 sõlmitud müügilepingu kohta

18. oktoobril 2017, kuid teostas AÕS § 73 lg-s 2 sätestatud ostueesõigust hilinenult (vt

VÕS § 250 ja TsÜS § 136 lg 3). Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale

seisukohale ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses

kordab hageja esimese astme menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neid väiteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest käsitlenud.

8. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et hageja sai

müügilepingu sõlmimise kohta teate 18. oktoobril 2017, samuti, et hageja edastas ostueesõiguse

teostamise avalduse kostjate poolt müügilepingus märgitud e-posti aadressidele 18. detsembril

2017 kell 20.58. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tahteavaldus on kätte saadud ja

muutunud kehtivaks VÕS §-s 250 nimetatud kahe kuu pikkuse tähtaja jooksul.

9. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega TsÜS § 69 lg 2 tõlgendamisest ning leiab, et kuna

praeguses asjas oli tegemist õigust lõpetava tähtajaga, mille kulgemise algus ja lõpp oli pooltele

teada, siis oli kostjal I õigustatud huvi tutvuda talle e-posti teel saadetud avaldusega

18. detsembril 2017 kella 24.00-ni. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

9.1. Maakohus on otsuses tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludele andnud õige õigusliku

hinnangu.

Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja poolt 18. detsembril 2017 saadetud e-kiri

jõudis tähtaegselt kostja I teenusepakkuja serverisse. Kostjate apellatsioonkaebuse vastuses

esitatud väited ei anna alust järelduseks, et maakohus on asjaolu tuvastamisel rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohus on põhjendanud, miks ta Google meilikonto väljatrükiga

arvestab ning leidnud õigesti, et kostjate väited ei anna alust jätta tõend selle

ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata.

9.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et e-kirja kostja I mõjusfääri saabumine ja mõistlik

võimalus ostueesõiguse teostamise avaldusega tutvuda on eraldi hinnatavad asjaolud. Samuti

nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tahteavalduse kehtivaks muutumise teine

tingimus, s.o tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega, on täitmata. Ekslik on hageja

käsitlus TsÜS § 69 lg 2 tõlgendamise kohta, sest nimetatud sättes välja toodud tahteavalduse

kättesaamise eeldused ei sõltu sellest, kas tahteavalduse saaja teab konkreetse tähtpäeva

saabumist või mitte. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti materiaalõiguse normi

tõlgendamisel viidanud kohtupraktikale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-153, p 34; Riigikohtu 29. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-

14714/65, p 11.2).

9.3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades

(kostja I vanus ja tervislik seisund) sai hageja tahteavaldus muutuda kehtivaks kõige varem

21. detsembril 2017. Kolleegiumil pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Maakohus on poolte õigustatud huve kaaludes välja selgitanud, arvestades kõiki poolte kohtu

ette toodud asjaolusid ning hinnates tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, kas avalduse tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kandis hageja või kostja I.

Hageja on ebaõigesti leidnud, et maakohus pidi riski hindamisel kaaluma hageja ostueesõiguse

teostamise õigustatud huvi, mis seisneb selles, et hageja saab oma kaasomandi osa suurendada

ning vältida kolmandate isikute sattumist kaasomanike ringi. Hageja on teinud Riigikohtu

19. detsembri 2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05 p-st 10 ebaõige järelduse, justkui

tuleks seda asjaolu riski hindamisel kaaluda.

10. Maakohus on rahuldanud kostja I taotluse asendada kooskõlas TsMS § 462 lg-ga 2

kohtuotsuses tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi,

sünniaega ega aadressi. Ringkonnakohus asendab omal algatusel jõustunud kohtuotsuses

kostja I nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikusta tema isikukoodi, sünniaega ega

aadressi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

12. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1).

Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

jätta hageja kanda. Kuna hageja esitas kostjate vastu ühise hagi ning kostjad osalesid

kohtumenetluses ühiselt, tuleb kostjate menetluskulud jätta solidaarselt hageja kanda.

13. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks kostjate

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

14. Apellatsioonimenetluses on kostjad palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

1911 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjatele osutatud õigusabi 12 tundi ja 15

minutit tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kostjad on kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kuivõrd käesoleval juhul on õigusabi saajateks

füüsilised isikud, kes taotlevad menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, tuleb

menetluskulud arvestada koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et kostjate

apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

15. Arvestades, et sama vandeadvokaat on kostjaid esindanud kogu menetluse käigus ning

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et menetlusdokumentides korratakse

menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti, on apellatsioonkaebusele

vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega

tutvumine) põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamise põhjendatud ajakulu kokku 1 tund. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot

(käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut

arvestades on kostjate põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1092 eurot (= 7 x

130 x 1,2 eurot). Lisaks peab hageja tulenevalt kostjate taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)