1-21-360/73 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-360

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-360 (15221000099)

Kohtukoosseis

Kohtunik Elina Elkind

Sekretär

Liis Kaar, Ave Mõistlik

Kriminaalasi

Anne Tšistjakovi süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3

järgi ja Xi süüdistuses KarS § 210 lg 2 -

§ 22 lg 3 järgi

Süüdistatav

Anne Tšistjakov (elukoht: xxx; isikukood: 46903070226;

EV kodanik; xxxharidus; emakeel: eesti keel; xxx;

töökoht või õppeasutus: OÜ F; kriminaalkorras karistatud

ei ole)

Kaitsja

Vandeadvokaat Kristina Isokoski (määratud korras)

Tõkend

Ei ole kohaldatud

Süüdistatav

X (elukoht: xxx; isikukood: xxxxxxxxxxx, EV kodanik;

xxxharidus; emakeel: eesti keel; xxx; töökoht: xxx;

kriminaalkorras karistatud ei ole)

Kaitsja

Vandeadvokaat Sven Sillar (määratud korras)

Tõkend

Ei ole kohaldatud

Prokurör

Kristina Savtšenkova, Marek Soomaa

Kannatanu

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

1. Mõista X õigeks KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi.

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda Xi määratud kaitsja tasu

kokku summas 4866 eurot, sealhulgas määratud kaitsja tasu summas 3070,80

eurot kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni KrMS § 202 alusel.

3. Tunnistada Anne Tšistjakov süüdi KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle

karistuseks

rahaline

karistus

päevamäära

ulatuses,

lähtudes

miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o 800 eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel

arvata rahalise karistuse hulka KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasutud summa ehk 584

eurot, s.o lõplik karistus on 216 eurot.

4. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Anne Tšistjakovile mõistetud rahaline

karistus tuleb tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

igakuiselt 54 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300

Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitusena: „Anne

Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, rahaline karistus“.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Anne

Tšistjakovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osaliselt, s.o

3499 euro ulatuses ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha

876 eurot, kokku 4375 eurot, millest arvata maha KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel

tasutud summa 2575 eurot. Tasumisele kuulub seega 1800 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 1800 eurot

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150

eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99920700025638 ja selgitus „Anne

Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri

märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse

seadustiku järgses täitemenetluses.

7. KrMS § 175 lg 1 p-de 2 ja 4 ning KrMS § 180 lg 3 2. lause alusel tunnistajal seoses

kriminaalmenetluses osalemisega tekkinud kulu 67,47 eurot (millele lisandub

tunnistaja töötasu hüvitiselt makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) ja

Anne Tšistjakovi määratud kaitsja tasu 609,60 euro ulatuses jätta riigi kanda.

8. Menetlustoimingu protokollide lisad, s.o CD- ja DVD-plaadid – jätta

kriminaalasja juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest.

Kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamist

võib

vaidlustada

ka

kohtuotsusest

eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

X

Xi süüdistati selles, et ta osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi soodustuskelmusele, mille

panid ühiselt ja kooskõlastatult toime OÜ D juhatuse liige C, U ja Q seoses PRIA rahastatud

projektiga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed

praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860). Kohtuvaidluses loobus prokurör Xle esitatud

süüdistusest.

Anne Tšistjakov

Anne Tšistjakovi süüdistatakse selles, et ta osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi

soodustuskelmusele, mille panid ühiselt ja kooskõlastatult toime OÜ D juhatuse liige C, U ja Q

seoses PRIA rahastatud projektiga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani

professionaalsed praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860).

Soodustuseks on KarS § 210 lg 1 kohaselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale

isikule riigieelarvest ja muudest avalikest vahenditest, mille eesmärgiks on soodustada

majandustegevust. C oli alates 7. detsembrist 2012 kuni äriühingu kustutamiseni registrist 29.

juunil 2017 D OÜ (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige ja ainuosanik. D OÜ oli soodustuse

saamise ajal majandustegevuses osalevaks isikuks ehk äriühinguks, mis oli asutatud teostamaks

iseseisvalt ja püsivalt seadusega lubatud tegevust tulu saamise eesmärgil, s.t majandustegevust

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 mõistes.

2014. aasta kevad-talvel koostasid Q ja U ühiselt ja kooskõlastatult ning C nõusolekul D OÜ

nimel projekti pealkirjaga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani

professionaalsed praktikad“. Projekt nägi ette ettevõtjatest rannakaluritele mõeldud koolituse

läbiviimist, mis koosneb kahest moodulist – Jaapani ja Eesti moodul – ning mille raames õpivad

rannakalurid tundma Jaapanist pärit „ike jime“ teooriat ja praktikat, teevad tutvust „umami“

mõistega ja omandavad teadmisi kala saastuse puudumise olulisusest turustamise aspektist.

Projekti kohaselt oli kahe erineva koolitusmooduli tellimine planeeritud kahelt erinevalt

koolitajalt. Lisaks nägi projekt ette Jaapani koolituse tarbeks reisiteenuste tellimist reisibüroolt.

Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruse nr 38 pealkirjaga „Euroopa Kalandusfondi

2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse

andmise ja kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi Meetmemäärus) § 14 lg 5 kohaselt antakse

koolitustegevusega seotud projekti elluviimise korral toetust kuni 100% ulatuses abikõlblike

kulude maksumusest.

Tegutsedes vastavalt U, Q ja C ühise teoplaanile, esitas C D OÜ juhatuse liikmena aprillis 2014

ülalnimetatud

projekti

hindamiseks

tegevusgrupi

MTÜ

Harju

Kalandusühing

hindamiskomisjonile. MTÜ Harju Kalandusühing 28. aprilli 2014. a juhatuse otsusega kinnitati

hindamiskomisjoni paremusjärjestuse ettepanek ning otsustati anda toetust teiste projektide

hulgas ka D OÜ ülalnimetatud projektile.

29. aprillil 2014 esitas D OÜ projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani

professionaalsed praktikad“ nõuetekohase vormi, toetuse avalduse vormi ning nõutavad

lisadokumendid MTÜ Harju Kalandusühing juhatuse esimehe KV kaudu PRIA Harju

piirkondlikkusse büroosse. Dokumendid olid allkirjastatud C nimel. Projektitoetuse avalduse

vormi kohaselt taotles D OÜ toetust summas 35 759,80 eurot, st 100% ulatuses koolitusprojekti

kogumaksumusest. Avalduse kohaselt oli väljavalitud pakkujate hulgas RV FIE (registrikood

xxxxxxxx) ja F OÜ (registrikood xxxxxxxx).

Ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud C, U ja Q valitsesid dokumente PRIA-le esitama volitatud

KV ülekaaluka teadmisega, s.o kasutasid teda vahendina PRIA-le valeandmeid sisaldavate

projektitoetuse taotluse esitamisel.

D OÜ juhatuse liikme C nimel allkirjastatud ja KV kaudu PRIA-le esitatud projektitoetuse

avalduse vorm kuupäevaga 29. aprill 2014 sisaldas vastavalt C, U ja Q ühisele ja kooskõlastatud

teoplaanile ebaõigeid andmeid tegelike asjaolude kohta. Nimelt kinnitas taotleja avalduse vormi

punktis 29, et kõik esitatud dokumendid ja andmed on õiged. Tegelikkuses esitati PRIA-le koos

projektiga FIE RV nimel koostatud ja kuupäevaga 9. aprill 2014 dateeritud arve summas 1500

eurot selgitusega „koolitusprojekti dokumentatsioon ettevalmistus“, ehkki RV ei olnud ette

valmistanud projektivormi ega ka toetuse avalduse vormi, pakkumiskutseid või korraldanud

suhtlust reisibüroode ega ka koolitusteenuse pakkujatega.

Samuti esitati PRIA-le vastavalt C, U ja Q ühisele teoplaanile projektitoetuse taotlemisel F OÜ

nimelt justkui Anne Tšistjakovi poolt koostatud ja kuupäevaga 5. aprill 2014 dateeritud

pakkumus koolituse Eesti mooduli läbiviimiseks summas 8542,80 eurot. Tegelikkuses ei olnud

F OÜ pakkumus sisult õige. F OÜ-ga oli olemas eelkokkulepe selle äriühingu poolt osutatavates

teenustes ja nende maksumuses, mis erinesid oluliselt pakkumuses toodust.

Viiduna eksitusse C nimel D OÜ esindajana allkirjastatud ning KV poolt PRIA-le esitatud

projektitoetuse taotluses ja selle lisades märgitud asjaolude kohta, sh selle kohta, et D OÜ on

ostnud sisse projekti ettevalmistuse ning kavatseb osta F OÜ-lt teenuseid pakkumuses näidatud

maksumuses, andis PRIA menetleja AA 18. augustil 2014 taotluse nõuetele vastavusele

positiivse hinnangu.

Tuginedes D OÜ nimel esitatud taotlusele, selles sisalduvatele andmetele ning sellele lisatud

dokumentidele, otsustati PRIA peadirektori asetäitja 18. augusti

2014 otsusega

nr 17-6/438 määrata taotlejale D OÜ projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele:

Jaapani professionaalsed praktikad“ teostamiseks toetust summas 35 759,80 eurot. Toetuseks

ettenähtud rahalised vahendid summas 26 819,85 eurot olid ette nähtud Euroopa Liidu fondist.

Eesti Vabariigi eelarveline panus toetusesse oli 8939,95 eurot.

Järgnevalt, tegutsedes vastavalt U, Q ja C vahelisele ühisele ja kooskõlastatud teoplaanile,

küsisid ning said U ja Q Mainor Meelis OÜ-lt (registrikood 10429402) Jaapani reisi

korraldamiseks hinnapakkumise summas 15 680 eurot, mis sisaldas lennupileteid, majutust,

sisetransporti ning tervise- ja reisikindlustust. Seejärel esitas Mainor Meelis OÜ D OÜ-le

väljavalitud reisiteenuste eest arved, mis tasuti D OÜ poolt. U ja Q ühise ja kooskõlastatud ning

C teadmisel ja nõusolekul toimunud tegevuse tulemusena esitas Mainor Meelis OÜ aga seejärel

kolm kreeditarvet, mille alusel tagastati osaliselt reisiteenuste eest makstud summad D OÜ-le.

30. juunil 2015 kandis Mainor Meelis OÜ kreeditarvete alusel D OÜ-le tagasi kokku 6149,50

eurot. Seega tellis D OÜ Mainor Meelis OÜ-lt Jaapani koolitusega seoses reisiteenuseid kokku

summas 9530,50 eurot. Siselende, ühistranspordi pileteid ja osasid ööbimisi loobuti U ja Q

ühise ja kooskõlastatud teoplaani kohaselt ning C nõusolekul Mainor Meelis OÜ-lt tellimast.

Q, U ja C ühise ja kooskõlastatud teoplaani kohaselt ning kokkuleppel Anne Tšistjakoviga, kes

esindas eelnimetatud isikutega läbirääkimisi pidades F OÜ, koostas Anne Tšistjakov tema

abikaasa ja äriühingu juhatuse liikme Xi suulise volituse alusel F OÜ nimelt D OÜ-le kõnealuse

projekti raames kuupäevaga 29. juuni 2015. a dateeritud arve nr 146 koolituse Eesti mooduli

korraldamise eest summas 8542,80 eurot. D OÜ tasus arve 29. juunil 2015. Tegelikkuses oli Q

ühiselt ja kooskõlastatult Uga ning C teadmisel ja nõusolekul F OÜ esindajaga – juhatuse liikme

Xi abikaasa ja äriühingu osaniku Anne Tšistjakoviga – kokku leppinud, et F OÜ poolt peetava

Jõekääru Puhkekeskuse tegelik kulu seoses koolituse Eesti mooduli korraldamisega moodustab

esitatud arvest vaid osa.

Vastavalt kokkuleppele, mille saavutasid omavahelises suhtluses Q ja Anne Tšistjakov U

eelneva sisendi alusel ning C teadmisel ja nõusolekul, tuli F OÜ-l D OÜ-le esitatud arve alusel

laekuvast rahast tasuda O OÜ poolt esitatud arve nr 82 summas 576,20 eurot (sh käibemaks).

Selle arve tasus F OÜ 28. juunil 2015.

Q, U ja C ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena ning Anne Tšistjakovi poolt F OÜ nimel

antud nõusolekul esitas C poolt juhitav B OÜ (registrikood xxxxxxxx) F OÜ-le seejärel

tegelikkusele mittevastava arve nr 26 selgitusega „müügitugi 2015. a 1. poolaasta“. Anne

Tšistjakov, kasutades selleks temale Xi poolt usaldatud pin-kalkulaatorit, tasus F OÜ

pangakontolt nimetatud arve, tehes vahemikus 29. juuni 2015 – 1. juuli 2015 ülekandeid B OÜ

(registrikood xxxxxxxx) kontole kokku summas 5411,66 eurot.

Järgnevalt, tegutsedes vastavalt U ja Qga kokkulepitud ühisele teoplaanile, koostas C augustis

2015 D OÜ projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed

praktikad“ kuludeklaratsiooni. Deklaratsiooni koos lisadega esitas ta ülevaatamiseks Qle ja Ule.

10.08.2015 esitas D OÜ C isikus ning kokkuleppel Q ja Uga projekti „Kvaliteedikoolitus

rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ kuludeklaratsiooni koos

lisadega e-kirja teel PRIA-le. Kuludeklaratsioonis deklareeris C kooskõlastatuna U ja Qga

abikõlblikku kulu summas 35 682,80 eurot. Kuludeklaratsiooni lisadena esitas C D OÜ

esindajana PRIA-le järgnevad eksitavad dokumendid:

- Mainor Meelis OÜ arve nr 2151144 summas 7300 eurot ning maksekorraldus vastava arve

tasumise kohta;

- Mainor Meelis OÜ arve nr 2151178 summas 2230,50 ning maksekorraldus vastava arve

tasumise kohta;

- Mainor Meelis OÜ arve nr 2151249 summas 6149,50 ja maksekorraldus vastava arve tasumise

kohta;

- F OÜ arve nr 146 summas 8542,80 eurot ning maksekorraldus vastava arve tasumise kohta;

- RV FIE arve nr 2014-04/01 summas 1500 eurot ning maksekorraldus vastava arve tasumise

kohta.

Esitatud kuludeklaratsioon sisaldas ebaõigeid andmeid tegelike asjaolude kohta ning

deklaratsiooni lisadena olid esitatud sisult ebaõiged dokumendid. Nimelt:

- Deklaratsioonis oli projekti abikõlbliku kuluna märgitud 35 682,80 eurot, ehkki tegelikkuses

oli D OÜ abikõlblik kulu nimetatud projektile väiksem;

- Täpsemalt varjas D OÜ PRIA eest fakti, et 30.06.2015 esitas Mainor Meelis OÜ D OÜ-le

kreeditarved nr 2156070, 2156071 ja 2156072 ning tagastas nende alusel D OÜ pangakontole

osa äriühingu poolt varem makstud reisikuludest väärtuses 6149,50 eurot. Sõltumata sellest, et

tagastatud summat võidi osaliselt või täielikult kasutada Jaapani reisi kulude katmiseks, ei ole

nende kulude näol tegu abikõlblike kuludega meetmemääruse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd need

kulud on kantud sularahas.

- Deklaratsiooni lisana esitati F OÜ arve nr 146 koolituse korraldamise eest summas 8542,80

eurot, ehkki F OÜ tegelik kulu projekti Eesti koolitusmooduli organiseerimisega seoses oli

väiksem, piirdudes vaid majutus- ja toitlustusteenuse ning ruumide rendiga. Tegeliku kulu

ületava summa väärtuses 5411,66 eurot tagastas F OÜ vastavalt eelnevale kokkuleppele D OÜ

juhatuse

liikmega

seotud

teisele

juriidilisele

isikule

B

OÜ-le. B OÜ teenuste kulu ei olnud abikõlbulik meetmemääruse § 7 lg 1 p-s 21 sätestatud

välistuse tõttu.

- Deklaratsiooni lisana esitati RV FIE arve nr 2014-04/01 projekti ettevalmistava töö eest, ehkki

nimetatud isik ei osutanud D OÜ-le teenuseid kõnealuse projekti ettevalmistavas faasis.

Ülalkirjeldatuga esitas D OÜ juhatuse liige C U ja Qga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes

PRIA-le tegelike asjaolude kohta ebaõigeid andmeid sisaldava kuludeklaratsiooni ning ülalpool

märgitud ebaõigeid andmeid sisaldavad lisadokumendid – F OÜ ja RV FIE arved.

Sellega lõi C U ja Qga kooskõlastatuna PRIA-le ebaõige ettekujutuse tegelikest

soodustusrelevantsetest asjaoludest.

Kuludeklaratsioonis ja selles osundatud lisades sisalduvates ning neist järelduvatest

valeandmetest tingituna tegi PRIA kuludeklaratsiooni menetleja ES 15. septembril 2015

otsustuse, et kuludeklaratsioonis näidatud investeeringu sisu on abikõlblik ning et toetuse saaja

on esitanud kõik vajalikud ning nõuetekohased dokumendid toetuse saamiseks.

Tuginedes kuludeklaratsioonile, selle lisadele ning PRIA menetleja poolt teostatud

kuludeklaratsiooni

kontrollimise

tulemusele,

tegi

peadirektori

asetäitja

JH

8. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/405, millega otsustati maksta D OÜ projektile

„Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed praktikad“ toetust

summas 35 682,80 eurot. Viidatud otsuse alusel tegi Rahandusministeerium 10.12.2015 D OÜ

Swedbanki kontole XXXXXXXXXXXXX ülekande toetusele vastavas summas. Euroopa

Kalandusfondi toetus on Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 1198/2006 „Euroopa

Kalandusfondi kohta“ asutatud fondi vahenditest ning Eesti riigi eelarvelistest vahenditest

antav rahaline abi.

Anne Tšistjakov, tegutsedes OÜ F nimel, ning andes nõusoleku selleks, et F OÜ nimelt

koostatakse PRIA projekti raames sisult ebaõige hinnapakkumise OÜ-le D, samuti osaledes

hiljem läbirääkimistes OÜ F nimelt OÜ-le D sisult ebaõige arve koostamise teemal ning

koostades eelkirjeldatud viisil F OÜ nimelt sisult ebaõige arve, tegi toiminguid, mis olid

suunatud PRIA-le F OÜ poolt osutatud teenustest ning nende maksumusest vale ettekujutuse

loomisele. Samuti oli Anne Tšistjakovi tegevus suunatud lõpptulemusena sellele, et toetuse

taotleja OÜ D saaks PRIA-lt pettuse teel soodustust taotletavas ulatuses. Selline Anne

Tšistjakovi tegevus on käsitletav ainelise kaasaabi osutamisena ehk kuriteo toimepanemise

vahendi võimaldamisena soodustuskelmuse täideviijatele, so Cle, Ule ja Qle.

Anne Tšistjakovi poolne osalemine rahaülekandeid puudutavates läbirääkimistes ja

rahaülekannete tegemine F OÜ pangakontol vastavalt eespool kirjeldatule, sh ülekannete

tegemine OÜ-le B viimase poolt esitatud sisult ebaõige arve alusel, on käsitletav füüsilise

kaasaabi osutamisena soodustuskelmuse toimepanemisele. Sisult ebaõige arve nr 146 tasumise

vastuvõtmisega F OÜ-le loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus D OÜ poolt projektiga seotud

koolitusteenuse soetamisest F OÜ-lt ja selle eest tasumisest arvetel näidatud ulatuses, mis oli

toetuse saamise eelduseks. Antud tegevusega kergendas Anne Tšistjakov soodustuskelmuse

täideviijatel soodustuskelmuse toimepanemist, tehes selle võimalikuks eelkirjeldatud viisil.

Lisaks eelnevale, nõustudes lubama Cl, Ul ja Ql kasutada äriühingut F OÜ, mille osanikuks ja

juhatuse liikme abikaasaks ta oli, eelkirjeldatud viisil tegelikkusele mittevastava

hinnapakkumise ja arve esitamiseks ning raha läbikandmiseks, tugevdas Anne Tšistjakov C, U

ja Q teo toimepanemise tahet, mis on käsitletav vaimse kaasabi osutamisena soodustuskelmuse

toimepanemisele.

Osutades Cle, Ule ja Qle ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi tegutses Anne Tšistjakov otsese

tahtlusega. Nimelt teadis ta, et temaga seotud äriühingu F OÜ nimelt on vaja ebaõigete

andmetega hinnapakkumist ja arvet esitamaks neid PRIA-le, ning et hiljem on tarvis osa

kõnesoleva arve alusel laekunud rahast kuriteo toimepanijate osutatud isikutele üle kanda. Anne

Tšistjakov vähemalt möönis, et ebaõiget arvet koostades ning teostades raha ülekandeid

vastavalt kuriteo toimepanijatega kokkulepitule, annab ta oma panuse sellesse, et PRIA-le jääks

mulje nagu korraldanuks Jaapani koolitusprojekti Eesti koolitusmooduli F OÜ. Anne Tšistjakov

vähemalt möönis, et eelkirjeldatud viisil annab ta oma panuse soodustuskelmuse

toimepanemisse C, U ja Q poolt.

Eelkirjeldatuga aitas OÜ F esindaja Anne Tšistjakov kaasa OÜ D poolt pettuse teel soodustuse

saamisele soodustuse kogusummast 35 682,80 eurot 8542,80 euro ulatuses.

Seega osutas Anne Tšistjakov tahtlikult ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi

soodustuskelmuse toimepanemisele, s.o pani toime KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. KrMS § 301 näeb ette, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus

menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör loobus kohtuvaidluses Xle esitatud

süüdistusest, teeb kohus selles osas KrMS § 301, § 309 lg 2 ja § 314 alusel õigeksmõistva

otsuse, lisamata selles osas täiendavaid põhjendusi.

2. Kohtuasja materjalidest nähtub, et X täitis talle kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202

alusel määratud kohustuse tasuda 584 eurot (kohtutoimik, kd 1, tl 102-104), mistõttu selles osas

tuleb isikule tasutud summa tagastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2021.

a otsus kriminaalasjas nr 1-20-3046/33, p 51).

3. Anne Tšistjakovile esitati süüdistus KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 alusel, s.o

soodustuskelmusele kaasaaitamises. Praegusel juhul heidetakse süüdistuse kohaselt teo

täideviijatele ette süüteokoosseisu esimest alternatiivi ehk pettuse teel soodustuse saamist.

Seega käsitleb kohus esmalt süüdistuses kirjeldatud põhiteo ja seejärel kaasaaitamisteo

asjaolusid ning annab neile õigusliku hinnangu. Seejuures käsitleb kohus põhiteo seda osa, mis

puudutab praeguses asjas A. Tšistjakovile esitatud kaasaaitamissüüdistust, käsitledes muid

soodustuskelmuse kui terviku etteheitega seotud asjaolusid vaid määral, mil see on vajalik

A. Tšistjakovile etteheidetava teo tuvastamist. Süüdistuse kohaselt on PRIA-le seoses

projektiga „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani professionaalsed

praktikad“ ebaõigete andmete esitamine jagatav kolme ossa (projekti ettevalmistus, Jaapani

reis ja Eesti koolitusmoodul). A. Tšistjakovile heidetakse ette nn Jaapani projekti Eesti

koolitusmooduli osas PRIA-le ebaõigete andmete esitamisele kaasaaitamist, mistõttu tuvastab

kohus ka põhiteost asjaolusid, mis puudutavad selles osas pettuse toimepanemist ja soodustuse

saamist.

4. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas uuritud tõenditega esmalt tuvastatud, et OÜ D

(kustutatud) vastas teo toimepanemise ajal KarS § 210 lg-s 1 sätestatud majandustegevuses

osaleva

isiku

definitsioonile.

OÜ

D

(kustutatud)

äriregistri

väljavõttest

(kd I, tl 130), nähtub, et tegemist on osaühinguga ehk äriühinguga (vt äriseadustiku § 135 lg 1),

kelle tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Kohtu hinnangul vastab

selline tegevus majandustegevuse definitsioonile majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

§ 3 lg 1 tähenduses, s.o iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus.

5. Samuti on kindlaks tehtud, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet määras ja

seejärel ka maksis OÜ-le D (kustutatud) „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele:

Jaapani professionaalsed praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860) kulude katteks välja

toetust avalikest vahenditest, s.o Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi rahalistest vahenditest

kokku lõppsummas 35 628,80 eurot, millest Eesti koolituse mooduli osa maksumus oli 8542,80

eurot. Seda tõendavad PRIA kalandustoetuste büroo juhataja tunnistaja PI kohtumenetluses 12.

juulil 2021 toimunud istungil antud ütlused ja 31. märtsi 2017. a PRIA taotlustoimikute

vaatlusprotokolli lisa 80 ehk PRIA peadirektori asetäitja 18. augusti 2014. a otsus nr 17-6/438

koos lisaga 1 „Meetme 4.1 rahuldatud taotlused“ (vt tõendite kd 1, tl 69-71 – taotluse

rahuldamine

algselt

summas

35759,80

eurot)

ning

PRIA

peadirektori

asetäitja

8. detsembri 2015. a otsus nr 17-6/405 koos lisaga 1 „Kalanduspiirkondade säästva arengu

toetuse maksmine“ (vt tõendite kd 1, tl 16-17 – toetuse maksmine). D OÜ (kustutatud)

pangakonto vaatlusest (10. mai 2017. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 1, tl 156, tabel 37) nähtub,

et PRIA tegi selle ja teiste D OÜ (kustutatud) taotlustega seonduva väljamakse 10. detsembril

2015.

6. Euroopa Kalandusfondi toetus on Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 1198/2006

„Euroopa Kalandusfondi kohta“ asutatud fondi vahenditest ning Eesti riigi eelarvelistest

vahenditest antav rahaline abi. Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruse nr 38

pealkirjaga

„Euroopa

Kalandusfondi

2007–2013

rakenduskava”

meetme

4.1

„Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja

kord” (edaspidi Meetmemäärus) § 14 lg 5 kohaselt antakse koolitustegevusega seotud projekti

elluviimise korral toetust kuni 100% ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. D OÜ

(kustutatud) sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja JH 8.

detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/405 alusel PRIA-lt Euroopa Kalandusfondi vahenditest 35

682,80 eurot toetust projekti „Kvaliteedikoolitus rannakalanduse ettevõtetele: Jaapani

professionaalsed praktikad“ (PRIA projekt nr 941114370860) kulude katteks, s.o

lõppkokkuvõttes 100 % ulatuses – summa muutus oli tingitud taotleja enda kuludeklaratsioonis

tehtud parandustest. Seega oli tegemist soodustusega – avalikest vahenditest tehtud tasuta

väljamaksega KarS § 210 tähenduses D OÜ-le.

7. Järgnevalt eeldab KarS § 210 lg 2 süüteokoosseis, et soodustus maksti OÜ-le D (kustutatud)

pettuse toimel, s.o ebaõigete andmete esitamise tagajärjel. Selleks tuleb kohtul kindlaks teha

täideviimistegu ehk et PRIA-le esitati ebaõigeid andmeid, mis olid olemuselt soodusrelevantsed

ehk võimelised mõjutama PRIA otsust toetuse väljamaksmisel.

8. Taotluse ja kuludeklaratsiooni esitamist PRIA-le tõendab 31. märtsi 2017. a vaatlusprotokoll,

milles

on

vaadeldud

PRIA-le

esitatud

D

OÜ

(kustutatud)

taotluse

toimik

nr 941114370860 (vaatlusprotokolli lisad 68-99, tõendite kd 1, tl 16-129), kust nähtub, et kõiki

taotlusega ja kuludeklaratsiooniga seotud dokumente esitas D OÜ (kustutatud) esindajana C (vt

toetuse taotlusega seonduvalt 29. aprillil 2014 - tõendite kd 1, tl 107-129, ja kuludeklaratsioon

10. augustil 2015 - tõendite kd 1, tl 67). Samuti nähtub D OÜ (kustutatud) äriregistri väljavõttest

(tõendite kd 1, tl 112, 130), et selle juhatuse ainuliige on C, kes oli ka ainuosanik (tõendite kd

1, tl 78). MTÜ Harju Kalandusühingu 28. aprilli 2014. a otsuse kohaselt kinnitatakse projektide

paremjärjestuse ettepanek muu hulgas D OÜ (kustutatud) kõnealuse taotluse osas (tõendite kd

1, tl 105-106). Tunnistaja KV andis 12. juulil 2021 kohtuistungil ka ütlusi, mille kohaselt MTÜ

Harju Kalandusühing esitab toetuse taotlusi PRIA-le (ehk et tegemist on tegevusgrupiga

meetmemääruse tähenduses) ja tema isiklikult viib neid PRIA-sse või saadab meilitsi.

Tunnistaja kinnitas, et edastas PRIA-le ka praeguse asjas arutluse all olnud taotluse.

9. D OÜ taotlusest ja kuludeklaratsioonist nähtub, et n-ö Eesti mooduli ehk siis väidetavalt OÜ

F (Jõekääru puhkekeskuse) korraldatud koolituse maksumuseks oli 8542,80 eurot (OÜ F arve

nr 46, tõendite kd 1, tl 49, 95 ja 123). Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega

tuvastatud, et taotluses ja kuludeklaratsioonis kirjeldatud OÜ-ga F seotud kulu ei vasta

tegelikkusele ja seda järgmistel põhjustel.

10. Teo

toimepanemise

ajal

olid

OÜ

F

osanikud

süüdistatavad

X

ja

A. Tšistjakov ja juhatuse liige X. Samuti selgitasid nii A. Tšistjakov kui ka

X, et kõiki OÜ-ga F tehtavaid makseid pangakontolt teeb A. Tšistjakov, kasutades selleks Xi

nimele väljastatud pangakontole juurdepääsuvahendeid, sh PIN-kalkulaatorit. X usaldab A.

Tšistjakovi ja viimane saab korraldada kõiki üritusi Jõekäärus, s.o nende ettevõttes. Samuti

kinnitasid süüdistatavad, et Jaapani projektiga seotud läbirääkimistega tegeles A. Tšistjakov.

11. Esmalt tuleneb andmete ebaõigsus süüdistatava A. Tšistjakovi 12. augustil 2021. a

kohtuistungil antud ütlustest, kes selgitas, et ta oli teo toimepanemise ajal F OÜ osanik ja praegu

on ka OÜ F juhatuse liige. Ta kasutab meiliaadresse xxx ja xxx. Süüdistatava poole pöördus

2014. a esimese pooles Q, kes selgitas, et neil on selline (Jaapani) projekt käsil ja küsis, kas

koolitust saab teha Jõekäärus (F OÜ ettevõte). A. Tšistjakovi ütluste kohaselt edastas ta seejärel

pakkumuse meilitsi (meiliteksti sees, mitte blanketil), kusjuures pakkumuse summa oli 1400

eurot ja sisaldas ruume, ööbimist ja toitlustust. Uuesti võttis Q temaga ühendust 2015. aasta

aprillis või mais. Koolitus toimus 27-28. juunil 2015 Jõekääru 2 ruumides.

12. Süüdistatav A. Tšistjakov selgitas kohtuistungil esmalt, et tema ei ole koostanud PRIA

toimikus sisalduvat pakkumust (tõendite kd 1, lisa 92, tl 95), vaid selle saatis Q talle pärast

koolituse toimumist, 29. juunil 2015. Süüdistatav väitis, et ta ei mäleta pakkumuse nägemist

enne seda kuupäeva. Prokuröri taotlusel näidati süüdistatavale C arvuti vaatlusprotokolli lisa,

s.o

(tõendite

kd

4,

lisa

78,

tl

pöördel)

kirja,

mille

kohaselt

saadeti

28. aprillil 2014 aadressile xxx 28. aprillil 2014 e-kirja elektronpostilt xxx, mille manuses oli F

OÜ nimelt koostatud pakkumus summas 8542,80 eurot. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav

seda kuidagi selgitada ega mäletanud kirja saamist, kuid möönis, et Q võis pärast süüdistatava

saadetud esialgset pakkumust rääkida, et nad lisavad sinna ka „oma koolitused ja asjad“.

Süüdistatav lisas, et alguses pidid nemad (s.o OÜ F) „koolitajaid ja asju“ otsima, kuid siis „nad“

– pidades silmas ilmselgelt Q ja temaga seotud isikuid – mõtlesid ringi. Süüdistatava teada oli

ühist pakkumust vaja PRIA nõuete tõttu – nii selgitas Q. Kokkuvõttes kinnitas süüdistatav, et

kuigi ta ei mäleta detaile, siis ilmselt mingi suhtlus Qga siiski oli. Prokuröri küsimusele, kas

süüdistatav oli nõus, et selline nn ühispakkumus PRIA-le esitatakse, vastas ta, et kui „inimene

palub ja seletab asja“, siis ta usaldas Q.

13. Süüdistatav A. Tšistjakov andis seejuures PRIA-le esitatud projektitaotluses sisalduva ja

näilikult OÜ F tehtud pakkumuse kohta ütlusi, mille kohaselt on selles võrreldes

A. Tšistjakovi enda koostatud algse pakkumusega on suurendatud summasid ka nende

tegevuste osas, mida osutas OÜ F ehk ööbimine, toitlustus ja ruumide rent. Süüdistatav

täpsustas, et PRIA-le esitatud pakkumuses on „pandud öömaja koos toitlustusega“, tema ise

eristab neid. Samuti on need summad (ehk siis ööbimine ja toitlustus“ suuremad, kui algses

pakkumuses. A. Tšistjakovi algses pakkumuses ei olnud koolitajaid, koolituskava,

modereerimist ja õppematerjali ning selliseid teenuseid Jõekääru puhketalu ka ei osutanud,

süüdistatava sõnul: „osad sõnad on täiesti võõrad siin nagu umami“. Ka süüdistatav

X kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et majutus ühele inimesele ei maksa nende Jõekääru

puhkekeskuses erinevalt arvel märgitust 55 eurot, vaid maksab üldjuhul 18 eurot, millele võib

lisanduda hommikusöök kuni 18 eurot.

14. Samuti kinnitas A. Tšistjakov, et pärast üritust koostas ja saatis ta D OÜ-le F OÜ arve

koolituse eest (arve nr 146). D OÜ kandis F OÜ arvelduskontole arves nimetatud summa.

Seejärel

tasus

süüdistatav

A. Tšistjakov

F OÜ arveldusarvelt temale Q poolt edastatud OÜ O arve Jõekäärus asetleidnud sushikoolituse

eest. Järgnevalt tasus ta U poolt lähetatud B OÜ (kustutatud) arve, mille selgitusse oli märgitud

„müügitugi 2015. 1. poolaastal“.

15. Kohus peab A. Tšistjakovi ütlusi sündmuste käigu kohta üldjoontes usaldusväärseks. Kohtu

hinnangul soovis küll süüdistatav vältida selle tunnistamist, et ta oli juba enne koolituse

toimumist teadlik sellest, et OÜ F nimel esitatakse PRIA-le ebaõigeid andmeid sisaldav

pakkumus, kuid möönis siiski lõppkokkuvõttes, et sellekohast infot sisaldav jutt

Qga oli ka enne 29. juuni 2015. Kohtu hinnangul saab järeldada, et süüdistatav andis nõusoleku

n-ö muudetud pakkumuse kasutamiseks projektis juba enne projektitaotluse esitamist PRIA-le

29. aprillil 2014, isegi kui ta ei teadnud n-ö muudetud pakkumuse täpseid detaile. Nimelt ei ole

usutav, et PRIA-le esitatakse OÜ F nimel valeandmetega pakkumus ilma sellest äriühingu

esindajat teavitamata – PRIA võinuks OÜ-ga F kontrolliks ühendust võtta ja ka tulevikus ei

oleks sel juhul projekti tingimuste täitmine kindel. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka Clt (või

vähemalt

nii

on

meilis

väidetud)

28. aprillil 2014 A. Tšistjakovi kasutuses olnud meiliaadressile saadetud meil, milles on

lakooniliselt märgitud, et on „vormistatud pdf“ ja millele on lisatud PRIA-le esitatud näiliselt

OÜ F poolt tehtud pakkumus.

16. Täiendavalt kinnitab PRIA-le esitatud andmete ebaõigsust 3. novembri 2017. a asitõendi

vaatlusprotokoll, milles vaadeldi U e-postkasti sisu. Sellest nähtub, et 29. juunil 2015 saatis U

meiliaadressile xxx e-maili pealkirjaga „arvetest veel“ ja mille sisus pöördutakse Anne poole

ja selgitatakse, et kirja lisas on B OÜ (kustutatud) arve ning tuuakse välja ka arvutus „kuidas

summad kujunesid“. Kirjast selgub, et Jõekääru tegelik kulu oli koos käibemaksuga 1473,60

eurot, sellele lisanduvad arve Jaapani kokkadelt 576,20 eurot ja B OÜ (kustutatud) arve 5410,83

eurot (tõendite kd 3, lisa 69, tl 248 ja 248 pöördel). A. Tšistjakov kinnitas kohtuistungil antud

ütlustes, et kasutab muu hulgas meiliaadressi xxx. Samuti nähtub F OÜ ka B OÜ (kustutatud)

pangakontode väljavõttest, et F OÜ kandis 29. juunil 2015 B OÜ-le alguses 510,83 ja seejärel

500 eurot ning 1. juulil 2015 4400,83 eurot, mis võeti seejärel sularahas välja (tõendite kd 8, tl

40 ja tõendite kd I, tl 191- 191 pöördel).

17. Eelnevast tulenevalt esitati PRIA-le valeandmed nii Jaapani projekti taotluses kui ka

kuludeklaratsioonis, luues PRIA-le ekslik ettekujutus, justkui oleks Eesti koolitusmooduli

korraldanud ja läbi viinud F OÜ, kes tegelikult pakkus vaid majutuse, toitlustuse ja

koolitusruumide rendi teenust ning seda ka odavamalt, kui PRIA-le esitatud dokumentides

kajastus (kui PRIA-le esitatud arvel liita majutus, toitlustus ja koolitusruum, on summa

tunduvalt suurem ja seda isegi arvutades sinna sisse Jaapani kokkade arve, mis võiks

teoreetiliselt olla toitlustuse osa). Tegemist on kohtu hinnangul soodusrelevantsete andmetega,

sest analüüsitud tõenditest ilmneb selgelt, et väidetav teenuse tasu ei vastanud tegelikkusele.

Kohus märgib täiendavalt, et isegi olukorras, kus B OÜ-l (kustutatud) olnuks mingi tegelik roll

Eesti koolitusmooduli läbiviimisel, ei olnud PRIA-l esitatud andmete pinnalt võimalik seda

kontrollida. Igal juhul aga välistanuks D OÜ (kustutatud) puhul B OÜ (kustutatud) teenuste ja

nendega seotud kulu abikõlblikkuse meetmemääruse § 7 lg 1 p 21, kuna tegemist olnuks

tulumaksuseaduse

§

lg

p

ja

tähenduses

seotud

isikutega

(C oli mõlema ainuosanik ja juhatuse liige).

18. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust ka selles, et C, kes allkirjastas nii PRIA-le esitatud taotluse

kui ka kuludeklaratsiooni oli teadlik sellest, et esitab valeandmeid. Esmalt on tegemist B OÜ

(kustutatud), kellele A. Tšistjakov kandis pärast koolitust raha tagasi, juhatuse ainuliikme ja

osanikuga (tõendite kd 4, tl 8-10). Samuti nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et nn

Jaapani projekti korraldamisega tegutsesid lisaks Cle ka Q ja U, kellel oli samuti tahtlus

valeandmete esitamise suhtes. Kuigi praeguse kriminaalasja raames puudub kohtul vajadus

üksikasjalikult analüüsida iga täideviija panust, kuna kohus ei lahenda nende vastutuse

küsimust, nõustub kohus süüdistuse etteheitega, mille kohaselt tegutsesid nimetatud isikud

soodustuskelmuse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.

19. Nimelt

Q

sülearvutis

leitud

meilide

vaatlusprotokolli

(vt

tõendite

kd

7,

19. juuli 2017. a asitõendi vaatlusprotokoll) lisas 162 toodud kirjavahetusest nähtub, et

23. aprillil 2014 edastab Q U e-posti aadressile nn Jaapani projekti lühikirjelduse, milles

sisaldub projekti kahe erineva mooduli kirjeldus, kusjuures juba algselt oli Eesti mooduli käigus

väga

olulisena

planeeritud

nii

U

(s.o

U)

kui

ka

Q roll, kes kahepeale kokku pidid korraldama ike jime teooria koolituse, ike jime

esmatootmisskeemide koostamise, umami teooria ja töötoa ning samuti otseturundusstrateegia-

alase koolituse osa. Kohus peab usutavaks, et kõnealune e-kiri on Q poolt saadetud Ule, sest

see on kaasas hilisema kirjavahetusega, mis on toimunud e-posti aadressi xxx ja Q vahel.

Eelnimetatud e-posti aadressi xxx on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kasutanud isik, kes

on enda e-kirjade lõppu pannud „t. U“ (vt ka sama vaatlusprotokolli lisa 167).

20. 19. juuli 2017. a asitõendi (Q sülearvuti) vaatlusprotokolli lisast 177 (tõendite kd 7, tl 149-

150 ja 3. novembri 2017. a asitõendi (U e-postkasti sisu) vaatlusprotokolli lisast 87 (tõendite

kd 3, tl 273 ja 273 pöördel) nähtub, et OÜ F nimelt esitatud hinnapakkumine liikus esmalt U ja

Q

postkasti

KVlt

26. aprillil 2014 kell 15:03. Sealjuures on dokumendi koostajaks märgitud A. Tšistjakov ning

hinnapakkumise

summaks

8040

eurot.

Samal

päeval

kell

16:30

edastab

Q

Ule ja KVle info Jaapani reisieelarve suuruse, K OÜ, mille ainsaks osanikuks ja juhatuse

liikmeks on Q ise (tõendite kd 1, tl 133-134), pakkumuse ning Eesti koolitusmooduli (Jõekääru)

eelarve kohta (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisad 178–180). Seejuures on ta Eesti mooduli

maksumuseks märkinud 8028 eurot. Seejärel saadab U Qle ja KVle tagasi väidetavalt

OÜ F hinnapakkumise, millel summaks peal juba seesama 8028 eurot (tõendite kl 7, lisa 181).

Sama vaatlusprotokolli lisast 164 nähtub, et 28.04.2014 kell 12:07 edastas Q Ule OÜ F

hinnapakkumise veelgi muudetud versiooni, millel seekord summana kirjas 8542,80 eurot.

Sama e-kirjaga on Q edastanud A. Tšistjakovi e-posti aadressi. C kasutuses olevate postkastide

xxx ja xxx vaatlusprotokollist nähtub, et U edastas selle info koos hinnapakkumisega D OÜ

(kustutatud) üldmeilile xxx (tõendite kd 4, lisa 79, tl 316 pöördel - 317), kust see saadeti

koheselt edasi ka A. Tšistjakovile aadressile xxx (tõendite kd 4, lisa 78, tl 315 pöördel - 316).

Tegemist on sama hinnapakkumise versiooniga, mis esitati lõpuks 29. aprillil 2014

projektitoetuse taotluse materjalidega ka PRIA-le (tõendite kd 1, tl 95). Samuti leiti Q arvuti

vaatlusel fail nimega „Hind_Eesti Moodul_F.xls“, millest nähtub veel üks näiliselt A.

Tšistjakovi poolt OÜ F nimel koostatud hinnapakkumine summas 8865,60 eurot, mis on viimati

muudetud 27. aprillil 2014 kell 20:01 kasutaja „liis“ poolt (tõendite kd 6, tl 56 ja lisa 34 – tl

127).

21. Seega nähtub eelnimetatud tõenditest, et kuigi OÜ F tegeliku panuse (s.o. toitlustus,

majutus, ruumid) maksumus püsis muutumatuna (1349 eurot ilma käibemaksuta), tegelesid nii

U kui Q aktiivselt OÜ F hinnapakkumise redigeerimisega. PRIA-le esitatud F OÜ

hinnapakkumise lõpliku versiooni koostas Q, kes saatis selle teadmiseks ja edasisaatmiseks Ule.

Viimane omakorda saatis hinnapakkumise edasi D OÜ meilile ja sealt saadeti see A.

Tšistjakovile. Seega olid meilivahetuse osalised teadlikud sellest, et tegemist ei ole A.

Tšistjakovi esitatud pakkumusega ja selles esitatud summasid sai muuta vastavalt enda soovile.

22. Q oli ka süüdistatava A. Tšistjakovi ütluste kohaselt Jõekäärus toimunud koolituse

organiseerijaks, kes algselt A. Tšistjakovi poole koolituse korraldamise sooviga Jõekäärus

pöörduski ning kellelt sai A. Tšistjakov info, et enamus F OÜ-le D OÜ-lt (kustutatud) laekuvast

rahast tuleb edasi kanda B OÜ-le (kustutatud). Viimane fakt on tõendatud ka kirjavahetusega,

täpsemalt näiteks Q meilide vaatlusprotokollis (tõendite kd 7, lisa 147) esitatud Q e-kiri. B OÜ

(kustutatud) arve edastas A. Tšistjakovile U (nii vaatlusprotokolli kui ka A. Tšistjakovi ütluste

kohaselt). B OÜ (kustutatud) ise – nagu ka eelnevalt tuvastatud – oli aga Cle ainuisikuliselt

kuuluv ning tema poolt juhitav äriühing ja tema allkirjastas taotlused. Eelnevaga on seega

tõendatud kõigi kolme soodustuskelmuse kaastäideviija teadlik panus valeandmete esitamisse.

23. Isikute ühine ja kooskõlastatud tegevus jätkub ka kuludeklaratsiooni ettevalmistamisel:

Q otsib välja ja edastab vajalikud materjalid, tegevust koordineerib C, kuid lõppsõna

kokkupandud

dokumentide

kontrolliks

jääb

Ule.

Nii

liikusid

Cle

Q kaudu F OÜ hinnapakkumine (19. juuli 2017. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 7, lisa 134 ja

22. veebruari 2017. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 4, lisa 62) ja Eesti koolitusmooduli

programm (vastavalt tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 137 ja tõendite kd 4, vaatlusprotokolli

lisa 58). Juba eespool käsitletud F OÜ arve nr 146, mis jõudis D OÜ (kustutatud) üldmeili kaudu

Cni 29. juunil 2015 MS Excel formaadis (tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 70), saadab C 9.

augustil 2015 Qle .pdf formaadis ning palub uuesti üle vaadata (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli

lisa 135 ja tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 61). 9. augustil 2015 päeva lõpus esitab C

KVle, Qle ja Ule ülevaate juba olemasolevatest materjalidest ning loetleb üles need, mis on

vaja veel hankida (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 140; tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa

56; tõendite kd 3, vaatlusprotokolli lisa 65 – seega on sama kiri leitav nii C, Q kui ka U

kasutuses olnud postkastidest). Järgmisel päeval, s.o 10. augustil 2015, võtab C taas ühendust

Q,

KV, RV ja Uga ning jagab kätte tööülesanded, kes peavad millised puuduolevad materjalid

hankima (tõendite kd 7, vaatlusprotokolli lisa 141). Muu hulgas saadab Q aruande ka Eesti

koolitusmooduli kohta ning ühtlasi ka Jaapani koolitusmooduli programmi (tõendite kd 4,

vaatlusprotokolli lisa 52). Sama päeva õhtul esitab C juba allkirjastatud kuludeklaratsiooni veel

ülevaatamiseks Ule (tõendite kd 3, vaatlusprotokolli lisa 63) ning seejärel edastab D OÜ

(kustutatud) üldmeili alt PRIA-le, teavitades sellest ka KV, Ut ja Q (tõendite kd 7,

vaatlusprotokolli lisa 152; tõendite kd 4, vaatlusprotokolli lisa 51 ja tõendite kd 3,

vaatlusprotokolli lisa 62).

24. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et PRIA-le projektitaotluses ja seejärel

kuludeklaratsioonis on kavatsetusega esitatud valeandmeid OÜ F osutatud teenuste kohta, mille

tagajärjel tehti D OÜ-le tasuta väljamakse avalikest vahenditest ja tegu on toime pandud

kaastäideviimise vormis, s.o tegu vastab soodustuskelmusele KarS § 210 lg 2 tähenduses.

A. Tšistjakovi tegu (kaasaaitamine)

25. Järgnevalt hindab kohus, kas A. Tšistjakovi tegu vastab soodustuskelmusele kaasaaitamise

tunnustele KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 tähenduses.

26. Süüdistuse kohaselt aitas A. Tšistjakov kaasa soodustuskelmusele nii aineliselt, füüsiliselt

kui ka vaimselt. Aineline kaasabi seisnes OÜ F nimel ebaõige pakkumise koostamisega

nõustumises ja OÜ F nimel ebaõige arve koostamises ning selle esitamises. Füüsiline kaasabi

hõlmas osalemist läbirääkimistes, kuidas Jõekääru (OÜ F) esitatava ebaõige arve alusel

laekuvat raha jagada, F OÜ võltsitud arve tasumise vastuvõtmisega nõustumises ja võltsitud

arve alusel laekunud summade edasikandmises vastavalt eelnevatele kokkulepetele. Vaimne

kaasabi seisnes täideviijate tahte tugevdamises, mis omakorda väljendus selles, et

A. Tšistjakov nõustus F OÜ nimel ebaõige pakkumuse ja arve koostamisega ning koolitusraha

läbikandmisega F OÜ konto kaudu. Seega põimuvad süüdistuses eristatud kaasabi liigid

omavahel ja puudutavad tervikuna OÜ F nimel pakkumuse ja arve esitamise ning tasumisega

seotud asjaolusid, mistõttu kohus käsitleb neid koos.

27. Alustada tuleb PRIA-le esitatud pakkumuse kujunemise asjaoludest. A. Tšistjakov andis

kohtumenetluses ütlusi, mille kohaselt ta ei ole F OÜ nimel ebaõiget hinnapakkumist koostanud

ja sai selle esmakordselt Q käest vahetult enne arve koostamist juunis 2015. Seejärel prokuröri

küsimustele vastates möönis süüdistatav siiski, et Qga oli pärast algse pakkumuse koostamist

juttu „ühispakkumusest“, kuhu oleks F OÜ nime alt lisatud ka teiste isikute osutatud teenused.

Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas tõepoolest tõendeid selle kohta, et A. Tšistjakov oleks

PRIA-le esitatud pakkumust sel kujul ise koostanud. Küll on aga kohtu hinnangul tuvastatud,

et A. Tšistjakov teadis vestlustest Q kõige hiljemalt alates 28. aprillist 2014, kui tema

meiliaadressile edastati PRIA-le saadetud pakkumus (seega enne taotluse esitamist PRIA-le)

teadlik sellest, et F OÜ nimel on koostatud ebaõige sisuga pakkumus. Kohtu hinnangul on ka

usutav, et PRIA-le poleks esitatud sellekohast pakkumust ilma F OÜ esindajaid teavitamata ja

nende kasvõi nõusolekut saamata. Kohus leiab, et ainelise kaasaaitamisena on iseenesest

tõlgendatav ka nõusolek kasutada pakkumuse esitamisel enda äriühingu rekvisiite, luues mulje,

et pakkumuse esitaski see äriühing ehk F OÜ. Lisaks leiab kohus, et isegi kui eitada selles

olukorras ainelist kaasabi, kuna tegemist ei ole vahetult vahendi või objekti andmisega, siis igal

juhul on tegemist vaimse kaasabiga. Kuna A. Tšistjakov nõustus sellise pakkumuse esitamisega

ja väljendas seda enda ütluste kohaselt ka Qle, kui viimane teavitas teda vajadusest lisada

pakkumusse F OÜ osutatavate teenuste alla ka teiste isikute teenuseid (selline nõusolek on

tuletatav ka asjaolust, et pakkumus saadeti ka A. Tšistjakovi kasutatavale meilile xxx 28. aprillil

2014 ehk vahetult enne taotluse esitamist), siis on see tegu käsitatav täideviija(te) tahte

tugevdamisena, sest täideviijad said olla kindlad, et sellise valeandmetega pakkumuse

esitamine ei tule välja OÜ F kaudu.

28. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et A. Tšistjakov tegutses aktiivselt seoses PRIA-le

ebaõige arve esitamisega, rääkides läbi selle tingimusi ja esitades arve D OÜ-le aidates seega

ka oma tegevusega kaasa soodustuskelmuse toimepanemisele. Kohus ei pea siinkohal

vajalikuks eraldi välja tuua arve tasumise aktsepteerimist, kuna kohtu hinnangul on see

hõlmatud vastava arve esitamisega. Nimelt nagu tuvastatud mõlema süüdistatava ütlustega, siis

dokumentatsiooniga ja raamatupidamisega tegeles F OÜ-s A. Tšistjakov. Dokumentaalsetest

tõenditest nähtub, et palve A. Tšistjakovile F OÜ nimel arve koostada tuli Qlt 29.06.2015

meilitsi ühes konkreetse juhisega, mida arvele kirjutada. Seejärel küsis Anne Tšistjakov Qlt

veelkord üle, kas arve tekst on sama mis pakkumuses, ja palus saata talle meiliaadressi (tõendite

kd

7,

vaatlusprotokolli

lisa

150).

A. Tšistjakov saatis enda meililt 29.06.2015 xxx meiliaadressile ka MS Exceli vormingus F OÜ

nimelt koostatud arve nr 146 kuupäevast 29.06.2015 summas 8542,80 eurot, mis sisaldas

erinevaid teenuseid, sh koolituskava koostamist, koolituse läbiviimist ja modereerimist, mida

nagu tunnistasid süüdistatavad kohtus, nemad ei osutanud (vt tõendite kd 4, vaatlusprotokolli

lisa 70-71). Arvele oli A. Tšistjakov küll koostajana märkinud Xi, kuid süüdistatavad kinnitasid

kohtus, et selline oli F OÜ puhul arve blankett ning ka arusaam sellest, kelle nimi peab arvelt

nähtuma. Süüdistatav A. Tšistjakov andis ütlusi, mille kohaselt koostas ta vastava arve ja esitas

selle D OÜ-le.

29. Pärast arve esitamist aitas A. Tšistjakov soodustuskelmuse toimepanemisele kaasa ka

seeläbi, et ta nõustus Q juhistega arve nr 146 alusel F OÜ arvelduskontole kantud raha edasi

maksmisega OÜ O ja OÜ-le B ja talitas vastavalt nendele juhistele. Süüdistatav kinnitas oma

ütlustes, et ta teadis, et F OÜ poolt on vaja koolituse rahastajale esitamiseks ühist arvet, kuid

osad teenused soetab tegelikult klient ise. Ta arutas seda Qga ja oli sellise olukorraga päri.

Seejärel tegutses ta vastavalt juhistele, esmalt koostades ja saates D OÜ-le F OÜ arve. Seejärel

tasus ta F OÜ nimel ära temale Q poolt edastatud OÜ O arve Jõekäärus asetleidnud

sushikoolituse eest. Ning viimaks võttis ta vastu ning tasus U poolt lähetatud B OÜ arve, mille

selgitusse oli märgitud „müügitugi 2015. 1. poolaastal“. Seda kinnitavad ka dokumentaalsed

tõendid,

mille

kohaselt

29. juunil

2015

saatis

Q

A. Tšistjakovile e-kirja (tõendite köide 7, vaatlusprotokolli lisa 147), kus tõi välja järjekorra,

kuidas tuleb edaspidi arvete esitamisel ja arveldamisel tegutseda. A. Tšistjakov vastas kirjale,

milles palus saata talle meiliaadress ja küsides: „kas arve tuleb sama, mis pakkumises“,

selgitades, et muidu ta ei saa asju ära teha (vt tõendite köide 7, lisa 150). Teiseks nähtub F OÜ

pangakonto väljavõttest, et 29.06.2015 laekus Fle D OÜ-lt 8542,80 eurot. Samal päeval

tasutakse OÜ F arvelduskontolt OÜ O arve summas 576,20 eurot ning tehakse ka kaks

ülekannet summades 510,83 ja 500 eurot OÜ-le B viitega arvele nr 026. Lõplik OÜ B arve

tasumine leiab aset 01.07.2015 ning seda summas 4400,83 eurot (tõendite köide 8, tl 39

pöördel- 40), Et mõlemad F OÜ kontolt tasutud arved (OÜ O ja OÜ B) ning juhised nende

tasumiseks

laekusid

otse

A. Tšistjakovi elektronpostkasti, ei jäägi ruumi kahtlusele, et F OÜ konto tehingud tegi just

tema.

30. Ühtlasi nõustub kohus sellega, et esitades D OÜ-le valeandmetega arve ja

OÜ-le F kantud raha edasikandmisega OÜ O ja B OÜ-le tugevdas A. Tšistjakov täideviijate

tahet kelmuse toimepanemisel, kinnitades, et sel viisil OÜ F kasutamine n-ö skeemis on

võimalik. Kui A. Tšistjakov OÜ F esindajana ei oleks nõustunud kohtumenetluses tuvastatud

viisil arve esitamisega ja raha edasikandmisega pidanuks täideviijad otsima muud viisi

koolituse korraldamiseks ja vähemalt sel kujul soodustuskelmuse toimepanemisest loobuma.

31. Järgnevalt analüüsib kohus, kas A. Tšistjakov tegutses kaasabi osutamisel vähemalt kaudse

tahtlusega ja kas ta oli vähemalt kaudne tahtlus teo asjaolude suhtes. Kaasaaitamise subjektiivse

koosseisu realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Kohtu hinnangul on

eespool tuvastatud, et A. Tšistjakov teadis juba enne PRIA-le taotluse esitamist, aga igal juhul

hiljemalt alates 28. aprillist 2014, et F OÜ nimel on koostatud ebaõigeid andmeid sisaldav

pakkumus, samuti oli ta teadlik esitatavas arves ebaõigete andmete sisaldumises ja iseenesest

mõistetavalt ka sellest, et kannab edasi raha teisele osaühingutele. Nagu eespool kirjeldatud,

teadis A. Tšistjakov väga hästi, milliseid teenuseid F OÜ tegelikult koolituse läbiviimise tarvis

osutas ning milline on F OÜ teenuste hind. Vaatamata sellele koostas ta arve, mis sisaldas

hoopis teisi hindu teenustele, mida F OÜ reaalsuses osutas. Lisaks sisaldas arve ka teenuseid,

mida

F

OÜ

ei

osutanud

ega

ka

ise

ei

soetanud,

vaid

mille

osas

oli

A. Tšistjakovi ja Qi vahel olemas kokkulepe, et need näidatakse PRIA-le F OÜ-lt soetatuna.

Ebaõige arve koostamist A. Tšistjakov kui ka ei soovinud, siis vähemalt möönis, s.t suhtus

sellesse ükskõikselt. Analoogne on olukord F OÜ kontolt raha läbikandmisega. A. Tšistjakov

teadis, et F OÜ ebaõige arve tasutakse D OÜ poolt F OÜ kontole ning nõustus sellega. Samuti

teadis ta vähemalt alates 29. juunist 2015, et laekuva raha arvelt tuleb A. Tšistjakovil kanda

need kulud, mida soodustuskelmuse täideviijad on talle ette öelnud. Kui ta ka ei soovinud seda,

siis vähemalt nõustus ta olukorraga ehk möönis seda. Seega pani süüdistatav kaasaaitamisteo

toime vähemalt otsese tahtlusega. Kohus märgib seejuures, et A. Tšistjakovi ütlus selle kohta,

et ta uskus Q selgitusi selle kohta, et üks pakkumus ja arve on PRIA nõue ning teisiti ei saagi

rahastust taotleda, ei välista iseenesest isiku tahtlust teo toimepanemiseks, vaid on hinnatavad

vaid teo keelatusest teadmise tasandil, kus kohus seda väidet analüüsibki.

32. Kohus leiab, et A. Tšistjakov kujutas vähemalt üldjoontes ette ka põhiteo asjaolusid. Nimelt

möönis süüdistatav ise oma kohtus antud ütluses, et teadis, et F OÜ-lt koolituse soetamist

näidatakse PRIA-le. Ise PRIA-lt F OÜ-le toetust taotlenuna (vt tõendite kd 9) sai

A. Tšistjakov aru, et PRIA-le esitatakse andmed ja dokumendid selleks, et saada rahastust. Isegi

kui A. Tšistjakov ei olnud detailselt kursis PRIA-lt toetuse taotlemise protsessi üksikasjade ja

vastava regulatsiooniga, pole vähimatki põhjust kahelda, et argiteadvuse tasemel sai ta vägagi

hästi aru, et rahastajale tuleb esitada õiged andmed osutatava teenuse sisu ja maksumuse kohta.

Kuna just tema vastutas OÜ-s F ka arvete väljastamise eest oli ta teadlik ka raamatupidamise

üldpõhimõtetest, mille kohaselt arvele tuleb kanda õigeid andmeid. Seega hõlmas A.

Tšistjakovi tahtlus ka D OÜ kui toetuse taotleja nimelt Q, U ja C poolt toime pandud põhiteo,

s.o soodustuskelmuse ebaõigussisu. Sealjuures on oluline, et kaasaaitaja tahtlus ei pea ulatuma

põhiteo detailideni. A. Tšistjakov ei pruukinud teada, milline on Q, ja C teopanus,

nendevaheline tööjaotus, regulatsioon, mida toetuse taotlemisel rikutakse, ent ta sai kindlasti

aru, et PRIA rahastuse saamiseks esitatakse eelnimetatud isikute poolt PRIA-le valeandmed

ning suhtus sellesse vähemalt ükskõikselt. Seega oli tal teo suhtes vähemalt kaudne tahtlus.

Seega kaasaaitajalt nõutav kahekordne tahtlus on A. Tšistjakovi puhul täielikult tõendatud.

33. Seega on A. Tšistjakovi tegevuses on tõendatud soodustuskelmusele tahtliku kaasabi

osutamise objektiivne ja subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid tema teos

ei esine, kuid kaaluda tuleb, kas süüdistatav sai aru oma teo keelatusest KarS § 39 tähenduses.

Süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et lähtus Qi ütlustest selle kohta, et sel kujul pakkumuse

ja arve esitamine oli PRIA nõue, mistõttu ei pidanud ta oma tegu keelatuks. Muu hulgas väitis

A. Tšistjakov, et ta ei osanud OÜ B (kustutatud) arve selgituses näha midagi taunimisväärset.

Ta küll möönis, et OÜ B (kustutatud) ei osutanud OÜ-le F müügitoe teenust, s.t ei edendanud

F OÜ teenuste müüki. See ei tekitanud temas siiski mingeid kahtlusi, sest oli selgitus, et B OÜ

teeb

„koolitused

ja

asjad“.

Ta

uskus

Q selgitust, et PRIA-le tuleb esitada üks pakkumus ja üks arve.

34. Kohus leiab, et A. Tšistjakov, olles varem ise F OÜ nimel tegelenud PRIA kaudu toetuse

taotlemisega, sai väga hästi aru, et kui on vaja ühte arvet, siis enne kui arvet üldse esitada saab,

peab PRIA-le esitama mitmeid dokumente toetuse määramiseks, sh hinnapakkumise.

Süüdistatava selgitus ei riimu A. Tšistjakovi enda ütlusega osas, kus ta kõneles F OÜ-le toetuse

taotlemisest. Nimelt mainis A. Tšistjakov, et F OÜ toetuse saamise tarvis hankis

hinnapakkumised just tema. F OÜ projektitoetuse taotlusdokumentidest ilmneb, et F OÜ esitas

PRIA-le toetust taotledes 8 erinevat hinnapakkumist, kusjuures iga hinnapakkumine puudutas

eraldiseisvat asja, nt suitsuahju, pliiti, korvpalliväljakut jne. Sarnaselt, nagu F OÜ küsis

erinevate asjade jaoks hinnapakkumisi erinevatelt koostööpartneritelt, võinuks ka D OÜ PRIA-

lt toetust taotledes küsida eraldi hinnapakkumist koolitusruumide rendi ning majutuse ja

toitlustuse tarvis F OÜ-lt ning teist hinnapakkumist kelleltki teiselt koolituse sisulise poole

läbiviimiseks. Oluline on siinjuures ka ajaline mõõde. OÜ F projektitoetuse taotlus anti sisse

juulis 2013, samas kui D OÜ taotluse tarvis hinnapakkumise koostamine toimus aprillis 2014.

Selleks ajaks oli A. Tšistjakovil olemas värske kogemus PRIA-lt toetuse taotlemisega. Igal

juhul leiab aga kohus, et isegi võimalik eksimus ei olnud süüdistatava jaoks kuidagi vältimatu

– kõige lihtsam oleks selles küsimuses pöörduda PRIA poole, kes saanuks A. Tšistjakovile

hõlpsasti selgitada vajadust esitada asutusele õigeid andmeid. Lisaks nagu eespool mainitud, on

valeandmetega arve esitamine vastuolus raamatupidamise algtõdedega. Kohtu hinnangul ei ole

seetõttu

usaldusväärne

ka

A. Tšistjakovi selgitus, et OÜ-le F teenuseid osutav raamatupidaja KS ütles talle, et sisult vale

selgitus B OÜ arvel on „sobiv“ või vähemalt ei ole ka süüdistatav ise avanud seesuguse

„sobivuse“ tähendust. Seega ei esine A. Tšistjakovi käitumises ka süüd välistavaid asjaolusid.

35. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 306, 309 lg-st 3 ja § 311-313 mõistab kohus

A. Tšistjakovi süüdi KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi.

Karistus

36. KarS § 210 lg 2 näeb karistusena ette rahalist karistust või vangistust kuni 5 aastani.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-s 56 sisalduvatest üldpõhimõtetest. Kohtu hinnangul

on A. Tšistjakovi süü suurus keskmisest väiksem, võttes arvesse, et OÜ F teenis teo

toimepanemisel vaid tavapärast teenuse osutamisega seotud tulu ja ka täideviijate saadud

soodustuse summa OÜ-d F puudutavas osas ei olnud väga suur (ka OÜ D saadud soodustus

tervikuna jääb muu hulgas alla suure kahju määra KarS § 121 p 2 tähenduses). Kuigi

kohtuistungil ei kahetsenud A. Tšistjakov ühemõtteliselt teo toimepanemist, kinnitas ta siiski,

et edaspidi teeb arveid ainult reaalsete andmetega ehk mis teenuseid ta ise on osutanud. Muid

karistust suurendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine. A. Tšistjakov ei ole varem ega ka

pärast teo toimepanemist kuritegude toimepanemise eest karistatud (tõendite kd VI, tl 1). Ka

prokuratuur on varasemalt pidanud võimalikuks süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse

lõpetamist KrMS § 202 alusel (vt kohtutoimik, kd 1, tl 89-96). Teo toimepanemisest on

praeguseks möödunud peaaegu 7 aastat. Kõik eeltoodut arvestades tuleks A. Tšistjakov

karistada rahalise karistusega, mis jääks alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 120 päevamäära

ulatuses. Lisaks aga võtab kohus arvesse käesolevas asjas kohtumenetluse pikkust. Praeguses

asjas edastati süüdistusakt kohtusse detsembris 2018 (vt kohtutoimik kd 1, tl 1-56). Seoses

kohtunik Raedla pensioneerumisega, jagati kriminaalasi ümber kohtunik Partsile, kes andis

süüdistatavad kohtu alla 8. oktoobril 2019 (kohtutoimik, kd 1, tl 69-71). Praeguses kohtuasjas

(1-21-360) kestab kohtumenetlus alates 8. veebruarist 2021, mil toimus korraldav istung. Samas

ei toimunud kriminaalmenetlust Xi ja A. Tšistjakovi suhtes ajavahemikus 16. juuni 2020 – 18.

jaanuar 2021 nende suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu KrMS § 202 alusel ja

kriminaalmenetlus uuendati süüdistatavate poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu

(vt kohtutoimik, kd 1, tl 109-110). Seda arvesse võttes ja juhindudes KrMS § 306 p-st 61 tuleb

kohtu hinnangul karistada A. Tšistjakov rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, lähtudes

miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot (tõendite kd VIII, tl 6-7), s.o 800 eurot. KrMS § 202

lg 6 alusel arvata rahalise karistuse hulka KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasutud summa ehk 584

eurot (vt kohtutoimik, kd 1, tl 105-107), s.o lõplik karistus on 216 eurot.

37. Võttes arvesse A. Tšistjakovi sissetulekuid (vt tõendite kd VIII, tl 6-7) KarS § 66 lg-te 1 ja

3 alusel määrata, et Anne Tšistjakovile mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda ositi 4 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 54 eurot Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja

selgitusena: „Anne Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360, rahaline karistus“.

Menetluskulud

38. Seoses õigeksmõistmisega ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 181 lg-st 1 tuleb jätta

riigi kanda Xi määratud kaitsja tasu kokku summas 4866 eurot, sealhulgas määratud kaitsja tasu

summas 3070,80 eurot (vt kohtutoimiku kd 1, tl 89-96 ja tl 148; kd 2, tl 26-27, 58 ja 87) kuni

kriminaalmenetluse lõpetamiseni KrMS § 202 alusel. Kohtuasja materjalidest nähtub, et X täitis

talle kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel määratud kohustuse tasuda

menetluskulud, mistõttu selles osas tuleb isikule tasutud summa tagastada (vt nt mutatis

mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2021. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-

3046/33, p 51).

39. Kuna kohus tunnistab A. Tšistjakovi KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 alusel süüdi, siis

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Anne Tšistjakovilt

riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osaliselt, s.o 3499 euro ulatuses ning

teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 4375 eurot, millest

arvata maha KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasutud summa 2575 eurot (vt kohtutoimiku kd 1, tl

89-96, kd 2, tl 59-60, 88-89). Tasumisele kuulub seega 1800 eurot.

40. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 1800 eurot tuleb tasuda

ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150 eurot Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida

viitenumber 99920700025638 ja selgitus „Anne Tšistjakov, kriminaalasi 1-21-360,

menetluskulud ja sundraha.“

41. KrMS § 175 lg 1 p-de 2 ja 4 ning KrMS § 180 lg 3 2. lause alusel tunnistajal seoses

kriminaalmenetluses osalemisega tekkinud kulu 67,47 eurot (millele lisandub tunnistaja töötasu

hüvitiselt makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) ja A. Tšistjakovi määratud kaitsja

tasu 609,60 euro ulatuses jätta riigi kanda (kohtutoimiku kd 2, tl 59-60 osaliselt). Kohus leiab,

et kohtumenetluses kulus osa ajast ka konkreetsetelt isiku tegudega mitteseotud asjaoludele (sh

soodustuskelmuse toimepanemise asjaolud, mis ei seondu Jaapani projekti Eesti mooduliga) ja

arvestada tuleb ka isiku majanduslikku olukorda (eelnevalt viidatud tõendite kd VIII, tl 6-7 ja

süüdistatava enda selgitused kohtuistungil, samuti täitmiskohtuniku kohtumäärustes sisalduvad

süüdistatavate selgitused kohustuste täitmata jätmise ja kriminaalmenetluse uuendamisega

seoses – kohtutoimiku kd 1, tl 102-108), mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline

jätmine riigi kanda.

42. Menetlustoimingu protokollide lisad, s.o CD- ja DVD-plaadid – tuleb jätta kriminaalasja

juurde. Kohus leiab, et iseenesest ei eeldagi kriminaalmenetluse seadustik, et vastavad

salvestised eraldatakse kohtutoimikust.

Elina Elkind

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)