2-22-1851/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-22-1851 Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022, Pärnu Tsiviilasi J.J. hagi M.J. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1717,74 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post: xxx); esindaja vandeadvokaat Margo Põbo (epost: margo@sempes.ee) Kostja: M.J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); seaduslik esindaja H.E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja J.J. ja kostja M.J. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, J.J. ning kostja seadusliku esindaja H.E. poolt 11.04.2022 digitaalselt allkirjastatud kompromiss järgmiste tingimustega: 1.1. Muuta Pärnu Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaksmääratud elatise suurust alates 01.01.2022 ning mõista J.J.lt välja M.J. kasuks igakuine elatis summas 100,00 eurot kuni M.J. täisealiseks saamiseni. 1.2. Tasaarveldada J.J. poolt perioodil 01.01.2022 – 01.04.2022 lapsele tasutud elatis jooksva elatise tasumise kohustusega selliselt, et J.J. kohustub tasuma elatist M.J.le p-s 1.1. sätestatud summas alates 01.09.2022. 1.3. Elatis kuulub tasumisele iga jooksva kuu eest eelneva kuu viimaseks kuupäevaks H.E. arveldusarvele AS-is SEB Pank nr EExxx. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1851. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 4. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on J.J. 03.02.2022 esitatud hagi M.J. vastu elatise vähendamiseks.

Tsiviilasi nr 2-22-1851 2 (3) Hageja taotleb muuta Pärnu Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista alates 01.03.2022 J.J.lt igakuine elatis välja PKS § 101 sätestatud ulatuses ning vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga kiis veedetava ajaga alates 01.03.2022. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on J.J.lt M.J. kasuks välja mõistetud elatis PKS § 101 lg 1 määras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatu kuupalga alammäärast kuus, millest on maha arvatud perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 järgi makstavast lapsetoetusest pool. J.J. on oma kohustust täitnud ja võlgnevused puuduvad. Pärast elatise kohtulahendi tegemist on Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2020 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx kindlaks määratud J.J. ja M.J. suhtluskord, mille kohaselt laps viibib isaga igakuiselt rohkem kui 10 päeva kuus. Elatise määramisel seda asjaolu ei saadud arvesse võtta. Hageja tugineb oma nõude esitamisel nii õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 101 miinimumelatise arvutamise korda on muudetud), kui ka oluliste asjaolude muutumisele (suhtluskord määrati kindlaks hiljem kui määrati elatise summa). 2. 11.04.2022 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud, hageja J.J. ning kostja seadusliku esindaja H.E. poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud kokkuleppele elatise vähendamise ulatuses ja vähendamises alates 01.01.2022. Samuti on pooled kokku leppinud, et loevad vähendatud määras elatise maksmise kohustuse edasiulatuvalt kuni 01.09.2022 täidetuks hageja poolt alates 01.01.2022 varem kehtinud määras tasutud elatise arvelt. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. 3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 ei keela elatise maksmiseks kohustatud isiku poolt kokkulepitust suuremas summas tasutud elatist tasaarvestada õigustatud isiku tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõudega (ehk lugeda tasutud elatist osaliselt ettemaksuks). Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused (poolte esitatud dokumendis osa alapealkirjaga „Kompromissleping“) kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppnud, vaid on menetluse lõpetamise taotluses viitega TsMS § 168 lg-le 3 märkinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad kulud iga kulusid kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. 7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

Tsiviilasi nr 2-22-1851 3 (3) välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp kohtunik