2-21-5539/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5539

Tsiviilasi

Y (Y) hagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks

X vastuhagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik ning

kaebuse hind

Y apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) Y (isikukood XXXXXXXXX),

esindaja Olga Väina

Kostja (vastuhagis hageja) X (XXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Kohtuistungi toimumise aeg

25.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.11.2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.

3. Määrata X apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 917 eurot 80 senti.

4. Välja mõista Y-lt X kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 917 eurot 80 senti.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (917 eurot 80 senti) kostjale viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluse käik

1. Y (hageja) esitas 08.04.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks, mh palus hageja jätta enda omandisse kodulaen ja tarbijakrediit (lk 2).

Kostja esitas 14.05.2021 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseelise saamiseks (lk 48).

Kostja täpsustas viimast nõuet 21.06.2021 ja võttis osaliselt selle nõude tagasi (lk 88).

Maakohus vormistas 10.08.2021 vastuhagi osalise läbivaatamata jätmise (lk 104).

Hageja loobus 07.10.2021 istungil nõudest jätta hageja ainuomandisse tarbijakrediit (lk 118).

Kohus võttis istungil loobumise vastu. Hageja täpsustas istungil oma nõuet (lk 119).

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Hageja palus lõpetada kaasomand, jätta hageja ainuomandisse korteriomand asukohaga

XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX) ja kodulaen, kohustada hagejat tasuma kostjale

hüvitist 18 965 eurot ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus olemasoleva

omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks ja asendada kostja

tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus 22.12.2007-21.10.2020. Pooled omandasid

14.02.2006 kaasomandina korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn. Pooled sõlmisid

01.02.2006 kodulaenulepingu ning laenujääk oli 58 069,61 eurot. Hageja taotles enda

omandisse kodulaenu jätmist. Korteriomandi turuväärtus oli 03.11.2020 seisuga 96 000 eurot.

Hageja soovis jätta endale kaasomandis oleva korteri, kuna pooled ei elanud koos ja hagejal oli

piisavalt rahalisi vahendeid kostjale tema osa väljamaksmiseks. Poolte ühine laps (tütar) elas

koos hagejaga. Kaasomandis oleva kinnistu hagejale jätmisel olid tagatud tütre huvid, kuna ta

elas koos hagejaga vaidlusaluses korteris ja käis kodu juures koolis. Lapsele oleks kolimine

liiga koormav (lapsel olid seal sõbrad, tuttavad ja koolikaaslased).

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja palus

lõpetada kaasomand, jätta kostja ainuomandisse korteriomand ja kodulaenulepingust ning selle

lisadest tulenevad kohustused, mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 17 800 eurot ning

kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatus olemasoleva omanikukande tegemiseks

ja asendada hageja nõusolek kohtuotsusega. Lisaks nõudis kostja hagejalt kasutuseelist

550 eurot. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Korteriomand tuli jätta kostja omandisse, kuna kostja pidas seda oma koduks, tasus

kommunaalmakseid ja seal asusid kostja ja tema poja asjad. Pooltel oli kaks alaealist last - tütar

ja poeg. Poeg elas koos emaga ja õppis XXX, mis asus korterist üle tee. Kostja töötas WWW

õpetaja ametikohal, mis asus samuti korterist üle tee. Hageja töötas Soomes ja viibis Tallinnas

kord kuus ning korterit ei kasutanud, vaid elas uue elukaaslasega kesklinnas. Asjaolu, et hageja

korteris ei elanud nähtus ka kommunaalarvetest (veekulu minimaalne). Hageja avaldas ise

kostjale, et tal oli koht, kus elada.

Kostja oli 01.03.2021 sunnitud korterist hageja nõudmisel lahkuma. Hageja paigaldas korterisse

turvaseadmed. Kostja elas ajutiselt oma tädi juures Lasnamäel, kuna tal puudus muu kinnisvara

ja võimalus korterit kasutada. Kostjal õnnestus korterisse siseneda alles 28.05.2021 ja alates

sellest ajast elas kostja korteris. Hageja käitumise tõttu ei saanud kostja korterit kasutada. Kui

hageja oleks korterist välja kolinud, siis oleks saanud korteri panna üürile (keskmine üürihind

550 eurot kuus, pool sellest 275 eurot). Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt kasutuseelist

550 eurot perioodi 01.03.2021-01.05.2021 eest (2 kuud x 275 eurot).

Kostja oli nõus tasuma hagejale hüvitist, mis võrdus poolega kinnistu turuväärtusest (lisaks

maha arvestada kohustused (eluasemelaen) panga ees 60 399,61 eurot). Kostja ei vaielnud

vastu, et korteriomandi väärtus oli 96 000 eurot. Vastav hüvitise suurus oli 17 800 eurot

(96 000 –60 399,61= 35 600,39 : 2). Kostjal oli panga laenukomitee positiivne otsus raha

saamise ja korteri ümbervormistamise kohta.

Hageja vastuväited vastuhagile

5. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja tõi esile ebaõiged väited. Ei vastanud tõele,

et kostja oli sunnitud korterist lahkuma hageja nõudmisel. 26.02.2021 vahetas kostja ukselukud,

millest hageja polnud teadlik. Hageja sai sellest teada alles 01.03.2021, kui poolte tütar tuli

vanaema juurest ja ta ei pääsenud enam koju. Siis võttis hageja telefoni teel ühendust kostjaga

ja nõudis selgitust. Kostja avaldas, et tütar võib saata sõnumi ja öelda, mis asju tal vaja on ning

kostja annab need asjad üle, kuna selles korteris elab kostja koos pojaga. Kui tütar oma onuga

läksid asjadele järgi, siis oli korter tühi ning poeg andis võtmed üle õele. Seega kostja

01.03.2021 lahkus ise korterist ja viis ise minema korterist kõik asjad. Hageja saabumisel

06.03.2021 oli korter tühi. Kostja hagejale selgitusi selle kohta ei andnud. Kostja ei elanud

korteris juba enne lahutust ning kostja isiklike asju korteris polnud. Hageja paigaldas

valvesignalisatsiooni, et ülejäänuid asju ei saadaks ära viia. Kostja lahkus korterist 01.03.2021

ning kuni 04.04.2021 kostja korterit ei külastanud. 04.04.2021 kostja koos pojaga muukisid

lahti signalisatsiooni. Seega omas kostja juurdepääsu korterile. Ei vastanud tõele, et hageja elas

oma uue elukaaslasega kesklinnas. Hageja töötas Soomes ning Eestisse saabumisel elas ta

vaidlusaluses korteris koos tütrega. Kui hageja viibis lähetuses, siis elas tütar vanaemaga.

Maakohtu otsus

6. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus lõpetas poolte

kaasomandi ja jättis korteriomandi kostja ainuomandisse ning asendas hageja nõusoleku kostja

kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks hüvitise

18 965,20 eurot

ja

jättis

07.10.2021

seisuga

Luminor

Bank

AS

laenulepingust

nr 0922013320000 ja selle lisadest tuleneva kohustuse kogusummas 58 069,61 eurot kostja

kanda. Kostja nõue kasutuseelise saamiseks jäi rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi

kanda.

Poolte vahel puudus vaidlus selles, et pooled sõlmisid abielu 22.12.2007 ja lahutasid

21.10.2020 (lk 4), pooltel oli kaks ühist last (lk 55 ja 55p), pooled omandasid Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaali kaudu võetud eluasemelaenuga 14.02.2006 kaasomandina

korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (lk 5-17,54,77-78p), korteri turuväärtus oli 03.11.2020

seisuga 96 000 eurot (lk 18-35).

Kohus jagas kaasomandit asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3, § 71 lg 1, § 76 lg 1, § 77 lg 2

alusel. Korteriomand tuli jätta kosta ainuomandisse. Kostja tõendas kommunaal- ja

halduskulude kandmist (lk 56-63 p). Polnud võimalik tuvastada, kas ka hageja kandis

korteriomandi kommunaal- ja halduskulusid, kuna hageja tõendeid ei esitanud. Ainuüksi

kulude tasumine ei olnud määravaks asjaoluks korteriomandi selle eest tasunud poolele

jätmiseks. Kostja elas korteris ning tema töökoht asus DDD (lk 112), mis oli 10 minuti

jalutuskäigu kaugusel korterist. Samuti elas korteris poolte ühine poeg, kes õppis korteri vastas

asuvas XXX (lk 111). Hageja töötas Soomes ning seetõttu ei viibi korteris. Samuti kinnitas

hageja, et ei soovi korteris elada, sest tal oli koht, kus elada (lk 65-66). Märtsis 2021 paigaldas

hageja korterile valveseadme ja kostja korterisse kuni 28.05.2021 seetõttu ei pääsenud.

05.05.2021 arvest (lk 66) nähtus, et hageja ise korteris ei elanud, sest vee- ja

kanalisatsioonikulud puudusid. Seega hageja korterit eluruumina ei vajanud ega kasutanud.

Hageja juures elav tütar käis küll hageja väidetel kodu juures koolis, kuid elas ajal, mil hageja

ei olnud Eestis, vanaema juures Tallinnas QQQ. Seega oli tütar harjunud elama ka teises

korteris ning talle ei oleks kolimine liiga koormav. Kohtu hinnangul oli usutav, et kui hageja

tütar elas suurema osa ajast, mil hageja töötas Soomes, vanaema juures, siis oli tal tekkinud seal

ka sõpru ja tuttavaid. Lisaks oli poolte tütrel võimalik kokkuleppel pooltega valida elukohaks

vaidlusalune korter.

Kostja sai pangalt positiivse kinnituse (lk 69) selle kohta, et pank vabastab hageja

laenulepingust nr 0922013320000 tulenevatest kohustustest. Samuti vabastab käendaja

kohustustest ning lisatagatise hüpoteegist. Kostjalt hageja kasuks tuleb 07.10.2021 seisuga välja

mõista hüvitis 18 965,20 eurot (96 000-58 069,61=37 930,39/2=18 965,20 eurot).

Kostja kasutuseelise nõude alus oli AÕS § 71 lg 2, § 72 lg 1, lg 3 ja lg 5 ning tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 ja § 65. Kohus leidis, et hageja vastuväited ja selgitused olid

vastuolulised. Perioodil 01.03.-01.05.2021 ei olnud kostjal võimalik korterisse pääseda, kuna

hageja paigaldas korterile valveseadme (lk 71-72, 90-90p). Vaatamata juurdepääsu

puudumisele ei tõendanud kostja, et hageja sundis ta korterist lahkuma. Poolte

sõnumivahetusest (lk 64-65) nähtus, et kostja ei elanud ka enne 01.03.2021 mingil perioodil

korteris. Lisaks kinnitas kostja, et ta elas korteris koos pojaga alates 28.05.2021.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis korteriomandi kostjale

(resolutsiooni p-d 1.-7.) ja teha selles osas uus otsus, millega jätta korteriomand hageja

ainuomandisse. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja ei vaidlustanud kasutuseelise nõude rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust

(resolutsiooni p-d 8. ja 9.). Menetluskulud palus hageja jätta poolte kanda.

Maakohtu otsus oli ebaloogiline, põhjendamata ja ebaselge. Kohus ei tuvastanud kõiki

asjaolusid, vaid viitas ebaõigesti, et asjaolu polnud võimalik tuvastada. Maakohus tegi

eelmenetluses vea, ei selgitanud pooltele, mida nad peavad tõendama ega selgitanud välja asja

lahendamiseks olulisi asjaolusid. Hageja ei nõustunud, et ei saanud tuvastada, kas hageja tasus

kommunaalmakseid, sest istungil tuvastati, et neid kulusid kannavad mõlemad pooled ja

kodulaenu kulusid kannab hageja üksi. Kohtul oli õigus vajadusel uuendada asja arutamine.

Hageja ei nõustunud kostja väidetega hageja elukorralduse kohta ja need olid tõendamata.

Kohus leidis, et poolte tütar elas suurema osa ajast, mil hageja viibib Soomes, vanaema juures,

kus tal tekkisid uued sõbrad ja tuttavad. Kohus ei tohtinud asjaoludele anda hinnangut erinevalt

pooltest ega tugineda asjaoludele, mida ta pooltega läbi ei arutanud. Hageja ei nõustunud mh

asjaoluga, et puudus vaidlus, et hageja paigaldas märtsis 2021 korterisse valveseadme. Kohus

ei põhjendanud, miks ta eelistas üht last teisele.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu

otsuse korteriomandi kostja ainuomandisse jätmises ja menetluskulude jaotuses. Vaidlust ei ole

selles, et kohus poolte kaasomandi lõpetas.

10. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Seejuures võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või

selle viisi osas, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning

kaasomandis oleva asja jagamise viisi. Praeguses asjas soovisid mõlemad kaasomanikud

korteriomandit endale ja nõustusid tasuma vastaspoolele hüvitist.

Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses

arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega,

lähtudes õiglusest (Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kohus saab

otsustada menetluses poolte taotletud kaasomandi jagamise viisi üle. Praeguses asjas rahuldas

maakohus vastuhagi ja jättis korteriomandi kostja ainuomandisse.

12. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooniastmes on võimalused maakohtust erineva otsuse

tegemiseks kaasomandi jagamise viisi osas piiratud. Kaasomandi lõpetamise nõude

lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt

rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 13.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 11).

Diskretsiooniõiguse kasutamine ei või aga viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st

diskretsiooniõigus ei ole siin piiramatu ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab

kaasomanikke kõige vähem (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 29 ja

26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22). Seega tuleb ringkonnakohtul hageja

apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida, kas maakohus on ületanud vastuhagi

rahuldamisel diskretsiooniõiguse piire.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole

poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ja kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav.

Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2. Asjas olevatest

tõenditest nähtuvalt elasid pooled ühiselt nimetatud korteris, kuid pärast lahutust kaotas kostja

mõistliku võimaluse korteris edasi elada. Soov ja vajadus kasutada endist ühist eluaset jälle

elukohana on kostjal realiseerunud menetluse ajal ja ühisomandi jagamise seisukohalt on see

kaalukas huvi, millega maakohus on arvestanud. On tavapärane, et korteriomandi

kaasomanikeks on endised perekonnaliikmed või sugulased ja et kaasomandi lõpetamine toob

ühele kaasomanikest kaasa uue eluaseme otsimise vajaduse. Hageja on avaldanud, et tal on, kus

elada (tlk 54-65).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendamisel menetlusnorme ja

kaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Alusetud on apellandi etteheited, et kohus

jättis täitmata selgitamiskohustuse. Pooltel olid maakohtu menetluses õigusteadmistega

esindajad ja vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Tõendamiskohustus oli pooltele selge. Asja

lahendamisel ei olnud määravaks, kes kaasomanikest ja miks soovis kaasomand lõpetada või,

et kes tasus kommunaalkulusid.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on

vastuolulised. Asjaolu, et hageja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust pidada

kohtuotsust ebaõigeks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

16. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on õigusabikulud 780 eurot 5 tunni ees

tasumääraga 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks, st tunnihind käibemaksuga on 156 eurot)

järgmiste toimingute eest: otsuse ja kaebuse analüüs ning nõupidamine kliendiga (1 tund);

vastuse koostamine ja arutelu kliendiga (4 tundi). Lisaks palus kostja kohtuistungil lugeda

õigusabikulude hulka kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 30 minutit ja istungikulu vastavalt

protokollile sama tunnitasuga. Protokolli kohaselt oli istungi pikkuseks 23 minuti (kell 12.02-

12.25).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja

toimingud olid kooskõlas menetluse käiguta ning olid märgitud ulatuses vajalikud ja

põhjendatud. Õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahuga ning istungi

kestusega kooskõlas.

Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.

Kostjale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohuslane.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 917,80 eurot (780 eurot

5 tunni ja 137,80 eurot 53 minuti eest, tasumääraga 156 eurot (130 eurot + 20% käibemaks).

17. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt

viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)