2-20-9794/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9794

Kohtuasi

Avalanche Laboratory OÜ hagi Elering AS vastu

5 302,07 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2021 vaheotsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Avalanche Laboratory OÜ apellatsioonkaebus, hind

1 429,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Avalanche

Laboratory

OÜ

(registrikood

14175080), esindajad vandeadvokaat Ronald Riistan

Kostja Elering AS (registrikood 11022625), esindaja Marit

Saaretalu, nõustaja KK

Asja läbivaatamine

07.04.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2021 vaheotsus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avalanche Laboratory OÜ (hageja/töövõtja) esitas Harju Maakohtule 07.07.2020 hagi

Elering AS (kostja/tellija) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 5 190,58 eurot,

viivis perioodi 31.03.2020-06.07.2020 eest 111,49 eurot ja kohustada kostjat tasuma

põhinõudelt seadusejärgset viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled riigihanke korras 09.07.2019 raamlepingu

nr 1.1-4/2019/388, millega hageja kohustus teostama kostjale infotehnoloogilisi arendustöid.

Kostja tellis hagejalt arendustöid projektide Sprint 3, Sprint 4, Sprint 5 ja Sprint 6 alusel. Tellija

võttis 03.03.2020 tööd vastu. Töövõtja esitas 16.03.2020 kostjale tehtud tööde eest arve.

23.03.2020 esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude 5 190,58 eurot raamlepingu p 11.6 alusel

töödega hilinemise eest ja tasaarvestuse avalduse. Tellija tasus 16.03.2020 arve osaliselt, jättes

tasumata leppetrahviga võrdväärse osa tasust.

Hageja ei nõustunud leppetrahvi määramisega, leides, et projektid Sprint 3-6 ei allunud

raamlepingule, kuna pooled olid sõlminud kokkulepped tööde teostamiseks, eirates seejuures

raamlepingu vorminõudeid. Raamlepingu p 1.14 kohaselt pidi töövõtja esitama pakkumuse

kirjalikus vormis ja leping pidi olema sõlmitud kas tellimuskirjana või hankelepinguna. Hageja

polnud sellist pakkumust esitanud ning pooled ei sõlminud tellimuskirja ega hankelepingut.

Kostja tellis tööd läbi internetikeskkonna, tööde tingimused lepiti kokku e-posti teel ja suuliselt.

Pooled ei olnud raamlepinguväliste kokkulepete puhuks sõlminud leppetrahvi kokkulepet.

Raamleping lõppes 27.06.2020. Kostja avalduse alusel kanti 06.07.2020 alusetult riigihanke

registrisse märge hagejalt leppetrahvi nõudmise kohta.

Sprindid olid jooksva tööprotsessi loomulik osa, mida ei saanud pidada hankelepinguteks.

Kostja ei saanud tellimuskirjadena lepinguid sõlmida, kuna tegemist oli ühe tööprotsessi

etappidega, mille kogumaksumus ületas 20 000 eurot ja kostja oleks pidanud sõlmima

hankelepingu. Sprint 3-6 tööd tehti pooltevahelise muu tsiviilsuhte raames ja pooled ei olnud

leppinud kokku leppetrahvis. Leppetrahvi nõudmine oli alusetu.

3. Hageja taotles vaheotsuse tegemist, et tuvastada, kas tema poolt kostjale tööde tegemine allus

hankelepingu raamlepingule või tegi hageja kostjale töid muu tsiviilsuhte raames. Sellest sõltus,

kas tellijal oli õigust rakendada hankelepingu raamlepingus sätestatud sanktsioone ja

tasaarvestada hageja nõue leppetrahvi nõudega.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles hagi rahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist

hageja kanda. Kostjal puudusid vastuväited vaheotsuse tegemisele.

Pooled sõlmisid hankelepingu raames kokku 8 lepingut (Sprint 1-8) Confuence keskkonnas

(internetiplatvorm). Hankelepingud Sprint 3-6 teostati raamlepingu alusel. Kostja rakendas

leppetrahvi raamlepingu p 11.6 alusel, kuna töövõtja hilines töödega. Raamlepingu

protseduurireegleid kohaldati ka Sprintide 1 ja 2 suhtes ning nende osas hageja ei esitanud

vastuväidet vorminõude rikkumisele. Raamlepingus polnud tellimuskirjadena sõlmitavatele

hankelepingutele (s.o hankelepingu maksumusega alla 20 000 euro käibemaksuta) kehtestatud

allkirjastamise nõuet. Samuti ei tulenenud vorminõuded taoliste lepingute sõlmimisele

seadusest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2 eesmärk on tagada notariaalse hoiatus- ja

nõustamisfunktsiooniga lepingute sõlmimisel vorminõude eiramisega kaasnev lepingu tühisus.

Olukorras, kus pooltel oli selge praktika lepingu sõlmimisel, polnud viidatud sätte eesmärgiks

kaasa tuua lepingu tühisust. Hageja ei väitnud, et lepingud oleksid tühised, vaid üksnes, et

tegemist polnud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutega. Tegemist oli raamlepingu

alusel teostatud töödega. Tööde üleandmis-vastuvõtmisaktil ja arvel oli viide raamlepingule.

Maakohtu otsus

5. Maakohus tegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 ja lg 2 alusel vaheotsuse

ja tuvastas, et poolte vahel 09.07.2019 sõlmitud riigihanke raamlepingu nr 1.1-4/2019/388

alusel sõlmitud hankelepingud (tellimuskirjad) projektinimetusega Sprint 3, Sprint 4, Sprint 5

ja Sprint 6 tööde tellimiseks vastasid raamlepingus kokkulepitud vorminõuetele ning allusid

raamlepingule. Kohus märkis, et menetlus jätkub hageja nõude osas ja menetluskulud jaotab

kohus lõppotsuses.

6. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid riigihanke korras 09.07.2019 raamlepingu ja tellija

tellis töövõtjalt infotehnoloogilisi arendustöid (Sprint 3-6), mida tellija kinnitas e-posti teel.

Kostja võttis tööd vastu 03.03.2020 ja 16.03.2020 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve,

millele kostja esitas 23.03.2020 leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse. Tellija rakendas

leppetrahvi vastavalt hankelepingu raamlepingu p-le 11.6, tasus hagejale tööde eest 30.03.2020,

kuid jättis tasumata leppetrahvi osa, mille tasaarvestas töövõtja töötasu nõudega.

Hageja väidetele, et pooled olid sõlminud raamlepingu, aga sellele järgnenud tööde tellimine

oli raamlepingu tingimuste rikkumise tõttu (vorminõue) sõlmimata ja sõlmiti muu

tsiviilõiguslik suhe, vastas enim õiguslik olukord, mis tekib näiliku tehingu sõlmimise korral.

TsÜS §-st 89 tulenes, et näiliku tehingu korral soovitakse luua näivust. kas sellest, et üldse

leping sõlmiti või püütakse varjata mõnda teist, tegelikult sõlmitud, lepingut. Käesoleva

vaidluse asjaolud ei kinnitanud, et pooled oleksid soovinud tekitada muljet lepingu sõlmimisest,

mida tegelikult ei sõlmitudki (kostja soovis tellida andmebaasi arendustöid ja oli suuremas osas

maksnud tööde eest). Kostja eesmärk oli andmebaasi arendamine ja sellele oli tema tegevus

tehingute tegemisel suunatud. Hageja ei eitanud eeltoodut. Seega ei saanud olla õigusnäivuse

tekitamisele suunatud tegevusega.

Teisena võis kõne alla tulla hankelepingu asemel tööettevõtulepingu sõlmimine, sest oma sisult

vastasid poolte tahteavaldused võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-s 1 kirjeldatud õigussuhtele.

Hankeleping ja tööettevõtuleping olid oma sisult ja tahteavaldustelt analoogilised tehingud ning

kui sisuliselt oli sõlmitud tööde tellimiseks leping, siis ei olnud võimalik hankelepinguga

varjata töövõtulepingut ja vastupidi (RHS § 8 lg 1 ja 4).

Küll aga väitis hageja, et hankelepinguid ei sõlmitud raamlepingus ettenähtud vormis. TsÜS 83

lg 2 kohaselt oli kokkulepitud vorminõuete järgimata jätmise tagajärjeks, kas tehingu tühisus

või siis mitte, kui seadusest või lepingust nii tulenes. Seega kui tuvastada, et hankelepingud ei

vastanud raamlepingus kokkulepitud hankelepingu vorminõuetele, siis poolte vahel

hankelepinguid ei sõlmitud (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei saanud tühise tehingu alusel esitada

nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Seejuures TsÜS § 83 lg 2 siinkohal

ei rakendunud, sest kui vorminõude rikkumise eesmärgiks oli kaasa tuua tehingu tühisus, siis

ei saanud jaatada mitte ühegi lepingu sõlmimist. Juhul, kui vorminõude järgimata jätmise

eesmärgiks polnud kaasa tuua tehingu tühisust, siis kohaldus poolte õigussuhtele nii

raamlepingu kui ka selle alusel sõlmitud hankelepingute tingimused. Hageja ei väitnud, et

vorminõuete järgimata jätmise tõttu oleks poolte vahel sõlmitud hankelepingud tühised. Kostja

väitis, et vorminõudeid järgiti ja seega ei saanud hankelepingud sellel põhjusel tühised olla.

RHS § 29 lubab sõlmida riigihanke raamlepinguid. RHS § 30 lg 1 kohaselt tuli raamlepingul

põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtuda raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30

sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Raamlepingu alusel sõlmitavate

hankelepingute sõlmimise põhimõtted olid sätestatud raamlepingu p-s 1.14, mille kohaselt

hankelepingutes või tellimuskirjades lepitakse kokku lepingu eseme täpsemad tehnilised

tingimused ja maksumus. Kui pakutava töö hind on alla 20 000 euro, siis tehakse hankeleping

tellimuskirja vormis, vastasel juhul sõlmitakse hankeleping, mis vastab raamlepingu lisa 3

formaadile. Raamlepingu p 4.1.1 kohaselt hankelepingud, mille maksumus on alla 20 000 euro,

sõlmitakse tellija Confluence keskkonnas. Käesoleval juhul oligi töövõtja tellija

internetiportaali kaudu esitanud pakkumused Sprint 3-6 projektides ettenähtud tööde

tegemiseks ning tellija oli nende tööde tellimise e-kirja teel kinnitanud.

RHS § 8 lg 7 kohustab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmima hankelepingu,

mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Praegusel juhul ei ületanud iga üksiku kostja tellitud

hankelepingu maksumus 20 000 eurot ja seega võis selle sõlmida ka muus vormis nii nagu

raamleping ette nägi. Sprint 3-6 hankelepingute puhul ei olnud tegemist ühe lepinguga, sest

raamlepingu mõtte kohaselt oleks kostja saanud ja võinud tellida iga projekti osa erinevalt

pakkujalt – raamlepingu alusel hagejalt tööde tellimise kohustust kostjal ei olnud.

Eeltoodu alusel leidis kohus, et raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimisel polnud

raamlepingus ettenähtud vorminõudeid rikutud. Hankelepingutele kohaldusid raamlepingu

tingimused koos hankelepingus (tellimuskirjades) sätestatud täpsustavate tingimustega.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja palus tühistada vaheotsus ja teha uus, millega tuvastada, et poolte vahel sõlmitud

riigihanke raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud (tellimuskirjad) projektinimetusega

Sprint 3-6 tööde tellimiseks ei allunud raamlepingule. Alternatiivselt tuli asi saata uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kohus tõlgendas vääralt tõendeid, TsÜS § 83 lg-t 2 ja kohtupraktikat, mille tulemusel jõudis

vale lahendini. Kohus oleks pidanud tuvastama, et vorminõuete täitmata jätmise tõttu ei allunud

tehtud tööd raamlepingule. Poolte vahelises muus tsiviilõigussuhtes polnud pooled leppetrahvis

kokku leppinud. Vaidlusalused Sprindid moodustasid ühe suure projekti, mille puhul oleks

pidanud sõlmima hankelepingu. Seega teostatud töid ei saanud raamlepingu p 1.14 mõistes

sõlmida tellimuskirjana, vaid pooled oleksid pidanud sõlmima eraldi hankelepingu. Seetõttu

olid täitmata vorminõuded, et lugeda tehtud töid alluvaks raamlepingule, mistõttu tellija ei

saanud nõuda töövõtjalt leppetrahvi.

Kohtu tõlgendus, et lähim õiguslik olukord hageja selgitatud olukorrale oli näilik tehing.

Kumbki pool polnud menetluses väitnud, et tegemist oleks näiliku tehinguga. Näilikkuse

kohaldamiseks oli vaja tahtlust, mida praegusel juhul polnud. Ka maakohtu järeldused

põhjenduste p-s 44. olid arusaamatud. Samuti oli ebaõige kohtu seisukoht, et kui vorminõude

rikkumise tõttu oli tehing tühine, siis ei saanud poolte vahel üldse mingit tsiviilõigussuhet olla

ja kuivõrd poolte vahel oli mingi tsiviilõigussuhe, siis pidi see alluma järelikult raamlepingule.

Selline seisukoht polnud kooskõlas seadusega. Kui poolte vaheline õigussuhe ei vastanud

vorminõude rikkumise tõttu teatud tingimustele, oli nimetatud õigussuhe tühine, aga eeltoodu

ei tähendanud, et poolte vahel ei võinud olla muu õigussuhe selle asemel.

Kogu projekt oli kostja poolt meelevaldselt (ilmselt hankereeglitest möödahiilimise eesmärgil)

jagatud eraldi tükkideks, mistõttu tuli kõiki sprinte vaadelda koosmõjus. Kuivõrd projekt ületas

märkimisväärselt lihthanke määra, oleksid pooled raamlepingu p 1.14. alusel pidanud sõlmima

hankelepingu. Asjaolu, et pooled jätsid täitmata raamlepingus nõutud vorminõuded, toob TsÜS

§ 83 lg 2 alusel kaasa tehingu tühisuse selles võtmes, et hageja tehtud tööd ei allu raamlepingule

ning seetõttu ei saanud vastustaja apellandilt leppetrahvi nõuda. Sprintide tulemusel valmis üks

tulem, mis selgus iga Sprinti sisust. Hankija ei võinud jaotada riigihanget osadeks riigihanke

teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks oli

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd. Kui lugeda kõik vaidlusalused sprindid ühe projekti osaks, siis ületaksid tööde

väärtused 20 000 eurot, st toimus raamlepingu vorminõude rikkumine. Sellises olukorras ei

saanud lugeda tehtud töid raamlepingule alluvaks ja hagejalt ei saanud nõuda leppetrahvi.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus (vaheotsus) tuleb tühistada ning tsiviilasi saata

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

10. TsMS § 119 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige

tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või

keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib

kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses

samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus

menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude

põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

11. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus vaheotsuse tegemisel TsMS § 449 lg-d 1 ja 2.

Eeltoodud normidest tulenevalt on vaheotsust võimalik teha eelkõige olukorras, kus kahju või

muu rahasumma suuruse arvutamine on keeruline ja menetlusökonoomiliselt on põhjendatud

teha esmalt kindlaks muud nõude eeldused. See ei tähenda aga, et kohus saaks teha vaheotsuse

vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta. Senises kohtupraktikas ei ole peetud lubatavaks

vaheotsuse tegemist vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta (vt nt Riigikohtu 01.06.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-137-16, p 10 koos selles viidatud praktikaga).

12. Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka praeguses vaidluses. Maakohus on

vaidlustatud vaheotsusega lahendanud nõude eelduse – kas hankelepingute Sprint 3-6 alusel

teostati töid raamlepingu nr 1.1-4/2019/388 alusel. TsMS § 449 lg 1 ei näe ette võimalust

vaheotsusega tuvastada lepingu täitmise nõude üksikut eeldust. Käesoleval juhul ei olnud

kohtul alust vaheotsust teha. Sellel põhjusel kuulub vaidlusalune otsus tühistamisele sõltumata

apellatsioonkaebuse väidetest.

13. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjust teha vaheotsust,

sest nõutava rahasumma suuruse tõendamine pole väga kulukas ega keerukas.“

14. Menetluskulude jaotuse üle otsustab maakohus asja järgneval lahendamisel (TsMS § 173

lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)