2-20-9794/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 24.11.2021 vaheotsus ja saata tsiviilasi samale taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-20-9794/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.04.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-9794
Kohtuasi
Avalanche Laboratory OÜ hagi Elering AS vastu
5 302,07 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2021 vaheotsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Avalanche Laboratory OÜ apellatsioonkaebus, hind
1 429,33 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Avalanche
Laboratory
OÜ
(registrikood
14175080), esindajad vandeadvokaat Ronald Riistan
Kostja Elering AS (registrikood 11022625), esindaja Marit
Saaretalu, nõustaja KK
Asja läbivaatamine
07.04.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 24.11.2021 vaheotsus ja saata tsiviilasi samale
maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Avalanche Laboratory OÜ (hageja/töövõtja) esitas Harju Maakohtule 07.07.2020 hagi
Elering AS (kostja/tellija) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 5 190,58 eurot,
viivis perioodi 31.03.2020-06.07.2020 eest 111,49 eurot ja kohustada kostjat tasuma
põhinõudelt seadusejärgset viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled riigihanke korras 09.07.2019 raamlepingu
nr 1.1-4/2019/388, millega hageja kohustus teostama kostjale infotehnoloogilisi arendustöid.
Kostja tellis hagejalt arendustöid projektide Sprint 3, Sprint 4, Sprint 5 ja Sprint 6 alusel. Tellija
võttis 03.03.2020 tööd vastu. Töövõtja esitas 16.03.2020 kostjale tehtud tööde eest arve.
23.03.2020 esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude 5 190,58 eurot raamlepingu p 11.6 alusel
töödega hilinemise eest ja tasaarvestuse avalduse. Tellija tasus 16.03.2020 arve osaliselt, jättes
tasumata leppetrahviga võrdväärse osa tasust.
Hageja ei nõustunud leppetrahvi määramisega, leides, et projektid Sprint 3-6 ei allunud
raamlepingule, kuna pooled olid sõlminud kokkulepped tööde teostamiseks, eirates seejuures
raamlepingu vorminõudeid. Raamlepingu p 1.14 kohaselt pidi töövõtja esitama pakkumuse
kirjalikus vormis ja leping pidi olema sõlmitud kas tellimuskirjana või hankelepinguna. Hageja
polnud sellist pakkumust esitanud ning pooled ei sõlminud tellimuskirja ega hankelepingut.
Kostja tellis tööd läbi internetikeskkonna, tööde tingimused lepiti kokku e-posti teel ja suuliselt.
Pooled ei olnud raamlepinguväliste kokkulepete puhuks sõlminud leppetrahvi kokkulepet.
Raamleping lõppes 27.06.2020. Kostja avalduse alusel kanti 06.07.2020 alusetult riigihanke
registrisse märge hagejalt leppetrahvi nõudmise kohta.
Sprindid olid jooksva tööprotsessi loomulik osa, mida ei saanud pidada hankelepinguteks.
Kostja ei saanud tellimuskirjadena lepinguid sõlmida, kuna tegemist oli ühe tööprotsessi
etappidega, mille kogumaksumus ületas 20 000 eurot ja kostja oleks pidanud sõlmima
hankelepingu. Sprint 3-6 tööd tehti pooltevahelise muu tsiviilsuhte raames ja pooled ei olnud
leppinud kokku leppetrahvis. Leppetrahvi nõudmine oli alusetu.
3. Hageja taotles vaheotsuse tegemist, et tuvastada, kas tema poolt kostjale tööde tegemine allus
hankelepingu raamlepingule või tegi hageja kostjale töid muu tsiviilsuhte raames. Sellest sõltus,
kas tellijal oli õigust rakendada hankelepingu raamlepingus sätestatud sanktsioone ja
tasaarvestada hageja nõue leppetrahvi nõudega.
Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles hagi rahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist
hageja kanda. Kostjal puudusid vastuväited vaheotsuse tegemisele.
Pooled sõlmisid hankelepingu raames kokku 8 lepingut (Sprint 1-8) Confuence keskkonnas
(internetiplatvorm). Hankelepingud Sprint 3-6 teostati raamlepingu alusel. Kostja rakendas
leppetrahvi raamlepingu p 11.6 alusel, kuna töövõtja hilines töödega. Raamlepingu
protseduurireegleid kohaldati ka Sprintide 1 ja 2 suhtes ning nende osas hageja ei esitanud
vastuväidet vorminõude rikkumisele. Raamlepingus polnud tellimuskirjadena sõlmitavatele
hankelepingutele (s.o hankelepingu maksumusega alla 20 000 euro käibemaksuta) kehtestatud
allkirjastamise nõuet. Samuti ei tulenenud vorminõuded taoliste lepingute sõlmimisele
seadusest.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2 eesmärk on tagada notariaalse hoiatus- ja
nõustamisfunktsiooniga lepingute sõlmimisel vorminõude eiramisega kaasnev lepingu tühisus.
Olukorras, kus pooltel oli selge praktika lepingu sõlmimisel, polnud viidatud sätte eesmärgiks
kaasa tuua lepingu tühisust. Hageja ei väitnud, et lepingud oleksid tühised, vaid üksnes, et
tegemist polnud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutega. Tegemist oli raamlepingu
alusel teostatud töödega. Tööde üleandmis-vastuvõtmisaktil ja arvel oli viide raamlepingule.
Maakohtu otsus
5. Maakohus tegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 ja lg 2 alusel vaheotsuse
ja tuvastas, et poolte vahel 09.07.2019 sõlmitud riigihanke raamlepingu nr 1.1-4/2019/388
alusel sõlmitud hankelepingud (tellimuskirjad) projektinimetusega Sprint 3, Sprint 4, Sprint 5
ja Sprint 6 tööde tellimiseks vastasid raamlepingus kokkulepitud vorminõuetele ning allusid
raamlepingule. Kohus märkis, et menetlus jätkub hageja nõude osas ja menetluskulud jaotab
kohus lõppotsuses.
6. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid riigihanke korras 09.07.2019 raamlepingu ja tellija
tellis töövõtjalt infotehnoloogilisi arendustöid (Sprint 3-6), mida tellija kinnitas e-posti teel.
Kostja võttis tööd vastu 03.03.2020 ja 16.03.2020 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve,
millele kostja esitas 23.03.2020 leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse. Tellija rakendas
leppetrahvi vastavalt hankelepingu raamlepingu p-le 11.6, tasus hagejale tööde eest 30.03.2020,
kuid jättis tasumata leppetrahvi osa, mille tasaarvestas töövõtja töötasu nõudega.
Hageja väidetele, et pooled olid sõlminud raamlepingu, aga sellele järgnenud tööde tellimine
oli raamlepingu tingimuste rikkumise tõttu (vorminõue) sõlmimata ja sõlmiti muu
tsiviilõiguslik suhe, vastas enim õiguslik olukord, mis tekib näiliku tehingu sõlmimise korral.
TsÜS §-st 89 tulenes, et näiliku tehingu korral soovitakse luua näivust. kas sellest, et üldse
leping sõlmiti või püütakse varjata mõnda teist, tegelikult sõlmitud, lepingut. Käesoleva
vaidluse asjaolud ei kinnitanud, et pooled oleksid soovinud tekitada muljet lepingu sõlmimisest,
mida tegelikult ei sõlmitudki (kostja soovis tellida andmebaasi arendustöid ja oli suuremas osas
maksnud tööde eest). Kostja eesmärk oli andmebaasi arendamine ja sellele oli tema tegevus
tehingute tegemisel suunatud. Hageja ei eitanud eeltoodut. Seega ei saanud olla õigusnäivuse
tekitamisele suunatud tegevusega.
Teisena võis kõne alla tulla hankelepingu asemel tööettevõtulepingu sõlmimine, sest oma sisult
vastasid poolte tahteavaldused võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-s 1 kirjeldatud õigussuhtele.
Hankeleping ja tööettevõtuleping olid oma sisult ja tahteavaldustelt analoogilised tehingud ning
kui sisuliselt oli sõlmitud tööde tellimiseks leping, siis ei olnud võimalik hankelepinguga
varjata töövõtulepingut ja vastupidi (RHS § 8 lg 1 ja 4).
Küll aga väitis hageja, et hankelepinguid ei sõlmitud raamlepingus ettenähtud vormis. TsÜS 83
lg 2 kohaselt oli kokkulepitud vorminõuete järgimata jätmise tagajärjeks, kas tehingu tühisus
või siis mitte, kui seadusest või lepingust nii tulenes. Seega kui tuvastada, et hankelepingud ei
vastanud raamlepingus kokkulepitud hankelepingu vorminõuetele, siis poolte vahel
hankelepinguid ei sõlmitud (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei saanud tühise tehingu alusel esitada
nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Seejuures TsÜS § 83 lg 2 siinkohal
ei rakendunud, sest kui vorminõude rikkumise eesmärgiks oli kaasa tuua tehingu tühisus, siis
ei saanud jaatada mitte ühegi lepingu sõlmimist. Juhul, kui vorminõude järgimata jätmise
eesmärgiks polnud kaasa tuua tehingu tühisust, siis kohaldus poolte õigussuhtele nii
raamlepingu kui ka selle alusel sõlmitud hankelepingute tingimused. Hageja ei väitnud, et
vorminõuete järgimata jätmise tõttu oleks poolte vahel sõlmitud hankelepingud tühised. Kostja
väitis, et vorminõudeid järgiti ja seega ei saanud hankelepingud sellel põhjusel tühised olla.
RHS § 29 lubab sõlmida riigihanke raamlepinguid. RHS § 30 lg 1 kohaselt tuli raamlepingul
põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtuda raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30
sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Raamlepingu alusel sõlmitavate
hankelepingute sõlmimise põhimõtted olid sätestatud raamlepingu p-s 1.14, mille kohaselt
hankelepingutes või tellimuskirjades lepitakse kokku lepingu eseme täpsemad tehnilised
tingimused ja maksumus. Kui pakutava töö hind on alla 20 000 euro, siis tehakse hankeleping
tellimuskirja vormis, vastasel juhul sõlmitakse hankeleping, mis vastab raamlepingu lisa 3
formaadile. Raamlepingu p 4.1.1 kohaselt hankelepingud, mille maksumus on alla 20 000 euro,
sõlmitakse tellija Confluence keskkonnas. Käesoleval juhul oligi töövõtja tellija
internetiportaali kaudu esitanud pakkumused Sprint 3-6 projektides ettenähtud tööde
tegemiseks ning tellija oli nende tööde tellimise e-kirja teel kinnitanud.
RHS § 8 lg 7 kohustab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmima hankelepingu,
mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Praegusel juhul ei ületanud iga üksiku kostja tellitud
hankelepingu maksumus 20 000 eurot ja seega võis selle sõlmida ka muus vormis nii nagu
raamleping ette nägi. Sprint 3-6 hankelepingute puhul ei olnud tegemist ühe lepinguga, sest
raamlepingu mõtte kohaselt oleks kostja saanud ja võinud tellida iga projekti osa erinevalt
pakkujalt – raamlepingu alusel hagejalt tööde tellimise kohustust kostjal ei olnud.
Eeltoodu alusel leidis kohus, et raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimisel polnud
raamlepingus ettenähtud vorminõudeid rikutud. Hankelepingutele kohaldusid raamlepingu
tingimused koos hankelepingus (tellimuskirjades) sätestatud täpsustavate tingimustega.
Apellatsioonkaebus
7. Hageja palus tühistada vaheotsus ja teha uus, millega tuvastada, et poolte vahel sõlmitud
riigihanke raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud (tellimuskirjad) projektinimetusega
Sprint 3-6 tööde tellimiseks ei allunud raamlepingule. Alternatiivselt tuli asi saata uueks
läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kohus tõlgendas vääralt tõendeid, TsÜS § 83 lg-t 2 ja kohtupraktikat, mille tulemusel jõudis
vale lahendini. Kohus oleks pidanud tuvastama, et vorminõuete täitmata jätmise tõttu ei allunud
tehtud tööd raamlepingule. Poolte vahelises muus tsiviilõigussuhtes polnud pooled leppetrahvis
kokku leppinud. Vaidlusalused Sprindid moodustasid ühe suure projekti, mille puhul oleks
pidanud sõlmima hankelepingu. Seega teostatud töid ei saanud raamlepingu p 1.14 mõistes
sõlmida tellimuskirjana, vaid pooled oleksid pidanud sõlmima eraldi hankelepingu. Seetõttu
olid täitmata vorminõuded, et lugeda tehtud töid alluvaks raamlepingule, mistõttu tellija ei
saanud nõuda töövõtjalt leppetrahvi.
Kohtu tõlgendus, et lähim õiguslik olukord hageja selgitatud olukorrale oli näilik tehing.
Kumbki pool polnud menetluses väitnud, et tegemist oleks näiliku tehinguga. Näilikkuse
kohaldamiseks oli vaja tahtlust, mida praegusel juhul polnud. Ka maakohtu järeldused
põhjenduste p-s 44. olid arusaamatud. Samuti oli ebaõige kohtu seisukoht, et kui vorminõude
rikkumise tõttu oli tehing tühine, siis ei saanud poolte vahel üldse mingit tsiviilõigussuhet olla
ja kuivõrd poolte vahel oli mingi tsiviilõigussuhe, siis pidi see alluma järelikult raamlepingule.
Selline seisukoht polnud kooskõlas seadusega. Kui poolte vaheline õigussuhe ei vastanud
vorminõude rikkumise tõttu teatud tingimustele, oli nimetatud õigussuhe tühine, aga eeltoodu
ei tähendanud, et poolte vahel ei võinud olla muu õigussuhe selle asemel.
Kogu projekt oli kostja poolt meelevaldselt (ilmselt hankereeglitest möödahiilimise eesmärgil)
jagatud eraldi tükkideks, mistõttu tuli kõiki sprinte vaadelda koosmõjus. Kuivõrd projekt ületas
märkimisväärselt lihthanke määra, oleksid pooled raamlepingu p 1.14. alusel pidanud sõlmima
hankelepingu. Asjaolu, et pooled jätsid täitmata raamlepingus nõutud vorminõuded, toob TsÜS
§ 83 lg 2 alusel kaasa tehingu tühisuse selles võtmes, et hageja tehtud tööd ei allu raamlepingule
ning seetõttu ei saanud vastustaja apellandilt leppetrahvi nõuda. Sprintide tulemusel valmis üks
tulem, mis selgus iga Sprinti sisust. Hankija ei võinud jaotada riigihanget osadeks riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks oli
funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või
ehitustööd. Kui lugeda kõik vaidlusalused sprindid ühe projekti osaks, siis ületaksid tööde
väärtused 20 000 eurot, st toimus raamlepingu vorminõude rikkumine. Sellises olukorras ei
saanud lugeda tehtud töid raamlepingule alluvaks ja hagejalt ei saanud nõuda leppetrahvi.
Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu põhjendused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus (vaheotsus) tuleb tühistada ning tsiviilasi saata
TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus
rahuldatakse osaliselt.
10. TsMS § 119 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige
tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või
keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib
kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses
samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus
menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude
põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
11. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus vaheotsuse tegemisel TsMS § 449 lg-d 1 ja 2.
Eeltoodud normidest tulenevalt on vaheotsust võimalik teha eelkõige olukorras, kus kahju või
muu rahasumma suuruse arvutamine on keeruline ja menetlusökonoomiliselt on põhjendatud
teha esmalt kindlaks muud nõude eeldused. See ei tähenda aga, et kohus saaks teha vaheotsuse
vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta. Senises kohtupraktikas ei ole peetud lubatavaks
vaheotsuse tegemist vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta (vt nt Riigikohtu 01.06.2016
otsust tsiviilasjas nr 3-2-137-16, p 10 koos selles viidatud praktikaga).
12. Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka praeguses vaidluses. Maakohus on
vaidlustatud vaheotsusega lahendanud nõude eelduse – kas hankelepingute Sprint 3-6 alusel
teostati töid raamlepingu nr 1.1-4/2019/388 alusel. TsMS § 449 lg 1 ei näe ette võimalust
vaheotsusega tuvastada lepingu täitmise nõude üksikut eeldust. Käesoleval juhul ei olnud
kohtul alust vaheotsust teha. Sellel põhjusel kuulub vaidlusalune otsus tühistamisele sõltumata
apellatsioonkaebuse väidetest.
13. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks
läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjust teha vaheotsust,
sest nõutava rahasumma suuruse tõendamine pole väga kulukas ega keerukas.“
14. Menetluskulude jaotuse üle otsustab maakohus asja järgneval lahendamisel (TsMS § 173
lg 3 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)