4-22-164/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-22-164

1(8)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-164 Kohtukoosseis Inna Ombler, Orvi Koik ja Sten Lind Väärteoasi

B.N-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) §-de 201 lg 2 ja 207 lg 1 järgi. Vaidlustatud lahend Pärnu Maakohtu 9. veebruari 2022 otsus Apellant

menetlusaluse isiku B.N-i (B.N); isikukood

XXX; elukoht: ; EV kodanik; emakeel: XXX eesti keel; töökoht: X; varem karistatud väärtegude eest neljal korral kaitsja Indrek Repnau ;

RESOLUTSIOON

1. . -22-164 muutmata

Jätta Pärnu Maakohtu 9 veebruari 2022 otsus väärteoasjas nr 4 ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. B.N-ile

Jätta rahuldamata taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.12.2021 koostati Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonnas väärteoprotokoll selles, et 18.12.2021 kell 15.54 Rapla maakonnas Kohila vallas Kiisa tee Põllu tänaval liikus Kohila–

suunas mootorsõiduk Opel Vectra (reg nr XXXXXX), mida juhtis B.N , kellelt oli

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Mootorsõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse viimane päev oli 30.11.2021). Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p

1 sätestatud keeldu ja LS § 73 -s lg-s 2 toodud

01 lg-s -s

nõuet ning pani toime LS § 2

2 ja § 207 lg

1 sätestatud väärteod.

Maakohtu otsus

4-22-164

2(8)

2. Pärnu Maakohus tunnistas 09.02.2022 otsusega B.N-i süüdi LS §

201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi ning mõistis karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kümme päeva

talle aresti.

3. Kohus, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid ja kuulanud ära menetlusaluse isiku, leidis, et toimepane ne. -s tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku väärtegude mi LS § 201 lg 1 p 1 ja § 207 lg s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise luges maakohus tõendatuks - tunnistaja X

ütlustega Kohila alevis liiklusjärelvalvet ütlustest nähtub, et , kes tegi 18.12.2021 . X politseisõidukile sõitis vastu halli värvi Opel Vectra, autol puudus kehtiv tehnoülevaatus ning tunnistaja otsustas sellele juhi tähelepanu pöörata. Juhile anti vilkuriga peatumismärguanne, mille peale hil

jäi juht seisma. Andmebaasist selgus, et sõiduki ju oli juhtimisõigus peatatud. Sõiduki juht ütles, et ta kaebas otsuse edasi ja ei teadnud, et ei tohi sõidukit juhtida. Oma sõnade kinnituseks ta mingit dokumenti ei esitanud. Tunnistaja palus juhtimiskeskusel kontrollida, kas sõiduki juhil on juhtimisõigus. , et isik ei tohi sõidukit juhtida. Juhtimiskeskusest vastati talle

Tehnoülevaatuse kohta ütles sõiduki juht, et ta ei pannud seda tähele. Tunnistaja selgitas, et kui tehnoülevaatus on kuu või poolteist üle läinud, annavad politseinikud juhile võimaluse oma viga parandada ning isikut kohe karistama ei hakata. Tunnistaja selgitas sõiduki juhile, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja koostas väärteoprotokolli (tl 28

-29).

4. Maakohus märkis, et LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel

ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.N-ilt juhtimisõigus ära võetud (tl 6). Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna (edaspidi 24.08.2021 otsusega karistati teda PPA) LS § 224 lg s 2 sätestatud väär -

teo eest rahatrahviga 920 eurot. LS § 224 lg 3 p 2 alusel määrati

B.N-ile lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Pärnu Maakohtu 28.10.2021 otsusega jäeti B.N-i htuotsus jõustus kaebus eelnimetatud otsusele rahuldamata, ko PPA

14.12.2021 (tl 8). Seega rikkus B.N

LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, kui juhtis 18.12.2021 m

ootorsõidukit Opel Vectra vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

5. Maakohus tõi välja, et Pärnu Maako samal päeval htu 28.10.2021 otsus anti B.N-ile

kätte allkirja vastu. B.N Pärnu Maakohut kassatsiooni esitamise teavitas 01.11.2021

soovist. eis tutvumiseks Pärnu Maakohtu tervikotsus oli menetlusosalistele kohtu kantsel kättesaadav 12.11.2021 ning see saadeti samal päeval B.N-ile ka e-postiga. Kohtuotsuses

on sõnaselgelt kirjas, et kassatsioonkaebuse võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. advokaadist kaitsja Riigikohtule B.N-i kassatsioonkaebust ei esitanud ja 14.12.2021. kohtuotsus jõustus

6. B.N ja kaitsja selgitasid kohtuistungil, et B.N esitas ise Riigikohtule

kassatsiooni, kuid saatis selle eksikombel valele e-postiaadressile. Eeltoodu tõendamiseks esitas e- -postiaadressilt kaitsja kohtule väljatrüki B.N-i posti kontolt, millest nähtub, et e XXX on 26.11.2021 e-posti ssile riigikohus@kantselei.ee saadetud kassatsioon, mille B.N aadre

on koostanud 01.11.2021 ning mis on samasisuline samal päeval Pärnu Maakohtule

edastatud teatega (tl 23-25). Kohus juhtis ele, et e-kirja saatmisel etähelepanu sell

postiadressile, mida ei ole olemas, saab saatja automaatselt vastuse: „kohaletoimetamine nendele adressaatidele või rühmadele nurjus.“ B.N on täisealine ja süüvõimeline isik ning

ta sai kohtuotsust lugedes aru selle vaidlustamise korrast. Eelnevat kinnitab asjaolu, et ta teavitas kohut tähtaegselt kassatsiooni esitamise soovist. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et B.N saatis enda koostatud kassatsiooni valele e-postiaadressile aga seda, et tal puudus soov otsust vaidlustada ning tema käitumine oli ajendatud soovist õigustada ja vabandada oma

4-22-164

3(8)

käitumist, juhuks, kui ta peaks juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtides politseile vahele jääma.

7. Seega on B.N-i ütlused, selle kohta, et ta ei olnud 18.12.2021 mootorsõidukit juhtides teadlik, et tal juhtimisõigus puudus, paljasõnalised, ennastõigustavad ning ajendatud soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest. B.N teadis, et Pärnu Maakohtu otsus on jõustunud, seega pani ta temale süüksarvatud väärteo toime tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.

8. Vastavalt LS § 73 lg peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema -le 2

läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudus kõnealusel sõidukil Opel Vectra kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni

30.11.2021 (tl 7 pö). LS § 73 lg 7 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat

mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle

haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed

lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti tee

nindusbüroosse või parkimiskohta. Väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et B.N

oleks 18.12.2021 kell 15.54

juhtinud mootorsõidukit eesmärgiga viia see lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta.

9. B.N, asudes mootorsõidukit juhtima, pidi veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli LS § 73 nõuete kohaselt. Juht on LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. LS § 33 lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu

alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui ka kaasliiklejatele. B.N, juhtides mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, rikkus juhi üldkohustusi. Seega pani B.N süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.

10. Maakohus märkis, et LS § 201 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse -

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 lg s 1 sätestatud -

väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. B.N pani

temale süüksarvatud väärteod toime ühe teoga, seega tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 63 lg st 1 ning mõista temale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima - karistuse. Seega tuleb karistus mõista LS § 201 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel lähtus kohus

KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada

isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks

võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Karistusregistri andmetest (tl 8) nähtub, et B.N on neli kehtivat väärteokaristust: teda on karistatud rahatrahvidega, kuid kõik rahatrahvid on

tasumata. Kolmel korral on teda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.o mootorsõiduki

juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui tulemuseta jäänud karistusliik, ennast ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb

kohaldada raskemat karistust, s.o aresti, mis mõjutaks teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse

4-22-164

4(8)

mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmiseks.

11. Kohtulikul arutamisel taotles menetlusaluse isiku kaitsja aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik oli nõus üldkasulikku tööd tegema. Kohus pidas aresti asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks ning leidis, et üldkasuliku tööga on võimalik karistuse eesmärke

saavutada. Maakohus asendas B.N-ile määratud karistuse 10 päeva aresti 10 päeva üldkasuliku tööga.

Apellatsioonkaebus

12. Pärnu Maakohtu otsusele esita apellatsioonkaebuse menetlusaluse isiku B.N-i s

kaitsja Indrek Repnau. Kaitsja taotleb otsus Pärnu Maakohtu 09.02.2022 e väärteoasjas nr 4-22-164 täies ulatuses tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada B.N-i suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja B.N-ile

määratud karistuse vähendamist või Pärnu Maakohtu 09.02.2022 väärteoasjas

otsuse

nr 4-22- asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises 164 täies ulatuses tühistamist ja kohtukoosseisus.

13. Kaitsja märgib, et B.N-ile väärteoprotokoll koostati 18.12.2021 nr AB1598145, milles sisalduva väärt mootorsõidukit, omamata vastava eoetteheite kohaselt juhtis B.N kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud, rikkudes seega LS § 90 lg 1 p 1 pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. ja

14. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse LS § 201 lg 1 sätestatud teo toimepanemise isiku poolt,

kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et

B.N -21-3604 kassatsioonikaebuse on 01.11.2021 esitanud väärteoasjas nr 4 (väljavõte e-toimikust). Samuti on ta soovinud saata kassatsiooni 26.11.2021 Riigikohtule, kuid

on a e-postiaadressi valesti. Kohus on registreerinud e-toimikusse B.N-i märkinud saaj menetlusdokumendi pealkirjaga kassatsioonikaebus. Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud täitmata VTMS-st tuleneva selgitamiskohustuse. Kohus ei selgitanud B.N-ile, et tegemist

ei ole kassatsiooniga, ega ka seda, et tal tuleb soovi korral esitada korrektne kassatsioon

advokaadi vahendusel. Samuti ei saadetud B.N-ile ise kohta teadet otsuse jõustum

väärteoasjas nr 4 juhtis 18.12.2021 sõidukit, kuna ta ei olnud teadlik -21-3604. B.N asjaolust, et kohtuotsus väärteoasjas nr 4-21-3604 on jõustunud. Seega ei ole B.N väärtegu toime pannud tahtlikult.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et B.N-i

suhtes alustatud väärteomenetlus LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on võimalik lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.

16. Lisaks heideti eelnimetatud väärteoprotokollis B.N-ile ette LS § 73 lg 2 rikkumist ning seetõttu LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, kuivõrd

tema juhitud

sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. E-toimikus kaitsjale nähtavaks tehtud väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millist sõidukit (sõiduki marki ega

registreerimisnumbrit protokollis kajastatud ei ole) B.N juhtis. Riigikohtu

kriminaa 03.03.2015 lahendi 3-1-1-5-15 p-s 6 (apellatsioonkaebuses lkolleegium märgib ekslikult märgitud p 5 järgmist: „VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid )

väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus.

4-22-164

5(8)

Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on

kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel

juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, - millist väärteoasja tema suhtes men Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas etletakse. (vt nr 3-1-1-45-11, p 9

).“

17. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud politseiametnik kinnitas, et politsei tavapärase praktika kohaselt ei karistata isikuid LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise

eest, kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajast on möödas kuni kaks kuud. B.N-i

juhitud sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus kuni 30.11.2021. Seega oli üle tähtaja 18 päeva. Uuesti on tehnoülevaatus tehtud 28.12.2021. Seega on tehnoülevaatus sõidukile tehtud perioodi jooksul, millal politsei väljakujunenud menetluspraktika kohaselt isikutele karistust ei mõista.

18. Eeltoodust lähtudes leiab apellant, et B.N-i suhtes alustatud väärteomenetlus LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on võimalik lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et B.N-i on vajalik karistada ettevaatamatusest toime pandud väärtegude eest, palub apellant vähendada mõistetud karistust.

19. VTMS § 105 lg 1 kohaselt koostatakse kohtuistungi protokoll, kui kohtuistungil

kuulatakse üle tunnistajat või eksperti või kui seda nõuab kohtumenetluse pool. Kui

kohtuistungi protokolli ei koostata, peavad kohtumenetluse poolte taotlused sisalduma kohtuotsuses. Kõnealuse väärteoasja arutamisel kohtuistungil kuulati üle tunnistaja. Kaitsjale

ja menetlusalusele isikule ei ole eaks tehtud. Seega ei toimikus kohtuistungi protokolli nähtav ole teada, kas kohus on protokolli koostanud ja allkirjastanud VTMS § 105 lg ätestatud -s 3 s

tähtaja jooksul. VTMS § 150 lg 1 p 10 sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

kohtuistungi protokolli puudumise. Ühtlasi toob viidatud rikkumine VTMS § 152 kohaselt vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ning saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

20. Vastavalt -le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia 11.03.2022 VTMS § 145 lg kohtuvälisele menetlejale, et selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes.

Kohtuväline menetleja ei ole kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et ta on nõus asja

arutamisega kirjalikus menetluses. Asja arutamist kohtuistungil ei ole taotlenud ka menetlusalune isik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga,

leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

22. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse LS § 201 lg 1 sätestatud teo toimepanemise isiku poolt,

kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. § B.N-ile heidetakse ette LS 201

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist ajal, kui temalt oli

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Samuti LS § 207 lg s 1 sätestatud väärteo -

toimepanemist, mis seisnes tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki

4-22-164

6(8)

juhtimises. kas B.N pidi teadma, et Väärteoasjas on vaidlusesemeks kujunenud küsimus,

tal 18.12.2021 puudus mootorsõiduki juhtimisõigus , mil ta pani väärteoprotokolli kohaselt toime väärteo. Samas ka küsimus, kas B.N-i juhitud sõiduki viimasest tehnoülevaatusest

oli mööd nud sedavõrd palju aega, et isikut tulnuks karistada u LS § 207 lg s 1 nimetatud väärteo - toimepanemise eest.

23. B.N-i kaitsja leiab, et on tõendatud, et B.N on esitanud kassatsioonkaebuse

Riigikohtule. Samuti, et kohus on jätnud täitmata VTMS-st tuleneva selgitamiskohustuse.

Ringkonnakohus kaitsja väidetega ei nõustu. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et Pärnu

Maakohtu 28.10.20 -21-3604 edasikaebamise korras on kirjas

21 otsuse väärteoasjas nr 4 järgmine: „Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt

teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

12. novembril 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.“ B.N on esitanud Pärnu Maakohtule 01.11.2021 kassatsiooniteate pealkirjaga „Kassatsioonkaebus“, milles ta märgib, et soovib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Kaitsja heidab kohtule

ette selgituskohustuse rikkumist ning asjaolu, et kassatsiooniteade on e-toimikusse registreeritud pealkirjaga „Kassatsioonkaebus“. See väide aga ei vasta tõele, kuivõrd Kohtute infosüsteemi andmetel on dokument registreeritud pealkirjaga „Kassatsiooniteade“ ning selle dokumendi nimetuse alt on nähtav B.N-i esitatud kassatsiooniteade dokumendi pealkirjaga „Kassatsioonkaebus“. Kohus on registreerinud dokumendi „Kassatsiooniteate“ nime all, kuid on üles laadinud isiku enda edastatud dokumendi selliselt nagu isik on selle pealkirjastanud.

Kohtul ei ole õigust muuta menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Seega on kaitsja vastav etteheide ainetu. Kuivõrd isik on kohtuotsuse vaidlustamisviitest õigesti aru saanud, et

Pärnu Maakohtule tuleb esitada kassatsiooniteade ning on seda ka korrektselt teinud, ei ole eluliselt usutav see, et isik ei saanud aru, et kassatsioonkaebus tuleb tal esitada Riigikohtule

advokaadist kaitsja vahendusel. Teisalt soostub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et

e- -postiaadressile, pidi menetlusalusele isikule tulema teade kirja saatmisel ebaõigele e

dokumendi saatmise ebaõnnestumisest. Järelikult peab paika maakohtu veendumus, et B.N-i da poolt koostatud kassatsiooni saatmine ebakorrektsele e-postiaadressile en näitas

tahet tegelikult otsust mitte vaidlustada. Teisisõnu oli tema käitumine ajendatud soovist õigustada ja vabandada oma käitumist, juhuks, kui juhtimisõigust politsei tabab ta omamata mootorsõiduki juhtimiselt.

24. Vastuseks kaitsja väitele, et B.N ei saanudki teada, et tal puudub juhtimisõigus, kuna kohus ei saatnud talle teadet kohtuotsuse jõustumise kohta, märgib kohtukolleegium, et läbi E-toimiku süsteemi tuleb isikule teade edasikaebuse esitamise viimase tähtaja kohta, peale mida

vastav kohtulahend jõustub. B.N-i esmane kontakt Kohtute infosüsteemi kohaselt on

e-postiaadress . Samalt e-postiaadressilt on isik saatnud kohtule ka menetlusdokumente. XXX

J e-posti kasutaja ning pidi saama ka vastava teavituse kohtuotsuse ärelikult on B.N viimase vaidlustamise tähtpäeva kohta (peale mida on ilmne, et kohtuotsust enam edasi kaevata ei saa ning see jõustub). Eeltoodust tulenevalt on väär heita kohtule ette, et kohus ei ole isikule eraldi saatnud teadet kohtuotsuse jõus nakohus peab vajalikuks märkida tumisest. Ringkon sedagi, et menetlusosaline peab olema ise aktiivne välja selgitamaks, mis on saanud temaga

seotud kohtuasjast. Seda enam, kui sellest kohtulahendist sõltub keeld midagi teha, s.o

arutataval juhul mootorsõidukit juhtida. a on tegemist otsitud õigustusega B.N-i Seeg

käitumisele ning maakohus on õigesti lugenud väärteo tahtlikult toime panduks.

4-22-164

7(8)

25. Viidates Riigikohtu lahenditele, leiab kaitsja apellatsioonis, et E-toimikus kaitsjale

nähtavaks tehtud väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millist sõidukit B.N juhtis

(sõiduki marki ega registreerimisnumbrit protokollis kaj Seetõttu on kaitsja astatud ei ole).

arvates -

rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist

väärteoasja tema suhtes menetletakse. äärteoasja toimikust Ringkonnakohus selgitab, et v nähtub väärteoprotokoll nr AB 1598145 (tl 5), milles on kirjas sõiduki andmed, mida B.N

juhtis. Nimelt oli väärteoprotokolli kohaselt ist sõidukiga Opel Vectra

tegem registreerimisnumbriga . Seega ei ole ringkonnakohtul XXXXXX võimalik sedastada mistahes VTMS sätte rikkumist. VTMS § 114 lg 5 kohaselt asub väärteotoimik kaebuse esitamise tähtaja

jooksul kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Samuti näeb VTMS § 138 lg 2 ette, et kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus kuni toimiku saatmiseni ringkonnakohtule, teha sellest

väljakirjutusi ning taotleda toimiku materjalidest VTMS § 159 koopiate tegemist tasu eest.

sätestab, et kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus või ringkonnakohtus kuni toimiku saatmiseni Riigikohtule. Kui menetlusalusel isikul ja kaitsjal tekib kahtlus, kas kohtutoimikus olevas väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud, on neil õigus vastavalt eeltoodule, tutvuda väärteotoimikuga nii kohtuvälise menetleja juures kui ka maakohtus ja ringkonnakohtus.

26. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et B.N

oleks 18.12.2021 kell 15.54 juhtinud mootorsõidukit eesmärgiga viia see lühemat teed pidi

tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Õige on seegi, et B.N , asudes mootorsõidukit juhtima, pidi veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele

vastavuse kontrolli LS § 73 nõuete kohaselt. Juht on LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. LS § 33 lg 2 p 5 juht

kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui ka kaasliiklejatele. B.N, juhtides mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, rikkus juhi üldkohustusi. Seega

pani B.N süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest. Maakohus ei tuvastanud tema teo

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu

seisukohaga.

27. Nagu maakohus juba märkis, tuleb karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. karistuse mõistmisel s Maakohus on arvestanud ellega, et

B.N on neli kehtivat väärteokaristust: teda on karistatud rahatrahvidega, kuid kõik

rahatrahvid on tasumata. Kolmel korral on teda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära üle Maakohus on põhjendanud, tades. miks ta leidis, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse

isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd

lugeda keskmiseks. Maakohtu eelnimetatud Maakohus on järeldused on asjakohased.

üks mõistmisel arvestanud isiku süü suurusega, süütegude korduvusega, ikkaritus te

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades maakohtu otsus väljatoodud

4-22-164

8(8)

asjaolusid leiab ringkonnakohus, et B.N-ile

mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku - eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka karistust puudutavas osas.

28. VTMS 30 lg 1 p §

1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seda on kaitsja ka apellatsioonkaebuses taotlenud. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõtt -s u on

käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil

see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas vää (RKKKo rteoasjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15-16). - Nagu ringkonnakohus määruse p s 27 juba välja tõi, on maakohus

karistuse mõistmisel hinnanud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid aspekte ning arvestades maakohtu poolt tuvastatut (muu hulgas isiku korduvat karistatust liiklussüütegude eest ja ka asjaolu, et isik ei ole asunud tasuma varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahve), ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et arutatavas asjas oleks alust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel.

29. Apellatsioonkaebuses on ette heidetud ka arutatavas väärteoasjas kohtuistungi protokolli

puudumist. Ringkonnakohus on kontrollinud Pärnu Maakohtu 02.02.2022 istungi protokolli

olemasolu Kohtute infosüsteemist. Samuti on eelnimetatud kohtuistungi protokoll olemas toimikus (tl 27-31). Kohtute infosüsteemi andmetel on kohtuistungi protokoll tehtud kaitsjale ja menetlusalusele isikule nähtavaks 13.04.2022. Olenemata sellest, et kuni 13.04.2022 ei olnud

kohtuistungi protokoll kaitsjale ja menetlusalusele isiku elektrooniliselt le kättesaadav, leiab kohtukolleegium, et seda ei saa pidada ks rikkumiseks väärteomenetlusõiguse olulise , kuivõrd tegemist ei ole olukorraga, kus kohtuistungi protokoll oleks puudunud. Nagu ringkonnakohus ka määruse p-s 25 selgitas, oli kaitsjal ja menetlusalusel isikul võimalus paberkandjal toimikuga tutvuda. Samuti oli neil võimalus pöörduda Pärnu Maakohtu kantseleisse ning paluda ligipääsu

kohtuistungi protokollile. Ringkonnakohtu andmetel nad seda teinud ei ole. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nii kaitsja kui ka menetlusalune isik osalesid Pärnu Maakohtu istungil, kus kõnealune tunnistaja üle kuulati, seega viibisid nad asja arutamise juures. Ka ei ole kaitsja välja toonud, kuidas on asjaolu, et kohtuistungi protokoll ei olnud talle ega menetlusalusele isikule elektrooniliselt nähtav, mõjutanud asja lahendamist.

30. Eeltoodust tulenevalt - - ja tuginedes VTMS § 145 lg le 1 ja § 147 lg 1 p le 1 jätab

ringkonnakohus Pärnu otsuse väär Maakohtu 09.02.2022 teoasjas nr 4- -164 utmata ja 22 mu esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.

31. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale

makstud 300 euro (ilma käibemaksuta) suuruse tasu hüvitamiseks. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 B.N-i kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)