1-22-2219/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-22-2219

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprillil 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-2219 (21230200454)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi G.U süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav G.U

– isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxxharidus, emakeel xxx keel, xxx, tõkendit ei kohaldatud, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi mõista G.U 424 lg 1 ja karistuseks vangistus 6 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata äitmisele kui

t G.U ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2

7. ei oma ega tarvita seta. narkootilisi ja psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutu

KarS § 74 lg 1 alusel määrata elukohajärgse G.U

katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuul

utamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p G.U-lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg ral 1 981 eurot ning 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 151,20 eurot ja joobe tuvastamise kulu summas 253 eurot riigituludesse.

Kohustada G.U-d tasuma sundraha, kaitsjatasu ja joobe

väljamõistetud tuvastamise kulu 12

115,43 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt eurot.

Menetluskulud kogusummas 1385,20 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusena võib märkida: „ .“ G.U , kriminaalasi 1-22-2219, menetluskulud Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies -

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid – lasja materjalide juures, jätta

-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaa CD kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

G.U-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 26.09.2021 kella 20:37 ajal Harjumaal Tallinna ringtee 37.km suunaga Saue poole mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti nr xxx ja selle lisade kohaselt esines G.U-l narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainetest alprasolaam, zopiklooni metaboliidid, GHB >1000 µg/ml), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2

nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./.

3

KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/

Seega pani G.U toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud G.U 06.04.2022 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunn KarS § 424 lg 1 järgi G.U istamist

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1-3 alusel vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aastase 2 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises e

lukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli ajaks määrata süüdistatavale lisakohustus: KarS § 75 lg 2 p 2´ alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud 1

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – - ja CD DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 981 eurot 3, 4 alusel kaitsjatasu ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p osutatud õigusabi eest summas 151,20 eurot ja joobe tuvastamise kulu summas 253 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

4

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180

§ lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik