2-21-14141/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14141

Tsiviilasi

Metsatervenduse OÜ hagi AS Elering ja AS Connecto

Eesti vastu omandiõiguse rikkumisest hoidumiseks

Hagi hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Metsatervenduse OÜ (registrikood 10224657)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek

Veso

Kostja I: AS Elering (registrikood 11022625)

Kostja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Veikko

Puolakainen ja vandeadvokaat Veiko Vaske

Kostja II: AS Connecto Eesti (registrikood 10722319)

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Asja läbivaatamine

Istung 16.02.2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 18.02.2022 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.

2. Jätta hageja 25.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

3. Jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta kõik menetluskulud Metsatervenduse OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (17.11.2022 menetlusdokument):

•

Keelata AÕS § 89 alusel AS-il Elering, AS-il Connecto Eesti ja/või nende töövõtjatel

Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005),

Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460),

Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431 ja 94302:002:0432), Marimõisa

(94302:002:1273

ja

94302:002:1274)

Koidu

(94301:002:0253),

Mäepilli

(94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210), Savi

(85501:001:0369) kinnistu, ilma reaalservituuti omamata, igasugune kasutamine,

valdamine ja omandiõiguse rikkumine, mis ei ole seotud olemasoleva Tartu-Valmiera

L301 kõrgepingeliini remondi (liini ja mastidega seotud väikesemahulised tööd, mis on

seotud olemasoleva liini töökorras hoidmiseks nagu näiteks katkenud liini parandustööd,

masti värvimine) ja hooldamisega (puhastamine, puittaimede raie).

•

Alternatiivselt keelata AÕS § 89 alusel AS-il Elering, AS-il Connecto Eesti ja/või nende

töövõtjatel

Liinialuse

(94301:002:0721),

Suurpilli

(85501:001:0029),

Rohtniidu

(85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda

(82001:001:1460),

Haaviku

(82001:001:0580),

Kingo

(94302:002:0431

ja

94302:002:0432),

Marimõisa

(94302:002:1273

ja

94302:002:1274)

Koidu

(94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma

(94301:002:0210), Savi (85501:001:0369) kinnistu, ilma reaalservituuti omamata,

valdamine ja kasutamine pärast olemasoleva Tartu-Valmiera L301 kõrgepingeliini

lammutamist (uute vundamendi aukude rajamine, vundamendi rajamine, uute mastide

püstitamine);

2. Hagis

tugines

hageja

järgnevale.

Hagejale

kuuluvad

kinnistud

Liinialuse

(94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029), Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina

(28901:001:0241), Varese (94302:002:0873), Kalda (82001:001:1460), Haaviku

(82001:001:0580),

Kingo

(94302:002:0431

ja

94302:002:0432),

Marimõisa

(94302:002:1273

ja

94302:002:1274)

Koidu

(94301:002:0253),

Mäepilli

(94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma (94301:002:0210), Savi

(85501:001:0369), mis asuvad Tartu-Valmiera elektriliini kaitsevööndis ja Metsapere

kinnistu (katastritunnus 23401:004:0060), mis asub Viru-Paide elektriliini kaitsevööndis.

Kinnistuid koormab kostjale I kuuluv enne 01.04.1999 rajatud elektriliin.

3. Empower AS saatis hagejale 19.02.2021 teavituskirja, et tema omandis oleval Metsapere

maaüksusel (katastritunnus 23401:004:0060 asukohaga Võrevere küla, Järva vald, Järva

maakond) soovib põhivõrguettevõtja kostja I rekonstrueerida olemasoleva 330 kV

õhuliini. Kirjas selgitati, et maaüksusel paikneb L356 õhuliini mast nr 452, mis

asendatakse uue mastiga samas asukohas. Kaitsevööndi ulatus 330 kV liini puhul on

40 m liini teljest mõlemale poole. Ettevalmistustöödena koostatakse liinikoritori

geodeetiline mõõdistus ning mastide asukohtades teostatakse geoloogilised uuringud,

milleks puuritakse pinnasesse piisava sügavusega auk, et kandev pinnas kätte saada.

Pinnase kandevõimest oleneb masti vundamendi tüüp.

4. Kostja I saatis hagejale 08.04.2021 kõigi Tartu-Valmiera L301 liini alla jäävate

kinnistute osas teavituse, et kostja I on tellinud rekonstrueerimistöö Tartu alajaamast

kuni Eesti-Läti piirini kostjalt II. Kõnealune 330 kV õhuliin läbib hagejale kuuluvat

Liinialuse kinnistut (94301:002:0721), kus paiknevad mast või mastid numbriga 600.

Rekonstrueerimistööd ise algavad küll alles järgmisel sügisel, aga sellele eelnevad

geoloogilised ja geodeetilised uuringud. Tööde käigus võetakse pinnaseproove

laboriuuringuteks, kaardistatakse maapealne ja maa-alune olukord ning valmistatakse

ette geodeetiline plaan, mis on projekteerimise aluseks. Kõigi kinnistute osas saadetud

teavitustele oli lisatud teostatavate tööde teabeleht Eesti liitumine Mandri-Euroopa

elektrivõrguga.

5. Hageja leidis, et kostja I ning tema töövõtjate AS Empower ja kostja II poolt plaanitavad

tööd hageja kinnistutel ei kuulu AÕSRS § 152 talumiskohustuse hulka ning esitas

09.04.2021 kostjale I nõude, milles selgitas, et kostjal I ning tema töövõtjatel ei ole

õigust ilma hageja nõusolekuta teostada kinnistutel geoloogilisi ja geodeetilisi uuringuid

ega muid töid, mis seonduvad uute liinide rajamisega, kuna need tööd väljuvad

eelviidatud õigusaktidega sätestatud talumiskohustuse raamest. Samuti nõudis hageja, et

kostja

I

lõpetaks

koheselt

hagejale

kuuluvatel

kinnistutel

tehnovõrkude

„rekonstrueerimise“ tööd, mida ei tohi jätkata enne, kui on sõlmitud isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingud. Kostja I vastas 07.05.2021 hageja nõudele ning

selgitas, et kostjal I kui elektriliini omanikul on õigus nimetatud uuringuid läbi viia,

kuivõrd selline tegevus toimub liini rekonstrueerimise eesmärgist lähtuvalt ja seega on

hõlmatud olemasoleva elektriliini talumiskohustusega. Hageja vastas 17.05.2021 kostja I

nõudele ning selgitas, et hagejal ei ole kohustust taluda oma sisult olemasoleva

elektriliini lammutamist ja uue ehitamist ning sellega seotud töid.

6. R OÜ saatis hagejale 17.05.2021 kirja, milles selgitas, et Metsapere kinnistul

(23401:004:0060) asuva masti juures toimuvad geoloogilised uuringud. Ta selgitas, et

puurmasin liigub mööda liini alust maad mastilt mastile, kraavide ületamiseks

kasutatakse paigaldatavaid sildasid. Hageja edastas R OÜ-le ja kostjale I 17.05.2021

selgituse ja nõude, et kostjal I ning tema koostööpartneritel ei ole õigust elektriniini

väidetavate rekonstrueerimistööde käigus hageja kinnistuid kasutada.

7. Kostja II saatis hagejale 19.07.2021 kirja, milles selgitas, et sai kostjalt I kirja, et võib

seoses 330 kV õhuliini Taru-Valmiera (L301) rekonstrueerimisega hageja kinnistutel

asuvate mastide juures töid teostada ehk alustada geoloogiliste uuringutega. Hageja

vastas 26.07.2021 kostja II kirjale ning teavitas, et kostjal I ega tema koostööpartneritel,

sh kostjal II, ei ole õigust viibida hagejale kuuluvatel kinnistutel muul eesmärgil kui

olemasoleva tehnovõrgu hoolduseks ja vältimatuks remondiks.

8. Kostja II esindaja helistas hageja juhatuse liikmele A Eule, et nad tulevad 01.09.2021

hageja kinnistule geoloogilisi uuringuid teostama. A E palus saata e-mailile vastav teade.

Kostja II edastas 31.08.2021 hagejale teate, et tuleb kostjaga I geodeetilisi töid teostama.

Kaasas on ka kostja I esindaja (masti number 630 liinil L301m, koordinaadid on:

57.85570895085668, 26.17005678084563).

9. Kostjad

tulid

01.09.2021

geoloogilisi

uuringuid

teostama

Kalda

kinnistule

(82001:001:1460). Hageja juhatuse liige kohtus 01.09.2021 kostjate töötajatega Kalda

kinnistu piiril ning teavitas veelkord, et neil on keelatud hageja omandis olevale Kalda

kinnistule siseneda, kuna uue Tartu-Valmiera liini rajamise tarbeks tehtavad

geoloogiliste ja geodeetiliste uuringute jaoks neil ei ole õigust ja hageja luba. Hageja

juhatuse liige kutsus kostjate potentsiaalse õigusrikkumise juurde ka Valga

Vallavalitsuse.

10. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat

tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Hageja kinnistuid

koormab enne 01.04.1999 rajatud Tartu-Valmiera kõrgepingeliin L301. Kehtivast

AÕSRS § 152 lg-st 1 tuleneva talumiskohustuse raames on hageja kohustatud taluma

vaid olemasoleva liini ja mastide hooldust ja remonti. Antud juhul ei soovi kostjad

olemasolevaid liine hooldada ega remontida, vaid nende eesmärk on olemasolevate

liinide lammutus ja uute ehitamine, millele eelneb geoloogilised ja geodeetilised

uuringud, mida kostjad soovivad kinnistutel kohe teostada.

11. Kostja II poolt hagejale saadetud teavituskirja lisast nähtuvalt on liini rekonstrueerimise

eesmärgiks Eesti liitumine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kus selgitatakse tööde

eesmärki - riskide maandamiseks ja võimaluste laiendamiseks ühendatakse oma

elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liitutakse Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning

vastava sagedusalaga. Kirjas selgitati, et kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda EL-

i toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks

vajaminev investeering tarbija taskust. Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola

jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on ca 300 miljonit eurot.

Eeltoodust tulenevalt on selge, et tegelikkuses on kostjate ainsaks sooviks kasutada

hageja kinnistuid vaid geoloogilisteks ja geodeetilisteks uuringuteks ning olemasoleva

elektriliini lammutamine ja uue ehitamine. AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt ei ole tegu

olemasoleva liini talumiskohustusega, kuna hageja peab taluma olemasolevat liini,

milline talumiskohustus lõppeb olemasoleva liini lammutamisega (kinnistult mastide ja

liinide eelmadamine).

12. Hageja hinnangul peaks kostja I seadma temaga kokkuleppel kinnistute osas isikliku

kasutusõiguse lepingu, mille järgselt saaks kostja I teostada kinnistutel töid vastavalt

poolte kokkuleppele. Elektriliini asjaõiguslik talumiskohustus tekib kas sundvalduse

seadmisega või kokkuleppe teel isiklik kasutusõiguse lepingu sõlmimisega. Hageja on

väljendanud kostjale I soovi alustada läbirääkimisi vaidlusaluse liini aluste kinnisute osas

isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks, millest kostja I on keeldunud. Seni ei ole

kostja I näidanud ülesse soovi saada endale piiratud asjaõigus, mis võimaldaks tal

kinnistutel liine rekonstrueerida.

KOSTJA I VASTUS

13. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

14. Hagiavalduses loetletud faktiliste asjaoludega seoses saab kostja I kinnitada üksnes

seda, et hagejale kuuluvad hagiavalduse p-s 1.1. loetletud kinnistud ning et neid

kinnistuid läbib kostjale I kuuluv elektriliin (kõrgepingeliin L301 Tartu-Valmiera), mis

on rajatud enne 01.04.1999. Seega ei ole vaidlust faktides, et hageja on kinnistute

omanik ja kostja I kõrgepingeliini omanik.

15. Hageja märgib hagiavalduses, et tema põhiline eesmärk on takistada Tartu-Valmiera

kõrgepingeliini rekonstrueerimist, mis leiab aset tulevikus perioodil 2022-2025. Hagi

tagamise kontekstis väitis hageja enda peamiseks eesmärgiks olevat hoopis isikliku

kasutusõiguse lepingu sõlmimise kostjaga I. Kostja I hinnangul ei saa see olla

AÕS § 89 alusel esitatava negatoorhagi sisu, mõte ega tegelik eesmärk. Samuti ei

lahendata sellise hagiga hagimenetluses reaalservituudi seadmisega ja/või isikliku

kasutusõigusega seotud küsimusi.

16. AÕS § 89 kohaldamise eeldused on, et nõudeõigust omaval isikul on omandiõigus,

tema omandiõigust rikutakse, nõue on suunatud rikkuja vastu ning see on oma

eesmärgi kohaselt suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või

ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. AÕS § 89 lause 3 järgi on nõue

välistatud, kui kinnisasja omanik on kohustatud rikkumist taluma. Antud juhul lasub

hagejal

kõrgepingeliini

L301

Tartu-Valmiera

suhtes

seadusest

tulenev

talumiskohustus.

17. Kostja I on seisukohal, et täidetud on vaid üks AÕS § 89 kohaldamise oluline eeldus –

hageja on kinnisasjade omanik. Küll aga on täitmata kõik ülejäänud AÕS § 89

kohaldamise olulised eeldused. Esiteks puudub hageja omandiõiguse rikkumine. AÕS

§ 89 alusel esitatav hagi eeldab kestvat omandiõiguse rikkumist, mis üldjuhul peab

olema juba aset leidnud või siis hagi esitamise momendil püsivalt ning jätkuvalt

kestma. AÕS § 89 alusel ei ole põhimõtteliselt võimalik esitada negatoorhagi kostja I

vastu olukorras, kus tegelikult hageja omandiõigust ei rikuta ja hagejal lasub seadusest

tulenev talumiskohustus tema kinnistuid läbiva kõrgepingeliini suhtes.

18. Teiseks, kostja I ei ole hageja omandiõiguse rikkuja AÕS § 89 tähenduses. Kostja I on

tervet Eestit katva põhivõrgu omanik, kellel on otsene seadusest tulenev kohustus

tagada üleriigiline elektriga varustatus ja varustuskindlus. Seadusest tulenevate

ülesannete täitmine kostja I poolt, sh vajaduse korral ca 60 aastat vana liinivõrgu

rekonstrueerimine mh selle amortiseerumise tõttu ei ole kindlasti hageja omandiõiguse

rikkumine AÕS § 89 tähenduses. Põhivõrgu omaniku käsitlemine rikkujana selle sätte

tähenduses on väär. Rikkuja olemasolu tuvastamine on aga negatoorhagi esitamise (ja

rahuldamise) üks vältimatu eeldus.

19. Kolmandaks kehtib hageja kinnistuid läbivate tehnovõrkude suhtes seadusjärgne

talumiskohustus. AÕSRS § 15² lg 1 näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud

taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist, s.o enne 01.04.1999. Olemuslikult on kostjale I kuuluv üle- eestiline

põhivõrk ka avalikes huvides vajalik tehnovõrk AÕS § 158¹ tähenduses. Kostja I on

ELTS) § 65 lg 1 ja ELTS § 66 lg 1 järgi põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on

vastutada muuhulgas kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest. Lisaks on

kostjal I kui tehnovõrgu omanikul maakasutusõigus seadusega antud kaitsevööndi

ulatuses (EhS § 70). Tehnovõrgu kaitsevööndis teostatavate ehitustööde (mille hulka

kuuluvad ka rekonstrueerimistööd) teostamise õiguslikuks aluseks on ehitusteatis (EhS

§ 35-37). Seega on talumiskohustuse tekkimise alus, sisu ja ulatus määratud kindlaks

seadusega.

20. AÕS § 89 alusel on erandlikult võimalik esitada hoidumisnõue ka tulevikku suunatult,

kuid see eeldab olulist ja ähvardavat ohtu isiku omandiõigusele. Sellist olukorda

praegu ei eksisteeri. Riiklikul tasandil kavandatud olulise energia varustuskindluse

tagamisega seotud mastaapse projekti elluviimine, mida rahastatakse 75% ulatuses

Euroopa Liidu vahenditest, olulist või ähvardavat ohtu hageja omandiõigusele ei

kujuta. Hageja on jätkuvalt talle kuuluvate kinnistute omanik ja ta saab omandit

kasutada vastavalt senisele otstarbele senises ulatuses.

21. Kostja I märgib selgitavalt, et vaidlusalune Tartu-Valmiera kõrgepingeliin L301 on

üleriigilise elektri ülekandevõrgu, täpsemalt põhivõrgu oluline osa. Vaidlust ei ole

faktis, et kõrgepingeliini omanik on kostja I. Vaidlust ei saa olla ka faktis, et kostjal I

on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus ja

elektrienergia olemasolu üleriigiliselt. ELTS § 65 lg 1 ja ELTS § 66 lg 1 järgi on

kostja I põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada muuhulgas kogu riigi

elektri varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja

vajalike riigiüleste võrguühenduste rajamise eest.

22. Hageja kinnistutega on puutumuses vaid osa liinist. Tartu-Valmiera kõrgepingeliin on

Eesti territooriumil 84 kilomeetrit pikk. Hageja kinnistutega seonduvalt omab liin

puutumust kokku vaid umbes 7 kilomeetri ulatuses ning sedagi viisil, et see 7

kilomeetrit ei kulge katkematult, vaid hageja kinnistud asuvad liinitrassil erinevates

kohtades.

23. Elektrienergiaga varustatuse tagamine üleriigiliselt on kostja I põhiülesanne ja

tegemist on elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse tähenduses. Seega esineb ka

ülekaalukas avalik huvi, mis igal juhul kaalub üles hageja väidetava omandiõiguse

riive (kuigi tegelikult hageja omandiõigust ei rikuta ja tal on otse seadusest tulenev

talumiskohustus). Elektrienergiaga varustamise teenust ei saaks katkematult osutada,

kui puuduks nõuetele vastav põhivõrk, mis on kogu Eestit hõlmava ülekandevõrgu n-ö

selgroog. Kõrgepingeliin on kogu ulatuses üks tervik sõltumata sellest, kellele

kuuluvaid kinnistuid see läbib. Kõrgepingeliini remondi, hooldamise ja vajadusel

amortiseerunud ca 60 aastat vana kõrgepingeliini rekonstrueerimise kohustus on

kostjal I liini suhtes tervikuna. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus liini omanik saab

rekonstrueerida kõrgepingeliini 77 kilomeetri ulatuses, kuid 7 kilomeetri ulatuses jääb

liini rekonstrueerimine teostamata ühe maaomaniku vastuseisu tõttu. Taoline

„tükeldamine“ ei ole faktiliselt võimalik.

24. Vaidlusaluse kõrgepingeliini rekonstrueerimine on üks osa suuremast, kogu Balti riike

ja Poolat hõlmavast mastaapsest projektist. Nimelt, Balti riikide peaministrite, Poola

peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi poolt allkirjastati 28.06.2019 kokkulepe

lahutada Balti riikide elektrisüsteemid hiljemalt 01.01.2026 Venemaa elektrisüsteemist

ja ühendada need Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Sünkroniseerimine Mandri-

Euroopa sagedusalaga maandab riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja

sagedusalast võidaks Eesti vastu ära kasutada. Selle ajaliselt väga pingelise eesmärgi

saavutamise kriitiliseks osaks on mh Eestit läbivate 330 kV kõrgepingeliinide L300

Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera ning L353 Viru-Tsirguliina rekonstrueerimine.

Varustuskindluse tagamise aspektist on oluline, et liinid L300 ja L301 peavad saama

enne rekonstrueeritud, kui saab alustada töödega liinil L353. Kõnealuste

kõrgepingeliinide rekonstrueerimise üheks eesmärgiks on õhuliinide ohutuse ja

töökindluse tagamine. Rekonstrueeritavad õhuliinid on muutumas ohtlikuks, kuna

tegemist on juba 1950/1960. aastatel püstitatud liinidega, mille eluiga on lõppemas.

25. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga maksab Balti riikide ja Poola jaoks

kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa on sellest 300 miljonit eurot.

Projekti rahastab 75% ulatuses Euroopa Liit. Kõik tööd peavad olema lõpetatud

hiljemalt 31.12.2025, mis on ka üheks rahastuse eelduseks. Seega ilmselgelt on

tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Tähtaja eiramine võib kaasa tuua EL-i poolse

rahastamisotsuse muutmise või lausa kaotuse. AÕSRS § 15² lg 1 näeb ette üldreegli, et

kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on

püstitatud enne maa esmakinnistamist, s.o enne 01.04.1999. Tehnovõrgu ja -rajatise

mõistega

seonduvat

saab

sisustada

AÕS

§-dest

ja

158¹

lähtuvalt.

Talumiskohustuse tekkimise aluse, sisu ja ulatuse määrab konkreetsel juhul kindlaks

seadus (AÕSRS § 15², AÕS § 158 ja § 158¹). Puudub vaidlus selle üle, et kostja I

omandis olev õhuliin L301 Tartu-Valmiera on püstitatud enne maa esmakinnistamist,

mistõttu kehtib sellele seadusjärgne talumiskohustus. Riikliku ehitisregistri (EHR)

andmetel on liini esmaseks kasutuselevõtu aastaks juba 1960.

31. Talumiskohustust laiendavad mitmed eriseadused ja määrused – õhuliini puhul nt EhS

§ 70 lg 2 ja § 77 lg 2, SeOS §§-d 4 ja 6 ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §§-d 5, 6, 7 ja 9. Viidatud sätted

kehtestavad suures ulatuses hoidumiskohustusi (nt hoiduda kaitsevööndis teatud

tegevuste sooritamisest), aga ka talumiskohustusi (taluda tehnorajatist ja selle omaniku

õigust teha kaitsevööndis ehitise ehitus-, remondi- ja hooldustöid). Kitsenduste

eesmärgiks on tehnorajatise ohutuse tagamine SeOS tähenduses. Tehnorajatise

talumiskohustuse sisuks on taluda tehnorajatise kõrval ka selle kaitsevööndit koos

kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kostja I on seisukohal, et hageja omandiõigust ei

rikuta. Hageja on endiselt kinnistute omanik, kes saab neid jätkuvalt vallata, kasutada

ja käsutada. Hageja kinnistuid läbiva Tartu- Valmiera L301 kõrgepingeliini omanik on

kostja I, kellel on samamoodi õigus oma omandit, s.o kõrgepingeliini, seadusjärgse

kaitsevööndi ulatuses vallata, kasutada ja käsutada. EhS § 70 lg 1 kohaselt on ehitise

kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja

sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

32. Õhuliinide kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määruse nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” §-s 10, mille lg 1 p 5 kohaselt on 330 kV

nimipingega õhuliinide kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 meetrit. Seega

kogu kaitsevööndi laius on 80 meetrit.

33. Kostja I arvates ei saa AÕSRS § 15² lg-st 1 tulenevat seadusjärgset talumiskohustust

tõlgendada nii kitsalt nagu seda teeb hageja. Seadusjärgne talumiskohustus annab

tehnovõrgu omanikule lisaks talumiskohustusega ehitise remont- ja hooldustööde

teostamise õigusele mh õiguse talumiskohustusega ehitist vajadusel rekonstrueerida.

EhS § 70 lg-s 2 on nimetatud kaitsevööndis kehtivad piirangud, s.o tegevused, mis

kaitsevööndis on keelatud. Ehitustööde tegemine hõlmab EhSi järgi teatavasti ka

rekonstrueerimist (EhS § 4 lg 3). Kuna kõrgepingeliin L301 on igapäevases kasutuses,

siis on selle rekonstrueerimine sisuliselt vaadeldav remondi- ja hoolduskohustuse

täitmisena laiemas tähenduses. Aja jooksul võib tekkida olukord, kus liini jätkuval

amortiseerumisel rikked sagenevad, liini on vaja pidevalt remontida ja hooldustööde

käigus tuleb välja vahetada kõik amortiseerunud või ohtlikud detailid, sh ka nt

purunenud kõrgepingemastid. Seega lõpptulemus on samasugune nagu liini korraga

rekonstrueerimisel. Kostja I ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt

talumiskohustus lõppeb liini (või mõne masti) lammutamisega.

34. EhS § 70 lg 2 järgsete piirangute puhul on tegemist avatud loeteluga, kuivõrd EhS § 70

lg 2 p 6 sisaldab viidet ka muudele seaduses sätestatud tegevustele. EhS § 70 lg 5 p 2

kohaselt on kaitsevööndiga ehitise omanikul kohustus arvestada oma õiguste

teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku

ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist.

KOSTJA II VASTUS

35. Kostja II enda vastu suunatud nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

36. Kostja II ei vaidlusta asjaolu, et kostjate vahel on sõlmitud töövõtuleping

nr 1.14/2020/618, mille raames kohustub kostja II rekonstrueerima 330kV õhuliini nr.

L301 hiljemalt 30.06.2023. Eelnevalt märgitud õhuliin on üks kolmest Eesti ja Läti vahel

paigaldatud 330 kV ühendust, mis vajab rekonstrueerimist, ning mille laiem eesmärk on

ühendada Eesti Vabariik lahti Venemaa energiasüsteemist.

37. Kostja II andmetel paikneb eelnevalt viidatud 84 km pikkusest liinist hageja kinnistutel

6889 meetrit, millele jääb 21 masti ning ühe visangu pikkus on 350m. Kostja II teostab

rekonstrueerimistöid üksnes vastavalt kostja I tellimusele ja töövõtulepingu täitmiseks

ning tegutsemisloa alusel.

38. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldsegi võimalik, hagiavaldus ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik saavutada

hageja poolt taotletavat eesmärki. Hagi ei ole suunatud kostja II töövõtulepingu alusel

tööde teostamise keelamine ja seega hageja omandiõiguse rikkumise välistamisele.

Hageja tegelikuks sooviks on sõlmida kostjaga I kokkulepe isikliku kasutusõiguse

seadmiseks hagejale sobivatel tingimustel. Seega on hagejal võimalik saavutada oma

eesmärk – kostjaga I kasutusõiguse lepingu sõlmimine – muul viisil, ilma kostjat II

kaasamata. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja II vastu hagi vaid selleks, et

survestada kostjat I sõlmima isikliku kasutusõiguse leping.

39. Hageja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 kohaselt on kostja II poolt välistatud. Kostja

I ei ole rikkuja AÕS § 89 mõttes. Rikkujaks on AÕS § 89 puhul eelkõige isik, kelle

kestva teo või tegevusetuse tõttu on tekkinud teise isiku omandiõiguse rikkumine. Kostja

II teostab töid kostjale I kuuluval liinil kostjaga I sõlmitud lepingu alusel. Liin kuulub

kostjale I ja liini seisundi eest vastutab kostja I, mitte kostja II. Kostja II täidab

liinikoridoris ülesandeid kostja I loa alusel ning tal puudub kohustus hinnata, kas kostja I

poolt kostjale II pandud tööülesanded rikuvad hageja omandiõigust või mitte. Juhul, kui

liinikoridoris asuv tehnorajatis (sh sellele tehtavad tööd) mõjutab hageja omandiõigust

ulatuses, millele ei laiene hageja talumiskohustust, ei saa tagajärgede eest vastutada

kostja II kui töövõtja, vaid vastutab tehnovõrgu omanik.

40. Samuti on AÕS § 89 suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või

ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Kohaldamisala osas tuleb arvestada,

et sätte kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguserikkumise tagajärgede

kõrvaldamine, st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks olev kolmanda isiku tegu

on lõpule viidud ning omaniku nõue on suunatud sellise lõpule viidud rikkumise

tagajärgede kõrvaldamisele. AÕS § 89 kohaldamine eeldab rikkuja poolt õigusvastase

olukorra loomist ning selle edasikestvust kõrvaldamis- või hoidumisnõude esitamise ajal.

Seega, isegi juhul, kui väita, et geoloogiliste ja geodeetiliste uuringutega on rikutud

hageja omandit ja hagejal puudus talumiskohustus (millega kostja II ei nõustu), kuid

millised tööd on teostatud ehk lõppenud ning puudub omandiõiguse rikkumine, siis

puudub alus hageja hagi rahuldamiseks eeltoodud alusel ning töödega seonduvalt.

41. Tehnovõrgu talumiskohustust ei saa tõlgendada kitsendavalt, nagu seda teeb hageja.

Hageja on omandanud kinnisasjad koos tehnovõrguga ning on talunud tehnovõrke

aastaid ega ole nõudnud nende eemaldamist. Kinnistu omaniku AÕSRS § 152 lg-st 2

tulenev talumiskohustus ei lõpe mastide väljavahetamisel ning antud juhul on

hagejapoolne tõlgendus AÕSRS 152 lg-st 2 liiga kitsas. Ükski kinnisasjadel kavandatav

töö ei välju praegusest liinikoridorist. Samuti on kõik kostja II poolt teostatud ja

teostatavad tööd hõlmatud omaniku (hageja) eelnimetatud talumiskohustusega ega välju

sellest.

42. Eelnevalt viidatud sätte mõtteks ei ole talumiskohustuse lõppemine, vaid tagada

tehnovõrkude omanikele liini kui terviku omamine kinnistul, sealhulgas annab

tehnovõrgu omanikule õiguse teha tehnorajatiste teenindamiseks, remontimiseks ja

rekonstrueerimiseks vajalikke töid, mis omakorda tagab isikutele tehnorajatistest lähtuva

hüve jätkuva saamise. Seega ei lõpe talumiskohustus kinnistul paikneva rajatise osa

kasutamise

ajutise

katkemisega,

näiteks

amortiseerumise,

purunemise

või

rekonstrueerimiseks eemaldamise tõttu. Kui lähtuda hageja positsioonist, siis mis tahes

detailide väljavahetamine (nt ohtliku masti asendamisel teise mastiga) ei oleks hõlmatud

talumiskohustusega ning oleks välistatud.

43. Tehnovõrgu olemus (kõrgepingeliin), asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve ei muutu,

mistõttu on kavandatavad tööd hõlmatud talumiskohustusega.

PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUSE LAHENDAMINE

44. Hageja esitas 18.02.2022 taotluse Harju Maakohtu 16.02.2022 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Nimelt märgib hageja: protokolli lk- 5 eelviimases lõigus teine lause

Hageja lep. esindaja: „Praegu meil ei ole piiratud asjaõigust, sest rakendusseaduse § 15

lg 2 talumiskohustus ei ole piiratud asjaõigus.“ Hageja palub kohtul parandada viide

seadusnormile, milleks oli AÕSRS § 152. Hageja palub parandada sõnastuse vastavalt:

„Praegu meil ei ole piiratud asjaõigust, sest rakendusseaduse § 152 talumiskohustus ei ole

piiratud asjaõigus.“

45. Kohus leiab, et ei ole olulise veaga protokollis ja ka paranduseta on ilmne, et silmas on

peetud AÕSRS § 152. Kohus jätab taotluse rahuldamata.

VASTUVÄITE LAHENDAMINE KOHTU TEGEVUSELE

46. Hageja esitas kohtule 25.03.2022 vastuväite kohtu tegevusele seoses Harju Maakohtu

22.03.2022 määrusega, milles kohus määras, et ei luba hagi muuta.

47. Kohus jätab vastuväite rahuldamata, jäädes enda 22.03.2022 määruses väljendatud

seisukohtade juurde. Hageja muutis hagi korduvalt enne ja peale menetlusse võtmist.

Kohus võttis hagi menetlusse 17.11.2021 esitatud sõnastuses. TsMS § 376 lg-s 1 on

sätestatud, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja

muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostjad vaidlesid

hagi muutmisele vastu. Seega eeldab hagi muutmine peale kohtu nõusolekut. Vastavalt

TsMS § 376 lg-le 2 nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige

kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi

lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei

esine TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud eeldusi hagi muutmiseks nõusoleku andmiseks.

Ühtlasi nõustub kohus kostjate seisukohaga, et hageja on muutunud hagi olulisel määral

ja asendanud algsed haginõuded sisuliselt uute nõuetega. Kohus ei anna luba hagi

muutmiseks. Kui hagejal on siiski soov, et kohus selliseid nõudeid menetleks, on tal

võimalik esitada soovi korral kohtule uus täiendav hagi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

48. Pooled ei vaidle järgnevavate asjaolude üle:

-

hagejale kuuluvad kinnistud Liinialuse (94301:002:0721), Suurpilli (85501:001:0029),

Rohtniidu (85501:001:0005), Ala-Oina (28901:001:0241), Varese (94302:002:0873),

Kalda (82001:001:1460), Haaviku (82001:001:0580), Kingo (94302:002:0431 ja

94302:002:0432),

Marimõisa

(94302:002:1273

ja

94302:002:1274)

Koidu

(94301:002:0253), Mäepilli (94301:002:0690), Herma (94301:002:0480), Väikse-Härma

(94301:002:0210), Savi (85501:001:0369), mis asuvad Tartu-Valmiera elektriliini

kaitsevööndis ja Metsapere kinnistu (katastritunnus 23401:004:0060), mis asub Viru-

Paide elektriliini kaitsevööndis.

-

Kinnistutel asub kostjale I kuuluv kõrgepingeliin, mis on rajatud enne 01.04.1999 ja

mille osas hagejal on talumiskohustus AÕSRS 152 lg 1 alusel.

-

Kostja I ja kostja II on sõlminud töövõtulepingu (nr 1.14/2020/618), mille raames

kohustub kostja II rekonstrueerima 330kV õhuliini nr L301 hiljemalt 30.06.2023.

49. Hageja nõue tugineb AÕS §-l 89, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse

igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.

Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest

hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

50. AÕSRS § 152 lg-s 1 on sätestatud, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma

olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on liini aluste kinnistute omanik, hageja kinnistutel

asub kostjale I kuuluv kõrgepinge-elektriliin. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et liin on

rajatud enne 01.04.1999 ja selle osas kehtib AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev

talumiskohustus. Tehnorajatise talumiskohustuse sisuks on taluda tehnorajatise kõrval ka

selle kaitsevööndit koos kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Õhuliinide kaitsevööndi

ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 “Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded” §-s 10, mille lg 1 p 5 kohaselt on 330 kV nimipingega õhuliinide

kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 meetrit. Seega kogu kaitsevööndi laius on

80 meetrit.

51. Riigikohus on tsiviilasjades nr 2-16-4856 (p 11) ja 3-2-1-33-05 (p 16) tehtud lahendites

leidnud järgmist. AÕS §-s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi

rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning

samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055. Kolleegium ei pidanud

mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva

rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba

rikutud. Seega ei ole viidatud sätete eesmärki silmas pidades hoidumisnõude rahuldamise

eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva

omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Riigikohus rõhutas, et ülaltoodut arvestades

peab kohus välja selgitama, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht

(vt AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (vt VÕS § 1055

lg 1).

52. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I soovib (kostjat II tööde teostajana kasutades) hageja

kinnistutel asuvat elektriliini rekonstrueerida, kusjuures rekonstrueerimise käigus

asendataks olemasolevad liinipostid ja liinid uutega. Vaidlusaluse kõrgepingeliini

rekonstrueerimine on üks osa suuremast, kogu Balti riike ja Poolat hõlmavast

mastaapsest projektist. Nimelt, Balti riikide peaministrite, Poola peaministri ja Euroopa

Komisjoni presidendi poolt allkirjastati 28.06.2019 kokkulepe lahutada Balti riikide

elektrisüsteemid hiljemalt 01.01.2026 Venemaa elektrisüsteemist ja ühendada need

Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga (vt tlk 103). Kostja I korraldusel on hageja kinnistutel

läbi viidud geodeetilised uuringud liinipostide aluse maa seisundi hindamiseks (eeltööd

ehituseks). Kostja on selgitanud, et liini esmase kasutuselevõtu aasta on antud juhul 1960

ja liin on amortiseerunud. Hageja ei ole selle väitele vastu vaielnud.

53. Hageja leiab, et kuigi ta peab taluma liinide hooldust ja remonti, ei pea ta taluma uute

postide ja liinide paigaldust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

54. Hageja hinnangul oleks justkui lubatav vahetada remondi ja hoolduse käigus üks haaval

välja kõik liini detailid ühekaupa, kuid mitte liini tervikuna rekonstrueerida (uuega

asendada). Elektriliin on ehitis EhS § 3 lg 1 tähenduses. Õhuliin on funktsionaalselt

tervikuna toimiv ehitis, mis koosneb elektriliinist ning sellega seotud seadmestikust ja

abirajatistest, mis on õhuliini käigushoidmiseks vältimatult vajalikud. See tähendab, et

ehitisest ühte osa ei ole võimalik eemaldada, ilma et ülejäänud süsteem lakkaks

toimimast. Hageja käsitlusest jääb ebaselgeks, kuidas ja kuhu oleks võimalik tõmmata

õiguslik piir tehnorajatise (antud juhul kõrgepingeliini) üksikute detailide remondi korras

vahetamise ja rekonstrueerimise vahel. Hageja käsitlust järgides võiks jõuda järeldusele,

et 84 km pikkusel liinil (kus on suurusjärgus 300 masti) ühe masti purunemisel tuleks

kogu kõrgepingeliin lammutada, kui amortiseerunud masti taastamine identsel kujul ei

ole võimalik. Selline tõlgendus oleks vastuolus talumiskohustuse mõttega, milleks on

kohustada maaomanikku taluma ajalooliselt olemas olnud liinist tulenevat mõju ja

omandiõiguse kitsendust kui sellist, mitte konkreetset mastidetaili.

55. Vaidlusalune Tartu-Valmiera kõrgepingeliin L301 on üleriigilise elektri ülekandevõrgu,

täpsemalt põhivõrgu oluline osa. Vaidlust ei ole faktis, et kõrgepingeliini omanik on

kostja I. Kostjal I on kehtivast õigusest tulenev kohustus tagada tarbijate varustuskindlus

ja elektrienergia olemasolu üleriigiliselt. ELTS § 65 lg 1 ja ELTS § 66 lg 1 järgi on

kostja I põhivõrguettevõtja, kelle kohustuseks on vastutada muuhulgas kogu riigi elektri

varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja vajalike

riigiüleste võrguühenduste rajamise eest. EhS § 70 lg 2 ja § 77 lg 2, SeOS §§-d 4 ja 6

ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §§-d 5, 6,

7 ja 9. Viidatud sätted kehtestavad suures ulatuses hoidumiskohustusi (nt hoiduda

kaitsevööndis teatud tegevuste sooritamisest), aga ka talumiskohustusi (taluda

tehnorajatist ja selle omaniku õigust teha kaitsevööndis ehitise ehitus-, remondi- ja

hooldustöid). Kitsenduste eesmärgiks on tehnorajatise ohutuse tagamine SeOS

tähenduses. SeOS § 4 lg 1 tulenevalt peab kostja I kõrgepingeliinide kasutamisel tagama

inimeste elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutuse. Kõrgepingeliinide ohutuse ja

töökindluse tagamise eest kannab otsest seadusjärgset vastutust tehnovõrgu omanik ehk

antud juhul kostja I. Kostjal I liini omanikuna on kohustus liini hooldada ja ajakohastada,

sh asendada amortiseerunud liini osad uutega. Sel eesmärgil võib olla kümneid aastatid

tagasi rajatud liini puhul mõistlikum või ka ainuvõimalik asendada vanad liini osad

uutega.

56. Hageja on seadusjärgse talumiskohustuse sisustamisel viidanud AÕSRS-i muudatusele,

millega eemaldati AÕSRS § 15² sättest sõna „rekonstrueerimine“. Hageja väitel

26.03.2007 jõustunud AÕSRS § 15² muudatusega ei ole enam talumiskohustuse osaks

rekonstrueerimise talumine. Kohus sellega ei nõustu. AÕSRS § 15² lg 1 sõnastus on

aastate jooksul korduvalt muutunud ja ajavahemikus 01.01.2003–25.03.2007 sisaldas

kõnealune säte tõepoolest ka eraldi viidet rekonstrueerimisele. Antud viide kadus

26.03.2007 jõustunud seaduse muudatustega. Vastava eelnõu (1067 SE X Riigikogu

menetluses) seletuskirjast ei ole aga võimalik leida kinnitust, et rekonstrueerimise õiguse

küsimuses sooviti lisaks sõnastuslikule muudatusele kaasa tuua ka sisulist muudatust.

Vastupidi, eelnõu p-s 6 on eelnõu mõjude osas märgitud järgmist: „Eelnõu vastuvõtmise

tagajärjel on realiseeritud kinnisasja omanike põhiseaduslikud õigused tehnorajatiste ja -

võrkude talumise ning sellega seotud tasude saamise osas. Eelnõuga tagatakse

olemasolevate tehnorajatiste püsimine praegustes asukohtades ning luuakse eeldused

nende

korrashoidmiseks,

remontimiseks

ja

rekonstrueerimiseks.

Tehnorajatise

talumiskohustuse kehtestamine on sobiv abinõu tarbijate elektri, gaasi, vee,

kanalisatsiooni, soojuse jm vajalikuga varustamiseks.“ Seega on seadusandja soov olnud,

vaatamata sätte sõnastuse muutmisele, jääda endiselt selle juurde, et liini omanikul oleks

õigus liini vajadusel rekonstrueerida.

57. EhS § 4 lg 3 ls 3 järgi tuleb ehitise ümberehitamise (rekonstrueerimise) all mõista

eelkõige ehitamist, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2)

muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3)

paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise

omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või

kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate

nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Kuivõrd tegemist on

avatud loeteluga, võib ehitise rekonstrueerimisena käsitleda ka teisi seaduses nimetamata

juhtumeid. Praegusel juhul tähendab rekonstrueerimine olemasoleva õhuliini, sh selle

mastide eemaldamist ja uute mastide ning uute õhuliinijuhtmete paigaldamist. Oluline on

lammutamise eesmärk. EhS § 4 lg 4 sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada

lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda

ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kohtu hinnangul vastab kostja I poolt

soovitu vaidlusalust olukorda silmas pidades EhS § 4 lg-s 3 sätestatud ümberehitamise

mõistele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olemasolevate liinide talumiskohustus

AÕSRS § 152 lg 1 alusel hõlmab liini rekonstrueerimise talumist ning ka juhul, kui liin

lammutatakse ja selle asemele rajatakse uus sarnane ja olemuslikult sama funktsiooniga

liin, talumiskohustus ei lõppe, vaid kestab edasi.

58. Kohtu hinnangul võiks hageja õigusi rikkuda siiski see, kui rekonstrueerimise käigus

muutuksid oluliselt liini olemus või sellest tulenevad piirangud kinnistu omanikule.

Selliseid asjaolusid ei ole aga kohtu ette toodud. Kohus leiab, et selline rikkumine ei ole

täielikult välistatud, kuid käesoleval ajal on hagi ennatlik, kuivõrd ei ole teada ühtki

kriteeriumit, mis muudaks liini talumise hageja jaoks praegusest koormavamaks. Kostjad

on selgitanud, et rekonstrueerimisel kasutatakse maksimaalselt ära olemasoleva 330 kV

õhuliini koridori ning liini kaitsevöönd ei muutu, st kogu rekonstrueerimisega seotud

ehitustegevus toimub olemasolevas õhuliini kaitsevööndis. Hageja ei ole esitanud väiteid

ega tõendanud, et liini kaitsevöönd suureneks või see oleks talle muul moel koormavam

kui olemasolev liin. Ehitise olemuslikku sarnasust aitab hinnata EhS § 4 lg 4 ls 4, mis

näeb ette, et ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline

lahendus ja maht ei muutu.

59. Ehitise kasutusotstarbed on reguleeritud Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015

määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisas, mille kohaselt liigitub 330

kV õhuliin kasutamise otstarbe nimetuse alla „110 kV ja kõrgema pingega õhuliin“

(tähistatud koodiga 22142). Kostjad on selgitanud, et rajatav liin vastab samale

kirjeldusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Kostja I on selgitanud, et

õhuliini L301 puhul selle arhitektuur mõnevõrra muutub, sest teatud lõikudes

rekonstrueeritakse üheahelaline 330 kV õhuliin kaheahelaliseks (paigaldatakse korraga

330 kV ja 110 kV õhuliinijuhtmed), mis omakorda eeldab mõnevõrra suuremate ja

kõrgemate mastide paigaldamist. Põhiolemuselt jääb liin aga sarnaseks (kõrgepingeliin),

samuti ei muutu õhuliini asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve.

60. Kohus selgitas asjas toimunud istungil, et tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise hagi

puhul peab olema tulevikus aset leidev rikkumine kindel või äärmiselt tõenäoline.

Sealjuures peab hageja suutma selgitada ja tõendada, milles rikkumine seisneb. Hageja ei

ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et tema talumiskohustus

liini rekonstrueerimise tõttu suureneks või tema õigusi rikutaks muul moel. Täiendavalt

küsis kohus hagejalt istungil, millised uued liinipostid on ja kas nende arhitektuur

koormab hagejat rohkem kui praeguste oma (eeskätt laius). Hageja selgitas, et ei tea täna,

millised postid olemasolevate asemele paigaldatakse. Sama kinnitas kohtule ka kostja I

kui liini omanik, selgitades, et konkreetsete postide tüübi valik ei ole täna veel tehtud ja

see on võimalik hagejaga läbi arutada. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole teada, et liin

hakkaks peale rekonstrueerimist hagejat praegusest enam koormama ja ei ole isegi veel

teada, milline rekonstrueeritud liin (sh postid) olema saab, leiab kohus, et hagi on

ennatlik. Kohus ei saa anda hagejale kaitset olukorras, kus ei ole teada, kas ja kui

ulatuslik rikkumine võib tulevikus aset leida ja milles see täpselt seisneb.

61. Lõpetuseks märgib kohus, et hageja on menetluses avaldanud oma soovina, et kostja I

lepiks hagejaga kokku isikliku kasutusõiguse seadmises kinnistule hagejale sobivatel

tingimustel. Kohus märgib, et käesoleva vaidluse raamides ei saa lahendada ka isikliku

kasutusõiguse seadmisega seotud küsimusi, kuna need väljuvad käesoleva hagimenetluse

raamidest. Ühtlasi ei ole hagejal võimalik isikliku kasutusõiguse seadmist hageda (nõuda

enda kinnistute koormamist isikliku kasutusõigusega).

62. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta kõigis nõuetes mõlema kostja vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUD

63. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

64. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt

otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus

määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

65. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik