1-10-12342/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-12342

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-10-12342 (10260100345) kirjalik menetlus Prokurör Tatjana Tamm Kriminaalasi Ruslan Pipitši süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Ruslan Pipitš

Elukoht: XXX XX; isikukood: 38304162732;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 27.01.2003.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 7 alusel rahalise karistusega 1700 krooni; 2) 11.10.2005.a Järva Maakohtu otsusega KarS § 298 lg 1 alusel 1 a 6 k vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, väärtegude eest karistatud 10-l korral,

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Jurist Maia Ploom RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p. 1 ja § 254 Süüdi tunnistada Ruslan Pipitš KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 72 (seitsekümmend kaks) päevamäära, s.o. 5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena vähemalt 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 4100065035.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Ruslan Pipitšilt 6569 (kuus tuhat viissada kuuskümmend üheksa) krooni ja 20 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks.

- - 2

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874.

KrMS § 417 lg. 1 järgi rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise või kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ositi tasumisega viimaseks tähtpäevaks tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kui Ruslan Pipitš ei tasu vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle täitemenetluses KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Edasikaebamise kord

Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

09.04.2009.a kella 13.45 paiku avastas G.S. , kes töötas Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas XXX 1b asuva ehitusjärgus oleva kortermaja lähedal, et maja ees seisab sõiduauto Audi 80, milles istus üks meesterahvas. Sõiduauto hakkas just ära sõitma. Auto kõrvalistuja aknast ja pagasnikust paistsid välja immutatud puidust terrassilauad. G.S. tundis autosse pandud laudades ära XXX 1b maja terrassilauad. G.S. astus auto ette, et see ei saaks laudadega ära sõita, mille peale autojuht lubas koheselt lauad maha laadida. Terrassilauad asusisd XXX 1b maja esimeses trepikojas sees esimesel korrusel korteris nr 29. Esimese trepikoja uks oli lukustatud. G.S. tegi kindlaks, et korterisse, kus asusid terrassilauad, pääses vaid teise trepikoja katkise klaasiga, kuid lukustatud välisukse kaudu, kust edasi sai keldris asuva teenindusšahti kaudu esimesse trepikojasse. Kohtueelsel menetlusel tuvastati, et XXX 1b kortermajja omavoliliselt tunginud ja sealt terrassilaudu võtnud isikuks osutus Ruslan Pipitš.

Ruslan Pipitši süüdistatakse selles, et tema 09.04.2009.a. kella 13.45 paiku tungis lukustatud, kuid katkise klaasiga ukse kaudu valdaja tahte vastaselt Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas XXX 1b asuvasse Nordeks Arendus OÜ-le kuuluvasse ehitusjärgus korterelamusse. Sellega Ruslan Pipitš pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise.

Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendd puuduvad.

Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör taotleb kohtult tunnistada Ruslan Pipitš süüdi KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 72 (seitsmekümne kahe) päevamäära ulatuses. Kuna Ruslan Pipitši maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on 83 krooni, tuleb tema rahaliseks karistuseks määrata 5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni.

- - 3 KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus 5976 krooni tuleb Ruslan Pipitšil tasuda 12-s osas järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 12 kuu vältel igakuiselt vähemalt 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 266 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord, mille üks osa on isikule tagatud privaatautonoomia, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 lg 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel oli süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal kehtiv kriminaalkaristus. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 sätestatud tähtaeg ei olnud möödunud 11.10.2005.a Järva Maakohtu otsusega määratud katseaja lõppemisest. Varasema kuriteoga võrreldes on praegu karistatava teoga kahjustatud õigushüve erinev. Ka on süüdistataval üks väärteokaristus, mille täitmisest ei ole möödunud Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes on keskmise päevasissetuleku suurus Ruslan Pipitš 83 krooni (tl. 50). Seega tuleb KarS § 44 lg. 2 sätestatud esimese lause järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta päevamäär 83 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt päevamäära suurust vähendada või suurendada. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid.

Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, asendab kohus selle KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7 krooni (tl. 60).

- - 4 KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 37,20 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus on määratud täitmisele ositi tasumisega 1 aasta jooksul. Eelnimetatud viimastel tähtaegadel kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts Kohtunik