3-22-818/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-818

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Sigrid Tirman

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 11.04.2022 taotlus X (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist Xile

(isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxxxxxxxx (registriosa

number xxxxxxx) summas 84 584,10 eurot.

2. Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest.

3. Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning

puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.

SELGITUSED

Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 265 lg 3).

Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata

määrus Xile.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-818

2(4)

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri

täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse

küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).

3. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse

piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse

koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse

sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks

toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist

välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust

(Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3;

05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).

4. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus

võib alata ka halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega

(vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Seega on käesolevas asjas

vastutusmenetlus algatatud.

5. MTA on kohtule esitatud taotluses ja selle täienduses välja toonud põhjendused, et

vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule

(MKS § 1361 lg 1). Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses

jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks

(arvestades, et puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige 27.01.2021–26.11.2021) on

77 228,10 eurot (sh põhivõlg summas 76 113,74 eurot ja intress 1114,36 eurot), mis koosneb

maksustamisperioodil 04.2021–10.2021 deklareeritud, kuid tasumata käibemaksust summas

52 486,41 eurot, 07.2021–10.2021 kinnipeetud tulumaksust summas 7162,83 eurot,

töötuskindlustusmaksest summas 994,77 eurot ja kogumispensionimaksest summas 665,36

eurot ning 07.2021–10.2021 sotsiaalmaksust summas 14 804,37 eurot (vt MTA 11.04.2022

taotluse täiendus ning 11.04.2022 taotluse lisa 1; dtl-d 51-53 ja 72) ning intressist 1114,36 eurot

(26.11.2021 seisuga; dtl-d 9-12).

6. Maksuhaldur on taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse

tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena

kujuneda raskeks või võimatuks. Need asjaolud on järgmised: 1) puudutatud isiku

tegutsemisviis juhatuse liikmena näitab, et tema suhtumine riiklike maksude tasumisse on

3-22-818

3(4)

ebakorrektne, X OÜ (pankrotis) asutati 01.2021 ning juba mõne kuu pärast sattus äriühing

raskustesse; 2) maksuhaldur kinnitas 07.2021 tasumisgraafiku, millega andis X OÜ-le

(pankrotis) võimaluse tasuda tekkinud maksuvõlg osade kaupa, tasumisgraafik sõlmiti summas

15 724,18 eurot 12-ks kuuks, kuid tasuti vaid graafiku esimene makse, lisaks jäeti alates

07.2021 tasumata tööjõumaksud; 3) kehtiva ajatamisgraafiku ajal on äriühingu pangakontolt

sularahas välja võetud 20 465,00 eurot, maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et ajatamine oli

kantud soovist vältida äriühingu pangakonto arestimist ja seeläbi saada enda kasutusse

maksuvabalt äriühingu raha (sularaha väljavõtmine); 4) kontrollimenetluses juhtis maksuhaldur

äriühingu tähelepanu, et äriühingu nimel oli esitatud algselt väärate andmetega KMD-d, kus

olid kajastatud tehingud äriühingutega (sisendkäibemaksu suurendamiseks), kes ei saanud olla

tehingupartneriteks, äriühing parandas küll KMD-d ja seeläbi suurenes maksuvõlg, kuid selle

asemel, et asuda tegutsema suunas, et maksukohutused saaksid tasutud (maksuvõla tasumise

ajatamise kaudu, majandustegevuse muutmine) jäid vastavad meetmed kasutusele võtmata.

Selle asemel äriühing hoopis võõrandati ning suure tõenäosusega eesmärgil, et vabaneda

maksukohutuste täitmise vastutusest; 5) maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt sai

puudutatud isik viimati tulumaksuga maksustatavaid väljemakseid 2021. a Y OÜ-st (juhatuse

liige on puudutatud isik) keskmise kuutasuga 713,78 eurot, 2022. a tulumaksuga

maksustatavaid väljamakseid talle deklareeritud ei ole, käesoleval hetkel ei ole võimalik

hinnata puudutatud isiku väljamaksete võimalikku suurenemist.

7. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on tõenäoline, et pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus

tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see

ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba

täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud

tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 c) ja

28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas

maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle

täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või

raskeks (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 22-23). Kohtule esitatud asjaolude

pinnalt on usutav maksuhalduri hinnang, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud

viitavad äriühingu ja tema juhatuse liikme teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks oli

maksueelise saamine ning valeandmete esitamise kaudu hoida kõrvale maksude tasumisest ning

viia ettevõtlusest välja raha maksuvabalt. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et

äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse

vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise kohustus oli ajavahemikul

27.01.2021–26.11.2021 äriühingu ainsal juhatuse liikmel (puudutatud isikul). Seega viitab

olemasolev teave, et äriühingu maksuseaduste rikkumised on taandatavad puudutatud isiku

tegevusele. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada puudutatud isiku soovimatust tasuda

isiklikult äriühingu poolt tasumata jäänud maksukohustust. Maksuhaldur on toonud välja

puudutatud isiku töötasu: viimati sai puudutatud isik tulumaksuga maksustatavaid väljemakseid

2021. a Y OÜ-st keskmise kuutasuga 713,78 eurot, 2022. a tulumaksuga maksustatavaid

väljamakseid puudutatud isikule deklareeritud ei ole ning maksuhalduril ei ole käesoleval

hetkel võimalik hinnata puudutatud isiku väljamaksete võimalikku suurenemist. Y OÜ juhatuse

liikmeks on puudutatud isik. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et maksukohustuse määramise

järgselt võib puudutatud isik püüda enda sissetulekut varjata. Puudutatud isiku omanduses on

neli sõidukit, kuid maksuhalduri hinnangul on tegemist väheväärtuslike varadega (vt MTA

3-22-818

4(4)

11.04.2022 taotlus; dtl 61), mille puhul registrikanne on pelgalt formaalne. Puudutatud isik

väikelaevu ei oma ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole tal väärtpaberikontot. Kohtu

hinnangul annavad eeltoodud asjaolud aluse möönda, et puudutatud isik võib tõenäoliselt

võõrandada talle kuuluva kinnisasja, vältimaks sellele sissenõude pööramist. Seega on

põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg

1).

8. Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Samuti ei ole

möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Äriühing on

õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Taotluse kohaselt on varaseim

maksukohustus perioodist 04.2021, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 05.2021.

Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma

sissenõudmine ka aegunud. MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et MKS §

96 lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on täidetud, kuivõrd juriidiline isik on pankrotis

(pankrot on välja kuulutatud 28.02.2022) ning juriidiliselt isikult ei ole õnnestunud maksuvõlga

sisse nõuda.

9. Maksuhaldur soovib, et kohus annaks loa puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile

hüpoteegi seadmiseks. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus

lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust

ja proportsionaalsust. Taotleja on põhjendanud, et isiku sissetuleku või muu vara arvelt

maksuvõla täitmine on ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu leebemate täitetoimingute tegemise

võimalust. Ehkki tegemist on puudutatud isiku elukohaga, siis ei välista see korterile kohtuliku

hüpoteegi seadmist, kuna täitemenetluses ei ole elukoha võõrandamine välistatud. Samuti ei

välista kohtuliku hüpoteegi seadmist elukohale MKS. Hüpoteegi seadmine ei takista vara

valdamist, kasutamist ega käsutamist. Korteriomandi müügi korral on isikul võimalik

maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Maksuhaldur on ka ära näidanud

võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud.

Kokkuvõttes leiab kohus seega, et maksuhalduri taotletav täitmistoiming on proportsionaalne.

Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingu lõpetamine tagatise esitamisega (MKS

§ 1361 lg 3). Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik

on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule.

10. Kohus peab maksuhalduri taotlust põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri välja

toodud täitmiskulud ülemäärased. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 77 228,10 eurot.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse. Kohus annab MTA-le loa taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule

kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxxxx) summas

84 584,10 eurot.

12. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)