1-10-13734/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-13734 (kohtueelses menetluses nr 09284000290) riik T.L versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Liane Peets

Süüdistatav T.L

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx Vabriku ; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 275 ja § 274 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. süüdi (KarS) § 275 järgi ja KarS § 274 lg 1 Tunnistada T.L karistusseadustiku järgi; KarS § 63 lg 1 alusel mõista T.L-ile raskeima kuriteo KarS § 274 lg 1 eest karistusena vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtu-

otsusega T.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13. märtsi 2008 otsusega

T.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 27 päeva võrra ning

mõista T.L-ile liitkaristus vangistusena 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva; T.L-ile Tartu Maakohtu 16. juuni 2009 otsusega mõistetud karistus

30 päeva vangistus, mis on asendatud 60 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 25. detsember 2009.a on kantud tähtaegselt ajavahemikul 29. juuni kuni 25. november 2009.a, seega KarS §

65 lg 2 aluselt liitkaristus ei mõisteta; KarS § 69 alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus 10 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 654 (kuussada viiskümmend neli)

tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 26. oktoober 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.L KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elu-

kohaga xxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx; määrata T.L-ile katseajaks KarS § 75 lg 2

alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: 1) hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu Tairi J.ile 01. detsembriks 2010 ja summa kanda a/a nr xxxxxxxxxxxxxx , tühistada T.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Tairi J. tsiviilhagi ning välja mõista T.L-ilt 1 008 (üks

tuhat kaheksa) krooni Tairi J.i kasuks;

2

2.2 sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) välja mõista T.L-ilt

krooni, riigi õigusabi tasu 1 800 (üks tuhat kaheksasada) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 8 325 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a novembri

kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 873. 60 krooni jätta T.L-ile riigi kanda; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Marina Valgele. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-13734“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.L toime pannud kuritegudena: 1) vägivalla toimepanemises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega KarS § 274 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 04. septembril 2009 a. kella 23:10 paiku Viljandi

linnas Puidu tänaval lõi tööülesandeid täitvat Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna

abipolitseinikku Tairi J.i jalaga vastu paremat kätt, millise teoga tekitas Tairi J.ile valu ning tervisekahjustuse – parema käe IV sõrme liigeskapsli vigastuse, millega kaasneva saamata jäänud tulu ja ravikuludega põhjustas Tairi J.ile varalist kahju kokku 1 008 krooni väärtuses;

2) võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega KarS § 275 järgi, mis

seisnes selles, et tema 04. septembril 2009 a. kella 23:10 paiku Viljandi linnas Puidu tänaval

sõimas tööülesandeid täitavaid Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna Sakala konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Kalev J.i ning Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna abipolitseinikke Maiju M.t ning Tairi J.i ebatsensuursete sõnadega.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

3

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275 järgi; KarS § 63 lg 1 alusel

mõista T.L-ile raskeima kuriteo KarS § 274 lg 1 eest karistusena vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T.L-ile mõistetud karistust Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.03.2008 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust; T.L-ile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.06.2009 a otsusega mõistetud karistus 30 päeva vangistust , mis on asendatud 60 tunni üldkasulikku tööga tähtajaga 25. detsember 2009 a, on kantud tähtaegselt ajavahemikul 29.06.2009 kuni 25.11.2009 a, seega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus ei mõisteta; KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 654 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule, 26. oktoober 2012 a; KarS § 69 lg 4

alusel kohustada T.L üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx i; KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada T.L hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu Tairi J. ile 25. detsembriks 2010 a, kanda summa a/a nr xxxxxxxxxxxxxx .

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 274 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 275 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tairi J. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 008 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista T.L-ilt 1 008 (üks tuhat kaheksa) krooni Tairi J.i kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

4

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 373 krooni 60 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud

kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille

hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine

2 373.60 krooni ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 873.60

krooni. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule

teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 873.60 krooni jätta süüdimõistetult

välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik

aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi

välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult

väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 1500 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.L-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 800 (1 500 + 300)

krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik