3-22-851/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-851

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses; 15.04.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.2022 taotlus.

2. Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.06.2022 (kaasa

arvatud).

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204

lg 1).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sekretäril saata määrus X (esindaja kaudu) ning Politsei- ja Piirivalveametile (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Lõuna prefektuuri ametnikud tuvastasid 24.11.2021

ebaseadusliku piiriületuse Ulitina külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Ühe piiriületajana

tuvastati Kuuba kodanik X (sünd. xx xx xxxx Kuubal, keskharidusega). Isik saabus

ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist ning tal puudus Eestisse saabumiseks ja siin

viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti 48 tunniks

kinni.

3-22-851

2(9)

2. Tartu Halduskohus andis 25.11.2021 määrusega asjas nr 3-21-2745 PPA-le välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.2022. Tartu Ringkonnakohus jättis

30.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 01.02.2022

määrusega isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.

3. PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrusega

nr 3-21-2745 rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

21.05.2022 (kaasa arvatud). Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2022 määrusega jäeti halduskohtu

määrus muutmata. Riigikohus jättis 22.03.2022 määrusega isiku määruskaebuse menetlusse

võtmata.

4. PPA esitas 14.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

alusel. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Puudutatud isik esitas Eestisse saabudes 24.11.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA

21.01.2022 otsusega nr 7002110128-1 loeti puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus

põhjendamatuks ning lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi kui selgelt põhjendamatu (VRKS §

201 p 2, 4 ja 7). Nimetatud otsusega tehti puudutatud isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks

Kuuba Vabariiki (VSS § 72 lg 2 p 1, 2, 3, 6) ja kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks (VSS § 74

lg 2). Puudutatud isik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.01.2022 otsuse nr

7002110128-1 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Tallinna

Halduskohtu 14.04.2022 otsusega nr 3-22-494 jäeti puudutatud isiku kaebus rahuldamata.

VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt loetakse lõplikuks otsuseks PPA otsus taotluse tagasilükkamise

kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. VRKS § 3 lg 2 kohaselt

lõpeb lõpliku otsuse tegemisega rahvusvahelise kaitse menetlus. Lõpliku otsusega muutus isiku

staatus rahvusvahelise kaitse taotlejast Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibivaks

välismaalaseks. Isikule koostatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele. PPA pidas isiku

14.04.2022 kell 14:00 VSS § 15 lg 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni.

Puudutatud isikul kui välismaalasel puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis

ajutiseks viibimiseks (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Puudutatud isiku suhtes esineb

VSS § 15 lg 2 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus. Kuigi isiku staatus on muutnud

rahvusvahelise kaitse taotlejast Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks, ei ole ära

langenud isiku suhtes esinev põgenemisoht (VSS § 68 p 2). Isiku suhtes esinevat põgenemisohtu

on jaatanud Tartu Halduskohus 25.11.2021 määruses nr 3-21-2745, Tallinna Halduskohus

21.01.2022 määruses nr 3-21-2745 ning Tallinna Ringkonnakohus 21.02.2022 määruses nr 3-

21-2745. Tallinna Halduskohus on oma 14.04.2022 otsuse nr 3-22-494 punktis 10 leidnud

järgmist: „Eelneva valguses ning lähtuvalt sellest, et kaebaja poolt enne kohtuistungit esitatud

tõendid (siseministeeriumi väljastatud aruanne ning kriminaal- ja operatiivjuurdluse osakonna

kutse) on vormiliselt defektsed (vt vastustaja 08.04.2022 vastus) ja eluliselt ebausutava sisuga,

mis viitavad nende fabritseerimisele, tuleb kaebajat jätkuvalt pidada täiesti ebausaldusväärseks.

Kaebaja esitatud võltsitud tõenditega ei saa lugeda tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist

tõendatuks.“.

Isiku suhtes esineb ka VSS § 68 p 8 kohane põgenemisoht. Isiku ebaseaduslik piiriületus ei ole

õigustatud. Isiku abikaasa väitel oli esmaseks sooviks liikuda Venemaalt Ameerika

Ühendriikidesse, kuid kuna see osutus väidetavalt võimatuks, otsustati liikuda kas Eestisse või

Leetu. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, miks ei üritanud isikud Venemaalt lahkuda

seaduslikult. Avalike allikate kohaselt on Kuuba kodanikel võimalik viisavabalt reisida 28

3-22-851

3(9)

erinevasse riiki, sh Venemaale. Arvestades, et isikutel õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt

Venemaa Föderatsiooni, ei ole PPA hinnangul usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines

vältimatu vajadus ning isikul ja tema abikaasal ei olnud võimalik seaduslikult Kuubalt lahkuda.

Põgenemisoht esineb põhjusel, et isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni

eest ehk isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja

tervis olid ohus. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.02.2022 määruses nr 3-21-2745

leidnud, määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ratsionaalseid selgitusi ega ümber lükanud

halduskohtu seisukohti põgenemisohu kohta. Kuigi ringkonnakohtu määruses käsitleti isiku

kinni pidamist VRKS alusel, siis põgenemisohu aktuaalsus ei ole muutunud.

Isiku osas esineb põgenemisoht ka VSS § 6.8 punkti 6 alusel. Isik selgitas 11.01.2022 läbi

viidud küsitluse raames, et ei soovi naasta ega elada Kuubas, kuna tal on seal probleemid ja

halb elu, seal pole sõnavabadust ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Isik selgitas, et

11.07.2021 toimus Kuubal demonstratsioon ning valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni

pidada, mille tõttu oli nende ainus võimalus lahkuda Venemaale. Isik selgitas lisaks, et

Venemaal ei anta poliitilist asüüli kuubalastele. Isiku elukaaslane selgitas menetlustoimingutel,

et Venemaalt lahkuti, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Nii PPA oma 21.01.2022

otsuses kui ka Tallinna Halduskohus oma 14.04.2022 otsuses on leidnud, et isiku suhtes puudub

kaitse andmise vajadus. Käesolevaks ajaks, kui isiku staatus on muutunud, ta on saanud nii

PPA-lt kui ka halduskohtult negatiivse otsuse, on isiku motivatsioon PPA-ga koostööd teha

ning olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav väike. Pigem suurendab see põgenemisohtu.

Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja saata, kuna Kuubale puudub otselend.

Väljasaatmiseks tuleb kasutada transiitriike. Sõltuvalt riigist, saab transiiditaotlusele vastuse 2

kuni 5 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd isiku

suhtes esineb põgenemisoht (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13; 3-3-1-48-14). Isikul ei

ole Eestis sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid. Isiku elukaaslane on Eestist juba

kodakondsusjärgsesse riiki lahkunud. Isikul puudub raha enda ülal pidamiseks väljaspool

kinnipidamiskeskust. Kuigi ühe järelevalvemeetmena on PPA-l võimalik hoiule võtta isiku

kehtiv reisidokument, siis ei tagaks ka see isiku kättesaadavust väljasaatmise lõpuleviimiseks,

kuivõrd varasemalt ei ole kehtiv reisidokument takistanud isiku ebaseaduslikult Schengeni alale

sisenemist.

Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne meede tagamaks lahkumiskohustuse

sundtäitmine. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus

isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ning ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi

suhtes.

5. PPA selgitas 15.04.2022 toimunud istungil, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku

sihtriigiks ei ole olnud Eesti. PPA ei ole taotlenud isiku kinnipidamist põhjusel, et isik ei täida

kaasaaitamiskohustust või et isikul puudub reisidokument tema välja saatmiseks. Vao

Majutuskeskus on mõeldud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamiseks. Puudutatud isik

viibib Eestis seadusliku aluseta, mistõttu ei ole võimalik teda sinna paigutada. Paljasõnalised

on puudutatud isiku esindaja väited, et Eestist lahkumine on keeruline. PPA ei ole väitnud, et

tegemist oli isiku abikaasaga, vaid selgitanud, et isiku elukaaslane on lahkunud Eestist.

Taotlusse on ekslikult sisse jäänud sõna „abikaasa“, kuivõrd kasutatud on taotluse põhja. PPA

teab, et isikul on elukaaslane. PPA ei nõustu puudutatud isiku väitega, et rikutud on

uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust. Ainuüksi üks ebaõige sõna ei muuda taotluse sisu.

6. Puudutatud isik selgitas 15.04.2022 toimunud istungil, et põhjendatud ei ole väide, et ta

ei soovi Kuubasse tagasi minna. Isik on öelnud PPA-le selgesõnaliselt, et olgugi, et tema riigis

on elamiseks raske olukord, siiski ei ole see põhiline põhjus, vaid põhiline põhjus on selles, et

3-22-851

4(9)

ema kaudu on isik saanud dokumendid, et Kuubal ootaks teda pikaajaline vangistus. Kui neid

dokumente poleks, siis ta oleks oma elukaaslasega Kuubale tagasi pöördunud. Isik selgitab, et

vangistus ähvardab teda põhjusel, et võttis osa meeleavaldusest Kuubal. Isik on nõus Kuubale

minema juhul, kui suudetakse tõestada, et temaga midagi ei juhtu, kui naaseb Kuubale.

7. Puudutatud isiku esindaja lisas järgmist. PPA poolt taotluses välja toodud seaduslik alus

ei ole täitunud ega saabunud. Hetkel ei saa rääkida sellest, et puudutatud isik oleks dokumente

fabritseerinud. Tegemist on PPA paljasõnalise väitega. Halduskohus on asjas nr 3-22-494

tõendite hindamisel eksinud menetlusnormide vastu. Ei saa rääkida olukorrast, kus isik ei ole

täitnud kaasaaitamiskohustust või on esitanud valeandmeid. Põgenemisohu esinemine ei ole

tõendatud. On tõendatud, et isik peale riigipiiri ületamist soovis koheselt võtta ühendust PPA-

ga. Ebaõige on PPA seisukoht, et isikuga oli kaasas tema abikaasa, kaasas oli elukaaslane.

Seega on lähtutud ebaõigetest andmetest. Ei saa rääkida sellest, et isikul puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Sisulist vaidlust ei ole selles, et isik osales Kuubal

meeleavaldustel ja teda otsitakse taga. Kuna isikul puudub pass ja tal on Kuubal probleeme, siis

ei või pöörduda kehtiva dokumendi saamiseks Kuuba saatkonna poole. Kehtiva dokumendita

on väga keeruline põgeneda. Eesti-Läti piiril kontrollitakse väga suure tõenäosusega

reisidokumente seoses koroonaviirusega. Kuigi laeva- ja lennupileti ostmine on võimalik

elektrooniliselt, siiski kontrollitakse enne lennule või laevale minekut kehtivat dokumenti.

Haldusasjas nr 3-22-494 kogutud tõendid tõendavad, et haldusmenetluse ajal, kui PPA küsitles

isikut, siis ta vastas küsimustele väga pikalt ja põhjalikult. PPA taotlusest ei selgu ega tulene,

et PPA oleks kaalunud võimalust isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (nt

isiku viibimine Vao keskuses). Puudutatud isik on esitanud asjas nr 3-22-494 Tallinna

Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kui PPA taotluse koostamisel võeti aluseks

teise taotluse põhi, siis on tegemist ilmselgelt põhjendamatu taotlusega. Kohaldatud ei ole

uurimispõhimõtet ja tehti seega kaalutlusviga. Vastuseks kohtu küsimusele, kas asjaolud on

muutunud võrreldes 21.02.2022 selgitas esindaja, et muutunud on see, et halduskohus tegi asjas

nr 3-22-494 otsuse. Isiku osas asjaolud muutunud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada (VSS § 23 lg-d 1 ja 11, HKMS § 264 lg-d 1,

3, 5 ning § 265 lg 1). Kohus põhjendab seda järgmiselt.

9. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning

välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste

seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks

olema seaduslik alus. Käesoleval juhul on puudutatud isik sisenenud Eestisse ebaseaduslikult

ning tema rahvusvahelise kaitse taotlus on jäetud PPA 21.01.2022 otsusega rahuldamata. Seega

viibib puudutatud isik Eestis seadusliku aluseta. Kui välismaalase õiguslik staatus muutub

asjaolude muutumise tõttu kohtumenetluse ajal ja seeläbi muutub ka tema kinnipidamise

režiim, siis tuleb PPA-l esitada uus taotlus uuel õiguslikul alusel (Riigikohtu 13.10.2021 määrus

nr 3-20-2668, p 10). Praegusel juhul on puudutatud isiku õiguslik staatus kohtumenetluse kestel

muutunud,

mistõttu

ongi

PPA

esitanud

uue

taotluse

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg-te 1 ja 11 alusel.

10. Puudutatud isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mis on sundtäidetav (digitaalse

kohtutoimiku lehekülg (dtl) 11). Lahkumisettekirjutus ei ole oma kehtivust kaotanud või muul

viisil peatunud selle täitmine või õiguslik toime. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt loetakse lõplikuks

otsuseks PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on

halduskohus jätnud rahuldamata. VRKS § 3 lg 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega

3-22-851

5(9)

rahvusvahelise kaitse menetlus. Lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelise kaitse

taotlejast Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Isikule koostatud

lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele. PPA on pidanud isiku 14.04.2022 kell 14:00 VSS

§ 15 lg 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni (dtl 32). Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada

selleks, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine

lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Eestist välja saadetava isiku

kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb

halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas

kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning

kinnipidamise proportsionaalsust. PPA on oma 14.04.2022 taotluses usutavalt põhistanud, et

isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole, kuivõrd puudutatud isiku

kodakondsusjärgsesse riiki otselennud puuduvad ning transiitriikide kaudu lendude

korraldamine võtab aega. Kohtul puudub alus nendes väidetes kahelda.

11. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib

välismaalast kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei

taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase

põgenemisoht. Põgenemisoht on sisustatud VSS §-s 68.

12. PPA hinnangul esineb isiku kinnipidamiseks VSS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – esineb

välismaalase põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on esitanud valeandmeid ja võltsitud

dokumente (VSS § 68 p 2); on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud

õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8) ja on 11.01.2022 läbiviidud küsitluse raames öelnud PPA-

le, et ei soovi naasta ega elada Kuubas (VSS § 68 p 6).

13. Põgenemise ohu olemasolu hindamisel peavad liikmesriigid võtma aluseks siseriiklikes

õigusaktides kindlaks määratud objektiivsed kriteeriumid1. Sellised kriteeriumid on toodud

VSS §-s 68. Vastavalt VSS §-le 68 esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on

esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle

pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi

taotlemisel (punkt 2); välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita

(punkt 6) ning välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning

ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (punkt 8). Kohus nõustub PPA-ga, et isikuga

seotud asjaolusid kogumis vaadates esineb välismaalase põgenemisoht, mistõttu on tema

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud.

14. Kuigi isiku õiguslik staatus on käesolevaks ajaks muutunud, siiski on põgenemisohu

hindamisel asjakohased ka rahvusvahelise kaitse taotlejana loamenetluses antud hinnangud.

Seda tingitud asjaolust, et ka VRKS alusel puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisel hinnatakse põgenemisohtu VSS §-s 68

lähtuvalt (vt VRKS § 361 lg 21). Seetõttu on praegusel juhul asjakohased nii Tallinna

Halduskohtu 21.01.2022 määruses nr 3-21-2745 toodud seisukohad kui ka Tallinna

Ringkonnakohtu 21.02.2022 määruses nr 3-21-2745 toodud põhjendused. Tallinna

Ringkonnakohus on oma 21.02.2022 määruse nr 3-21-2745 punktides 11-12 märkinud

järgmist: „11. Halduskohus on isiku põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. Halduskohus on

1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat,

mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi

Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.6.

3-22-851

6(9)

kindlaks teinud, et isik ei põgenenud Kuubalt, vaid tuli ilma ühegi riigi poolse takistuseta

seaduslikult Venemaale. Halduskohus on õigesti leidnud, et isiku ja tema elukaaslase poolt

välja toodud asjaolud (sõnavabaduse puudumine Kuubal, halb elu) üksi ei pruugi olla aluseks

rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida paremaid elutingimusi,

siis on tõenäoline, et isik ei ole huvitatud rahvusvahelise kaitse menetluse tulemuse ära

ootamisest. Sellises olukorras võib ta kinnipidamiskeskusest vabanemisel võimalikku

väljasaatmise takistamise eesmärgil muuta ennast PPA-le kättesaamatuks. 12. Halduskohus ei

ole ebaseaduslikust piiriületusest automaatselt järeldanud põgenemisohtu. Halduskohus on

arvestanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et isik elas turvaliselt Venemaal, kus tema elu ja

tervis ei olnud ohustatud, rahvusvahelist kaitset isik Venemaal ei taotlenud, kuid sellest

hoolimata ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud

ratsionaalseid selgitusi ega ümber lükanud halduskohtu seisukohti põgenemisohu kohta.“ Ka

puudutatud isiku esindaja on 15.04.2022 toimunud kohtuistungil möönnud, et isikuga seotud

asjaolud ei ole muutunud peale 21.02.2022. Ainuke asjaolu, mis on muutunud seisneb selles, et

Tallinna Halduskohus on teinud haldusasjas nr 3-22-494, 14.04.2022 otsuse, millega on

muutunud isiku õiguslik staatus. Seetõttu on jätkuvalt asjakohased Tallinna Ringkonnakohtu

21.02.2022 määruses nr 3-21-2745 toodud seisukohad seoses isiku võimaliku põgenemisohuga.

15. Valeandmete esitamisele rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluses viitab Tallinna

Halduskohtu 14.04.2022 otsuse nr 3-22-494 punktis 10 märgitu: „Eelneva valguses ning

lähtuvalt sellest, et kaebaja poolt enne kohtuistungit esitatud tõendid (siseministeeriumi

väljastatud aruanne ning kriminaal- ja operatiivjuurdluse osakonna kutse) on vormiliselt

defektsed (vt vastustaja 08.04.2022 vastus) ja eluliselt ebausutava sisuga, mis viitavad nende

fabritseerimisele, tuleb kaebajat jätkuvalt pidada täiesti ebausaldusväärseks. Kaebaja esitatud

võltsitud tõenditega ei saa lugeda tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist tõendatuks.“

Seega esineb ka VSS § 68 p-s 2 loetletud asjaolu.

16. Kuigi puudutatud isiku esindaja on 15.04.2022 istungil selgitanud, et Tallinna Halduskohus

on asjas nr 3-22-494 eksinud tõendite hindamisel menetlusnormide vastu, siiski ei vähenda see

tõenäosust, et isik võib põgeneda kinnipidamiskeskusest vabastamisel. Isegi, kui mitte

arvestada VSS § 68 p-s 2 loetletud asjaolu (isik on esitanud valeandmeid), on piisavalt alust

pidada põgenemisohtu tõenäoliseks vastavalt VSS § 68 punktidele 6 ja 8.

17. Tallinna Halduskohus on 21.01.2022 määruse nr 3-21-2745 punktis 11 leidnud järgmist:

„Samuti olnuks tal võimalik tulla Eesti-Vene piiripunkti ja esitada seal oma rahvusvahelise

kaitse taotlus. Selle asemel ületas ta ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Sellist käitumist ei saa

põhjendada rahvusvahelise kaitse vajadusega, sest isik ei põgenenud Venemaa ametivõimude

eest. Seega ei tegutsenud isik hädavajaduse tingimustes, vaid teadlikult õigusvastaselt ja

kehtivaid norme eirates. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et isik ei tea omavolilise riigipiiri

ületamise keeldu. Kohus nõustub PPA-ga, et ebaseaduslik piiriületus näitab isiku suhtumist

kehtivatesse normidesse ega tekita usaldust, et ta käitub edaspidi õiguspäraselt, sh jääb

kinnipidamiskeskusest vabanemise järel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks PPA-le

kättesaadavaks ja selle tulemust ära ootama. Isiku käitumine lubab arvata, et ta on valmis oma

huve silmas pidades õigusnorme rikkuma, sh ilma õigusliku aluse ja loata riigipiire ületama.

See omakorda lubab järeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isiku

suhtes tõhus. Arvestades Schengeni alas kehtivat viisavabadust ja piiride puudumist, oleks

isikul võimalik ka ilma isikut tõendavate dokumentideta kergesti riikide vahel liikuda ja end

PPA eest varjama asuda. Seega ei saa pidada isiku puhul tõhusaks leebemaks

järelevalvemeetmeks tema passi hoiule võtmist.“ Kohus nõustub viidatud määruses tooduga.

Kuivõrd isiku suhtes asjaolud (välja arvatud tema õiguslik staatus) käesolevaks ajaks muutunud

ei ole, siis ei ole ka alust asuda teistsugusele seisukohale.

3-22-851

7(9)

18. Asjasse puutumatud on puudutatud isiku esindaja selgitused, et isik ei ole proovinud

põgeneda. Olukorras, kus isik viibib kinnipidamiskeskuses, siis tulenevalt kinnipidamise

olemusest ei olegi isikul võimalik põgenemiskatseid ilmselt teha. Seega asjaolu, et isik ei ole

kinnipidamiskeskuses viibimise ajal püüdnud põgeneda ei saa mõjutada hinnangut

põgenemisohule. Veelgi enam, Tallinna Halduskohus on oma 21.01.2022 määruses selgitanud,

et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise üle otsustamisel ei ole võimalik

arvestada etteheidetega isikule kinnipidamiskeskuse jalutusaedadest üle ronimise osas (vt

Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrus nr 3-21-2745, p 12).

19. Asjasse puutumatud on puudutatud isiku esindaja väited, et isik ei ole rikkunud

kaasaaitamiskohustust ning isikul on olemas kehtiv reisidokument. PPA ei ole esitatud taotluses

tuginenud nende asjaoludele, vaid sisustanud põgenemisohtu lähtuvalt asjaoludest, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse menetluses valeandmeid/võltsitud dokumente; ta on

ebaseaduslikult ületanud riigipiiri ning 11.01.2022 läbiviidud küsitluse raames teatanud, et ta

ei soovi naasta Kuubasse. Ka 15.04.2022 toimunud istungil on isik kinnitanud, et ei soovi minna

Kuubasse, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõendada, et Kuubale naastes ei ähvarda teda

pikaajaline vangistus. VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu esinemise osas nõustub kohus Tallinna

Halduskohtu 21.01.2022 määruse nr 3-21-2745 punktis 10 märgituga: „Seega ei ole isik

esitanud kohtu jaoks usutavaid põhjendusi, et tal ei ole võimalik kodumaale naasta. Kui isiku

tegelik eesmärk on otsida mugavamaid elutingimusi, siis võib pidada usutavaks, et tema

huvides ei ole oodata ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, mis võib osutuda tema jaoks

negatiivseks, ja sellele järgneda võivat väljasaatmist. Sellisel juhul on pigem usutav, et isik võib

kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end PPA eest varjama ja lahkuda omavoliliselt riigist,

et võimalikku väljasaatmist takistada.“ Eelnevalt lisaks on käesolevaks ajaks isiku

rahvusvahelise kaitse taotlus jäetud rahuldamata ning ka halduskohus on jätnud kaebaja

kaebuse viidatud PPA otsusele rahuldamata (haldusasi nr 3-22-494). PPA on õigesti märkinud,

et sellises olukorras on isiku motivatsioon teha koostööd tema väljasaatmiseks veelgi langenud,

mistõttu põgenemisoht on kasvanud.

20. Puudutatud isiku esindaja on leidnud 15.04.2022 istungil, et põgenemisohu välistab asjaolu,

et piiriületusel kontrollitakse tõenäoliselt ka Schengeni alal kehtiva reisidokumendi olemasolu.

Kohus selgitab, et põgenemisoht ei seisne üksnes asjaolus, et isik võib lahkuda välisriiki, vaid

isik võib asuda ka siseriiklikult ennast varjama eesmärgiga vältida enda riigist välja saatmist.

21. Kohus selgitab, et asjas nr 3-22-494 esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei mõjuta isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

loa

andmist,

kuivõrd

kinnipidamiskeskuses viibimine ei ohusta esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist. Hetkel ei

ole kohtule teada, millal isikut on võimalik välja saata. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse

kiireloomulisust, siis on tõenäoline, et ringkonnakohus lahendab selle lähiajal.

22. Põgenemisohu tuvastamiseks võib arvesse võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid.

Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha,

püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga

ka varasemat käitumist (st põgenemine)2. Nii näiteks puuduvad puudutatud isikul rahalised

vahendid, et ennast siin ülalpidada, tal ei ole Eestiga sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid,

tema elukaaslane on juba Eestist lahkunud. Puudutatud isikul ei ole Eestis kindlat elukohta ega

ka lähedasi, kelle juures viibida. Ka 15.04.2022 istungil on puudutatud isik kinnitanud, et tal

puuduvad rahalised vahendid ning juhul, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastatakse, siis ei ole

tal kuhugi minna.

23. Kohus ei nõustu puudutatud isiku esindajaga, et PPA on rikkunud uurimispõhimõtet ja

kaalutlusõigust, kuivõrd taotlus on koostatud üldisele vormile ning selle leheküljel 4 on

2 Samas.

3-22-851

8(9)

väidetud, et puudutatud isikul on abikaasa, kuigi tegelikult on puudutatud isikul elukaaslane.

Kohus nõustub PPA-ga, et taotluse leheküljel 4 on tegemist ilmselge veaga, kuivõrd nii istungil

kui muudes dokumentides on lähtutud asjaolust, et isikul on elukaaslane, mitte abikaasa.

Asjaolu, et PPA on taotluse koostamiseks kasutanud üldplanki, ei viita uurimispõhimõtte või

kaalutlusõiguse rikkumisele. Haldustoiminguks loa taotlemine on kiireloomuline menetlus, kus

isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks taotluse

esitamiseks on PPA-l aega 48 tundi alates isiku kinnipidamisest. Seetõttu ei saa haldusorganile

ette heita, et kasutatakse juba varasemalt välja töötatud taotluse vorme. Ka taotluse sisust

nähtuvalt on lähtutud puudutatud isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest, mistõttu taotluse

leheküljel 4 sõna „elukaaslane“ asemel märgitud sõna „abikaasa“ ei saanud mõjutada taotlust

sisuliselt.

24. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks esineb õiguslik alus

(VSS § 15 lg 2 p 1), kuivõrd puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma, sh siseriiklikult ennast varjama.

25. Viimaks nõustub kohus PPA-ga ka osas, et väljasaatmise tulemuslikkust pole võimalik

tõhusalt tagada leebemate järelevalvemeetmetega. Sellekohased põhjendused on esitatud PPA

taotluse leheküljel 5. PPA ei pidanud kaaluma, kas isikut on võimalik paigutada Vao

Majutuskeskusesse, sest isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja. PPA on asjakohaselt

selgitanud 15.04.2022 toimunud kohtuistungil, et Vao Majutuskeskus on mõeldud

rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

26. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lg 1 kohaselt peavad leebemad meetmed olema „piisavad“

ja neid peab olema võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes „tulemuslikult“

kohaldada. See tähendab, et kinnipidamise tulemuslike alternatiivide tagamise kohustuse

täitmiseks peavad liikmesriigid siseriiklikus õiguses sätestama kinnipidamise alternatiivid,

millega saavutatakse kinnipidamisega samad eesmärgid (st hoida ära põgenemine, vältida seda,

et kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmisest või takistab seda), kasutades

vahendeid, mis riivavad vähem üksikisiku õigust vabadusele (Tagasisaatmise käsiraamat, lk

58).

27. Praegusel juhul pole leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

põhjendatud. Isikul puudub elukoht Eestis, tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning isiku

vastu puudub usaldus. Varasemalt on isik ületanud riigipiiri ebaseaduslikult, kuigi oleks võinud

kasutada legaalset piiriületust. See annab alust kahtluseks, et ka kehtiv reisidokument ei välista

puudutatud isikul ebaseaduslikku piiriületust tulevikus.

28. Väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist tuleks piirata ja selle suhtes tuleks

kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega;

kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise

läbiviimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav (direktiivi 2008/115

preambula punkt 16). Ülaltoodust ilmneb, et kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist taotletakse eesmärgiga tagada puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkus ja võimalikkus. Seejuures on PPA kaalunud, kas esineb puudutatud isikut vähem

riivavaid, sama tõhusaid meetmeid ning õiguspäraselt järeldanud, et alternatiivid

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks puuduvad. Kohtu hinnangul on

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede. Kohtule

teadaolevate asjaolude valguses ei saa väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks.

29. Kinnipidamiskeskusesse

paigutamine

ei

ole

vastuolus

isiku

turvalisuse

ja

tervisekaalutlustega (VSS § 261 lg 3 ja § 2615). Samuti ei ole kinnipidamiseks loa andmine

ebaproportsionaalne. Vastavalt VSS § 25 lg-le 3 ei arvata VSS § 25 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

3-22-851

9(9)

väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise

menetlemise aega.

30. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 14.04.2022 taotluse ning annab loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.06.2022 (k.a.).

31. Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)