2-21-8929/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8929

Tsiviilasi

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi I. R. vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3735 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

Tallinna

Linnatransport

(registrikood: 10312960, asukoht: Kadaka tee 62a

Tallinn 12618)

Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur (e-post:

marge.juur@civil.ee)

Kostja: I. R. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx)

Asja läbivaatamine

15.03.2022 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi I. R. vastu kahju hüvitamise nõudes

rahuldada.

2. Välja mõista I. R.alt Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kasuks kahju hüvitis

summas 3735 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud I. R.a kanda.

4. Välja mõista I. R. Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kasuks menetluskulud

325 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja äritegevuseks on Tallinnas ühistranspordi veoteenuse osutamine busside, trammide

ja trollibusside kaudu. 24.03.2021. a lõhkus hagejale tundmatu isik I. R. (edaspidi kostja)

Tallinna linnas Tondil Tallinna-Väike trammipeatusest väljudes kell 16:30:11 Aktsiaseltsi

Tallinna Linnatransport (edaspidi hageja) omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku

uksepaneeli klaasi, visates joobes olekus lahtise õllepudeli vastu klaasi. Tegu on jäädvustatud

trammi kaamerate salvestustega. 24.03.2021. a andis nimetatud juhtumi kohta kirjaliku

seletuse trammijuht J. V.. Juhtumi kohta alustas politsei väärteoasjas nr 2316,21,001515

menetluse 24.03.2021. a KarS § 218 lg 1 tunnustel (s.o varavastane süütegu väheväärtusliku

asja ja varalise õiguse vastu).

2. Eelnimetatud teoga põhjustas kostja hagejale kahju summas 3735,00 eurot (ilma

käibemaksuta), mis koosneb trammi remontimise kuludest kahjustamise eelse olukorra

taastamiseks.

3. Hageja palub kostjat välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis summas 3735,00 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

5. Kostja vastuse kohaselt sisenes kostja trammi umbes 16.30 „Vineeri“ peatuses. Kostja oli

joonud umbes 2 pudelit õlut ja käes oli tõesti lahtine õllepudel. Tramm oli suhteliselt tühi.

Kostja istus vaikselt ja mõttesse vajanult oma koha peal ja vaatas aknast välja. Mingist

agressiivsusest polnud juttugi. Jõudes peatusesse „Tallinn-Väike“, tõusis ta rahulikult, mitte

kiirustades ja hakkas trammist väljuma, kuid trammijuht oli samal hetkel juba vajutanud

nuppu, et uksed sulged, igal juhul kostja jäi niimoodi ukse vahele, et trammi uksed sulgesid

just kostjaga kohakuti olles. Kostja ehmatas, pressis ennast jõuga kuidagi uste vahelt läbi ja

hetke emotsiooni najal viskas trammi käes juhtunud oleva asjaga, siis õllepudeliga.

6. Vastavalt ühistranspordi seadusele peab juht tagama reisijate turvalise väljumise ja

sisenemise ühissõidukisse. Algselt trammijuht oli samuti kohkunud ja vabandas ning tunnistas

oma kaassüüd juhtunud intsidendis, aga nagu näha hiljem muutis omapoolset seisukohta.

7. Vaatamata kostja soovidele keeldus politsei temalt tunnistust võtmast nii kohe kui

järgmisel päeva, kui ta arestikambrist vabastati.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg

1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

9. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 24.03.2021. a lõhkus kostja Tallinna linnas Tondil

Tallinna-Väike trammipeatusest väljudes kell 16:30:11 hageja omandis oleva trammi xxxx nr

xxxx vasaku uksepaneeli klaasi, visates joobes olekus lahtise õllepudeli vastu klaasi. Hageja

palub kostjalt välja mõista hagejale tekkinud kahju 3735 eurot.

10. Hageja palub kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahju tuginedes õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise sätetele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju

tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või

valduse rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043

alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise

õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende

eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei

esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust

välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

11. Kohus leiab, et kohtule esitatud videomaterjaliga ja tunnistaja seletusega on leidnud

tõendamist, et kostja on kahjustanud 24.03.2021 kell 16:30:11 hageja vara lõhkudes hageja

omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku uksepaneeli klaasi. Kohtule esitatud videost 1

(trammi välikaamera salvestisest) nähtub, et kostja väljub trammist kell 16:30:05 (salvestusel

14:30:05) pudel käes ning kell 16:30:11 (salvestusel 14:30:11) viskab pudeli vastu trammi

paremat külge, pudel puruneb, pudeli sisu purskub välja ja katkine pudel maandub sõiduteel.

Kohtule esitatud videol nr 2 kell 16:30:11 (salvestusel 14:30:11) on sama juhtum

jäädvustunud trammi sisekaameraga ning on näha, et sama isik (kostja) sooritab õuest viske.

Kohtule esitatud videost nr 2 nähtub trammi viskekohale lähemal asuva välikaamera

salvestisest, et väljudes on kostjal käes õllepudel (kell 16:30:06). Kostja astub küll kaadrist

välja, kuid vise vastu sulguvate uste klaasi on lähemalt ja täpsemalt näha kui videol nr 1.

Lisaks on kohtule esitatud videosalvestistest tehtud fotod, millelt nähtuv viske moment ja

mõranenud klaasiga trammiuks (tl 5-6).

12. Kohtule on esitatud trammijuht J. V. poolt 24.03.2021. a antud järgmine kirjalik seletuse

„Juhtisin trammi xxxx liinil nr 4. „Vineeri“ peatuses suunaga Tondi poole tuli kell 16:26

trammi peale meesterahvas, kellel oli käes õllepudel. Peatuses „Tallinn-Väike“ avasin uksed,

reisijad väljusid, ja kui hakkasin uksi sulgema, nägin kaamerast, et veel üks reisija läheb

maha. Avasin uuesti kiirelt uksed. See viimane väljuv reisija läks maha ja viskas pudeli vastu

trammi. Ma läksin trammist välja ja nägin, et trammi neljanda ukse klaas on katki (vasak

külg). Meesterahvas soovis koju minna, kuid mööduv ratastega sõitnud perekond, kes seda

kõike pealt nägid, aitas mul teda kinni pidada. Kohale tuli politsei ja ütles, et on vaja oodata

teist patrulli, kes selle meesterahva kaasa viib. Teine patrull viis mehe ära ja seejärel hakkas

esimene patrull kohapeal sündmuskohast fotosid tegema ja võttis juhtunu kohta ütlused.“ (tl

7-8).

13. Seega kohtule esitatud videosalvestuste, fotode ja tunnistaja ütluste koosmõjus on selge, et

kostja käitus ebaadekvaatselt ja agressiivselt ning tema tegevuse tõttu sai hageja trammiuks

kahjustada.

14. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud otsene põhjuslik seos hageja vara kahjustuse

ja kostja teo vahel. Kui kostja ei oleks trammist väljumisel visanud lahtise õllepudeliga vastu

trammiust, siis ei oleks saanud kahjusada hageja omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku

uksepaneeli klaas. Samuti on kohus seisukohal, et selline kahju oli kostjale VÕS § 127 lg 3

järgi ettenähtav. Kahju ettenähtavuse korral on oluline selgitada, kas kohustust rikkunud isik

pidi arvestama kohtuse rikkumise korral selliste tagajärgedega, so sellist liiki ja sellise kahju

tekkimisega. Kohus leib, et kostja pidi aru saama, et tema käitumise põhjustab trammi nr 519

omanikule kahju, sest hagejale kuuluva trammi ukseklaas purunes kostja poolt lahtise

õllepudeliga vastu klaasi viskamise tagajärjel. Tegemist saab olla tahtliku teoga, sest vise

toimus teadlikult trammi suunas ja ei saanud juhtuda kogemata. Kostja oli ka nähtavalt

alkoholijoobes.

15. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja

vastutusest juhul kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü

puudumise (riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p15), 20.04.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11. p 12. Kostja ei ole tuginenud ühelegi VÕS § 1045 lg 2 toodud

õigusvastasust välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas kostja vastutust välistavad asjaolud

puuduvad.

16. Juhul kui on tuvastatud õigusvastane tegu, eeldatakse kahju tekitaja süüd. Vastutusest

vabanemiseks peab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitanud isik oma süü puudumist

tõendama. Kostja vastusest selgub, et ta tunnistab fakti, et viskas emotsiooni ajel trammi

õllepudeliga. Sisuliselt sellega kostja tunnistab oma süüd hagejale kahju tekitamises. Kostja

väidab aga, et trammijuht on justkui tunnistanud oma kaassüüd juhtunud intsidendis, kuid

hiljem muutis oma seisukohta. Kostja viitab ühistranspordiseadusele, mille järgi peab juht

tagama reisijate turvalise väljumise ja sisenemise ühissõidukisse. Kostja väitel jäi ta peatusest

väljudes trammi uste vahele. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et trammijuht oleks

rikkunud kostja poolt etteheidetavat ühistranspordiseadust, tagamata reisijate turvalise

väljumise ja sisenemise ühissõidukisse või tunnistanud oma kaassüüd kahju tekkimises.

Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui trammijuht oleks toime pannud mistahes taolise

rikkumise, siis ei saa olla õigustuseks hageja pool õllepudeliga trammi uksepaneeli katki

viskamisele ehk vara kahjustamisele.

17. Edasi analüüsib kohus kahu suurust. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitamisel

taastada kahjueelsele võimalikult lähedane olukord. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele

kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi kuuluvad hüvitamisele asja parandamise mõistlikud

kulud. Kahjustuste kõrvaldamiseks oli selle normi mõttes antud juhul vajalik mõranenud

klaasiga trammiukse paneeli vahetamine.

18. Hageja palub kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 3735 eurot, mis seisneb mõranenud

trammiukse paneeli vahetamist maksumuses. Hageja poolt esitatud kalkulatsiooni kohaselt

läheb mõranenud trammiukse paneeli vahetamine maksma 3735 eurot (tl 11). Kostja ei ole

esitanud vastuväited hagejale tekkinud kahju suurusele.

19. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise summas

3735 eurot.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 325 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

tasuda riigilõivu 325 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

23. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik