2-21-4251/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4251

Tsiviilasi

OÜ Ferit hagi Forus Security AS vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

14 547,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Ferit (registrikood 14516306), asukoht Riia

mnt 27, 80019 Pärnu

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helmeri

Indela, e-post: xxx

Kostja: Forus Security AS (registrikood 10622346),

asukoht Roseni tn 12, 10111 Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: S. T., e-post: xxx

Asja läbivaatamine Istungid 25.11.2021 ja 07.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 981,27 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi eest 17.03.2021 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 1 121,01 eurot.

4. Mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse

täitmiseni hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

hageja põhinõudelt, s.o 12 981,27 eurolt aastas.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Mõista

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 3 894,80 eurot.

7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 894,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded (täiendatud hageja 17.11.2021

menetlusdokumendis):



mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 981,27 eurot;



mõista kostjalt alates 17.03.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivis

kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt,

s.o 12 981,27 eurolt aastas;



mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni

hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 12

981,27 eurolt aastas;



jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud.

2. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.12.2020 videovalve lepingu nr V 412819, mille

kohaselt pakkus kostja hagejale videovalveteenust koos patrulli reageerimisega. Lepingu

kohaselt oli valveobjektiks kinnistu aadressil A.H. Tammsaare pst X, Pärnu (edaspidi

valveobjekt). Kostja paigaldas teenuse osutajana valve teostamiseks valveobjektile kaks

videokaamerat ning saatja vastavalt enda äranägemisele ja oskustele. Kostja oli kohustatud

valveobjektil valveteenust osutama kokkulepitud ajal, s.o igapäevaselt kell 19:00-07:00.

3. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et enne lepingu sõlmimist kohtus hageja esindaja A. A.

kostja esindajaga valveobjektil, et näidata ära, millise objekti valvet hageja soovib.

Muuhulgas näitas A. A. kostja esindajale ka merekonteinerit, milles hoiti tööriistu, sest

hageja huvi oli kaitsta kogu oma valveobjektil olnud vara, sh merekonteinerit ja selles olnud

tööriistu. Vastavalt ka videovalve lepingus kokku lepiti. Kostja käsitlus valveteenusest

muudab kogu teenuse täiesti mõttetuks.

4.

09.02.2021 öösel (s.o valveteenuse osutamise ajal) murti valveobjektil asunud lukustatud

merekonteinerisse sisse. Merekonteineris hoiustas hageja tööriistu ja väikevahendeid.

Isikud, kes valveobjektil asunud merekonteinerisse sisse murdsid, varastasid tööriistu ja

väikevahendeid, mistõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju. Hagis märkis hageja,

et valveobjektil asunud merekonteinerist varastatud asjadest kuulus hagejale hagi kohaselt 9

104,88 euro väärtuses vara. 17.11.2021 suurendas hageja nõuet sukelpumba väärtuse võrra

(1 015 eurot), mis oli hagis nimetamata jäänud. Samuti oli konteineris OÜ-le X

(registrikood xxx) kuuluv vara 2 333,39 euro väärtuses, mis samuti varastati. OÜ X esitas

hagejale 12.03.2021 nõudekirja varastatud tööriistade väärtuse summas 2 333,39 eurot

hüvitamiseks, mille hageja on X OÜ-le hüvitanud.

5. Kostja kui teenuse osutaja peab tagama, et valveseadmed on võimelised tuvastama

igasuguse liikumise (sh sissemurdmise) iga ilmaga. Kostja kohast teenust ei taganud –

varguse ööl kostja patrulli valveobjektile ei saatnud. Kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, jättes 09.02.2021 öösel ca kl 3 paiku laekunud häirele reageerimata ning patrulli

valveobjektile saatmata. Valveobjektil lepingujärgse valve teostamata jätmine (09.02.2021

öösel ca kl 3 paiku valveobjektile patrulli saatmata jätmine) tegi võimalikuks hageja ja

hageja valduses olnud X OÜ vara varguse. Seega on kostja rikkunud hageja ees oma

lepingulisi kohustusi.

6. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel kohtueelselt õigusabile tehtud 528

euro hüvitamist. Hageja pöördus varguse toimumise järgselt kostja poole, andes kostjale

võimaluse tekkinud olukord lahendada. Kuna kostja asus vastuse võtmise asemel hoopis

oma süüd kahju tekkimises eitama, oli hageja sunnitud tegema kulutusi õigusabile. Hageja

selgitab, et pidi kostja lepingurikkumise tõttu tegema kulutusi õigusabile 01.03.2021

nõudekirja koostamiseks kokku 528 eurot (käibemaksuta).

7. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude ja nõuab viiviseid alates hagi

esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Kostja ei vaidle, et poolte vahel oli sõlmitud 18.12.2020 videovalve leping nr V 412819,

mille kohaselt pakkus kostja hagejale videovalveteenust koos patrulli reageerimisega

aadressil A.H. Tammsaare pst x, Pärnu.

10. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja paigaldas valveobjektile kaks videokaamerat vastavalt

enda äranägemisele. Kostja peab vajalikuks märkida, et kaamerad paigaldatakse alati

valveobjektile, arvestades kliendi (käesoleval juhul hageja) vajadusi koostöös kostjaga ning

akteerides tehtud töö kliendi aktseptiga k.a. kaamerate asukohad. Käesoleval juhul muutis

kostja tehnik kaamerate paigalduse käigus ka hageja esindaja A. A. palvel kaamera

vaatenurka. Kostja jaoks ei ole eluliselt usutav, et hageja ei olnud teadlik, et eelarve

kokkuhoiu mõttes tehtud väiksemad kulutused turvalisusele ja kahest kaamerast loobumine

kahandavad ka oluliselt tema valveobjekti turvalisusastet.

11. Kostja möönab, et suure tõenäosusega murti A. H. Tammsaare pst X asuvasse

merekonteinerisse sisse 09.02.2021 öösel ja varastati tööriistu ning väikevahendeid. Samas

märgib kostja, et tema ei saanud sel ööl häiresignaali.

12. On tõendamata hageja väide, et merekonteineris faktiliselt asusid asjad, mille varastamist

väidetakse ning et need asjad ka faktiliselt ära varastati. Hageja on esitanud üksnes

tõendeid, et ta ostis erineval ajal erinevaid tööriistu, kuid ei ole tõendanud kahju tekkimist,

s.o asjade asumist merekonteineris ega nende asjade kaotsiminekut varguse läbi.

13. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud varastatud asjade koguväärtusega, sest antud

kalkulatsioon on tehtud esemete maksumuste algväärtuste baasil, millest osad arved on

aastast 2018 ning arvestades hageja majandus- ja kutsetegevuse eripära – ehitustegevust,

amortiseeruvad kahjunõudes loetletud: elektritööriistad 3-4 aastaga; tööriistade akud 1

aastaga; otsikute komplektid ½ aastaga. Ühtlasi ei vasta hageja 01.03.2021

nõudeavaldusega saadetud nimekiri asjadest sellele, mida hageja kohtus nõuab. See erineb

nii esemete kui summade osas. Varastatud seadmete nimekirjas on esitatud sellised

seadmed, mille olemasolu ehituskonteineris on arusaamatu. Näiteks on seadmete nimekirjas

Akuhekilõikur (arve 389010891), mis oli soetatud 23. juulil, samal arvel koos

murutrimmeri tamiili, harja ja kühvli ning oksakääridega. Antud töövahendid sobivad

eramaja hooldustöödeks suvisel hooajal ning akuhekilõikuri hoiustamine ettevõtte

ehitusobjektil veebruaris on arusaamatu.

14. Seega ei saa kostja nõustuda hageja poolt kohtule esitatud väidetega, et hagejale on

tekitatud kahju 9 104,88 euro väärtuses ja 2 333,39 euro ulatuses on kandnud kahju kolmas

isik X OÜ. Veelgi enam, tuginedes hageja ja kostja vahel sõlmitud videovalve lepingu

punktile 5.2. alapunkt 7, ei vastuta kostja kahju eest, mis on tekkinud valveobjektil Tellijale

tema seaduslikus valduses kolmandate isikute varale, seega leiab kostja, et igasugune nõue

käesoleval juhul X OÜ varale on hageja poolt põhjendamatu.

15. Kostja peab vajalikuks märkida, et poolte vahel sõlmitud videovalve lepingu punkt 5.1.

kohaselt vastutab Täitja tekkinud otsese varalise kahju korral üksnes oma süü olemasolul

maksimumsummas kuni 1-aasta kuutasude ulatuses, mis vaidlusalust lepingut silmas

pidades on kokku 1 080 eurot.

Kohtu põhjendused

16. Kohus analüüsib esmalt poolte vahel sõlmitud lepingut, et tuvastada, milles pooled kokku

leppisid (I). Seejärel tuvastab kohus kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste

esinemise või puudumise (II) ja lahendab viivisenõude (III). Lõpetuseks kohus jaotab ja

määrab kindlaks menetluskulud (IV).

I Poolte vahelise õigussuhte õiguslik kvalifikatsioon ja lepingu sisu

17. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid detsembris 2020 videovalve teenuse lepingu nr V

412819. Lepingu kohaselt pakkus kostja hagejale videovalveteenust koos patrulli

reageerimisega aadressil A. H. Tammsaare pst X, Pärnu. Kohus leiab nõuet kvalifitseerides,

et turvateenuse osutamise lepingu näol on tegu käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.

Täiendavalt tuleb kohaldada TurvaS-s sätestatut.

18. TurvaS § 5 lg 2 järgi nähakse turvateenuse lepingus ette turvaettevõtja ja teenuse tellija

õigused, kohustused, vastutus ning objekti valve ja kaitse tingimused. Sõlmitud lepingu

järgne teenus oli tehnilise valve teenus vastavalt TurvaS § 7 lg-le 3, mille kohaselt on

tehnilise valve teenus valveobjekti kaugjälgimine, mille eesmärk on häire- ja

jälgimisseadmestiku abil tuvastada ründeoht või rünne ja häireteatele kiiresti reageerida.

VÕS § 621 lg-s 1 on sätestatud, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima

käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või

võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi

ega tingimuste suhtes. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et kui juhistest kinnipidamisega

kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles

siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei

muuda juhiseid. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist

käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada

käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi

täitmise kohta.

19. Pooled vaidlevad selle üle, milles teenus seisnes ja mis oli valveobjektiks. Kohus tuvastas

poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimuste alapunkti „Valveobjekt“ ja lepingu lisa 1 alusel,

et valveobjektiks oli kinnistu aadressil A.H. Tammsaare pst X, Pärnu. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja paigaldas teenuse osutajana valve teostamiseks valveobjektile kaks

videokaamerat ning saatja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et üks kaamera oli suunatud ja

pidigi olema suunatud väravale. Pooled vaidlevad, kas teine kaamera pidi olema suunatud

ehitusplatsile või territooriumil asuvale konteinerile.

20. VÕS § 621 lg 1 ja 3 ning § 624 lg 1 kohaselt oli kostja kui turvaala asjatundja kohustuseks

informeerida hagejat kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest ja ka hagejalt

juhiste saamisel selgitada nende juhiste tagajärgi. Seega peab kohus tuvastama, kas kostja

selgitas hagejale valveteenuse osutamisega seonduvaid olulisi aspekte, sh seda, mitut

kaamerat on kõike hõlmavaks valveks vaja, kas hageja andis kostjale juhise paigaldada

vähem kaameraid kui kostja soovitas ja kas pooled sõlmisid mingeid erikokkuleppeid.

21. Hageja väidab, et kaamerate asukohad pidid hõlmama ka konteineri valvet ja kostja pidi

kaamerad paigutama vastavalt enda äranägemisele ja oskustele – et need võimaldaksid

valvata konteinerit, mis oligi valveteenuse tellimise põhjus (hageja soovis valvata selles

asuvaid tööriistu). Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja paigaldas valveobjektile kaks

videokaamerat vastavalt enda äranägemisele. Kostja märkis, et kaamerad paigaldatakse alati

valveobjektile arvestades kliendi (käesoleval juhul hageja) vajadusi koostöös kostjaga ning

akteerides tehtud töö (k.a. kaamerate asukohad) kliendi aktseptiga. Täiendavalt selgitas

kostja, et tehti pakkumine neljale kaamerale, aga hageja nõustus kahe kaameraga. Kohus

tutvunud, kogu toimiku materjalidega leiab, et kostja väited selle osas, et tema soovitas

valveks 4 kaamerat, kuid hageja nõustus vaid 2 kaameraga, on tõendamata. Samuti tugines

kostja väitele, et käesoleval juhul muutis kostja tehnik kaamerate paigalduse käigus ka

hageja esindaja A. A. palvel kaamera vaatenurka. Kostja esitas selle tõendamiseks kohtule

fotod kaamerapildist (tlk 105-107). Kohtule ei ole teada, kes ja millal need totod tegi.

Ühtlasi on tõendamata, et tegu oleks selliste vaadetega, mida hageja oleks ise tellinud.

Samuti on tõendamata kostja poolne VÕS § 621 lg-st 3 ja § 624 lg-st 1 tuleneva kohustuse

täitmine selgitada hagejale vähemate kaameratega valve tellimise võimalikke negatiivseid

tagajärgi (mõned ehitusplatsi osad võivad jääda valveta). Tunnistaja A. A. ütlustega on

tõendatud hoopis vastupidised asjaolud (tlk 174). Nimelt on A. A. ütlustega tõendatud, et

enne kaamerate paigaldust vaatas A. A. koos kostja esindajaga objekti üle ja selgitas, et

vajalik on ka konteinerit valvata: „Vaatasime üle, et on vaja objekti ja konteinerit valvata.

Üks kaamera tuleb konteinerisse, üks väravasse. Hiljem tuli töömees, kes paigaldas sinna

kaamerad, kus ta mulle näitas. Üks oli suunatud konteineri peale ja teine ette väravasse. /…/

Konteiner toodi objektile, et saaks tööriistu hoida. Tellisime selleks eraldi valve. Peamine

oligi konteiner, muidu võib-olla polekski sinna valvet võtnud, sest ühelgi teisel objektil pole

valvet olnud. Mõte valvele tuli konteinerist.“. Ühtlasi kinnitas ta veelkordselt, et tal oli

kostja esindajaga juttu, et hagejal on konteineri valve vastu spetsiifiline huvi: „Üks kaamera

sai objekti tahapoole, suunaga konteineri poole, et üks kaamera võtab konteinerit. Kaamera

oli suunatud konteineri ukse peale.“ Küsimusele, kas oli juttu kostjaga, mida plaanite

hoiustada konteineris või mis on otstarve, vastas tunnistaja: „Kostja esindajaga oli sellest

jutt. Käisime korra konteineri sees ka. Mõtles, et kas panna sisse ka või ainult välja

kaamera. Ta nägi ise ka, et hoiustame seal tööriistu.“

22. Asjas andis ütlusi ka N. T.. Tema ütlused (tlk 179) ei puudutanud aga lepingu sõlmimist ja

kohus ei saa selle alusel tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Nimelt selgitas N. T. enda

ütlustes, et ta ei oska vastata, millise objekti valveks konkreetselt valveteenuse leping poolte

vahel sõlmiti: „Ei oska vastata. /…/ Kes kaamerate paigalduses kokku leppisid, seda ma ei

tea. Mina paigaldasin sinna, kuhu öeldi. /…/ Kaamera asukohad olid eelnevalt

kooskõlastatud ja kokkulepitud. Tulin koha peale. Üks kaamera pidi näitama sissesõidu

suunas, teine kaamera oli suunatud ehitusplatsi peale.“ Samas kinnitas ka N. T. oma

ütlustes, et kaamera konteineri suunas filmis: „Sissesõidu kaamera näitas konteineri suunas.

See ei olnud suunatud otseselt konteinerile, kuid näitas konteineri suunas.“

23. A. A. tunnistaja ütluste alusel tuvastab kohus, et hageja teavitas kostjat enda spetsiifilisest

huvist valvata konteinerit ja poolte kokkuleppe kohaselt pidi üks kaamera olema suunatud

konteinerile. Kostja ei ole tõendanud, et kokku lepiti kaamerate paigalduses, mis konteinerit

(väljast poolt) ei hõlma. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks täitnud enda VÕS

§ 621 lg-st 3 ja § 624 lg-st 1 tulenevat kohustust informeerida hagejat, et ainult kahe

kaameraga valvamisel võib osa valveobjektist jääda valvega reaalselt katmata.

Valveteenuse lepingu (tlk 7-13) p 1.2., p 2.2.2. alusel tuvastas kohus, et kaamera pidi

liikumistele reageerima (liikumisandur) ja kostja sellistel juhtudel välja saatma patrulli.

Kohus tuvastab lepingu ja ülal viidatud tunnistaja ütluste alusel, et lepingu kohaselt pidid

kaamerad seega olema paigaldatud viisil, et kui ehitusplatsil, sh konteineri juures toimub

liikumine, saadab kaamera kostjale signaali ja kostja patrull tuleb objekti kontrollima.

II Lepingu rikkumine, kahju hüvitamise nõue

24. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

a.

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

b.

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1

järgi vabandatav;

c.

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

d.

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

e.

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

f.

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

25. Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste esinemist käesolevas asjas.

Rikkumine, rikkumise vabandatavus

26. Kohus tuvastas eelnevalt poolte kokkuleppe sisu. Nimelt tuvastas kohus lepingu ja A. A.

ütluste alusel, et lepingu kohaselt pidid kaamerad olema paigaldatud selliselt, et kui

ehitusplatsil, sh konteineri juures toimub liikumine, saadab kaamera kostjale signaali ja

kostja patrull tuleb objekti kontrollima. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

kaamerate toimimise ja reaalse valveteenuse osutamise eest vastutab kostja.

27. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

28. Hageja väidete kohaselt murti 09.02.2021 öösel, s.o valveteenuse osutamise ajal,

valveobjektil asunud lukustatud merekonteinerisse sisse ning varastati selles asunud

tööriistad ja väikevahendid. Kostja on väite varguse toimumise osas omaks võtnud (kostja

vastus, tlk 100). Varguse toimumine on tõendatud ka tunnistaja A. A. ütlustega (tlk 175).

Pooled vaidlevad selle üle, kas varguse toimumise ajal saatis kaamera koos sellega seotud

seadmetega kostjale häiresignaali ja kui ei saatnud, siis kas kostja vastutab tekkinud kahju

eest.

29. Kohus tuvastas poolte kirjavahetuse (tlk 76) ja kaamerate SIMS logi alusel (tlk 129), et

varguse ööl (09.02.2021) kell 23:37 on kaamera andnud reageerimise kohta häiresignaali -

kaks isikut sisenesid väravast valveobjektile (ehitusplatsile). Kell 23:46 käis objektil kostja

patrull, kes liikumist ega sissemurdmisjälgi ei tuvastanud. Kohus ei tuvastanud SIMS logilt,

et sel ööl oleks olnud rohkem signaale (v.a tampersignaalid. Tampersignaalid on aga vaid

informatiivse iseloomuga (vt tlk 109, T. Laan arvamus).

30. Kohus leiab poolte vahel sõlmitud lepingule tuginedes (mille kohus eelnevalt tuvastas), et

kostja vastutus ei sõltu sellest, kas signaal kostja häirekeskusesse laekus või mitte. Kostja

kohustuseks oli poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tagada, et iga isikute ja sõidukite

liikumise korral edastaks seadmed kostja häirekeskusesse signaali ja kostja saadaks välja

patrulli. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 09.02.2021 ööl, mil vargus toimus, patrulli

peale kl 23:37 intsidenti objektile ei saatnud. Seega tuvastab kohus, et kostja rikkus oma

lepingust tulenevaid kohustusi.

31. Kostja juhtis tähelepanu lepingu p-le 1.9, mille kohaselt oli hageja teadlik, et leping ei taga

valveobjekti täielikku puutumatust, sissemurdmise ja ohtude ärahoidmist ning

valveobjektiga seotud riskide maandamiseks on soovitav omada kindlustust. Kohus leiab, et

antud deklaratiivne säte ei välista vastutust olukordades, kus kostja enda kohustusi rikub,

nagu kohus käesoleval juhul tuvastas.

32. Kostja esindaja on pooltevahelises kirjavahetuses juhtinud tähelepanu ka halbadele

ilmastikuoludele, mis võisid kaamerate tööd segada (valgustamata territoorium, lumi, udu).

Pooled ei vaidle selle üle, et kaamerad (st nende tüübi) objekti jaoks valis vastavalt oma

äranägemisele kostja kui valveteenuse asjatundja. Kohus leiab, et välitingimustesse

paigaldatavad valvekaamerad peavad olema ilmastikukindlad. Tunnistaja N. T. ütluste

kohaselt paigaldatud kaamerad seda ka olid (tlk 179, lehe all viimased read). Kostja ei ole

väitnud ega tõendanud, et ilmastikuolud oleksid olnud kohalikke klimaatilisi olusid

arvestades ekstreemsed ehk sellised, mille kohus saaks lugeda vääramatuks jõuks.

33. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks kostja rikkumist pidada vabandatavaks,

mistõttu kostja vastutab rikkumise eest.

Kahju teke ja suurus

34. Kohus tuvastas A. A. ütluste alusel (tlk 174-175), et valveobjektiks oleval ehitusplatsil

asunud konteinerist varastati tlk 124-125 olevas tabelis märgitud esemed. Esemete

väärtuseks oli kokku 12 453,27 eurot, mille kohus tuvastas asjas tõendina esitatud

varastatud esemete ostmise arvete alusel (tlk 16-74, 126) ning täiendavalt hüvitas hageja

OÜ-le X 2 333,39 eurot (tlk 75, maksekorraldus). Seega on hagejal tekkinud enda omandi

kaotusest tulenev otsene varaline kahju (VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 128 lg 3 mõttes) 12

453,27 eurot.

35. Kostja leiab, et kõigi varastatud seadmete nimekirjas esitatud esemete asumine ehitusplatsi

konteineris talvisel ajal ei ole usutav. (nt akuhekilõikur, murutrimmer jms). Ta on

seisukohal, et antud töövahendid sobivad eramaja hooldustöödeks suvisel hooajal ning

akuhekilõikuri hoiustamine ettevõtte ehitusobjektil veebruaris on arusaamatu. Kostja leiab,

et ehitusfirma peaks hoidma oma seadmete konteinerites tooteid üksnes vastavalt hooajale.

Kohus märgib, et sellist piirangut lepingust ei tulene. Hageja väited, mille kohaselt ta

hoiustas kõiki vastaval ehitusobjektil vajalike seadmeid ja tööriistu ning kinnistu

hooldamiseks vajalikku konteineris aastaringselt on tõendatud A. A. ütlustega (tlk 174,

175).

36. Kostja ei nõustu ka hageja poolt esitatud varastatud asjade koguväärtuse kalkulatsiooniga,

kuivõrd kalkulatsioon on tehtud esemete maksumuste algväärtuste baasil, millest osad arved

on aastast 2018. Ta märgib, et arvestades hageja majandus- ja kutsetegevuse eripära –

ehitustegevust, amortiseeruvad kahjunõudes loetletud elektritööriistad 3-4 aastaga;

tööriistade akud 1 aastaga; otsikute komplektid ½ aastaga. Kostja leiab, et kui kohus nõude

rahuldab, tuleb arvestada seadmete amortisatsiooni. Kostja on hiljem oma väidet

täpsustanud ja palunud kohtul arvestada amortisatsiooniks 30% seadmete väärtusest aastas,

esitades ka vastava asjaolu tõendamiseks tõendi (tlk 145, T. R. hinnang). A. A. andis ütlusi,

mille kohaselt on varastatud tööriistu pidevalt hooldatud ja nende kasutusaeg on 10-15

aastat (tlk 174, 175). Samas märkis ka kostja ise, et tal ei õnnestunud paljude seadmete

puhul neid kasutatuna järelturult üldse leidagi (kui kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada

kasutatud seadmete väärtust). Seega oleks nende soetamine kasutatult ilmselt võimatu.

Kohus märgib, et kohtupraktikas on aktsepteeritud sarnaste juhtumite puhul arvestada

kahjuna sarnaste uute esemete maksumust ja kohus lähtub käesolevas asjas samuti sellest

põhimõttest. Kohus leiab, et kahju tuleb hüvitada seadmete soetusmaksumuses ehk 12 453,

27 euro ulatuses.

37. Täiendavalt nõuab hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. VÕS § 128 lg-s 3 on

sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel on

jaatatud ka Riigikohtu praktikas (vt RKTKo 3-2-1-138-10, p-s 26 ja RKTKo 3-2-1-84-14, p

24). Kohus tuvastas, et hageja esindaja edastas kostjale 01.03.2021 hageja nimel nõudekirja

kahju hüvitamiseks (tlk 91-93). Advokaadibüroo INDELA OÜ on esitanud hagejale selle

teenuse eest arve 528 eurot (tlk 95). Kohus tuvastab nende tõendite alusel, et hagejal on

tekkinud täiendav kahju kohtueelsete õigusabikulude näol 528 eurot.

38. Täiendavalt tugineb kostja poolte vahelises lepingus sisalduvale vastutuse piirangule.

Nimelt on lepingu p 5.1 järgi kostja rahalise vastutuse ulatus piiratud ühe aasta jooksul

valveteenuse eest makstud tasude summaga. Kuivõrd lepingu esilehel oli kuutasu suuruseks

90 eurot, siis terve aasta tasu (mis on kostja hinnangul ka vastutuse maksimummääraks) on

1080 eurot. Kohus leiab, et tegu on tühise tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja

teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis,

kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

39. Kostja on möönnud, et tegu on tüüptingimusega (vt istungi protokoll, tlk 170).

Tüüptingimus lepingus, mille on sõlminud kaks majandus- ja kutsetegevuses tegutsevat

isikut, on VÕS § 44 järgi tühine siis, kui VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimusi

kasutatakse lepingus ning see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus leiab, et VÕS §

42 lg 3 p 2 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse teise

lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas

võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui

tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse

mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegu neile

kriteeriumitele vastava tüüptingimusega, mis on järelikult tühine. Lepingu p 5.1 on hagejat

ebamõistlikult kahjustav vastutuse välistamise kokkulepe.

Kohustuse kaitse-eesmärk, kahju ettenähtavus, põhjuslik seos

40. Kohus leiab, et antud juhul on lepingu rikkumisega tekkinud kahju hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Valveteenuse osutamise eesmärk ongi vara valvata

ja ära hoida olukorrad, kus hageja varale tekib varaline kahju nt varguste tagajärjel. Samal

põhjusel pidi kahju olema kostjale ettenähtav.

41. Põhjusliku seose osas leiab kohus, et see esines, kuivõrd juhul kui kostja oleks lepingut

kohaselt täitnud (kaamera oleks saatnud varguse kohta signaali ja kostja sellele

reageerinud), ei oleks kahju eelduslikult tekkinud.

III Viivisenõue

42. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei

ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise

või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

43. Hageja palub kohtul mõista kostjalt alates 17.03.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja

kasuks välja viivis kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

hageja põhinõudelt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja rahuldab selle.

Otsuse tegemise ajaks sissenõutava viivise suuruseks on 1 121,01 eurot. Kohus arvutas

viivise välja https://www.viivisekalkulaator.ee.

44. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

hageja põhinõudelt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja rahuldab selle.

IV Menetluskulud

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1

menetluskulud kostja kanda.

47. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

kohtule 07.03.2022 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude

suuruseks on 3 942,80 eurot, millele lisandub istungil osalemise kulu.

48. Hageja palub hüvitada riigilõivu 650 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel

kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks

ja rahuldab selle.

49. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi

34,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 96 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kohus on

seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning

vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude

nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et

arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh

menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude

nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud, v.a.

07.03.2022 istungiks ettevalmistamise kulu, mille kohaseks mahuks kohus hindab 1 tund (st

2,5 tundi vähem kui hageja taotles). Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate

kulude (õigusabikulude) põhjendatud ajakuluks 34,3 (tundide kogumaht) – 2,5 (osa, mida

kohus ei aktsepteerinud) + 2 (istungile kulunud aeg) = 33,80 tundi ja põhjendatud kuluks

33,80 * 96 = 3 244,80 eurot.

50. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 650 eurot

(riigilõiv) + 3 244,48 eurot (õigusabi kulud) = 3 894,80 eurot.

51. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

52. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik