2-20-9023/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-9023

Tsiviilasi

TUISU OÜ hagi Osaühingu Laanekuru ja

Mittetulundusühingu Laanekuru maaühistu vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse osas 177 930,13 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse osas 86 653,50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Osaühing Laanekuru ja Mittetulundusühing Laanekuru

maaühistu apellatsioonkaebus

TUISU OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. märts 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastuapellatsioonis vastustaja I (kostja I):

Osaühing Laanekuru (registrikood 10657095)

Apellant II / vastuapellatsioonis vastustaja II (kostja II):

Mittetulundusühing Laanekuru maaühistu (registrikood

80237851)

Apellantide esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Vastustaja / vastuapellant (hageja): TUISU OÜ

(registrikood 11377914), esindajad vandeadvokaat Piret

Kergandberg ja vandeadvokaat Angela Kase

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021 otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule eelmenetluse staadiumist.

2. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.TUISU OÜ (hageja) esitas 19. juunil 2020 Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Laanekuru

(kostja I) ja Mittetulundusühingu Laanekuru maaühistu (endise nimega Laanekuru

Maaparandusühistu; kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt I välja mõista

hüvitise 194 755, 32 eurot (sh saamata jäänud tulu 36 530, 88 eurot) ja kostjalt II hüvitise

38 648, 80 eurot (sh saamata jäänud tulu 29 657, 67 eurot). Hageja palus põhinõuetelt välja

mõista ka viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni. Hageja nõudest moodustab solidaarnõue kostjate vastu 17 982, 26 eurot

(materjalide ja transpordi kulu ning menetluseelsed õigusabikulud), millele lisandub viivis

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.

Menetluskulud palus hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt.

Hageja esitas 28. mail 2021 lõpliku nõude, milles palus kostjalt I välja mõista hageja kasuks

põhivõlana 161 507,58 eurot; kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 24

257,70 eurot; viivise nõudelt 124 976,70 eurot määraga 0,5% päevas alates hagi esitamisest

kuni nimetatud summa tasumiseni. Kostjalt II palus hageja välja mõista põhivõlana 29 657,67

eurot ja kostjatelt solidaarselt või kohtu määratud proportsioonis hageja kasuks 17 982,26

eurot ja viivise sellelt summalt 51,13 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni nimetatud

summa tasumiseni. Hageja täpsustas, et tal on kostja I vastu täitmisenõue ning alternatiivselt

kahjunõue ning kostja II vastu kahjunõue (saamata jäänud tulu).

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja hiljemalt 2019. a märtsis kostjaga I suulise

töövõtulepingu kostja I kinnisasjadel maaparandussüsteemide uuendustööde tegemiseks ja

keskkonnakaitserajatiste ehitamiseks maksumusega 635 729,76 (ilma käibemaksuta). Lepingu

aluseks oli hageja 6. novembri 2018 hinnapakkumine (hagi lisa 3), mille kohaselt oli lepingu

objektiks kostja I põllud EH1-EH30.

Hageja sõlmis hiljemalt 2019. a märtsis kostjaga II suulise töövõtulepingu kostja II

kinnisasjadel maaparandussüsteemide uuendustööde tegemiseks ja keskkonnakaitserajatiste

ehitamiseks maksumusega 536 960,79 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu aluseks oli hageja

6. novembri 2018 hinnapakkumine (hagi lisa 2), mille kohaselt olid lepingu objektiks kostja II

põllud EH1-EH2, EH4-EH8, EH10-EH11 ja EH14.

Hageja hinnapakkumistele tuginedes said kostjad 27. veebruaril 2019 Põllumajanduse

Registrite ja Infosüsteemide Ametilt (PRIA) toetuse oma objektidega seotud tööde

läbiviimiseks. Kuivõrd lepingud olid seotud PRIA poolt määratud tööde lõpptähtajaga, oli nii

kostjaga I kui ka kostjaga II sõlmitud lepingutes tööde lõpptähtajaks 2021. a veebruar.

Hageja akteeris 11. septembril 2019 kostja II objektidel tehtud tööd ning esitas arve summas

118 360,07 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja II tasus.

Hageja on teinud kostja I objektidel nr EH3, EH4, EH6, EH7, EH9 ja EH26 tööd ning mille

akteeris esmakordselt 28. novembril 2019 (nn algne akt nr 2), siis 10. jaanuaril 2020

(nn vähendatud akt nr 2 – summas 77 172,46 eurot (ilma käibemaksuta)) ning viimaks

31. märtsil 2020 (nn lõplik akt nr 2 summas 83 647,32 eurot (ilma käibemaksuta), hagi lisa

19). Hageja esitas 15. aprillil 2020 kostjale I lõpliku akti nr 2 alusel arve 83 647,32 eurot.

Kostja I ei ole akti nr 2 allkirjastanud ega tööde eest tasunud. Kostja I objektidel tehtud tööd

vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile.

Kostja I edastas 20. veebruaril 2020 hagejale lepingust taganemise teate. Kostja I põhjendas

lepingust taganemist järgmiselt: 1) objektid EH3, EH6, EH7, EH9, EH26, mis pidid kostja I

hinnangul valmima 2019. aastal, on puudustega; 2) hageja ei ole andnud kinnitust, et viib

kostja I objektide pooleliolevad tööd lõpule 15. aprilliks 2020; 3) hageja keeldub kirjaliku

lepingu sõlmimisest.

Kostja I teavitas 25. veebruaril 2020 hagejat, et kostja II on loovutanud kostjale I kostja II

objektidega EH4 ja EH5 seotud nõude summas 25 867,12 eurot (ilma käibemaksuta) hageja

vastu kostjale I, mille kostja I tasaarvestas hageja nõuetega kostja I vastu ning on nõus

tasuma hagejale akti nr 2 alusel 63 378,47 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja leiab, et kostjal

I puudub tasaarvestatav nõue ja tal puudub mistahes alus lõpliku akti nr 2 tasumata jätmiseks.

Kostja II edastas 25. märtsil 2020 hagejale lepingust taganemise teate. Kostja II põhjendas

lepingust taganemist samade asjaoludega nagu kostja I, kuid seoses kostja II objektidega EH1,

EH4 ja EH5.

Hageja leiab, et kostjatel puudus alus lepingust taganemiseks, kuivõrd puudusid hagejale

etteheidetavad olulised lepingurikkumised. Võimalikud puudused töös olid põhjustatud

projektivigadest, mida tõendavad Põllumajandusameti (PMA) ülevaatuste protokollid. Hageja

ei ole kontrollikohustust rikkunud ning kostjad pidid olema projekti puudustest teadlikud.

Kostja I ei ole tasunud hagejale ka 57 185,64 eurot (ilma käibemaksuta), mida kostja I oli

21. aprillil 2020 nõus akteerima ja tasuma (akt nr 3).

Hageja kahju on ka saamata jäänud tulu, millega hageja oli kostjatega lepinguid sõlmides oma

majandustegevuses arvestanud. Hageja kasumimarginaal on 7, 5 % seni akteerimata töödelt.

Hageja ei nõustunud kostjatega, et kostjad ja hageja leppisid kokku selles, et hageja esitatud

arved tasutakse lõplikult peale PRIA-lt toetuse saamist.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

Töövõtulepingute pooled leppisid tööde eest tasumise osas kokku nii, et omaosaluse tasuvad

kostjad pärast tööde akteerimist ning PRIA toetuse osa siis, kui PRIA vastava toetuse

kostjatele üle kannab.

Kostjad on hagejaga sõlmitud töövõtulepingutest kehtivalt taganenud, kuna hageja on

töövõtulepinguid oluliselt rikkunud.

Hageja tegi kostjale II tööde käigus ettepaneku muuta ehitusprojektiga võrreldes objektide

EH4 ja EH5 osas tööde tehnoloogiat. Hageja pakutud lahendus ei toiminud ja põldudele

tekkis vihmasadude korral liigvesi. Hageja puudusi ei likvideerinud. Kostja II loovutas

21. veebruaril 2020 oma puuduste likvideerimisega seotud nõude 31 040,54 eurot (sh

käibemaks) kostjale I. Kostja I tasaarvestas kostjalt II omandatud nõude hageja nõudega

kostja I vastu summas 94 419,01 eurot, mis tulenes 10. jaanuari 2020 aktist nr 2.

Kostja I on olnud valmis hagejale tasuma akti nr 2 alusel tasaarvestusest ülejääva osa, mis on

välja toodud kostja I saadetud 25. märtsi 2020 tasaarvestusavalduses (hagi lisa 15) 63 378,47

eurot. Hageja esitas 10. jaanuaris 2020 kostjale I vähendatud akti nr 2 summas 78 862,51

eurot (ilma käibemaksuta) allkirjastamata kujul. PRIA-le tuleb esitada allkirjastatud akt.

Hageja ei ole akti allkirjastanud, mistõttu on hageja vastuvõtuviivituses ja kostja I ei vastuta

viivituse eest.

Hageja on põhjendanud hagis oma töö puudusi valdavalt ehitusprojekti vigadega. Kuivõrd

hageja ei ole ehitusprojektide osas eelnimetatud töövõtja kontrollikohustust täitnud, vastutab

hageja töös ilmnenud puuduste eest. Hageja pole tõendanud, milles väidetavad projekti vead

seisnesid.

Alusetu ja tõendamata on hageja saamata jäänud tulu nõue.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja

kasuks akti nr 2 alusel välja 83 647,23 eurot (ilma käibemaksuta) ja akti nr 3 alusel

41 388,38 eurot (ilma käibemaksuta), kokku koos käibemaksuga 150 042,73 eurot. Maakohus

mõistis kostjalt I hageja kasuks välja viivise alates 19. juunist 2020 põhinõudelt (150 042,73

eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid

mitte enam kui põhinõude summa. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu

summas 44 718,59 eurot ja kostja II vastu summas 38 648,80 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja I kanda ning

mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude katteks 15 176,70 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus tuvastas, et hageja on sõlminud mõlema kostjaga suulised töövõtulepingud

maaparandussüsteemide ehitustööde teostamiseks maksumusega vastavalt 635 729,76 eurot

ja 536 960, 79 eurot (ilma käibemaksuta) ning tööd pidid valmima 2021. a veebruariks.

Kostja I on hagejale tasunud kokku 23 675,60 eurot. Lisaks on kostja I tasunud lepinguväliste

lisatööde eest. Kostja II on hagejale tasunud 141 525,17 eurot. Kumbki lepingupool alates

märtsist 2020 uutel maaparandusehitistel lepingute täitmise jätkamist ei soovinud.

Pooled vaidlevad, kas kostja I lõplikus aktis nr 2 ja aktis nr 3 sisalduvad tööd vastavad

lepingutingimustele ja kas kostjal I oli kohustus nende tööde eest tasuda ja kas hagejal on

tekkinud lepingute täitmisel kostjate tegevuse tulemusena kahju ning kas kostjad on

kohustatud hagejale selle hüvitama.

Maakohus tuvastas, et hageja muutis 28. mai 2021 menetlusdokumendis, mida maakohus

käsitles kohtukõnena TsMS § 402 lg 2 tähenduses, hagi nõudeid ning kostjad vaidlesid sellele

vastu. Maakohus leidis, et otsuse tegemisel tuleb lähtuda hagiavalduses esitatud nõuetest,

kuna lõplikes seisukohtades esitatud nõudeid ei ole kohus menetlenud ega arutanud.

Hageja kahju on 233 404,12 eurot, sellest 38 648,80 eurot on kostja II tekitatud ja 194 755,32

eurot kostja I tekitatud. Hageja on esitanud tõenditena aktid nr 2 ja nr 3 ja nende alusel

kostjatele väljastatud arved. Kostja I ei ole neid tasunud. Maakohus leidis, et PMA

protokollidega on tõendatud, et töödel esinevad puudused, aga need on tingitud projekti

vigadest.

Maakohus märkis, et pooltel olid töö tulemuse suhtes erimeelsused, mis kujunesid ka

takistuseks tööde lõpetamisele hageja poolt. Rahul ei olnud kostja, aga ka hageja on väitnud,

et tal oli mõte töövõtuleping üles öelda. Kuigi kostjad taganesid töövõtulepingust ja hageja ei

lõpetanud kõiki töid, leidis maakohus, et kostja I peab hüvitama hagejale kahju, mis on

tekkinud seoses sellega, et osade hageja poolt teostatud tööde eest ei ole kostja tasunud.

Maakohus leidis, et saamata jäänud tulu nõue (VÕS § 128 lg 4) mõlema kostja vastu tuleb

jätta rahuldamata. Kuna kostja ütles töövõtulepingu üles puuduste tõttu töö tulemuses, siis

hageja enam töid edasi ei teostanud. Põhjendatud ei ole nõuda tulu töödelt, mida tegelikult

töövõtulepingu järgi ei tehtud.

Maakohus jättis rahuldamata hageja solidaarse nõude kostjate vastu lepingute täitmisega

soetatud materjali ja transpordi osas 9872,38 eurot (ilma käibemaksuta). Teised hageja nõuded

on konkreetsed ja eraldi mõlema kostja suhtes. Ka hinnapakkumised ja aktid on kostjate kohta

koostatud eraldi. Hageja ei ole tõendanud, miks on põhjendatud ühe arve osas kostjate

solidaarvastutus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu

otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning jäeti menetluskulud kostja I kanda. Kostjad

paluvad teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Samuti paluvad kostjad

tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus ei mõistnud hagejalt välja kostja II

menetluskulusid. Menetluskulud ringkonnakohtus paluvad kostjad jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt:

- on maakohus rikkunud otsust tehes menetlusõiguse norme ja jätnud käsitlemata asjas

olulised kostjate seisukohad ja tõendid (TsMS § 442 lg 8). Samuti on maakohus hinnanud

ebaõigesti tõendeid (TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 2) ning kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust. Maakohus jättis käsitlemata praktiliselt kõik kostja I vastuväited, mida ta on

aktide nr 2 ja nr 3 osas esitanud;

- ei selgu otsusest, millisel õiguslikul alusel mõistis maakohus kostjalt I akti nr 2 alusel välja

83 647,23 eurot, st kas tegemist oli kahju hüvitamise, lepingu täitmise või lepingust

taganemisele järgneva tagasitäitmise võlasuhtest tuleneva nõudega. Maakohtu otsus on

nõuetekohaselt põhjendamata, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada;

- on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja I vaheline leping on

taganemise tõttu lõppenud ja hageja kokkulepitud töid ei lõpetanud. See tähendab, et

maakohus on nõustunud, et hageja rikkus oluliselt lepingut, sest muidu ei saanud leping

taganemise tõttu lõppeda (VÕS § 116 lg 1). Sellele vaatamata on maakohus leidnud, et

kostjalt I on põhjendatud välja mõista akti nr 2 alusel 83 647,23 eurot + käibemaks;

- on maakohus jätnud otsuses käsitlemata kostjate lepingutest taganemise vastuväited ja

kostja I tasaarvestuse ja kostjalt II nõude omandamise vastuväite;

- on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et 30. märtsi 2020 aktis nr 2 (lõplik)

kajastatud tööde mahtude teostamine on tõendatud. Kostjad jäävad selle juurde, et 30. märtsi

2020 aktis nr 2 kajastatud tööde teostamine ja nende maksumus on tõendamata;

- on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et kostjate esitatud fotod ja O.M.

hinnangud ei tõenda hageja töö puudusi. Töö puudused ei olnud tingitud ehitusprojekti

puudustest. Maakohus ei ole hageja projekti kontrollikohustuse osas kostjate vastuväiteid

hinnanud;

- on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et O.M. oleks justkui heaks kiitnud hageja 30. märtsi

2020 (lõplik) akti nr 2. Samuti pole seda heaks kiitnud kostja I oma 8. aprilli 2020 kirjas.

Heaks on kiidetud hageja poolt 10. jaanuari 2020 saadetud (vähendatud) akt nr 2;

- ei selgu maakohtu otsusest, millele tugineb maakohtu lakooniline otsustus, et kostjalt I on

põhjendatud akti nr 3 alusel 41 388,38 euro väljamõistmine. Hageja ei saa nõuda tasu pärast

lepingust taganemist teostatud tööde eest;

- rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi sellega, kui jättis seisukoha võtmata hageja nõude

vähendamise osas. Hageja vähendas 28. mai 2021 seisukohas nõuet;

- jättis maakohus hagejalt välja mõistmata kostja I menetluskulud osas, milles hagi jäi kostja I

vastu rahuldamata ja on mõistnud kostjalt I välja hageja menetluskulud põhjendamatult suures

ulatuses, sh taotluste eest, mis jäeti rahuldamata.

5. Hageja palub jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate

kanda.

Maakohus ei ole menetlusnormi rikkunud määral, mis võiks tuua kaasa kohtulahendi

tühistamise.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kasuks osaliselt

välja mõistmata. Hageja palub teha tühitatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi

tervikuna ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Menetluskulud apellatsioonimenetluses

palub hageja jätta kostjate kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse väidete kohaselt:

- kohaldas maakohus saamata jäänud tulu nõude puhul vääralt materiaalõigust ja

menetlusõigust. Hageja palub kohtul vajadusel rakendada VÕS § 127 lg-t 6 ja

TsMS § 233 lg-t 1 ja määrata mõistlik saamata jäänud tulu diskretsiooni alusel;

- ei ole materjalidega seotud kulude eristamine võimalik põhjusel, et materjal oli ostetud ja

transporditud mõlema kostja objekti jaoks ühiselt ning enne selle maasse paigaldamist pole

võimalik kulu eristada, mistõttu on solidaarnõue VÕS § 137 lg 1 alusel põhjendatud.

Tulenevalt põhinõude rahuldamata jätmisest on jäänud põhjendamatult rahuldamata ka viivise

nõue ning ebaõigesti on jaotatud menetluskulud.

7. Kostja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatud osas muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule tervikuna

uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

Maakohus on jätnud täitmata selgituskohustuse ning asja lahendamiseks olulised asjaolud

valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata, sh on maakohus

jätnud võtmata seisukoha mitmete kostja vastuväidete osas. Seetõttu ei saa ringkonnakohus

teha asjas ise uut otsust. Asja tuleb maakohtus arutada uuesti eelmenetluse staadiumist.

Maakohtul tuleb täita selgituskohustust ning otsuse tegemisel hinnata kõiki poolte väiteid ja

tõendeid. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud

nõuetele, rikutud on ka TsMS § 436 lgs 1 ja § 438 lgs 1 sätestatut. Maakohtu otsus on

vastuoluline. Kuna maakohus ei ole selgelt tuvastanud, kas leping kostjaga I on kehtivalt

taganemisega lõppenud, ei selgu maakohtu otsusest ka seda, millisel õiguslikul alusel

maakohus hagi kostja I vastu osaliselt rahuldas. Viited õigusnormidele puuduvad ja kohtu

järeldused kahjunõude osalise rahuldamise osas on nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8)

põhjendamata. Seetõttu ei ole maakohtu otsus jälgitav.

10. Asja materjalidest nähtub ja puudub vaidlus, et hageja sõlmis kummagi kostjaga hiljemalt

märtsis 2019 suulise töövõtulepingu maaparandustööde tegemiseks. Lepingute sõlmimise

aluseks olid hageja poolt kostjatele tehtud hinnapakkumised.

Pooled ei vaidle, et kostja I ei ole hagejale lepingu alusel tehtud tööde eest aktide nr 2 ja nr 3

järgi tasu maksnud. Pooled vaidlevad hageja tasunõude kostja I vastu sissenõutavuse ja tehtud

tööde lepingutingimustele vastavuse üle nii kostja I kui ka kostja II osas.

11. Maakohus lähtus asja läbivaatamisel hagiavalduses esitatud nõuetest (maakohtu otsuse

p 9). 28. mail 2021 täiendas hageja oma nõuet (II kd lk 141) ja esitas aktide nr 2 ja nr 3 alusel

tehtud tööde eest tasu saamiseks kostja I vastu esmase nõudena lepingu täitmise nõude ja jäi

alternatiivselt samas ulatuses ka kahjunõude juurde. Hageja suurendas nõutava viivise määra.

Maakohus jättis hageja täiendused tähelepanuta ja muudetud nõuet ei menetlenud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 22. aprilli 2021 määrusest kirjaliku menetluse määramise

kohta TsMS § 403 alusel ei nähtu piisavalt selgelt, et kohtu määratud tähtaeg 28. mai 2021

lõplike seisukohtade esitamiseks tähendas pooltele antud tähtaega kirjaliku kohtukõne

esitamiseks TsMS § 402 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei ole hagejale etteheidetav ka nõude

täiendamine 28. mai 2021 menetlusdokumendis. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja

vähendas seejuures põhinõude suurust.

Ringkonnakohus märgib, et hageja ei muutnud hagi alust. TsMS § 376 lg 4 järgi ei peeta hagi

muutmiseks faktiliste ja õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetakse

hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Riigikohus on leidnud, et hageja, kes algselt esitas

kostja vastu nõude laenulepingu täitmiseks, võib paluda menetluse käigus rahuldada hagi

alusetu rikastumise sätete alusel, kui laenulepingu sõlmimist ei tuvastata. Samuti võib hageja

menetluse kestel üle minna lepingu täitmise nõudelt lepingu järgi üleantu tagastamise

nõudele, ilma, et seda käsitletakse hagi muutmisena või et see mõjutaks kohtu kohustusi

asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel (Vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p

14; nr 3-2-1-116-10, p 39. Hageja tugines 28. mai 2021 menetlusdokumendis jätkuvalt

sellele, et ta ei ole tehtud töö eest aktide nr 2 ja 3 alusel tasu saanud ja lisas kahjunõudele

alternatiivselt täitmisenõude ning ei muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt välja selgitada, milline on hageja

nõue (nõuded), mille menetlemist ta kohtult soovib. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja,

et ta soovib aktide nr 2 ja nr 3 alusel tasu saamiseks esitada kostja I vastu täitmisnõude. Kui

kohus leiab, et kostja I taganemisavaldus kehtib, siis soovib hageja esitada kahjunõuet. Hageja

nõuab mõlemalt kostjalt kahjuna ka saamata jäänud tulu ning kostjatelt solidaarselt

objektidele valmisostetud materjalide soetamise kulu (koos transpordikuluga).

Kui üks pool on lepingut rikkunud, saab teine lepingupool esitada täitmisnõude lepingut

rikkunud poole vastu, kuid üksnes kehtiva lepingu täitmiseks (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingust

taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt

tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi

nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta

taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lisaks võib

hageja nõuda kahju VÕS § 115 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi TsMS § 376 lg 4 järgi ei peeta alternatiivse nõudealuse

esitamist, hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist või vähendamist hagi

muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks nõude muutmise vastuvõtmise (menetlusse

võtmise) kohta juba enne kohtuotsuse tegemist selget seisukohta võtma. Kohtu selge

seisukohavõtt (vähemalt suuline määrus kohtuistungil) on vajalik ka selleks, et kostjale oleks

selge, milline on menetluses olev nõue (vt selles osas Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-

1-9-16 p 45 ja nr 3-2-1-50-13, p 15). Sellest, milliseid nõudeid kohus menetleb, sõltub ka

hagihind ja tasumisele kuuluv riigilõiv.

13. Olukorras, kus pooled vaidlevad lepingu rikkumise ja kehtivuse üle, tuleb kohtul asja

uuel läbivaatamisel kõigepealt tuvastada kostjatega I ja II sõlmitud lepingute tingimused.

Lepingud olid sõlmitud maaparandustööde tegemiseks kostjate objektidel. Pooled ei vaidle, et

kõik tööd pidid olema tehtud 2021. aasta veebruariks ning kostjad pidid saama tööde eest

tasumiseks PRIA toetust. Hageja ei vaidlusta, et tööde teostamise järjekorra pidid määrama

kostjad. Pooled vaidlevad, kas lepiti kokku ka vahetähtaegades ja milline oli töö eest tasumise

kord (sh kas kostjal I oli kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest enne PRIA toetuse saamist).

Maakohus ei ole pooltele selgitanud vajadust tõendada suulises lepingus kokkulepitud

lepingutingimusi ja tõendamiskoormist selles osas. Maakohus ei ole otsuses ka vaidluse

lahendamiseks olulisi lepingu tingimusi tuvastanud. Lepingu tingimusi tuvastamata ei saanud

maakohus võtta ka seisukohta, kas ja kumb pooltest on lepingu tingimusi rikkunud ning kas

tegemist oli olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 1 ja 2 ja § 641 lg 2 tähenduses.

Põhjendatud on kostja etteheited apellatsioonkaebuses, et maakohus on tööde

lepingutingimustele vastavuse osas jätnud hindamata kostja esitatud tõendid. Otsuse p-s 21 on

maakohus hinnanud tõendina „ suurel hulgal fotosid“ teostatud tööde kohta ja leidnud, et

ainuüks need ei tõenda ebakvaliteetset tööd. Samas soovisid kostjad tõendada hageja

ebakvaliteetset tööd ka tunnistaja O.M. ütlustega. Maakohus on omanikujärelevalvet

teostanud tunnistaja O.M. ütlusi tsiteerinud otsuse p-s 22, kuid puudub kohtu hinnang

tunnistaja ütlustele, sh koosmõjus fotodega. Kui maakohus pidas kostja esitatud tõendeid

tööde halva kvaliteedi kohta ebapiisavateks või olid fotod ebapiisavalt vormistatud (puudusid

andmed ilmastikuolude kohta fotode tegemise ajal), tulnuks maakohtul teha kostjale TsMS §

230 lg 2 teise lause alusel ettepanek esitada nimetatud asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.

Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus vajadusel sellise ettepaneku kostjatele teha.

14. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestades hageja nõuet tuvastada ka seda, kas

lepingud kostjatega I ja II kehtivad või on kehtivalt ja millisel õiguslikul alusel lõppenud.

Kostjate väitel taganesid nad vastavalt 20. veebruaril 2020 ja 25. märtsil 2020 lepingutest

seetõttu, et hageja rikkus lepingutingimusi töö kvaliteedi osas. Kostja I heidab hagejale ette ka

kokkulepitud vahetähtaja rikkumist. Hageja kostjate etteheiteid ei tunnista ja väidab, et

lepingud võivad olla lõppenud kostjate poolse ülesütlemisega VÕS § 655 lg 2 alusel.

Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused,

eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188

lg 1), kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav

põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on

lepingurikkumine oluline muu hulgas siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist

kohustust VÕS §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta

selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17

p 27). Maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut kostjate taganemisavalduste kehtivusele,

vaid on üksnes möönnud, et kostjad taganesid töövõtulepingutest ja hageja ei lõpetanud kõiki

töid. Kuigi maakohus rahuldas hagi aktis nr 3 akteeritud tööde osas, ei vastanud maakohus

sellega seotud kostja I vastuväitele, et olukorras, kus hageja teostas tööd ajal, mil leping oli

taganemisega lõppenud, ei ole hagejal võimalik nõuda tasu lepingu alusel, vaid üksnes

lepinguvälisel alusel.

Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas kostjad on lepingutest kehtivalt

taganenud. Seejuures peab maakohus hindama ka kostja väiteid, et ta andis hagejale puuduste

kõrvaldamiseks töös mõistliku tähtaja VÕS § 114 mõttes. Kui maakohus tuvastab, et hageja ei

ole kostjatega sõlmitud lepinguid oluliselt rikkunud ja kostjatel ei olnud õigust lepingust

taganeda, tuleb maakohtul hinnata hageja väiteid, et leping võib olla lõppenud VÕS § 655 lg 2

alusel tellija ülesütlemisega.

Nii lepingust taganemine kui ka lepingu ülesütlemine on poole kujundusõigus. Ei saa

välistada, et pärast kujundusõiguse kasutamist otsustavad pooled kokkuleppel õigussuhte

taas ümber kujundada (Vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 26). Hageja soov

esitada ajas täitmisnõue viitab tema arusaamisele, et leping kehtib, mistõttu tuleb maakohtul

asja uuel läbivaatamisel ka neid asjaolusid kontrollida.

15. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma seisukoha, kas hageja nõue kostja I vastu

võib olla tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kostja I väidab, et ta tasaarvestas

25. märtsi 2020 tasaarvestusavaldusega (I kd lk 43) aktist nr 2 tuleneva hageja tasunõude

osaliselt kostjalt II omandatud nõudega 25 867, 12 eurot (lisandub käibemaks) hageja vastu.

Tasaarvestamiseks kasutatav nõue tuleneb sellest, et hageja ei ole kostjale II lepingu alusel

teostatud puudusega töid parandanud ega sellega seotud kulutusi hüvitanud (VÕS § 646 lg 5).

Maakohus ei ole sellele kostja I väitele vastanud.

Kostja I tasaarvestava nõude hindamisel peab maakohus tuvastama, kas hageja rikkus

kostjaga II sõlmitud lepingut ja andis kostjale II üle lepingutingimustele mittevastava töö ning

kas esinevad VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud nõude eeldused. Kostjate väidete kohaselt oli

kostjale II tehtud töö puuduseks, et hageja asendas kostja II objektidel EH 4 ja EH 5 projektis

ettenähtud uued drenaažitorud vanade torude läbipesuga.

16. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma seisukoha ka kostja I väite osas, et hageja

oli akti nr 2 tasaarvestusega mittehõlmatud osas vastuvõtuviivituses, mis omab tähtsust

hageja viivise nõude hindamisel. Selleks peab maakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama,

millised olid hageja ja kostja I kokkulepped hagejale tehtud töö eest tasu maksmisel ja kas

hageja on ise oma tegevusega (keeldus akti nr 2 allkirjastamisest ja vastava arve

väljastamisest) loonud takistuse, miks kostjal I ei ole võimalik akti nr 2 alusel hagejale

(osaliselt) tasuda.

17. Hageja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse osas, milles maakohus jättis tema hagi

rahuldamata kostjate I ja II vastu esitatud saamata jäänud tulu nõudes ning kostjatelt

solidaarselt materjalide ja transpordi kulutuste nõudes. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu

põhjendused ei ole jälgitavad ka osas, milles hagi jäi rahuldamata, mistõttu tuleb asi ka selles

osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kuna saamata jäänud tulu on hüvitatava kahju üks liik (VÕS § 128 lg 4), tuleb ka selle nõude

rahuldamiseks tuvastada kõik kahju hüvitamise nõude eeldused, sh tuvastada, kas kostjad on

oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Praegusel juhul maakohus nõude eeldusi tuvastanud ei

ole, mistõttu ei ole põhjendatud ka maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu,

et kostja ei saa nõuda tulu töödelt, mida ta tegelikult ei teinud.

Kui hageja asub asja uuel läbivaatamisel seisukohale, et leping kehtib ja ta nõuab lepingu

täitmist, ei saa hagejal olla ka saamata jäänud tulu nõuet ega materjalide ning

transpordikulude nõuet, milliseid kulutusi ta tegigi lepingu täitmiseks. Nõude rahuldamiseks

peab hageja tõendama ka seda, et ta on ehitusmaterjalid, mille eest ta hüvitust nõuab, soetatud

ning ei saa neid muul objektil kasutada ning esineb alus kostjate suhtes solidaarvastutuse

(VÕS § 137 lg 1) kohaldamiseks. Üksnes arve esitamisest nimetatud asjaolude

tõendamiseks ei piisa. Maakohtul tuleb võtta seisukoht kostjate väite osas, et transporditeenus

oli hageja hinnapakkumisega hõlmatud (I kd lk 189 p).

18. Ringkonnakohus soovitab TsMS § 4 lg-le 4 tuginedes menetlusosalistel sõlmida

menetluskulude suurenemise vältimiseks kompromiss.

19. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks