2-21-9075/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur Peeter-Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9075

Tsiviilasi

Swedbank Liising aktsiaseltsi kaebus kohtutäitur Reet

Rosenthali

24. mai 2021 otsusele täiteasjas nr

186/2021/166

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reet Rosenthali määruskaebus ja Rinaldo Bachmanni

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood

10434248)

Puudutatud isikud:

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): kohtutäitur

Reet Rosenthal

Puudutatud isik II: Monika Bachmann (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja II): Rinaldo

Bachmann (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtutäitur Reet Rosenthali määruskaebus ja Rinaldo Bachmanni

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2021. a määrus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Swedbank Liising AS (avaldaja) esitas 4. juunil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäituri Reet Rosenthali (kohtutäitur, puudutatud isik I) 24. mai 2021 otsuse

täiteasjas nr 186/2021/166 ja kinnisasjade arestimisaktid ning lõpetada täitemenetluse täiteasjas

nr 186/2021/166. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

Puudutatud isik I algatas Monika Bachmanni (sissenõudja, puudutatud isik II) 8. märtsi 2021

täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-

13978 (täitedokument) alusel täitemenetluse täiteasjas nr 186/2021/166. Täiteasjas

nr 186/2021/166 on võlgnik Rinaldo Bachmann (puudutatud isik III). Kohtutäitur Oksana

Kutšmei algatas avaldaja 24. märtsi 2021 täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel

täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/3824. Võlgnikud on puudutatud isikud II ja III. Nõude

sisu on lõpetada ühisomand kinnisasjadele aadressil XXXXXX linn registriosa nr XXXXXX

ja aadressil XXXXXX linn, registriosa nr XXXXXX ning äriühingu Eritrade Kodukaubad OÜ,

registrikood 10567712, osale nende müügi teel avalikul enampakkumisel. Puudutatud isik I

edastas 19. aprillil 2021 avaldajale täitemenetluses nr 186/2021/166 kaks kinnisasja

arestimisakti. Avaldaja esitas puudutatud isikule I kaebuse ning palus tühistada kinnisasjade

arestimisaktid ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/166. Puudutatud isik I jättis 24.

mai 2021 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Puudutatud isik I alustas täiteasjas nr 186/2021/166 täitemenetluse, mille ainus eesmärk on

võõrandada kinnisasju, mille käsutamine on avaldaja kasuks keelatud. Puudutatud isikul I ei

ole avaldaja nõusolekut kinnisasjade käsutamiseks. Kinnistusregistriosa XXXXXX ja

XXXXXX III jakku on kantud keelumärge kinnisasjade käsutamise keelamiseks avaldaja ja AS

DnB NORD Liising kasuks. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse prokuratuuri 20. novembri

2009 avalduse alusel 23. novembril 2009. Samuti on kantud III jakku keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks avaldaja kasuks kohtutäitur Oksana Kutšmei 24. märtsi 2021 avalduse

alusel 14. aprillil 2021. Puudutatud isik I küsis nõusolekut keelumärgete kinnistusraamatusse

kandmiseks alles 24. mail 2021 ehk samal ajal, kui jättis avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja keeldub nõusoleku andmisest. Täitemenetlus tuleb läbi viia kohtutäitur Oksana

Kutšmei alustatud täiteasjas nr 084/2021/3824.

2. Puudutatud isik I palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral kohtutäituri asemel uut otsust teha. Täiteasjas

nr 186/2021/166 on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud. Täitemenetluse läbiviimine ei

ole õigustatud kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt alustatud täiteasjas nr 084/2021/3824.

Kinnistusraamatusse

kantud

keelumärked

võimaldavad

täitemenetlust

läbi

viia.

Kinnistusraamatusse kandmata abikaasa omandiõigus tekkis enne käsutuskeelu seadmist.

Käsutuskeeld ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.

Kinnisasja arestimisakti koostamine eelneb keelumärke kinnistusraamatusse kandmisele.

Avaldaja poolt nõusoleku andmisest keeldumine olukorras, kus täitemenetluse käigus tuleb

vara müügist saadud tulemist täita ka avaldaja nõue, võib olla õiguste teostamise

kuritarvitamine ja hea usu põhimõtte vastane. Avaldajal ei ole õigustatud ootust hilisemalt

algatatud täitemenetluse osas, kuivõrd mõlemad täitemenetlused viivad samasugusele nõuete

täitmisele.

3. Puudutatud isik III palus kaebusele esitatud vastuses, et menetlust viiks läbi puudutatud isik I,

kes esimesena alustas vara jagamist eksabikaasa palvel kohtuotsuse põhjal ka esimesena.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt ja tühistas kohtutäitur Reet Rosenthali

24. mai 2021 otsuse täiteasjas nr 186/2021/166 osas, milles kohtutäitur jättis avaldaja poolt

29. aprillil 2021 kohtutäiturile esitatud kaebuse rahuldamata osas, mis puudutab kinnisasjade

asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXX)

arestimisaktide tühistamist. Maakohus tühistas kohtutäitur Reet Rosenthali 12. aprilli 2021

kinnisasjade arestimise aktid, millega kohtutäitur Reet Rosenthal arestis kinnisasjad asukohaga

XXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). Maakohus jättis

avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Täitedokumendi (Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-

1397) kohaselt rahuldati puudutatud isiku II hagi puudutatud isiku III vastu ning avaldaja hagi

puudutatud isikute II ja III vastu ühisvara jagamiseks ning määrati, et puudutatud isikute II ja

III ühisvara, s.o kinnisasi asukohaga XXXXXX ja kinnisasi asukohaga XXXXXX ning

äriühingu Eritrade Kodukaubad OÜ osa, tuleb jagada vara müümisega avalikul

enampakkumisel. Ühisvara müügist saadud raha tuleb jagada puudutatud isikute II ja III vahel

võrdselt. Täitedokumendist tuleneb, et ühisvara jagamisel võlgnikule jääva rahasumma arvelt

tuleb täita nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686. Täitemenetlusregistri

andmetel täidetakse täiteasjas nr 084/2017/2686 avaldaja nõuet võlgniku vastu. Avaldajale

tuleneb seega täitedokumendist õigus saada osa täitedokumendi alusel läbiviidavas

täitemenetluses vara müügist saadavast rahast. Kinnistusraamatu andmetel on kinnisasjade

asukohaga

XXXXXX

ja

asukohaga

XXXXXX

kinnistusregistriosade

III

jakku

23. novembril 2009 kantud kinnisasja käsutamise keelumärge avaldaja kasuks. Avaldaja

kasuks on kinnisasjade asukohaga XXXXXX ja asukohaga XXXXXX kinnistusregistriosade

III jakku kantud seega õigus enne, kui alustati täitemenetlust täiteasjas nr 186/2021/166

nimetatud kinnisasjade avalikul enampakkumisel müümiseks.

Menetlusosalised ei vaidle, et sissenõudja esitas 8. märtsil 2021 täitmisavalduse täitedokumendi

alusel sundtäitmise läbiviimiseks. Avaldaja esitas sama täitedokumendi täitmiseks teisele

kohtutäiturile täitmisavalduse 24. märtsil 2021. Puudutatud isik I alustas täitemenetluse

täiteasjas nr 186/2021/166 täitemenetluse seaduse (TMS) § 23 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 sätestatud

nõudeid ja kohustusi järgides. Asjaolu, et kinnistusraamatusse on kantud õigus täitemenetluse

esemeks olevate kinnisasjade suhtes, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda, on

TMS § 46 lg 1 p 7 järgi täitemenetluse peatamise, mitte täitemenetluse lõpetamise aluseks.

Maakohus jättis kaebuse täitemenetluse (täiteasjas nr 186/2021/166) lõpetamist puudutavas

osas rahuldamata.

Keelumärke kinnistusraamatusse kandmine on TMS § 142 lg 1 järgi kinnisasja arestimise osa.

Arestimine loetakse TMS § 148 lg 1 kohaselt kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on

võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see

toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Puudutatud isik I koostas 12. aprillil 2021

sissenõudja ja võlgniku juuresolekul kinnisasjade XXXXXX ja XXXXXX arestimise aktid.

Kinnistusraamatust tulenevalt oli kinnisasjade asukohaga XXXXXX ja XXXXXX suhtes

kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbiviidavas täiteasjas nr 084/2021/3824 koostatud

kinnisasjade arestimisaktid enne 24. märtsi 2021, kuivõrd kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas

juba 24. märtsil 2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kinnisasjade käsutamise

keelamiseks keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks. Kinnisasjade avaldaja kasuks

arestimine muutus TMS § 148 lg 1 järgi kehtivaks hiljemalt 14. aprillil 2021, kuna sel päeval

kanti kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel keelumärked kinnistusraamatusse.

Arvestades, et kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas avalduse keelumärgete kinnistusraamatusse

kandmiseks

enne,

kui

puudutatud

isik

I

koostas

kinnisasjade

arestimisaktid,

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 49 lg-s 2 sätestatut ning keelumärgete kinnistusraamatusse

kandmist, olid kinnisasjad nende täiteasjas nr 186/2021/166 arestimise ajaks täiteasjas nr

084/2021/3824 samast täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks juba arestitud.

Maakohus leidis, et olukorras, kus kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse enne

kui kinnisasi arestiti teise sissenõudja kasuks, kuid kinnisasjale sissenõude pööramise, s.o

arestimise, toiminguid ei ole lõpule viidud enne kui kinnisasi arestiti teise sissenõudja kasuks,

ei saa TMS § 149 lg 1 järgi teist arestimisakti koostada ja teist keelumärget kinnistusraamatusse

kanda. Sama kinnisasja ei saa täitemenetluses kaks korda erinevate isikute kasuks arestida.

Kinnistusraamatusse saab KRS § 341 lg 1 järgi kande teha, kui kande tegemiseks (nt keelumärke

kinnistusraamatusse kandmiseks) on selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud

õigust kanne kahjustaks (nt varasema keelumärke järgi õigustatud isik). Asjas ei ole vaidlust,

et avaldaja ei ole andnud nõusolekut sissenõudja kasuks keelumärgete seadmiseks.

TsÜS § 88 lg-st 1, AÕS § 63 lg-st 2 ja KRS § 341 lg-st 1 tulenevalt ei saa kinnisasju täiteasjas

nr 186/2021/166 seega arestida. Sissenõudja saab TsMS § 149 lg 1 alusel ühineda selle

täitemenetlusega, milles kinnisasi on juba arestitud.

Ajal, mil puudutatud isik I koostas kinnisasjade arestimise aktid, s.o 12. aprillil 2021, oli

kinnistusraamatusse kantud keelumärge avaldaja kasuks (sisse kantud 23. novembril 2009).

Arestimisaktide koostamise ajal nähtus kinnistusraamatust seega õigus täitemenetluse esemeks

olevate kinnisasjade suhtes, mis välistab kinnisasjade müümise või takistab seda.

Arestimisaktide koostamise ajal ei olnud puudutatud isikul I kinnistusraamatusse keelumärgete

kandmiseks avaldaja nõusolekut. Puudutatud isik I koostas kinnisasjade arestimisaktid seega

ajal, mil tal ei olnud võimalik kinnisasjade arestimist lõpuni viia keelumärgete

kinnistusraamatusse kandmise võimatuse tõttu, ning ajal, mil ta oleks pidanud TMS § 46 lg 1 p

järgi

täitemenetluse

peatama.

Maakohus

leidis,

et

kinnisasja

arestimine,

sh

kinnistusraamatusse keelumärke kandmise avalduse esitamine, on terviklik toiming, mida ei

saa teha ositi. Sellele viitab juba TMS § 142 lg 1. Lähtuvalt eelnevast ei olnud kinnisasjade

arestimisaktid õiguspärased.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse osas, millega maakohus avaldaja kaebuse rahuldas ning teha uue otsuse,

millega jäetakse kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta

avaldaja kanda.

Kohtutäitur nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur alustas täitemenetluse täiteasjas

nr 186/2021/166 nõuetekohaselt. Kohus peab võtma seisukoha, kas ühe ja sama nõude ja

täitedokumendi alusel võib läbi viia mitut erinevat menetlust. Täitemenetlus täiteasjas

nr 084/2021/3824 on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Puudutatud isik II esitas avalduse

täitemenetluse algatamiseks 8. märtsil ning avaldaja 24. märtsil 2021. Sama ühisvaras või

kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse.

Puudutatud isik I koostas 12. aprillil 2021 arestimise aktid ja 12. aprilli 2021 seisuga ei olnud

kinnistusraamatusse nimetatud kinnistute osas sisse kantud keelumärget kinnisasja käsutamise

keelamiseks avaldaja kasuks. Nimetatud kanne tehti 14. aprillil 2021 kohtutäituri 24. märtsi

2021 avalduse alusel. TMS § 148 lg 1 kohaselt arestis puudutatud isik I kinnisasjad enne, kui

sai lugeda kehtivaks kohtutäituri Oksana Kutšmei arestimise. Käesoleval juhul oli juba avaldaja

kasuks sisse kantud käsutamise keelumärge, mistõttu ei olnud alust TMS § 145 lg-t 4

kohaldada. Lisaks on arestimine TMS § 55 kohaselt tühine. TMS § 148 lg 1 ja TMS § 145 lg 4

kohaselt saab kinnisasja arestimine toimuda ka ositi.

Puudutatud isiku II omandiõigus on tekkinud enne käsutuskeelu sissekandmist ning ühisvara

jagamise kohtulahendi täitmise nõude põhjal sundtäitmise alustamist ning selle korraldamist

tuleb lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses. Ka esmane käsutuskeeld on

kinnistusraamatusse kantud puudutatud isiku II nõusolekuta. Kehtiva seaduse järgi ei saa

kriminaalmenetluses

ühe

abikaasa

vastu

esitatud

tsiviilhagi

tagamiseks

kanda

kinnistusraamatusse keelumärget abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale selle

abikaasa nõusolekuta.

Kohtutäituri arvates võib olla (põhi)seadusevastane olukord, kus kinnisasja ei saa arestida

põhjusel, et keelumärkega puudutatud isik ei anna selleks nõusolekut. Täitemenetlus täiteasjas

nr 186/2021/166 ei ole algatatud mitte rahalise nõude täitmiseks vaid ühisvara jagamise

kohtulahendi täitmiseks. Sissenõudega ühinemist puudutav TMS § 149 hõlmab täitemenetlust

rahaliste nõuete osas.

6. Puudutatud isik III esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning teha uus otsus, millega jätta avaldaja kaebus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja käitus pahatahtlikult. Puudutatud isikute II ja III kinnistule on avaldaja ja kohtutäitur

Oksana Kutšmei seadnud käsutamise keelumärke varem, ilma arestimata, täitemenetlusi nr

084/2016/3279 ja 084/2017/2686 alustades. Keelumärge seati ka puudutatud isiku II varale, kes

ei ole võlgnik. Ebaseaduslikult seatud keelumärge ei tohi olla aluseks, miks puudutatud isik I

ei saa oma menetlust läbi viia. Käsutamise keelumärke sisse kandmine ei ole samastatav

arestimisega. Maakohtu väljatoodud seisukoht tähendaks sisuliselt, et puudutatud isikutel II ja

III ei oleks õigust olla oma vara arestimise juures ning nad jäetakse ilma õigusest esitada

kaebusi.

7. Puudutatud isik II nõustub määruskaebustega.

Puudutatud isik II ei ole võlgnik ning kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt oli pahatahtlik

käitumine puudutatud isiku II vara arestida. Käsutamise keelumärke seadmine ei ole

samaväärne arestimisega ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohtutäitur Oksana Kutšmei

arestis kinnistud varem (kuna seadis käsutamise keelumärke varem) kui puudutatud isik I.

Puudutatud isik I peaks oma täitemenetlusega edasi minema ning ühisvara osas enampakkumise

läbi viima.

8. Avaldaja palub jätta määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isikute

kanda.

Kinnisasjade avaldaja kasuks arestimine muutus TMS § 148 lg 1 järgi kehtivaks hiljemalt

14. aprillil 2021. Sama kinnisasja ei saa kaks korda erinevate isikute kasuks arestida. Kuna

kinnisasja arestimisaktide koostamise ajal puudus puudutatud isikul I varasema keelumärke

järgi õigustatud isiku nõusolek, ning oli olemas alus, mis kohustas kohtutäiturit täitemenetluse

peatama, ei olnud kinnisasjade arestimisaktid õiguspärased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja

seaduslik. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega

muutmiseks.

10. Puudutatud isik I ja III vaidlustavad maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas

12. aprilli 2021 arestimisaktid, millega puudutatud isik I arestis kinnisasjad asukohaga

XXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). TsMS § 651 lg

1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsust seega osas, milles

maakohus jättis avaldaja kaebuse osaliselt rahuldamata.

11. Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-17-13978

(täitedokument) on täitma asunud kaks kohtutäiturit, puudutatud isiku II avalduse alusel

täiteasjas nr 186/2021/166 puudutud isik I ja avaldaja avalduse alusel täiteasjas

nr 084/2021/3824 kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXX

ja nr XXXXXX III jaost nähtub, et avaldaja on varasema keelumärkega kinnisasjade

käsutamise keelamiseks (20. novembri 2009 prokuratuuri avalduse alusel sisse kantud 23.

novembril 2009) õigustatud isikuks. Lisaks varasemale keelumärkele on avaldaja kasuks 14.

aprillil 2021 sisse kantud teine käsutamise keelumärge (24. märtsi 2021 kohtutäitur Oksana

Kutšmei avalduse alusel sisse kantud).

12. Ringkonnakohus leiab, et sama ühisvaras oleva asja enampakkumisel müümiseks saab

alustada vaid ühe täitemenetluse (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Praeguses asjas on tekkinud aga olukord, kus samade

ühisvara esemete müümiseks on algatatud kaks paralleelset täitemenetlust. Juba ühisvara

jagamise olemusest tulenevalt ei ole ühisvara jagamiseks sama kinnisasja võimalik korduvalt

müüa. Seega tuleb praeguses asjas sisuliselt lahendada küsimus, kummas täitemenetluses vara

saab arestida ja müüa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb sellest kummas

täitemenetluses kinnisasjad enne arestiti. Nimelt TMS § 149 lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale

sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks,

teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei

koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kuigi praegu esitasid puudutatud isik II

ja avaldaja mõlemad täitmisavalduse enne kinnisasja arestimist, tuleneb TMS § 149 lg-st 1, et

eelistada tuleb täitemenetlust, milles kinnisasi esimesena arestiti.

13. TMS § 142 lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle

päraldised üles, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu

käsutamise keelumärke. TMS § 145 lg 1 kohustab kohtutäiturit saatma viivitamatult pärast

kinnisasja arestimise akti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja avalduse

kinnisasja

käsutamise

keelumärke

kandmiseks

kinnistusraamatusse.

Keelumärke

sissekandmine on seega TMS § 142 lg 1 kohaselt osa kinnisasja arestimisest (vt ka Riigikohtu

24. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-12697, p 15.3). Kui eelnevalt on kinnistule

keelumärge seatud, ei ole reeglina võimalik samal ajal ka teist keelumärget seada (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2006. a määrus asjas nr 3-2-1-79-06, p 22 ja 5. märtsi 2010. a

määrus asjas nr 3-2-1-8-10, p 8). KRS § 341 lg 1 kohaselt kui seatud on üks keelumärge, siis

teist keelumärget sissenõudja nõusolekuta kinnistusraamatusse kanda ei saa. Erandina on see

võimalik, kui keelumärge kantakse sisse sama sissenõudja kasuks, kui keelumärke järgi

õigustatud isik annab kande tegemiseks nõusoleku. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX

ja XXXXXX III jaost nähtub, et lisaks varasemale avaldaja kasuks seatud keelumärkele on

avaldaja kasuks 14. aprillil 2021 sisse kantud teine käsutamise keelumärge (24. märtsi 2021

kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud).

Asjas ei ole vaidlust, et puudutatud isikul I ei ole avaldaja nõusolekut kinnisasjade registriosa

nr XXXXXX ja XXXXXX käsutamiseks ja asja materjalidest nähtuvalt ei soovi puudutatud

isik I keelumärget sisse kanda avaldaja kasuks. Kuna varasem käsutamise keelumärge takistab

arestimise lõpule viimiseks kinnistusraamatusse keelumärke kandmist puudutatud isiku I poolt,

ei ole puudutatud isikul I võimalik täita TMS § 142 lg-st 1 tulenevaid tingimusi vara

arestimiseks.

14. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus selle üle, kas täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei

läbiviidavas täiteasjas nr 084/2021/3824 on algatatud nõuetekohaselt, on lahendatud jõustunud

kohtulahendiga

tsiviilasjas

nr

2-21-7767.

Praeguse

asja

menetlusosalised

olid

menetlusosalisteks ka selles asjas.

Tartu Maakohus jättis 2. septembri 2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-7767 puudatud isiku II

kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 3. mai 2021 otsuse täiteasjas nr 084/2021/3824

tühistamise nõudes rahuldamata. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, mille

ringkonnakohus rahuldas 25. novembri 2021 määrusega osaliselt, kohtutäituri tasu küsimuse

kohta seisukoha võtmata jätmise osas. Maakohtu määrus jäi muutmata osas, milles maakohus

jättis rahuldamata kaebuse täitemenetluse algatamise peale. Nimetatud määrus jõustus

28. veebruaril 2022 Riigikohtu poolt määruskaebuse menetlusse võtmata jätmisega.

Seega on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/3824

on algatatud nõuetekohaselt.

15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuste väidetega, et avaldaja on tegutsenud

pahatahtlikult. Avaldajal oli täitedokumendi järgi õigustatud isikuna õigus valida, millisele

kohtutäiturile täitmisavaldus esitada. Asjas pole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et

täitemenetluse läbiviimine teise kohtutäituri poolt võiks kuidagi kahjustada sissenõudja või

võlgnike õigusi täitemenetluses.

Praeguse asja lahendust ei mõjuta väited selle kohta, et 20. novembri 2009 prokuratuuri

avalduse alusel kanti keelumärked kinnisasjadele ilma puudutatud isiku II nõusolekuta.

Puudutatud isik II oleks saanud sellele asjaolule tugineda nõudes keelumärke kustutamist.

16. Ringkonnakohus jätab määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin