2-21-8324/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2022, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-21-8324

Tsiviilasi

P. E. hagid M. P. ja R. P. vastu varakahju ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

4 649,44 eurot

Manetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P. E. , ik XXX, lepinguline esindaja Robert

Sarv;

Kostja I M. P. , ik XXX;

Kostja II R. P. , ik XXX.

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. E. hagid M. P. vastu varakahju ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

2. Välja mõista M. P. ilt P. E. kasuks õigeksvõtu alusel varakahju hüvitis 200

eurot ning sellelt summalt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 24. maist 2022 kuni võlasumma

täieliku tasumiseni.

3. Tunnistada kohtuotsus 200 euro suuruse varakahju ja sellelt arvestatava

viivise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Välja mõista M. P. ilt P. E. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot

ning sellelt summalt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 24. maist 2022 kuni võlasumma täieliku

tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata P. E. hagi R. P. vastu 600 euro väljamõistmiseks.

6. Jätta R. P. i menetluskulud P. E. kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

7. Määrata P. E. le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 477

eurot.

8. Välja mõista M. P. ilt P. E. kasuks menetluskulude katteks 1 477 eurot,

millelt tuleb M. P. il alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni maksta

viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjad on majanaabrid XXX kortermajas Tartus,

kelle omavaheline suhtlemine on olnud keerukas. Kostjad kahjustasid hageja

omandit: rikkusid hagejale kuuluvaid sõiduautot ja valvekaamerat.

2. Kostja I suhtes viidi läbi väärteoasi nr XXX, mille otsusega on tõendatud hageja

väide, et kostja I kriipis terava esemega hagejale kuuluvat sõiduautot Mercedes

Benz E350 XXX maja hoovis 12.09.2020. Kostja I kahjustas sõiduauto

parempoolset külge ja päraluuki. Samuti torkas kostja I terava esemega katki

sõiduki esimese parempoolse rehvi ning kahjustas terava esemega parempoolset

tagumist rehvi, tekitades antud teoga sõidukile kahju kokku 1 432,17 eurot.

Hageja pöördus kindlustusandja (ERGO Insurance SE) poole, kes osaliselt hüvitas

hagejale sõiduauto remondikulud summas 1 232,17 eurot. 200 eurot jäi hageja

omavastutuse osana hageja kanda vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule.

Omavastutuse osa on hagejale jätkuvalt hüvitamata. Lisaks põhivõlale nõuab

hageja viivist väljamõistetavalt summalt seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kohtusse kuni täitmiseni

3. Kostja II suhtes viidi läbi väärteoasi nr XXX. Väärteoasja otsuse kohaselt lõhkus

kostja II 13.09.2020 XXX maja seinal oleva hagejale kuuluva valvekaamera,

tekitades teoga varalist kahju 600 eurot. Valvekaamera on süsteem, millest

kaamera maksumus oli 215 eurot, kuid lisandus alustoosi, NVR kanalite ja

kõvaketta maksumus, kokku 521,40 eurot. Paigaldamine maksis 190 eurot.

Hagejal puudub võimalus pöörduda kindlustusandja poole seoses valvekaamera

lõhkumisega, mistõttu nõuab hageja kostjalt II valvekaamera lõhkumisega seotud

kahju hüvitamist ning viivist väljamõistetavalt summalt seaduses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kohtusse kuni täitmiseni.

4. Hageja nõuab kostjalt I mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja I rikkus hageja

isiklikke õigusi sellega, et solvas hagejat. Kostja I kriipis terava esemega hagejale

kuuluvale sõiduautole hagejat solvavad venekeelsed sõnad „urood“ ja „suka“.

Venekeelne sõna урод tähendab eesti keeles ebardit, monstrumit, ka slängis

tähendab urood „erilist jobu“ ning sõna сука tähendab sõimusõna, mille

algupärane tähendus on emane koer, samuti kasutatakse seda ka liiderliku naise

tähenduses, kuid sõna kasutatakse ka meeste suhtes haavava väljendusena. Slängis

tähendab sõna suka „litat“. Väited on hagejale äärmiselt solvavad. Kostjal I on

seadusest tulenev kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning

sellele lisandub viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni hüvitise täieliku

tasumiseni. Arvestades kõiki asjaolusid peab hageja õiglaseks hüvitiseks 500

eurot. Hageja hinnangul peaks kohtu äranägemisel määratava hüvitise suurus

olema minimaalselt kooskõlas hagejale põhjustatud mittevaralise kahjuga.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad oma ühises kirjalikus vastuses hagisid ei tunnista. Erimeelsused on

lahendatud kokkusaamisel maja hoovis novembris 2020. Kostjatele arusaamatul

põhjusel ei ole hageja saavutatud kokkuleppest kinni pidanud. Hageja ja kostjate

omavahelised suhted on olnud halvad juba aastaid. Ka hageja poja T. P. on

kostjate suhted keerulised, kuid kuni 11.09.2020 piirduti vastastikuste verbaalsete

solvangutega. 11.09.2020 tuli T. P. kostjale I füüsiliselt kallale ja lõi teda

korduvalt. Sündmus on fikseeritud politsei poolt. Hageja paigaldas teiste

kaasomanikega kokku leppimata XXX korterelamu välisseinale valvekaamera.

Vaidlus lahendati kohtus, tsiviilasi nr 2-18-11279. Riigikohtu lahendiga on

tuvastatud, et valvekaamera paigaldamine hageja poolt oli ebaseaduslik, sest

kaasomandis oleva hoone välisseinale võib kaamerat paigaldada kõikide

korteriomanike nõusolekul.

6. Kostja

I

tunnistab,

et

kahjustas

sõiduautot

Mercedes

Benz

E350

registrimärgiga XXX, sest temale teadaolevalt kuulus sõiduk T. P., mitte hagejale.

Kostja I tunnistab ka seda, et käitus vääralt. Samas ei ole hageja tõendanud

omavastutuse tasumist summas 200 eurot.

7. Kostja II tunnistab, et reageerides tema abikaasat tabanud rünnakule soovis ta

reguleerida hageja paigaldatud valvekaamera vaatenurka, mille tulemusena

valvekaamera jalg tuli pesast välja ja kaamera jäi rippuma.

8. Hageja ei soovinud, et kostja I oleks esitanud kuriteoteate hageja poja suhtes

kostja I löömise kohta 11.09.2020, sest pojal olevat juba kriminaalkaristus teise

kuriteo eest ning uue kuriteo toimepanemises süüdimõistmine võiks viia reaalse

vangistuseni. Seetõttu lepiti kokku, et kostja I ei esita kuriteoteadet ning hageja

jätab enda kanda kindlustusjuhtumi omavastutuse ja valvekaamera remondi kulud,

mis olid väidetavalt oluliselt väiksemad kui hagis on märgitud. Vastastikku

vabandati üksteise ees ning kostjate arvates olid intsidendid lõpetatud.

9. Seetõttu tuli kostjatele üllatusena hagi esitamine kohtusse, mida nad loevad

sõlmitud kokkuleppest taganemiseks. Kostjale II teadaolevalt valvekaamerat

parandati, mitte ei vahetatud välja. Kaamera maksumus võib olla 258 eurot või

veidi rohkem, kuid mitte 600 eurot nagu hagis on märgitud. Viivise nõue on

alusetu, sest hageja ei ole teatanud kostjatele, et ta siiski soovib kahju hüvitamist.

10. Kohtuistungil 06.01.2022 jäi hageja esindaja kõikide nõuete juurde. Kostja I võttis

õigeks sõidukikindlustusjuhtumi omavastutuse hüvitamise kohustuse 200 euro

ulatuses. Kostja II jäi seisukohale, et kaamera lõhkumise intsidendis sai kannatada

kaamera toru ja alusjalg, kuid muud süsteemi osad ei olnud rikutud ja seega ei

vajanud vahetamist. Kostja II oli nõus hüvitama 331 eurot lõhutud osade

maksumuse ja uute osade paigaldamise katteks. Kostja I oli seisukohal, et

mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks alust ei ole. Ta on hageja ees

vabandanud, ta on saanud karistuse väärteomenetluses. Kostja I arvates on see

piisav.

11. Järgnenud kirjalikus menetluses jäi hageja seisukoha juurde, et kostja II käitumise

tagajärjel oli hageja sunnitud kaamera, st kogu komplekti tervikuna (koos

juhtmete, alustoosi, salvesti ja kõvakettaga) välja vahetama. Kaamera lõhkumise

tulemusel ei hakanud seejärel enam tööle salvesti (koos kõvakettaga). Antud

summale lisandub ka uue valvekaamera paigaldamise kulu täies ulatuses, kuna

paigaldada tuli kõik seadmed uuesti. Ühtegi tõendit uue valvekaamerasüsteemi

soetamise ja paigaldamise kohta hageja kohtule ei esitanud.

Kostja II leidis, et hageja ei ole tõendanud uue kaamera(süsteemi) soetamist, sest

esitatud on lõhutud kaameraga seotud dokumendid. BK Eesti OÜ on teatanud

vastuseks kostja II päringule, et kaamera kahjustamise korral ei ole kõvaketast ja

salvestit vaja välja vahetada. Kostjale II teadaolevalt ei soetatud isegi uut

kaamerat, vaid kahjustatud kaamera parandati. Seetõttu ei tunnista kostja II enam

tema vastu esitatud rahalist nõuet tõendamatuse tõttu terves ulatuses.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

12. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja

I vastu esitatud varakahju hüvitamise nõue rahuldatakse hagi õigeksvõtu alusel,

mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse 300 euro ulatuses.

13. Hageja nõue kostja II vastu valvekaamera süsteemi lõhkumise eest 600 euro

saamiseks on kohtu hinnangul tõendamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS §

128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi

kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja

kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja on tõendanud, et ta ostis väidetavalt lõhutud valvekaamera (mudel DS-

2CD2T47G1-L) BK Eesti OÜ-lt ning valvekaamera süsteemi hinnaks on 521,40

eurot, paigaldamine maksis 190 eurot. Ost on tehtud 25. mail 2020 ja paigaldus –

15. juunil 2020 (26.11.2021 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Seega on hageja

tõendanud vara soetusmaksumuse. Hageja väited valvekaamera täieliku

väljavahetamise vajaduse ja maksumuse kohta pärast 11.09.2020 intsidenti on

tõendamata.

14. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ei pea kannatanu olema kahju kandnud, st kulutuse teinud. Kuid kahju

kannatanu peab tõendama vara hävinemise või vara rikkumise korral kahju

kõrvaldamiseks vajaliku kulutuse suurust, mida hageja teinud ei ole, kuigi kohus

andis kohtuistungil tähtaja vastavate tõendite esitamiseks. Hageja väited

kaamerasüsteemi täieliku hävimise kohta on jäänud paljasõnaliseks. TsMS § 229

lg 2 kohaselt menetlusosalise seletus asjas tõend ei ole.

15. Kostja II ei ole hageja poolt avaldatut ka omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). Kostja

II on kohtuistungil 06.01.2021 andnud selgituse toimunu kohta: „mina surusin

harjavarrega kaamerat, see tuli pesast välja. Kaamera tuli otsikust välja. Kaamera

tuli seina küljest lahti. Alustoos oli seina küljes.“ Isegi kui kostja II rikkus

kaamera (mis on ka tõendamata), on kostjate 17.02.2022 menetlusdokumendi

lisaks oleva e-kirjavahetusega BK Eesti OÜ-ga kohtule tõendatud, et kaamera

väljavahetamise vajaduse korral ei pruugi olla vajadust siseruumides olevat

tehnika (kõvaketas, salvesti) väljavahetamiseks. Hageja esitatud väärteootsus ei

tõenda samuti hageja kahju suurust, sest kahjusumma märgitakse väärteoavalduse

esitanud isiku poolt avaldatu alusel.

16. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi.

Kostja I on 06.01.2022 kohtuistungil avaldanud, et tema kahjustas hagejale

kuuluvat sõiduautot Mercedes Benz E350 registrimärgiga XXX. Sõiduk korrastati

kindlustusandja kulul, kuid sõiduki omaniku kanda jäi omavastutus 200 eurot (vt

hagiavalduse lisaks olev KINDLUSTUSPOLIIS nr XXX). Kostja on nõus

hagejale hüvitama 200 eurot. Kohus mõistab õigeksvõtu alusel nimetatud summa

kostjalt I välja.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

17. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et

isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Poolte vahel ei vaidlust selles, et kostja I kriipis hagejale kuuluvale sõiduautole

hagejat solvavad venekeelsed sõnad „urood“ ja „suka“. Tegemist on solvavate

väljenditega, mida kostja I tunnistab ja mille eest ta vabandab.

18. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab toimingut, mis kahjustab

isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava

informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Erinevalt faktiväitest väljendub

väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi

tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu

tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.

Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi),

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule

lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).

19. Olukord, kus hageja pidi vulgaarsete sõnadega soditud sõidukit taluma

korterelamu hoovis, kus seda võisid näha majaelanikud ja nende külalised, ning

siis sõitma sellise sõidukiga remonditöökotta ja seal selle üle andma, on hageja

maine kahjustatud avalikkuse ees ebakohase väärtushinnanguga. Kohus tunnustab

kostja I valmisolekut vabandada ja avaldatud arusaamist enda teo ebaõigsusest,

kuid see ei välista hagejal tema solvamise ja väärikuse alandamise tõttu

mittevaralise kahju tekkimist.

20. VÕS § 134 lg 2 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamist isiklike õiguste rikkumise

korral ja sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Kohus on seisukohal, et arvestades kostja I korduvat vabandamist ja enda teo

vääraks tunnistamist on mõistlik ja põhjendatud hüvitise suurus 300 eurot.

21. Hageja on esitanud viivisenõude, lähtudes VÕS §-s 113 lg 1 sätestatust. Kohus on

seisukohal, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt I välja

VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise varakahju hüvitiselt

summas 200 eurot alates hagi esitamisest kohtusse ja samas ulatuses viivise

mittevaralise kahju hüvitiselt summas 300 eurot alates hagi esitamisest kohtusse

kuni vastavate summade täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

23. Hageja menetluskulud kostja II vastu esitatud nõudes jäävad hagi rahuldamata

jätmise tõttu hageja kanda. Riigilõiv kostja II vastu esitatud 600 euro suuruselt

nõudelt on 125 eurot, mis jääb hageja kanda.

24. Kostja I vastu esitatud hagide rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud

kostja I kanda, sh vastav menetluses tasutud riigilõiv, so325 eurot.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hagejale osutatud õigusabi maht on esitatud taotluse kohaselt 11 h 30 min.

Kostjad vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. Kohus on

seisukohal, et hageja õigusabi ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud.

Kohus vähendab õigusabi ajakulu mõistliku suuruseni, mis on 9 tundi, arvestades

tsiviilaja suhteliselt väikest keerukust ja mahtu, kostja I poolt ühe nõude

õigeksvõtmist 06.01.2022 kohtuistungil ja asjaolu, et 28.05.2021 kohtunõudega

tutvumine ja vastuse koostamine on hagiavalduses puuduse kõrvaldamise

kohtumääruse täitmine, mida ei pea hüvitama vastaspool.

26. Õigusabi tunnitasu 160 eurot/h ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 192

eurot/h on kooskõlas kohtupraktikaga.

27. Arvestades asjaolu, et kostja II vastu on kohus jätnud hagi rahuldamata ja kostja I

vastu on hageja esitanud ja kohus on rahuldanud 2 nõuet, jagab kohus

põhjendatud õigusabi mahu kolmeks osaks, millest 1/3 (kolm tundi) jääb hageja

kanda ja 2/3 (6 tundi) kostja II kanda.

28. Kohus määrab hagejale kostja II poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks eeltoodu alusel kokku (6x192+325) 1 477 eurot. Nimetatud summalt

tuleb kostjal II maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik