2-21-5456/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.04.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5456

Tsiviilasi

P. D. (D.) elatise nõue E. D. vastu

Tsiviilasja hind

4 905 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P. D. (ik xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets, e-post xxx

Kostja: E. D. (ik xxxxxxxxxxx, e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob,

Advokaadibüroo

Tiina

Mare

Hiob,

e-post

tiinamare.hiob@gmail.com

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 18.10.2021 ja edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus ning tagastada kostjale kostja 10.06.2021 vastuse lisad

1 ja 5-7.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata hageja poolt hilinenult 01.03.2022 esitatud

menetlusdokument.

3. Jätta rahuldamata hageja 25.06.2021 taotlus tõendite kogumiseks.

4. Jätta P. D. hagiavaldus E. D. vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotamine.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta

poolte

menetluskulude

rahaline

suurus

kohtuotsusega

kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

Lk 2 (11)

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

1. Harju Maakohtu 12.12.2019 otsusega ts.asjas xxx alusel mõisteti kostjalt välja elatis

hagejale. Kuni hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.2021 maksis kostja elatist igakuiselt pool

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. xx.xx.2021 sai hageja

täisealiseks ja aprilli kuu eest tasus kostja elatist täpselt 7 päeva eest.

Hageja omandab xxxharidust xxx xxxkoolis ning see faktiline asjaolu on isale/kostjale teada.

Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 06.2022 (I kd tlk 4, 147). Hageja on oma ema täielikul

ülalpidamisel. Kuna hageja jätkab õpinguid kutsehariduse omandamisel, siis on vanem teda

kohustatud ülalpidamisel abistama ning maksma elatist. Kuna kostja vabatahtlikult

ülalpidamist ei anna, oli hageja sunnitud esitama xx.xx.2021 kohtusse hagi elatise

väljamõistmiseks.

Hageja selgitab, et äsja täisealiseks saanuna ei ole ta veel võimeline hankima ise endale eluks

vajalikke vahendeid kuna õpib täiskoormusel xxx xxxkoolis ega oma ka enda ülalpidamiseks

mingisugust vara. Seega ei saa küll täisealiselt, kuid siiski lapselt, eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks kuni õppetöö lõpuni. Seega on hageja näol tegemist

ülalpidamist saama õigustatud isikuga perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 2 ja 3 alusel.

Hageja kulud ühe kuu kohta on kokku 1 091,45 eurot, mis koosneb järgmistest kuluartiklitest:

Kulu nimetus

Hageja

Kulu suurus, eurot

1. Eluasemekulud (üür + kommunaalkulud)

250 eurot (I kd tlk 14-24, 149-151)

2. Transport

(kütus,

elektrilise

tõukeratta

laenutus, taksoteenus)

15 eurot (I kd tlk 25 ja 25 pöördel)

3. Taskuraha ja meelelahutus

195 eurot

4. Sidevahendid (mobiilipakett, Netflix, Spotify)

20,98 eurot (I kd tlk 26-29)

5. Haridus (õppetööks vajalikud vahendid

93,77 eurot

6. hügieenitooted

13 eurot (esmavajaduse rahuldamine,

viide RAKE uuringule I kd tlk 36-97)

7. kodune majapidamine

12 eurot (esmavajaduse rahuldamine,

viide RAKE uuringule I kd tlk 36-97)

8. riided

76,70 eurot (I kd tlk 25 ja 25 pöördel)

Lk 3 (11)

9. toit

415 eurot (esmavajaduse rahuldamine)

Kokku:

1 091,45 eurot

Hageja on veel toonud välja, et kostja on XXX OÜ ainuomanik (I kd tlk 134)ja juhatuse liige

ning omab kinnisvara (I kd tlk 132-133), mistõttu on kostja majanduslikult heal järjel. Hageja

taotles koguda tõendeid kostja pangakontode ja võimelike väärtpaberikontode olemasolu

kohta kõikidest Eestis tegutsevatest pankadest ja välismaiste pankade filiaalidelt perioodi

xx.xx.2021 kuni päringu tegemise päevani. Samuti taotles hageja koguda tõendeid

Transpordiametist (endine Maanteeamet) kostja nimele registreeritud sõidukite kohta (I kd

tlk 128).

Hageja esitas 17.10.2021 koopia 18.06.2021 käsunduslepingust hageja ja YYY OÜ vahel (140-

145) ja 02.11.2021 tunniplaani väljavõtte koolikohustuste täitmise (I kd tlk 156-158) ning

tõendid hageja ema X sissetulekute ja varade kohta (I kd 159-163). 14.01.2022 esitas hageja

oma pangakonto väljavõtte perioodi 07.04.2020-13.01.2022 (II kd tlk 2-14).

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest kuni xxx xxxkoolis õpingute

lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni summas 545 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja alusel on hageja kandnud

õigusabikulusid kokku summas 1 950 eurot, s.o 13 tunni ulatuses 150 euro suuruse

tunnihinnaga (II kd tlk 35 ja 35 pöördel).

Kostja vastuväited ja põhjendused.

2. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja märkis, et hageja on täisealine ja

suudab iseseisvat tulu teenida. Hageja õpib xxx xxxkooli xxx erialal, mis toimub statsionaarses

õppevormis. Hageja esitatud tunniplaanist nähtub, et tunnid ei kesta kella 17.-ni nagu hageja

väidab, mis tähendab, et hageja ei ole sellisel määral kooliga hõivatud. Praktikal olles peab

hageja saama vastavalt töövaidluskomisjoni ja kohtupraktikale töötasu. Samuti on asjas

esitatud tõendite pinnalt tõendatud, et hageja käis tööl juba enne täisealiseks saamiseks ning

ka pärast ja töötamist on hageja ka ise kinnitanud. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et

hageja töötab täiskohaga ja teenib enam kui kostja, mistõttu suudab hageja ennast ise

ülalpidada. Seega on täisealise lapse elatise nõude esitamise eeldused täitmata.

Samuti leidis kostja, et hageja elatise nõue on ebaselge, kuna algselt palus välja mõista elatise

seadusega sätestatud miinimummääras, kuid hagiavalduse terviktekstis oli suurendanud oma

elatise nõuet 545 euroni kuus. Kostja hinnangul on hageja elatise nõude periood ka vastuolus

kehtivate õigusaktidega, sest õpingud xxx xxxkoolis peaksid orienteeruvalt lõppema 2022.

aasta juunis, kuid hageja saab 21. aastaseks alles 07.04.2024. Kuna kohtuotsuse resolutsioon

peab olema täidetav ja üheselt mõistetav, ei saa elatist välja mõista kuni 07.04.2024. Kostja

vaidlustas ka hageja igakuised kulutused kuluartiklite lõikes.

Hageja ema varandusliku seisukoha osas märkis kostja, et hageja emal on hageja ees 10 000

euro suurus elatise võlgnevus (I kd tlk 162 ja 162 pöördel), mistõttu võiks hageja emalt elatist

küsida. Hageja ema on TTT OÜ osanik ja juhatuse liige (I kd tlk 175-177). Hageja emale kuulus

korteriomand xxx xx-xx, mille omanikuks sai pärast elatise väljamõistmise otsuse jõustumist

X elukaaslane M.

Kostja esitas enda sissetulekute kohta töötõendi (I kd tlk 120) ja XXX OÜ, milles kostja omab

osalust ja on ka juhatuse liige, 2020.aasta majandusaasta aruande. Kostjal on veel alaealine

ülalpeetav (I kd tlk 121).

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud

menetluskulude nimekirja, milles palun määrata kostja menetluskulude suuruseks 3 150

eurot (II kd tlk 38), s.o 21 töötunni eest tunnihinnaga 125 eurot (km/ta).

Lk 4 (11)

Kohtu poolt kogutud tõendid.

3. Kohus rahuldas 29.09.2021 kostja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas

Haridus- ja teadusministeeriumi väljastama hageja üldharidust tõendava dokumendi koopia.

4. Kohus tegi 06.01.2022 päringu xxx xxxkooli, milles palus anda teada, ,mitu korda

nädalas on alates 2021.aasta aprillist toimunud xxx erialal õppetöö ning kui pikad on

seejuures olnud tunnid/loengud ehk milline on tunniplaan ja kui palju on P. D. osalenud

õppetöös alates 2021.aasta aprillist kuni päringu tegemise ajani, s.o kuni 06.01.2022. Samuti

palus kohus täpsustada, kas ja millises mahus on õppetöö toimunud distantsõppel.

5. Kohus tegi 24.01.2022 määruse alusel päringu äriregistrisse TTT OÜ 2020

majandusaasta aruande saamiseks.

6. Kohus tegi 24.01.2022 päringu Maksu-ja Tolliametile P. D., X ja E. D. sissetulekute või

nende puudumise kohta andmete saamiseks alates 07.04.2020 kuni käesoleva ajani.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega

(TsMS § 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1

järgi kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud

tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

9. Esmalt lahendab kohus esitatud, kuid lahendamata taotlused. Hageja taotles

25.06.2021 kostjale 10.06.2021 vastusega edastatud lisa 1, 5 - 7 tagastamist ning neid mitte

toimiku materjalide juurde võtmist. Hageja põhjendas oma sellekohast taotlust sellega, et

kostja on saanud lisa 1 – foto hagejast – ebaseaduslikul moel, sest pildistas hagejat ilma

selleks nõusolekut saamata. Samuti rikutakse fotol selgelt äratuntavalt kõrvaliste inimeste

õigusi. Tegemist on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 1 rikkumisega. Samuti ei

luba hageja vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 15 lg 1 enda kohta kogutud

andmetega tutvumist ja jätkuvat töötlemist MTA tõendite lisa 5 – 7 osas. Hageja hinnangul

rikub kostja selliste andmete töötlemisega viidatud üldmääruse nõudeid ja kohus ei saa

lubada sellisel ebaseaduslikul moel kogutud andmete edastamist tsiviilkohtupidamisse ning

läbi selle vaikivalt jaatada isikuandmete üldmääruse rikkumist.

TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada,

muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune ja/või asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba

piisavalt tõendeid esitatud. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus keelduda tõendi

vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase

rikkumisega saadud tõendiga.

Kuivõrd asjaolu, et hageja töötamise kohta KKK restoranis on kogutud piisavalt tõendeid,

tagastab kohus kostjale 10.06.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendina pildi

Lk 5 (11)

hagejast tööpostil. Samuti tagastab kohus kostja vastuse lisad 5-7, kuna hageja töötamise

kohta enne hageja täisealiseks saamist on samuti piisavalt tõendeid kogutud. Kuna kohus

tagastab nimetatud tõendid, kuna nende asjaolude tõendamiseks on piisavalt tõendeid

kogutud, ei võta kohus seisukohta hageja viidetele isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise

osas.

10. Hageja taotles 25.06.2021 koguda tõendeid kostja pangakontode ja võimelike

väärtpaberikontode olemasolu kohta kõikidest Eestis tegutsevatest pankadest ja välismaiste

pankade filiaalidelt perioodi xx.xx.2021 kuni päringu tegemise päevani. Samuti taotles hageja

koguda tõendeid Transpordiametist (endine Maanteeamet) kostja nimele registreeritud

sõidukite kohta (I kd tlk 128). Kuivõrd täiskasvanud lapsel tekib õigus nõuda ülalpidamist

üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa

õppetöö või muul põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks

ning kostja täitis kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise tasumise kohustust deklareeritud

sissetuleku suurusest ja veel ühe alaealise ülalpeetava ülalpidamiskohustusest hoolimata ning

asjas ei ole esile toodud, et kostja peaks täitma oma kohustust suuremas ulatuses kui pooles

ulatuses hageja ülalpidamiseks, ei pea kohus põhjendatuks koguda tõendeid ning teostada

päringud kõikidesse Eestis tegutsevatesse pankadesse ja välismaiste pankade filiaalidesse

ning liiklusregistrisse. Seega jätab kohus hageja 25.06.2021 tõendite kogumise taotluse

rahuldamata.

11. Kohus määras 04.02.2022 pooltele lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja

esitamiseks ning nendele vastamiseks tähtajad. Vastaspoole menetluskuludele sai vastata

kuni 28.02.2022. Hageja esitas kostja menetluskuludele seisukohad 01.03.2022. Seega esitas

hageja seisukoha kostja menetluskuludele hilinemisega. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 1 tuleb

avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või

kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 järgi kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevalt ei ole

hageja põhistanud, mis oli määratud tähtajaks hilisema seisukoha esitamise mõjuvaks

põhjuseks. Kohus leiab, et kuna hagejale oli määratud sarnaselt kostjaga tähtaeg vastaspoolt

menetluskuludele seisukoha esitamiseks, jätab kohus hageja 01.03.2022 menetlusdokumendi

asja materjalide juurde võtmata.

12. Hagiavalduse terviktekstis taotles hageja kostjalt alates xx.xx.2021 kuni hageja xxx

xxxkooli õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni igakuise

elatisena 545 euro väljamõistmist (I kd tlk 100). Hageja on 18.10.2021 istungil kinnitanud, et

jääb oma nõude juurde (I kd tlk 152pöördel). Hageja on sündinud xx.xx.2003, saades

täiskasvanuks xx.xx.2021. Seega oli hageja hagi esitamise ajal, xx.xx.2021, täisealine (kd I tlk

1-3). Kuna hageja on täisealine, võiks hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise

nõue kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Tuginedes eeltoodule on seega täiskasvanud lapse elatise nõue eeldused on järgmised:

•

kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapsevanem;

•

hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes;

•

hageja ei ole üle 21-aastane;

•

hageja ei suuda või ei saa end ise üleval pidada;

Lk 6 (11)

•

kostja rikub ülalpidamiskohustust, s.t ei anna hagejale ülalpidamist või annab seda

ebapiisavalt.

13. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et:

•

hageja põlvneb kostjast;

•

hageja õpib xxx xxxkoolis xxx erialal, mille lõpetab eeldatavalt 06.2022 (tlk 4, 147),

•

kostja tasus hagejale kuni täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.2021 elatist pooles

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras;

•

Hageja töötas vähemalt alates 2020.aasta märtsis kuni 09.2020 ja 05.2021 kuni

08.2021 KKK restoranid OÜ-s ja alates 18.06.2021 YYYs OÜ-s.

Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on hageja igakuised eluks vajalikud kulutused, kas

hageja suudab ennast ise üleval pidada ja kas seeläbi rikub kostja oma ülalpidamiskohustust.

14. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejale elatise maksmise alates xx.xx.2021, s.o

alates ajast kui hageja sai täisealiseks. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna alates xx.xx.2021 ei ole kostja

perioodilisi makseid teinud, kuid hageja jätkas õpinguid xxx xxxkoolis ning hageja nõuab

elatist alates xx.xx.2021, võib kostja olla oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Hagi

rahuldamiseks tuleb aga esmalt tuvastada hageja abivajadus, st tema vajadused ja tema

võimalused end ise üleval pidada. Alles seejärel võtab kohus seisukoha, kas ja kui palju peaks

kostja hagejale ülalpidamist maksma.

15. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101

lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99,

mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei

ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus

isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma

eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15 p 10).

16. Hagiavalduse järgi on hageja kulud kuus kokku 1 091,45 eurot:

Kulu nimetus

hageja kulu suurus, eurot

Eluasemekulud (üür + kommunaalkulud)

250 eurot (I kd tlk 14-24, 149-151)

Transport (kütus, elektrilise tõukeratta laenutus,

taksoteenus)

15 eurot (I kd tlk 25 ja 25 pöördel)

Taskuraha ja meelelahutus

195 eurot

Sidevahendid (mobiilipakett, Netflix, Spotify)

20,98 eurot (I kd tlk 26-29)

Haridus (õppetööks vajalikud vahendid

93,77 eurot

hügieenitooted

13 eurot (esmavajaduse rahuldamine, viide RAKE

uuringule I kd tlk 36-97)

kodune majapidamine

12 eurot (esmavajaduse rahuldamine, viide RAKE

uuringule I kd tlk 36-97)

riided

76,70 eurot (I kd tlk 25 ja 25 pöördel)

toit

415 eurot (esmavajaduse rahuldamine)

Kokku:

1 091,45 eurot

Lk 7 (11)

17. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja põhjendatud igakuiste kulutuste suurust iga

kululiigi lõikes eraldi. Riigikohus leidis 19.10.2015 määruses ts.asjas 3-2-1-119-15 (p 10), et

ei nõustu maakohtu seisukohaga, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära saab

kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes, ega

järeldusega, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi

kohtumenetluses tõendama. Seega tuleb eeltoodud seisukohast tulenevalt täisealiseks saanud

isikul oma nõuet tõendada. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohast teha järeldus, et

tõendada ei ole vaja absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste

olemasolu, mis erinevad oluliselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud ja üldtuntud kulutustest.

Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või

hügieenitarvete kulu või riiete ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide

kogumist pika aja vältel, kuivõrd hooajarõivaid ja -jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid

tavapäraselt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse

rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid aasta lõikes

kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka

üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid, toitu, hügieenitarbeid ning aegajalt

käivad juuksuri ja haigestuvad jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride

osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste, s.o antud juhul eluasemekulu,

sidekulude jt kandmist.

Eluasemekulud

Hagiavalduse lisadena 1 – 5 on esitanud hageja üürilepingu ja kommunaalkulude arved (I kd

tlk 14 – 5). Üürilepingust nähtub, et see on sõlmitud hageja ema elukaaslase M ja OÜ SSS, keda

esindab M. R. vahel ning igakuiseks üürisummaks on 1 400 eurot. Kommunaalkulusid

tõendavad arved on esitatud M. R. nimele. Kohus ei nõustu kostjaga, et ei ole aru saadav,

kuidas üürileping ja kommunaalkulud on seotud hagejaga. Kuna M on hageja ema elukaaslane

ning see asjaolu on teada ka kostjale, siis puudub kohtul alus kahelda, et hageja ei elanud koos

oma emaga samal aadressil, mida üüris hageja ema elukaaslane. Mõistlik ei oleks oodata, et

üürileping oleks ilmtingimata sõlmitud kas hageja enda või hageja ema poolt. Seda, et

kommunaalkulude arved on esitatud M. R. nimele, sest viimane on üürileandja esindajaks ning

kinnisasja üürimisel ei sõlmi üürija uusi liitumislepinguid. Kohus küll nõustub, et

kommunaalkulud on kuuti erinevad, on kommunaalkulusid tõendatud 2021. aasta märtsi kuu

eest tarbitud teenuste eest. Kohus nõustub kostjaga, et kommunaalkulusid ei saa hinnata

üksnes ühe kuu arvete pinnalt. Samas leiab kohus, et kuna aastas on külmemaid kuid, kus

kommunaalkulud eelkõige küttekulude, sh elekter ja/või gaas, näol on kõrgemad kui märtsis,

kuid on ka soojemaid kuid kui märts, kus kommunaalkulud on jällegi väiksemad, siis

arvestades eeltoodut võib aasta keskmine kommunaalkulude suurus vastata märtsikuu arvel

kajastatud kommunaalkulude suurusele. Hageja on seejuures arvestanud, et kommunaalkulud

võivad kõikuda, mistõttu on pidanud mõistlikuks eluasemekuluks kokku 250 eurot.

Hageja on esitanud 17.10.2021 eluruumi üürilepingu (I kd tlk 149-151), millest nähtub, et

hageja on võtnud alates 21.08.2021 kuni 31.07.2022 üürile korteri asukohaga xxx xx-xx,

Tallinn. Koos hagejaga asub korteris elama K. J. ja R. R. Lepingu järgi kohustub hageja tasuma

igakuiselt üüri summas 450 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. See tähendab, et

hageja osalus üüritasus on 150 eurot (450/3), millele lisanduvad kommunaalkulud. Hageja ei

ole eraldi välja toonud, kui suured on kommunaalkulud.

Hageja pangakonto väljavõttest (II kd tlk 12-14) nähtub, et kaasüüriline R. R. on teinud

hagejale järgmised ülekanded - 21.09.2021 300 eurot (II kd tlk 12pöördel), 19.10.2021 200

eurot (II kd tlk 13pöördel), 19.11.2021 203 eurot (II kd tlk 14), 21.12.2021 on K. J. teinud

ülekande summas 215 eurot kaasüürilise R. R. eest (II kd tlk 14).

Lk 8 (11)

Kaasüüriline K. J. on hagejale tasunud – 21.08.2021 900 eurot (II kd tlk 12), 19.10.2021 175

eurot (II kd tlk 13pöördel), 19.11.2021 199,90 eurot (II kd tlk 14), 20.12.2021 199,99 eurot (II

kd tlk 14).

Hageja ise on teostanud üürileandjale järgmised ülekanded – 21.09.2021 498,28 eurot üüri ja

kommunaalkulude eest (II kd tlk 13), 19.10.2021 588,94 eurot üüri ja kommunaalkulude eest

(II kd tlk 13pöördel), 20.11.2021 610,55 eurot üüri ja kommunaalkulude eest (II kd tlk 14) ja

21.12.2021 630,24 eurot üüri ja kommunaalkulude eest (II kd tlk 14pöördel). Seega võttes

arvesse, kui palju on hageja tasunud üürileandjale üüri ja kommunaalkulude eest ning kui

suures ulatuses on maksnud hageja kaasüürnikud, on hageja eluasemekulud olnud

septembris 198,28 eurot (498,28-300), oktoobris 213,94 eurot (588,94-200-175), novembris

207,65 eurot (610,55-203-199,90) ja detsembris 215,25 eurot (630,24-215-199,99).

See tähendab, et nelja (4) kuu (september, oktoober, november, detsember) keskmine hageja

eluaseme kulu on kokku 208,78 eurot (198,28+213,94+207,65+215,25/4). Eeldada saab, et

ka järgnevate talvekuude üüri ja kommunaalkulude suurus on detsembrikuus tasumisele

kuulunud summaga enamvähem sama. Kuigi hageja asus omaette elama alates 2021.aasta

augustist ja enne seda elas ta koos ema ning tema elukaaslase ning nende ühiste lastega, peab

kohus arvestades Riigikohtu poolt ts.asjas 3-2-1-169-13 antud juhideid, hageja mõistlikeks

eluasemekuludeks 208,78 eurot.

Toidukulud

Hageja on välja toonud, et tema toidukulud kuus on 415 eurot, millest umbkaudu 115 euro

ulatuses teeb hageja ise kulutusi toidule ning 300 euro ulatuses katab hageja ema hageja

toiduvajadused. Enda kulutusi toidule tõendas hageja pangakonto väljavõttega. Kostja on

sellele vastu vaielnud, leides (I kd tlk 115 p 29), et esitatud Exceli tabel ei ole tõendina

käsitletav ning kuluartikleid vaadates nähtub, et tegemist on lihtsalt ebavajalike kuludega.

Hageja käib väljas söömas või tellib toitu koju. Kuna hageja ei ela üksinda, siis ei ole võimalik

teada, kas ja kes kui palju nendes söögikordades osaleb. Samuti ei ole kostja arvates usutav, et

lisaks hageja enda kulutustele toidule kulutab hageja ema igakuiselt hageja toitmisele 300

eurot kuus. Muu hulgas leidis kostja, et ilmselgelt „shoppamine“ ja „hängimine“ kaubanduses

ei ole vajalik kulu ning kuidagi ei saa lugeda elatise summa määramisel vajalikuks kuluks

kellelegi kütuse ostmist, laenu andmist, tagasi maksmist, toidu ostmist, sularaha väljavõtmist

ning alkoholi ostmist (aprillis nii Tallinnas Tulika tn Araxesest kui ka Viimsi City Alkost).

Kohus nõustub selles osas kostjaga, et alkoholi ostmine ja ka järjepidev välja söömine või

valmistoidu tellimine ei ole kulu, mis on hagejale eluks esmavajalik. Pigem kohtu hinnangul

tegemist elustiili valikuga, mida ei peaks kostja hüvitama. Samas on üldteada, et inimene vajab

toitu ning põhjendatud on ka see, et noored aegajalt siiski söövad väljas. Kohus peab

põhjendatuks arvestada hageja toidurahaks kuus 200 eurot arvestades sellega, et hageja elas

kuni 2021.aasta augustini ühises peres koos veel lisaks hagejaga viie (5) inimesega, kes sõid

ilmselt ühes leibkonnas. Kuigi kohtule ei ole teada, kas hageja ja kaasüürilised toituvad ühiselt

või hoiavad oma toidukulusid lahus, võib hageja elukutse valikut arvestades eeldada, et hageja

suudab ka ise valmistada süüa ega pea ilmtingimata väljas sööma, mis on kallim kui ise süüa

tehes. Kohus on seda kõike mõistlike toidukulude määratlemisel arvesse võtnud.

Hügieenitarbed

Hageja hügieenitoodete kulu kuus on 13 eurot. Kostja hügieenikulu vaidlustanud ei ole, kuid

on leidnud, et RAKE uuring ei ole tõend tsiviilkohtumenetluse mõttes. Kohus asub

seisukohale, et üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris, vajavad aegajalt ka

kosmeetikatooteid, mistõttu hügieenikulu 13 eurot kuus on mõistlikus ja põhjendatud

suuruses.

Majapidamiskulud

Lk 9 (11)

Hageja on välja toonud, et hageja koduse majapidamiskulu suuruseks on 12 eurot. Kostja seda

vaidlustanud ei ole, kuid on samuti viidanud RAKE uuringule tuginemist põhjendamatuks.

Kohtu hinnangul on üldteada, et inimesed peavad pesema oma pesu, koristama tuba, pesema

nõusid jne, mistõttu on majapidamiskulud 12 eurot kuus mõistlikud ja põhjendatud.

Riiete ja jalanõude kulu

Hageja kulud riietele ja jalanõudele on 76,70 eurot. Kostja nimetatud kulu vaidlustanud ei ole.

Transport

Hageja transpordikulud kuus on 15 eurot, mis on enamjaolt kulutused kütusele, elektrilise

tõukeratta laenutusele ja taksoteenuse kasutusele. Kostja on antud kulule vastu vaielnud ning

leidnud, et kui täiskasvanu sõidab taksoga, laenutab tõukeratast või ostab sõbrale kütust, ei

ole tegemist vajalike kuludega. Kohus nõustub kostjaga, et hageja transpordikulude sisu

arvestades ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja transpordikulusid kuludeks

arvestada, sest hageja transpordivalikuid ei pea kostja hagejale makstava elatise kaudu kinni

maksma. Hageja elas kuni 2021.aasta augustini Viimsis, kuhu liigub Tallinna linna

ühistransport, mis on tasuta. Alates 2021. aasta augustist elab hageja kesklinnas, mistõttu on

hagejal võimalik liikuda mh kooli kas ühistranspordiga või jalgsi, mistõttu kohus ei pea hageja

transpordikulu põhjendatud ega vajalikuks kuluks.

Taskuraha/meelelahutus

Hageja taskuraha ja meelelahutuskulud on kuus 195 eurot. Hageja on kirjeldanud antud

kululiiki sellega, et see hõlmab endast isiklikke kulusid nagu näiteks sünnipäevakingitused.

Kostja on pidanud sellises ulatuses taskuraha/meelalahutuskulu põhjendamatuks. Kohtu

hinnangul ei ole tegemist igapäevaseks toimetulekuks vajaliku kulutusega, mida kostja peaks

elatisena täiskasvanud lapsele elatisena hüvitama. Seetõttu leiab kohus, et tegemist ei ole

põhjendatud ega vajaliku kuluga.

Sidekulud

Hageja sidekulud on 20,98 eurot kuus, mille moodustavad kulud Netflixi ja Spotify teenuse

kasutamisele ja mobiilipaketile. Kostja on hageja sidekulud vaidlustanud, leides, et

sidekulusid tõendav Elisa Teleteenused AS arve on M nimel, arvel märgitud aadressi seos

üürilepingus märgitud aadress ei ole seostatav ning aru ei ole saada, kuidas see tõendab

hageja vajalikke ja põhjendatud sidekulusid. Samuti leidis kostja, et arve on esitatud vaid

2021.aasta märtsi eest ega kajasta igakuist kulu ning ei ole aru saada, millises ulatuses

tarbivad teenust ülejäänud pereliikmed.

Hagiavalduse lisana 7 (I kd tlk 26-29) nähtub, et arve nr A-39209717 on esitatud summas

29,98 eurot teenusekirjeldusega „xxx, xxx, xxx VALD Elisa elamus üle õhu: TV + praktiline

koduinternet märts 2021 TV nutiseadmes ja arvutis märts 2021 Hübriidboks (DVB-T) rent

märts 2021 Modemi (WI-FI, 4G) rent märts 2021 SIM kaart märts 2021“. Esitatud arvest

nähtub, et kuigi arve on saadetud xxx xx-xx, xxx küla, nähtub tellitud teenuse kirjeldusest, et

arvel kirjeldatud teenust osutatakse xxx xx, xxx, xxx vald. Kuna väidetavalt hageja nimetatud

aadressil ei elanud, vaid xxx xx-xx, xxx küla, ei ole kohtu hinnangul esitatud kulu summas

29,98 eurot seostatav hagejaga.

Lisana 7 on esitatud ka Tele2 arve nr 15111122606 summas 45,86 eurot. Nimetatud arvele on

lisatud arve väljavõte erinevate telefoninumbritega seotud pakettide kohta. 18.10.2021

istungil selgitas hageja, et hageja telefoninumber on lõpuga xxxx (I kd tlk 152pöördel). Tele2

arve lisas on kajastatud telefoni nr xxxxxxxx kohta, et antud numbril on „Piiramatu Vabadus“

pakett, mille kuumaks on 9,36 eurot ja 0,45 eurot, millele lisandus kõne Venemaale summas

1,14 eurot. Kokku oli selle telefoni numbriga seotud tasu 10,95 eurot. Mobiilpaketile

lisanduvat Spotify ja Netflixi kulu. Kohus ei pea vajalikuks ja põhjendatud kuluks kulusid

Spotifyle ja Netflixile, sest need ei ole hagejale eluks hädavajalikud. Kohus ei nõustu kostjaga,

Lk 10 (11)

et esitatud tõendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada hageja põhjendatud ja vajalikke kulusid

sideteenusele, sest esitatud on üksnes ühe (1) kuu arve, sest reeglina paketimaksumus on

igakuiselt sama. Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et arve on esitatud Mle, sest

reeglina on sideteenuste leping sõlmitud ühe pereliikme poolt, kellele arve esitatakse.

Tuginedes eeltoodule peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud hageja sidekuluks 9,81 eurot,

mis vastab hageja telefonipaketi maksumusele ning mis tõenäoliselt jäi samaks ka pärast

omaette kolimist.

Hariduskulu

Hageja kooliga seotud kulud on kuus 93,77 eurot, mis on seotud vajalike õppevahendite

soetamisega 43,77 eurot ning kord aastas tuleb hagejal osta endale xxxriided

kogumaksumusega 600 eurot. Kostja hageja hariduskulusid vaidlustanud ei ole.

18. Tuginedes eeltoodule on hageja tõendanud vajalikud kulud kokku 614,06 eurot

(toidukulu 200 eurot + eluasemekulu 208,78 eurot + hügieenikulu 13 eurot + riiete/jalatsite

kulu 76,70 eurot + majapidamiskulu 12 eurot, hariduskulu 93,77 eurot, sidekulu 9,81 eurot).

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna hageja käis samas õppeasutuses juba enne

täisealiseks saamist ning siis olid tema ülalpidamiskulud suuruses, mis vastasid Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud alampalga alammäärale, s.o 2020. ja 2021.aastal 584 eurot, ei ole

usutav, et pärast täisealiseks saamist oleksid hageja vajadused praktiliselt kahekordistunud.

19. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole aga samastatav hageja

abivajadusega. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise

eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib

endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara

enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist.

Xxx xxxkool vastuses kohtule päringule märgib, et hageja õpib xxx xxxkooli xxx erialal 3-

aastasel õppel (I kd tlk 189). Kooli poolt esitatud tunniplaanist nähtub, et hageja oli

2020/2021 õppeaastal praktikal 29.03 kuni 09.04.2021 ning õppetöö toimus 12.04.2021

15.06.2021. Õppeaastal 2021/2022 oli hageja praktikal 30.08.2021 kuni 24.09.2021 ja

õppetöö algas 27.09.2021 kuni 17.12.2021 ja jätkus alates 03.01.2022 (I kd tlk 190 -

204pöördel). Tunniplaani kohaselt algas esimene tund 08:15 ja viimane tund lõppes 16:25.

Päeviti oli tundide arv erinev, mistõttu võis koolipäev lõppeda ka varem kui 16:25. Hageja oli

distantsõppel 12.04.2021 kuni 19.05.2021 ja 07.10.2021 kuni 15.10.2021 (I kd tlk

206pöördel). Distantsõpe tähendab xxx xxxkoolis seda, et see toimub tunniplaani alusel ja ajal

ning õpilasel on kohustus distantsilt kogu õppetöö kaasa teha sünkroonis (I kd tlk 189).

Tuginedes eeltoodule omandas seega lisaks xxx erialale vastavatele erialaainetele

tavapäraseid gümnaasiumiastmes omandatavaid õppeaineid nagu eesti keel, kirjandus,

keemia, ajalugu jne. Kooli esitatud tõendist nähtub, et hagejal on puudumisi nii koolipäeva

esimeses kui ka teises pooles (I kd tlk 206).

Kohus leiab, et õppekoormus gümnaasiumis ei võimalda üldjuhil käia õhtuti osalise

koormusega tööl, kuna õppetöö kestab hilise pärastlõunani ning õppetööle koolis järgneb veel

koduste ülesannete lahendamine ning põhjendatud ei ole ka töötada nädalavahetustel, kuna

õppetöö on käsitletav tööna ja ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas

vähemalt kahel päeval, on käesolevalt leidnud tõendamist, et hageja töötab ja omab

sissetulekut.

Hageja on esitanud asja materjalide juurde 18.06.2021 sõlmitud käsunduslepingu (I kd tlk

140 - 145), mille kohaselt on hageja tööaeg arvestuslikult maksimaalselt 40 tundi nädalas

tunnitasuga 5,40 eurot brutos. Kuigi leping kannab pealkirja käsundusleping, on selles kokku

lepitud hageja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas, vastab see oma sisult

Lk 11 (11)

töölepingule. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (II kd tlk 2 – 14 pöördel) ja Maksu- ja

Tolliameti vastusest nähtub, et hagejale on makstud perioodil 04.2020 kuni 01.2022 töötasu

(bruto) 2020 aastal KKK restoranid OÜ poolt 130,37 eurot aprillis. 114,17 eurot juunis, 288

eurot juulis, 622,28 eurot augustis, 459,58 eurot septembris, 55,80 eurot novembris ja 36,20

eurot detsembris. 2021.aastal on sama tööandja poolt makstud töötasu 906,90 eurot juunis,

540,20 eurot juulis, 753,75 eurot augustis. 2020.aastal on hageja saanud töötasu YYY OÜ-st

256,50 eurot juulis, 639,90 eurot augustis, 1 028,70 eurot septembris, 1 044,90 eurot

oktoobris, 1 049,40 eurot novembris ja 850,20 eurot detsembris (II kd tlk 30). Seega on

hageja töötanud ka õppetöö ajal praktiliselt täiskoormusega (septembris 193,5 tundi

(1 044,90/5,4), oktoobris 194,3 tundi (1 049,50/5,4) ja novembris 157,4 tundi (850,20/5,4),

mis näitab, et hageja suudab ise endale sissetulekut hankida ka õppetöö kõrvalt. Kuna hageja

esitatud leping vastab oma sisult töölepingule ja on sõlmitud määramata tähtajaks ning

lähtudes hageja töötamise ulatust ka õpingute ajal, ei ole alust arvata, et hageja ei saa

septembrist kuni detsembrini teenitud töötasuga samaväärset palka ka edaspidi. Võttes

arvesse eeltoodut, hangib hageja eluks vajalikud vahendid ise, kattes oma eluks vajalikud

kulud saadavate rahaliste vahendite arvelt, mistõttu ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt

ülalpidamist.

20. Kokkuvõtvalt, kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks tekkinud õigus nõuda

ülalpidamist, ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus

või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse (TsMS § 173 lg

1 esimene lause). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg

1). TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuigi kohus jätab hageja

elatise nõude rahuldamata, on käesolevalt hageja siiski veel kooliõpilane ning hoolimata

sellest, et ta suudab ise endale ülalpidamist teenida, oleks kostja menetluskulude hageja

kanda jätmine ja hagejalt väljamõistmine hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik, sest selle

tagajärjel võib hagejal tekkida raskusi katta oma eluks vajalikud kulud saadavate rahaliste

vahendite arvelt.

Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus poolte

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik