2-21-115957/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-21-115957

Tsiviilasi

A.A., B.B. ja C.C. hagi S.P. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

S.P. apellatsioonkaebuse hind iga hageja vastu 765

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

S.P.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina

Mölder

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

3. C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate (hagejate) seaduslik esindaja A.P.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.P. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 7. detsembri 2021. a

otsus

osaliselt

alates

1. jaanuarist

2022

väljamõistetud elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada A.A., B.B. ja C.C. hagi S.P. vastu elatise

alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt.

Mõista S.P.lt igakuine elatis perioodil 1. jaanuarist

2022 – 31. märtsini 2022 välja järgmiselt: A.A.le

153 eurot 58 senti, B.B.le 153 eurot 58 senti, C.C.le

117 eurot 6 senti, s.o kokku 424 eurot 22 senti.

Mõista S.P.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks välja

igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuni A.A.,

B.B. ja C.C. täisealiseks saamiseni muutuva

summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise

elatise

baassumma

on

200 eurot,

mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist

loetakse

järgmisel

aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil.

S.P. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

C.C.le makstav elatis vähendatakse 15% võrra

võrreldes A.A.le makstava elatise summaga.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse

jooksul A.P. pangakontole tasutud elatisemakseid.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista S.P.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks välja

igakuine elatis alates 1. septembrist 2021 kuni 31.

detsembrini 2021 igaühele 185 eurot, s.o kõigile

kolmele lapsele kokku 555 eurot.

4.3. Mõista S.P.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks välja

igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 järgmiselt: A.A.le 153 eurot 58 senti,

B.B.le 153 eurot 58 senti, C.C.le 117 eurot 6 senti,

s.o kokku 424 eurot 22 senti.

4.4. Mõista S.P.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks välja

igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuni A.A.,

B.B. ja C.C. täisealiseks saamiseni muutuva

summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuine

elatis

on

baassumma

eurot,

mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist

loetakse

järgmisel

aastal

baassummaks

eelmisel

aastal

indekseerimise

tulemusel

saadud

baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.

S.P. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

C.C.le makstav elatis vähendatakse 15% võrra

võrreldes A.A.le makstava elatise summaga.

Alates 1. aprillist 2022 on A.A. elatise suuruseks

165 eurot 78 senti kuus, B.B. elatise suuruseks 165

eurot 78 senti kuus, C.C. elatise suuruseks 127

eurot 43 senti kuus, s.o kokku 458 eurot 99 senti.

4.5. Jätta hagi tagasiulatuva elatise nõude osas

perioodi 1. märts 2021. a – 31. august 2021. a eest

rahuldamata.

4.6.

Kohtuotsuse

täitmisel

tuleb

arvestada

kohtumenetluse kestel tasutud makseid.

4.7.

Igakuised

elatisemaksed

kanda

A.P.

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

selgtusse

märkida „elatis“.

4.8. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi

kanda.

5. Jätta

S.P.

apellatsioonkaebusele

lisatud

elatisekalkulaatori väljavõte, 29. märtsi 2022. a

menetlusdokumendile lisatud elatisekalkulaatori

väljavõte ja 5. märtsi 2022. a, 7. märtsi 2022. a, 24.

veebruari 2022. a maksekorraldused, samuti A.A.,

B.B. ja C.C. 28. märtsil 2022 esitatud kuvatõmmise

S.P. võrguväljaande Facebook kontolt, tõenditena

vastu võtmata.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I), B.B. (hageja II) ja C.C. (hageja III) esitasid 30. mail 2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.P.lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Seoses kostja

vastuväitega andis Pärnu Maakohus asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses Viru

Maakohtule.

2. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja igakuine elatis 250 eurot hageja kohta, s.o kolmele

hagejale kokku 750 eurot, alates 1. septembrist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning

elatise võlgnevus 3910 eurot perioodi märts 2021. a kuni 31. august 2021. a eest. Võlgnevuse

arvestuses on võetud arvesse kostja poolt tasutud 590 eurot (9. mail 2021. a 90 eurot, 1. juulil

2021. a 90 eurot, 1. juulil 2021. a 300 eurot ja 5. augustil 2021. a 200 eurot).

Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejate ema ja kostja abielu sõlmiti 2008.

aastal ja lahutati 15. veebruaril 2017. Hagejad elavad alates märtsist 2021. a koos emaga

kostjast eraldi.

Hagejate ema on kostjale korduvalt elatise maksmise kohustust meelde tuletanud ning püüdnud

saavutada kokkulepet. Kostja on ainuisikuliselt otsustanud, et hagejatele piisab elatisest 300

eurot kuus, mis on vaid veidi rohkem kui ühe lapse miinimumelatisraha.

Hagejate ema sissetulek on töötasu 750 eurot ja peretoetused 539 eurot, kokku 1289 eurot, talle

kuulub sõiduauto Mercedez Benz C180 Kompressor, reg. nr XXXXXXX, ehitusaasta 2006.

Kostja väide, et augustis viibis hageja I tema juures, ei vasta tegelikkusele. Hagejate ema

töötamise ajal viibivad hagejad kord ühe, kord teise vanaema juures, noorim hageja käib

lasteaias. Kostja töötab Soomes ning viibib Eestis maksimaalselt 10 päeva kuus, millest

omakorda kõige rohkem kolm päeva veedab hagejatega. Viimasel ajal keeldub hageja III üldse

kostjaga kohtumast. Kostja ühine reis hagejatega on kvaliteetaeg, mida ei saa elatisest maha

arvata. Kostja on esitanud võõrkeelsed ostutšekid, millest pole võimalik aru saada, mida on

ostetud. Lisaks jääb selgusetuks, mida soovib kostja tõendada hageja I poksiklubi lepinguga.

Kostja on jätnud esitamata kohtu nõutud andmed oma varandusliku seisundi kohta.

Kostja võttis hoolduslehe hagejate ema teadmata. Tegelikult kostja lapsega hoolduslehel ei

viibinud. Haige lapsega oli hagejate ema poolne vanaema. Hageja II sai vigastuse

(jalaluumurru) kostja hooletuse tõttu, sest kostja jättis väikese lapse batuudile järelevalveta.

Hageja III tõi hageja II koju ning koos emaga mindi EMO-sse. Hageja II ei saanud kuu aega

käia ja hagejate ema käis temaga arstil.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on nõus tasuma igale hagejale 100 eurot elatist kuus, s.o

kolmele hagejale kokku 300 eurot.

Kostja on hagejaid toetanud ja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on panustanud hagejate

ülalpidamisse sellega, et hagejad on igakuiselt viibinud vähemalt 10 päeva kostjaga, kostja on

ostnud hagejatele riideid, mänguasju. Hageja I käib poksitreeningus, kostja tasub trenni eest

igakuiselt 20 eurot, samuti ostab trennivarustust. Kostja on ostnud hagejale III kõrvaklapid ja

tahvelarvuti. Kostja on tasunud hagejate jalgratta remondi eest. Lisaks on kostja tasunud iga

kuu elatist kolmele hagejale kokku 300 eurot (100 eurot ühele hagejale) ja kandnud hagejale I

koolitarvete ostmiseks vajaliku raha. Mais käis kostja hagejaga I ja hagejaga III 10-päevasel

reisil Türgis. Puhkusereisi ajal olid mõlemad hagejad kostja täielikul ülalpidamisel. Hagejate

emal ei olnud siis kummagi lapsega seotud kulutusi. Lisaks on hageja I olnud kostja täielikul

ülalpidamisel alates aprillist 2021 kuni kostja Soome tööle minekuni augustis 2021.

Elatise nõue on põhjendamatult esitatud alates märtsist 2021. a, kuna hagejad elasid kostjaga

kuni maikuuni 2021. a ning kostja kandis ülalpidamiskulu sel perioodil vahetult.

Kuna kostja on täitnud ja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on tagasiulatuva elatise

nõue alusetu ja kostja suhtes põhjendamatult koormav. Hagejate ema ei ole enne hagiavalduse

esitamist nõudeid esitanud, ei ole vaielnud vastu kostja tehtud maksete suurusele ega sellele, et

hagejad viibivad osaliselt ka kostja juures ning kostja on suuremad kulud enda kanda võtnud.

Tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse ja suuruse arvestamisel tuleb hinnata hagejate

tegelikke vajadusi ning võtta arvesse, et kostja pidas hagejaid vahetult ülal nii enne

hagiavalduse esitamist kui ka kohtumenetluse ajal.

Lisaks kostjapoolsele vahetule ülalpidamisele on ülalpidamist andnud ka kostja ema, hagejate

vanaema, ja kostja on talle sellega kaasnevad kulutused hüvitanud. Seetõttu on õigustatud ka

hagejate vanaema poolne vahetu ülalpidamine võtta arvesse kostjapoolse panusena.

Hagejate ema töötab graafiku alusel, tema pikkadel tööpäevadel ja nädalavahetustel on hagejad

kostja vahetul ülalpidamisel, hagejate eest hoolitseb sel ajal kostja ema ja kostja kannab kulud.

Elatise puhul tuleb arvestada hagejate tegelikke kulusid ning riigi poolt makstavaid toetusi.

Hagiavalduses ei ole välja toodud, kui palju iga hageja peale igakuiselt kulub (vajaduste

loetelu). Hagejate vanused on väga erinevad (13, 10 ja 3 aastat), hageja I tegeleb spordiga. Ei

ole tõenäoline, et 3-aastase poisi igakuised kulud on sama suured kui 13-aastase spordipoisi

omad. Kostja palub elatise määramisel arvestada RAKE uuringuga, mille kohaselt on keskmine

ülalpidamiskulu ühe vanema kohta kas 172 eurot (standarteelarvete keskmine) või 194 eurot

kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse

määramisel tuleb arvestada ka mastaabisäästu (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-17, p 20.2).

Kostja hinnangul on hagejate vajalikud kulud järgmised: hagejal – I 212 eurot 50 senti,

hagejal II – 214 eurot 45 senti ja hagejal III – 182 eurot 50 senti. Kuna hagejate emale laekuvad

igakuiselt peretoetused, on iga hageja vajadused kaetud 539,18/3= 179,73 euro ulatuses. Seega

on vanematele langev kohustus hagejate vajaduste katmisel järgmine: hageja I puhul 212,5 –

179,73 = 32,77 eurot, hageja II puhul 214,45 – 179,73 = 34,72 eurot, hageja III puhul 182,5 –

179,73 = 2,77 eurot. Hagejate vajadused on peretoetustega peaaegu täielikult kaetud. Kokku

peaks kostja hagejatele tasuma igakuiselt 35 eurot 13 senti. Kostja on aga tasunud 100 eurot

igale hagejale, s.o 300 eurot. Seega ei ole kostja rikkunud ei tagasiulatuvat ega jooksvat

ülalpidamiskohustust ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata või rahuldada ulatuses, et kostja

tasub alates kohtuotsuse tegemisest kõigi hagejate ülalpidamiseks kokku 35 eurot 13 senti.

Kostja tegi kompromissettepaneku sidudes elatise maksed suhtluskorraga (tl 158).

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja elatise alates 1. septembrist 2021 igale hagejale 185 eurot (kolmele

hagejale kokku 555 eurot) kuni hagejate täisealiseks saamiseni, või kuni hagejate vajaduste või

vanema varalise seisundi muutumiseni, märkides, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada

kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Maakohus jättis hagi tagasiulatuva elatise osas (s.t

1. märts 2021 – 31. august 2021) rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Hagejad on kostja lapsed (tl 23–25). PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele

põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja

alaealine laps õigustatud saama. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Elatise miinimummäär on 2021. a 292 eurot ühe lapse kohta.

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuivõrd hagejad

nõuavad elatist suuruses, mis jääb alla PKS-s sätestatud miinimummäära, ei ole hagejate

vajaduste / kulutuste tõendamine vajalik. Kui kostja tugineb väitele, et laste tegelikud vajadused

on väiksemad, kui hagis toodud, lasub selle tõendamise kohustus kostjal.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda

selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale

võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Kohustatud vanema varaline seisund võib

anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada

lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes

proportsionaalne. Arvestada tuleb ka laste vajadustega (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13). Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).

Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta

majanduslikus mõttes olukorras, kus ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kostja

ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta (sh

sissetuleku kohta). Seega iseenesest võimaldab kostja majanduslik seisund elatist tasuda hagis

nõutud määras. PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mida kohtul tuleks arvestada elatise

suuruse määramisel, käesoleval juhul ei esine.

Kuigi üldjuhul tuleb vanematel anda ülalpidamist lastele võrdsetes osades, ei ole põhjendatud

kostja seisukoht, nagu tuleks igal juhul vanemate ülalpidamiskohustus laste ees jagada

aritmeetiliselt kaheks. Laste elustandardi ja võimalused kujundab vanemate varaline seisund.

Põhjendatud ei ole arvestada mõlema vanema osa suurust väiksema võimekusega vanema

panuse järgi kui teise vanema varaline seisund võimaldab anda ülalpidamist suuremas ulatuses.

Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus nt keskmist

töötasu saavale vanemale ebaproportsionaalselt suureks, seda eriti siis, kui elatist tuleb tasuda

mitme lapse ülalpidamiseks.

Kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hagejate emale makstavaid

riiklikke peretoetusi. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega (Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905).

Kostja on osalenud ja osaleb hagejate ülalpidamises. Eeltoodut on tõendatud hagejale I tehtud

ülekannetega (tl 44, 45) ja hagejatele soetatud asjadega (tl 51, 54). Kostja käis hagejatega reisil

Türgis, seega on reisil kantud kulud (tl 46–47) vähemalt osaliselt seotud hagejatega. Reis

lastega on vanema (eriti lahus elava vanema) kvaliteetaeg. Arvestada tuleb aga, et elatise

eesmärk on esmajoones laste vajaduste rahuldamine. Hagejate ema pangakonto väljavõttelt

nähtuvad kostja poolt teostatud ülekanded perioodil juuli–september kokku 900 eurot (tl 65

pöördel, 74, 79 pöördel). Kostja väitel viibivad hagejad arvestatava aja tema juures, mil kostja

kannab hagejate ülalpidamiskulu vahetult. Kas ja kui suure osa ajast (igas kuus) viibivad

hagejad või keegi neist kostja juures, ei ole käesolevas asjas millegagi tõendatud. Kostja

esitatud töövõimetusleht ei tõenda, et laps viibis kogu selle aja isa juures.

Kostjal on parem majanduslik seisund. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostjale

1. oktoobrist 2020 – 30. septembrini 2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni

ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist tehtud väljamakseid 18 533 eurot 53 senti (sh 10

394 eurot 7 senti palgatulu, 2156 eurot 43 senti ajutise töövõimetuse hüvitis, 1680 eurot muu

tulu, 4303 eurot 3 senti kohustusliku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga (20%)), s.o

keskmiselt kuus 1544 eurot 46 senti.

Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt sai ta märtsis – juunis 2021 (kaasaarvatud) töötasu Palu

Tootmise OÜ-st, Eesti Töötukassast ja Eesti Haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitist ja

toetusi kokku 4275 eurot, lisaks Rahandusministeeriumilt Maksu- ja Tolliameti tagastatud

tulumaksu 1877 eurot 78 senti. Alates juulist 2021. a saab kostja töötasu ja päevaraha

Manrent OÜ-st 2600 eurot kuus. 2. septembril 2021 sai kostja AS-lt Pensionikeskus pensioni

väljamakse 3815 eurot 11 senti ning 28. septembril 2021 sai 1300 eurot OÜ-st Luutar. Kostja

limiidikonto lõppsaldo seisuga 9. november 2021. a oli 2437 eurot 69 senti.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXXXXX ning

korteriomand asukohaga XXXXX. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on kostja registrisse

kantud sõidukite Audi A6 Avant, reg nr XXXXXXX, ehitusaasta 2007, Ford Mustang Kupee,

reg nr XXXXXXX, ehitusaasta 2007, CFMOTO CFORCE 1000, jäiga raamiga traktori reg. nr

XXXXXXX, ehitusaasta 2020 omanikuna.

Maksu ja Tolliameti teatise kohaselt on hagejate emale 1. oktoobrist 2020 – 30. septembrini

2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete

mahaarvamist tehtud väljamakseid 13 726 eurot 70 senti (sh 9340 eurot 74 senti palgatulu, 387

eurot 14 senti ajutise töövõimetuse hüvitis, 3998 eurot 82 senti kohustusliku kogumispensioni

väljamakse enne pensioniiga (20%)), s.o keskmiselt 1143 eurot 89 senti kuus. Maanteeameti

liiklusregistrisse on hagejate ema kantud Mercedes-Benz C 180 kompressor, reg. nr

XXXXXXX, ehitusaasta 2004 omanikuna. Kinnistusraamatu andmetel hagejate emal

kinnisvara puudub. Hagejate ema pangakonto väljavõttest tulenevalt saab ta igakuiselt

peretoetust 19 eurot 18 senti ning peretoetust 520 eurot, töötasu AS-ist OG Elektra vahemikus

760–860 eurot. Hagejate ema sai AS-lt Pensionikeskus pensioni väljamakse 3611 eurot 74

senti.

Kostja leidis, et hagiavalduses toodud hagejate vajadused on ülepaisutatud ning tegelikult

oluliselt väiksemad. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja

Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt

on 3–6 aastaste laste miinimumelatise suurus 327 / 2 = 164 eurot kuus ühe vanema kohta, 7–12

aastaste laste puhul 364 / 2 = 182 eurot kuus ning 13–17 aastaste laste puhul 416 / 2 = 208 eurot

kuus. Uuringu järgi on hagejate vajaduspõhine miinimumelatis vastavalt 164, 182 ja 208 eurot

kuus ühe vanema kohta ehk kokku 554 eurot (mõlema vanema kohta 1108 eurot). Hagejate ema

on välja toonud, et hagejate vajadused on kuus 1010–1285 eurot sõltuvalt aastaajast (tl 57

pöördel). Kõrvutades hagejate ema poolt välja toodud laste vajaduste suurust ja uuringus toodud

laste vajaduspõhise miinimumelatise suurust kolme lapse kohta, on need samas suuruses,

millest tulenevalt on kostja väited laste vajaduste ülepaisutatusest alusetud. Alusetud on ka

väited nagu ei panustaks hagejate ema laste ülalpidamisse kostjaga võrdses ulatuses. Hagejate

emale laekub töötasuna igakuiselt 760–860 eurot, millest lisaks vahetule ülalpidamisele kannab

ta oma osa laste vajaduste katmisel ka rahaliselt.

Kostja poolt 19. novembri 2021 menetlusdokumendis toodud väidetavad hagejate vajadused (tl

157) on kostja hinnang, mis ei vasta tegelikele elulistele asjaoludele. Laste vedamine/liikumine

ei ole piiratud üksnes koolis/lasteaias käimisega. Laste sõidukuluna lähevad arvesse ka

meelelahutussõidud, sõidud huvialaringidesse, arstile jms. Kostja väidetud hagejate toidukulu

kokku 3 lapse peale 202 eurot 20 senti on alahinnatud. Koolilapsed söövad koolis tavaliselt

üksnes lõunat ning ülejäänud söögikorrad kodus. Laste kvaliteetseks, tervislikuks ja

täisväärtuslikuks toitmiseks on hagejate märgitud 400 eurot mõistliku suurusega. Kostja

nimetatud kulu riietele 3 lapse kohta 112 eurot 50 senti kuus on alahinnatud. Kuivõrd hagejad

on eri soost (2 poissi, 1 tüdruk), ei ole kulud riietele praegu ega tulevikus võrdsed. Lisaks ei

kanna tüdruk üldjuhul vanema venna rõivaid. Poiste vanuse vahe on 10 aastat, eelduslikult ei

kanna poisid üksteise järgi riideid, sest poisslapsed kulutavad oma riided tavaliselt läbi, teiseks

on ajavahemik 10 aastat küllalt pikk selleks, et teatud stiilis riideesemeid enam ei kanta.

Hagejate märgitud riidekulu 100–200 eurot (sõltuvalt aastaajast) on mõistlik.

Kostja on ise lastele tehtud erinevate ostude ja kulutustega tõendanud, et lastele erinevate

vajalike vahendite ja riiete tagamiseks kuuluvad suuremad summad, kui vajaduspõhine

miinimum. Peres mitme lapse tõttu võivad teatud kulud mastaabisäästu arvestades väheneda (nt

kulu toidule), kuid seda mitte iga kululiigi osas.

Maakohus arvestas elatise suuruse määramisel hagejate eeldatavaid vajadusi, uuringus toodud

laste vajaduspõhise miinimumelatise suurust, kostja ja hagejate ema töötasu suurust ja varalist

seisundit. Riikliku peretoetuse 539 eurot jättis maakohus arvestamata. Kolmelapseline pere on

suurpere, kolme alaealise lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel tekivad ettenägematud (sh

suuremad) kulud, mida ei saa arvestada vajaduspõhise miinimumi hulka (nt suve- ja

spordilaagrid, tehnika). Laste kasvades nende kulud / vajadused suurenevad. Kostja

majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist ka otsuse tegemise ajal veel kehtivas

miinimummääras, kuigi hagiavalduses seda ei nõuta. Vanem ei peaks lapse ülalpidamiseks

arvestama üksnes miinimumiga kui on võimalus panustada rohkem. Samuti arvestas maakohus

ka lastega koos elava vanema vahetut panust (nii aeg kui hool).

Igakuine elatis 185 eurot iga hageja kohta, st kolmele hagejale kokku 555 eurot, on hagejate

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja nende arengu tagamiseks piisav, seadmata seejuures

ohtu elatist maksma kohustatud isiku enda igapäevast toimetulekut. Maakohus mõistis elatise

välja alates 1. septembrist 2021. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tehtud

elatise makseid. Septembris on kostja tasunud elatist 300 eurot.

Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et enne

hagi esitamist oleks kostjalt nõutud elatise tasumist miinimummääras. Elatise tagasiulatuvalt

väljamõistmine kahjustaks ebamõistlikult kostja majanduslikku seisundit, arvestades, et kostja

on elatisemakseid tasunud regulaarselt alates 1. juulist (on tasunud ka märtsis nt 600 eurot) ja

osalenud hagejate ülalpidamises (ostnud erinevaid asju, sh tahvelarvuti, kõrvalklapid, reisi,

andnud taskuraha). Ei ole ka tõendatud, et hagejate vajadused olid katmata või kaetud

ebapiisavalt ja sellega oleks kahjustatud nende huve. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine

ohustaks ka jooksva elatise tasumist.

Maakohus jättis kostja poolt esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise kompromissiettepaneku

tähelepanuta, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas lahendatakse hagis esitatud elatise nõuet.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista iga hageja kasuks

igakuine elatis 100 eurot ning jätta menetluskulud hagejate kanda.

Kuigi lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada,

ei tähenda see, et lapse igakuiseid vajadusi ei peaks hagis nimetama. Seega pidanuks hagejate

ema esitama hagejate kulude loetelu. Tõendamine ei olnud vajalik. Hagejate vajadusi ei ole

hagejate ema poolt esitatud viisil võimalik hinnata. Hagejate ema ei esitanud vaid hagejate

vajaduste loetelu vaid on koondanud nõudesse kogu pere vajadused.

Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et puuduvad PKS § 102 lg 2 alused, mis annaks

võimaluse mõista välja miinimummäärast väiksemat elatist. Mõjuvate põhjuste loetelu on

seaduseandja jätnud lahtiseks. Riigikohus on mõjuvaks põhjuseks pidanud lapse miinimumist

väiksemaid vajadusi, näiteks mastaabisäästu tõttu ning olukorda, kui lapsevanem katab

kulutused muul viisil: vahetu ülalpidamise kaudu lapsega suhtlemisel, tekkivate kulude jooksva

katmise teel ja lapsetoetustega. Kõik loetletud asjaolud esinevad käesolevas elatisasjas ja kostja

on need oma vastustes esile toonudja ka tõendanud.

Hagejate miinimumist väiksemad vajadused on tõendatud ja seega on peretoetuste arvestamine

asjakohane. Maksimaalne õiglane elatis on 100 eurot igale hagejale kuus. Hagejate igakuised

kulud ei ületa 215 eurot (arvestades peretoetusi 179 eurot 73 senti iga hageja kohta, kummagi

vanema osa 35 eurot) ja elatise nõude esitamine ei ole olnud põhjendatud, sest kostja on oma

osa isegi suuremas määras (100 eurot igale hagejale) korrektselt tasunud.

Maakohus ei ole arvestanud, et hagejad viibivad igakuiselt 10 päeva (kogu kostja Eestis oldud

aja) kostjaga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Vaid kohtumenetluse ajal, ilmselge sooviga

võimalikult suurt elatist saada, on hagejate kostja juures viibimised olnud hagejate ema poolt

takistatud ja seetõttu väiksemas mahus.

Miinimumelatis ei täida oma eesmärki. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole

praegu sobiv vahend elatise määramiseks ning ei arvesta vanemate võimalusi elatist maksta.

Perekonnaseaduse muudatus muudab osaliselt ümber elatise regulatsiooni ja elatise

märkimisväärselt väiksemaks. Kasutades Justiitsministeeriumi veebilehel asuvat elatise

kalkulaatorit on elatis menetluses esile toodud asjaoludel kõigile hagejatele kokku 199 eurot 81

senti, s.o hageja I elatis on 87 eurot 16 senti, hageja II elatis on 47 eurot 81 senti ja hageja III

elatis on 64 eurot 84 senti. Kostja kompromissettepaneku järgi on ta nõus maksma elatist 100

eurot kuus igale hagejale.

Praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et ühegi hageja igakuised kulud ei ületa 200 eurot.

Kostja on seni korrektselt tasunud kokkulepitud ja vanemate poolt aktsepteeritud 100 eurost

elatist. Kostja rahaline seis ja kohustused ei võimalda tasuda elatist 185 eurot ja anda hagejatele

ülalpidamist ka vahetult, ilma et muutuks võimatuks kostja igapäevane toimetulek.

Ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad vanemad. Seega, kui lahuselav vanem maksab

elatist 185 eurot kuus, siis sellest tulenevalt on lapse igakuine ülalpidamine mõlema

lapsevanema poolt kokku 372 eurot, millele lisandub veel peretoetus 179 eurot 83 senti lapse

kohta. Kokku peaks olema igal hagejal igakuiselt vajadusi 551 euro 83 sendi ulatuses. Selline

kulu pole usutav ega kõiki asjaolusid arvestades võimalik.

Kostja

esitas

ringkonnakohtule

uusi

tõendeid,

s.o

koos

apellatsioonkaebusega

elatisekalkulaatori väljavõtte ning 29. märtsil 2022 maksekorraldused hagejale I ja hagejale III

teostatud maksete ja hagejatega seotud teenuste tasumise kohta.

6. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ning puudub alus selle muutmiseks.

Kompromissi sõlmimine kostja poolt pakutud summas ei ole võimalik.

Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses ebaõigeid andmeid ning viinud kohut eksitusse. Kostja

väide, et hagejad veedavad temaga kuus vähemalt 10 päeva, ei vasta tõele. Septembris 2021

viibis hageja II kostja juures vaid 3 päeva, ülejäänud hagejad kostjaga ei kohtunud. Detsembris

2021 soovis hageja I minna kostja juurde, kuid kostja ütles, et maksab elatist ja tema ei hakka

hagejale süüa ostma, seda peab tegema hagejate ema. Hageja I ei läinudki isa juurde. Viimati

kohtus kostja hagejaga I ja hagejaga III jaanuaris 2022, kui ta käis külas, kohtumine kestis kaks

tundi. Apellatsioonkaebuses esitatud elatiskalkulaatori arvutusse on sisestatud ebaõiged

andmed ning seetõttu on arvutus ebaõige. Hagejad ei viibi kostja juures 10 päeva. 28. märtsil

2022 esitatud dokumendis kinnitasid hagejad, et viimati käisid hagejad kostjaga Narva-Jõesuu

veepargis, hageja I oli kostja juures nädala, teised hagejad olid hagejate emaga.

Kostja ei ole väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta majanduslikus

mõttes olukorras, kus ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Kostja ei ole

vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. Kostja ostis

endale ATV ja avalikustas sellekohase info oma võrguväljaande Facebook lehel, mille kohta

esitasid hagejad ringkonnakohtule tõendi.

Kuigi üldjuhul tuleb vanematel anda ülalpidamist lastele võrdsetes osades, ei ole põhjendatud

kostja seisukoht nagu igal võimalikul juhul tuleks vanemate ülalpidamiskohustus laste ees

jagada aritmeetiliselt kaheks. Laste elustandardi ja võimalused kujundab vanemate varaline

seisund. Vanemate majanduslik seisund on erinev.

Riiklike peretoetuste maksmine ei vabasta vanemaid automaatselt ülalpidamise andmisest

riiklike toetuste ulatuses.

Kohus mõistis välja elatise kolmele hagejale 555 eurot, s.o igale hagejale 185 eurot kuus, mis

on vähem, kui uue seadusemuudatuse alusel arvutatav miinimumsumma ühele lapsele (213

eurot 44 senti).

Maakohus tegi asjas otsuse 7. detsembril 2021, mil kehtis miinimumelatis ühele lapsele 292

eurot. Uus elatise seaduse maksmise muudatus jõustus 1. jaanuaril 2022. Kui elatis on juba

kohtu poolt välja mõistetud või notariaalses kokkuleppes fikseeritud, siis need summad ei

muutu. Rakendussäte ei kohaldu ka olukordadele, kus elatise summa on küll seotud töötasu

alammääraga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50%. Kui laps või üks vanematest selle

summaga ei nõustu, siis on võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus lähtub mitte üksnes kalkulaatori tulemusest,

vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud

elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

elatise alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hagejate kasuks

välja perioodil 1. jaanuar 2022. a kuni 31. märts 2022. a igakuise elatise järgmiselt: hagejale I

– 153 eurot 58 senti, hagejale II – 153 eurot 58 senti, hagejale III – 117 eurot 6 senti, s.o kokku

424 eurot 22 senti.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 1. aprillist 2022 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise

baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada

menetluse jooksul hagejate ema pangakontole tasutud elatisemakseid. Kostja ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Hageja III elatist tuleb vähendada hageja I elatisega võrreldes 15% võrra.

Alates 1. aprillist 2022 on kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 165 eurot

78 senti (255,64–89,86), hagejale II 165 eurot 78 senti (255,64–89,86) ja hagejale III 127 eurot

43 senti (255,64*0,85%–89,86), s.o kokku 458 eurot 99 senti.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus sidus elatise väljamõistmise

hagejate vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisega. Selline otsus ei ole täidetav.

Hagejate vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on hagejatel ja kostjal õigus

TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda väljamõistetud elatise muutmist, esitades selleks hagi.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei

vaidlusta apellatsioonkaebuses hagi osalist rahuldamata jätmist, hagejad ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud.

9. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega väljavõtte elatisekalkulaatorist ning 29. märtsil 2022

maksekorraldused hagejale I ja hagejale III tehtud ülekannete kohta ja hagejatega veedetud ajal

kantud kulude kohta. Hagejad esitasid 28. märtsil 2022 kuvatõmmise kostja konto

võrguväljaandes Facebook kohta.

Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde võtmata. Kostja poolt koos

apellatsioonkaebusega esitatud väljavõte elatisekalkulaatorist on puudulik ning tegemist on

avalikult kättesaadavate andmetega. Ringkonnakohus andis 9. märtsi 2022. a määrusega

pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 28. märtsini 2022. Ringkonnakohus

märkis, et kohus väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks,

vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa (tl 184 pöördel). Seega

on kostja poolt 29. märtsil 2022 esitatud tõendid esitatud hilinemisega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei oma need asjas ka tähtsust, kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja teeb teatud

makseid otse hagejatele ning hagejad on kinnitanud apellatsioonimenetluses kostjaga

veekeskuses aja veetmist. Elatisekalkulaatori andmed on avalikult kättesaadavad, mistõttu selle

väljavõtte esitamine ei ole vajalik. Ringkonnakohus jätab hagejate poolt esitatud kostja

Facebooki konto väljavõtte tsiviilasja juurde võtmata. Sellest ei nähtu, et kostja oleks pildil

oleva ATV omanik. Seega ei ole esitatud tõendid asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes ega oma

asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus nende tagastamiseks.

10. Hagejad on kostja lapsed ning kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejatele

ülalpidamist andma. Kostja leiab, et maakohus rahuldas hagi ebaõigesti põhjusel, et kostja ei

ole ülalpidamiskohustust rikkunud, ta peab hagejaid vahetult üleval ning on lisaks sellele

tasunud hagejate emale kokkulepitud elatist 300 eurot kuus.

Maakohus tuvastas ning apellatsiooniastmes ei vaielda selle üle, et kostja on hagejatele ostnud

erinevaid esemeid. Ringkonnakohus leiab, et neid kostja väljaminekuid ei saa pidada lastele

vahetu ülalpidamise andmiseks, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks või hagejate

nõuete vähendamiseks. Kostja poolt esitatud tõenditest ja maakohtu poolt nõutud pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud hageja I poksivarustuse eest, teinud hagejale I ja

hagejale III väiksemaid ülekandeid (5–25 eurot, mõnel üksikul juhul 60 või 80 eurot) (tl 44–

44a, 51, 53). Samas nähtub hagejate ema ja kostja pangakontode väljavõtetest, et ka hagejate

ema on kandnud kostjale raha seoses hagejate kuludega, nt on hagejate ema kandnud kostjale

100 eurot seoses hageja III tõukerattaga 5. augustil 2021 (tl 74). Tsiviilasja materjalides

puuduvad tõendid kostja poolt hagejale II antud vahetu ülalpidamise kohta. Kostja ei ole

tõendanud, et hagejad viibivad tema juures igakuiselt 10 päeva, hagejad on sellele kogu

menetluse kestel vastu vaielnud. Ka kostja kinnitab apellatsiooniastmes, et menetluse kestel ei

ole hagejad tema juures nii palju viibinud.

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause

järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust,

kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka

nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Puudub vaidlus selles, et

kostja ei ela hagejatega koos. Kostja on maksnud hagejate emale 300 eurot selgitusega

„elatisraha“ alles kohtumenetluse ajal. Hagejate ema ja kostja pangakonto väljavõtetest

nähtuvalt on hagejate vanemad teinud ka enne kohtumenetlust üksteisele vastastikuseid

ülekandeid erinevates summades, kuid ülekannete selgitustest ei selgu kannete tegemise põhjust

ning summad erinevad üksteisest oluliselt. Kostja ei suutnud tõendada, et ta täidaks

ülalpidamiskohustust vahetult sellises ulatuses, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks.

11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem

oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps

oma vajadusi ja kulutusi tõendama (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15909, p 12).

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla

miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne

1. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hagejad taotlesid igale hagejale elatise 250 eurot kuus väljamõistmist, s.o alla hagiavalduse

esitamise ajal kehtinud seadusest tulenevat miinimummäära (292 eurot). Maakohus rahuldas

hagejate nõuded osaliselt, mõistes kostjalt iga hageja kasuks välja igakuise elatise 185 eurot.

Kuigi maakohus leidis, et PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mida kohtul tuleks arvestada

elatise suuruse määramisel, käesoleval juhul ei esine, mõistis maakohus siiski kostjalt välja

elatise alla miinimummäära. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kostja majanduslik seisund

võimaldab tasuda elatist otsuse tegemise ajal kehtinud miinimummääras, kuid vähendas samas

kostjalt väljamõistetava elatise suurust alla hagejate poolt taotletud summat. Hagejad maakohtu

otsust hagi osalise rahuldamata jätmise osas vaidlustanud ei ole.

Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et väljamõistetud ulatuses elatise tasumine ei ole võimalik

ilma, et muutuks võimatuks kostja igapäevane toimetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostja tõendanud, et ta ei ole võimeline väljamõistetud ulatuses elatist maksma. Kostja ei vaidle

vastu maakohtu poolt tuvastatud töötasu suurusele ega kohtu poolt tuvastatud kostja varalisele

olukorrale. Maakohus tugines ametlikest registritest ja krediidiasutustelt saadud andmetele.

Kostja ise ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku ega varalise olukorra kohta. Maakohus

mõistis hagejate kasuks välja elatise alates 1. septembrist 2021. Kostja pangakonto väljavõttest

nähtuvalt saab ta alates juulist 2021 töötasu ja päevaraha 2600 eurot kuus Manrent OÜ-st.

Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis toonud esile enda vajaduste suurust. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja majanduslik seis võimaldab tal tasuda elatist

väljamõistetud suuruses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt esitatud väidetav hagejate

vajaduste loetelu ja suurus (tl 157) ei ole tõendatud. Kuigi hagejad on toonud enda vajadused

komplekssena (tl 57 pöördel), ei ole nimetatud asjaolu maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Hagejad nõudsid elatist alla miinimummäära ning seega ei pidanud nad oma vajadusi tõendama.

Kui kostja väitel on hagejate vajadused miinimummäärast väiksemad, tuleb tal seda tõendada

(TsMS § 230 lg 1).

12. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid,

tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. jaanuari 2022,

saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. jaanuarini 2022 elatise välja enne 1. jaanuari

2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. jaanuarist 2022 aga kehtiva

perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-75-11, p 11). Ringkonnakohus peab seega alates 1. jaanuarist 2022 elatise

väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

13. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus jättis põhjendatult elatise suuruse

kindlaksmääramisel otsuse tegemise ajal lastetoetused ja lasterikka pere toetuse arvestamata,

tuleb kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt arvestades 1. jaanuaril 2022 jõustunud

perekonnaseaduse muudatusi, mis puudutavad kohustatud isikult väljamõistetava elatise

suurust. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt kostjalt hagejate kasuks

1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise osas.

Maakohus tegi otsuse 7. detsembril 2021. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud

lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Kuigi PKS § 102 lg 2 kolmas lause ei välista, et elatise

määramisel võib arvesse võtta ka seda, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud

nt riiklike toetustega, on siiski kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat

elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes juhul, kui kostja esiletoodud ning

tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Maakohus tuvastas põhjendatult otsuse tegemise ajal

kehtinud seaduse järgi, et asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks elatise

suuruse määramisel arvestada lapsetoetusega. Kostja sissetulek (2600 eurot kuus) võimaldab

tal tasuda elatist kolmele lapsele väljamõistetud ulatuses. Väljamõistetud elatis on väiksem, kui

kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud elatise miinimummäär.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

seletuskirja kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele

lapsele arvutatakse alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse

vajadustest, kohustatud vanema sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust,

peretoetustest ja kummagi vanemaga koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise

summast maha arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku

parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel

arvestada ka asjaoluga, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejate vajadused oleksid

miinimummäärast väiksemad või et hagejad viibiksid kostja juures 10 päeva kuus. Menetluses

ei ole aga ka tuvastamist leidnud, et hagejate vajadused ületaksid alates 1. jaanuarist 2022

kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2022

mõista hagejatele elatis alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud miinimummääras.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, nagu viibiksid hagejad tema

juures ja oleksid tema vahetul ülalpidamisel 10 päeva kuus, hagejad on ka kostja väitele vastu

vaielnud. Kostja on ise kinnitanud, et menetluse kestel ei viibinud hagejad tema juures 10 päeva

kuus. Alles 28. märtsi 2022. a menetlusdokumendis kinnitas hagejate ema, et hageja I on

viibinud kostja juures nädala, kuid ei täpsustanud ajavahemikku, seega ei arvesta kohus

väidetavat hagejate viibimist kostja juures elatise suuruse määramisel.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse redaktsiooni järgi tuleb elatise arvestamisel

võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2022. a PKS § 101 lg 4

järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on

43 eurot 44 senti. Seega on perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2022. a arvestatavaks

miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti.

16. Kuivõrd hagejate I ja III vanusevahe on alla kolme aasta, tuleb hageja III elatist vähendada

hageja I elatisega võrreldes 15% võrra (PKS § 101 lg 7), seega hagejale III arvestatava elatise

miinimummääraks on 206 eurot 92 senti.

Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavaid

toetusi. Hagejate ema saab kokku toetusi 520 eurot + 19 eurot 18 senti, s.o 539 eurot 18 senti,

s.o 179 eurot 72 senti hageja kohta, millest ühe vanema osa iga lapse kohta oleks pool ehk 89

eurot 86 senti kuus.

Seega tuleb perioodi 1. jaanuar – 31. märts 2022. a eest mõista kostjalt hageja I kasuks välja

elatis 153 eurot 58 senti (243,44–89,86), hagejale II 153 eurot 58 senti (243,44–89,86) ja

hagejale III 117 eurot 6 senti (206,92–89,86), s.o kokku 424 eurot 22 senti.

Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes

eelneva aastaga 4,6%. Seega on 2022. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.

2021. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt

arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti.

Seega on alates 1. aprillist 2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 165

eurot 78 senti (255,64–89,86), hagejale II 165 eurot 78 senti (255,64–89,86) ja hagejale III 127

eurot 43 senti (255,64*0,85%–89,86), s.o kokku 458 eurot 99 senti.

17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke