4-22-975/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2022 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-975 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

A.B kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

22.03.2022.a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,002615,

millega A.B karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja LS § 224 lg 3

p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitaja

A.B , isikukood: XXX elukoht: ; xxxx, telefon: xxxx, e-posti aadress: xxxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse 22.03.2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,22,002615 muutmata ja A.B kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 22.03.2022.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

22.03.2022.a otsusega 2302,22,002615 A.B-le väärteoasjas nr määrati

karistuseks LS § järgi kvalifit väärteo 224 2 lg seeritud toimepanemise eest rahatrahv 125

trahviühikut, s.o ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki 500 eurot

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks väärteoprotokolli . Otsuse ja 20220227376502 kohaselt juhtis A.B 27.02.2022.a kell 01:10 Järvevana tee 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond isikuna, , mootorsõidukit kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg . Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus /l oli 0,05 mg/l+-0,05mg/l.

A.B esitas 24.03.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on tehtud pisut karm v ttes arvesse, et eelnevaid õ rikkumisi tal pole ja ta on eeskujulikult k itunud. Kaebuse esitaja selgitab, et kuna ta elab xxxx, ä siis käisid nad naisega jalgsi Mustam e kinos, kus tarvitas ä õlut. Peale kino kõndisid nad koju ja rohkem alkoholi kaebuse esitaja ei tarbinud. M ned tunnid hiljem tundis kaebuse esitaja, et on õ juba kaine, aga kuna alkomeeter oli parajasti venna k , siis ei saanud puhuda ega 100%-liselt äes veenduda selles. Kaebuse esitaja kahetseb, et seda tegi ja seda tegu ei igusta miski, tunnistab õ ennast süüdi. Lisaks selgitab kaebuse esitaja, et tema töökoht asub elukohast 30 km kaugusel Kostiveres, ilma lubadeta kaotaks t koha, kuna ei ole v imalik muul viisil t le saada ja ta öö õ öö taksoga oleks v ga kulukas. Kuna maksekohustusi on palju, ei saa lubada endale vabu p evi ä ta ä ega t lt eemalolekut, ta t b vahetustega t l briketitehases, vahetused algavad kell 7.00 öö ööta öö hommikul ja 19.00 õhtul, samuti peab k ima oma lapsel lasteaias j rgi, mis asub Xxxx alevikus. ä ä

Juhiload m ngivad kaebuse esitaja elus suurt rolli, kuna elukoht on t kohast kaugel ja ä öö t p eva algused erinevatel aegadel, samuti ei saaks ka lapsel j rgi k ia ilma lubadeta. Kaebuse öö ä ä ä esitaja kirjeldab kaebuses, et on olnud eeskujulik juht ja pole varasemalt rikkunud seadust. Kaebuse esitaja kahetse v ga, et selle s idu tegi, enne veendumata b ä õ . Kaebuse esitaja sõnul on ta oma ppetunni saanud ja sellest ka ppinud, edaspidi sellist viga ei tee. Eeltoodu alusel õ õ soovib kaebuse esitaja, et kohus vaataks karistuse üle ja piirduks rahatrahviga.

Kohus koostas 31.03.2022.a A.B kaebuse käiguta jätmise määruse ning määras

kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 07.04.2022.a. A.B esitas kohtule 31

.03.2022.a täiendatud kaebuse koos puuduolevate tõenditega.

Kohtuväline menetleja nõustu väärteoasja läbivaatamisega s kirjalikus menetluses ning esitas

kaebuse osas kohtule 08.04.2022.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud A.B kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et puudub alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendusel ning Riigikohtu poolt antud suunistel.

Kohtuväline menetleja toob välja, et puudub vaidlus teo toimepanemise üle ning A.B

on süüd tunnistanud. Küsimus puudutab vaid süü suurust ning karistusliigi ja suuruse valikut ning selle põhjendatust. Kohtuväline menetleja on kirjeldanud, et menetlusaluse isiku organismist tuvastatud alkoholikogus (0,45 mg/l kohta) väljahingatavas õhus ei jäänud 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale, kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. ohtuväline K menetleja on veendunud, et tegu on toime pandud KarS § 16 lg 3 mõistes otsese tahtlusega, juhilubade omanikuna pidi A.B teadma, et alkoholi piirmäära ületavas seisundis on mootorsõiduki juhtimine keelatud ning juues alkoholi samal päeval, paar tundi ette sõitma asumist sellises koguses, milline vastab organismist välja puhudes suurusele 0,45 mg/l kohta,

pidi isik vähemalt möönma, et ei olda sellises seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitajaga selles, et kaebaja nimel ei ole karistusregistris kehtivaid karistusi, kuid rõhutab, et eeskujulik käitumine liikluses ei saa olla süü arvestamisel

eraldiseisvaks aluseks, vaid on hõlmatud varasemate karistuste puudumises. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS

§ 57 ning § 58 tähenduses. Töötamine ja lapse lasteaeda toimetamine ei ole seotud süü

suurusega, toime pandud teoga ning ei ütle eraldiseisvalt midagi süüteo ega isiku kohta, vaid on seotud võimaliku kaasneda võiva karistusliku tagajärjega. Juhilubade vajalikkus pidi olema

menetlusalusel isikul ka enne autorooli asumist. Kohtuväline menetleja on A.B

süü hinnanud keskmisest suuremaks ning mõistnud LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 125

trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmise ning § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mis on sanktsiooni miinimumiks. Seega on kohtuväline menetleja

määranud sellise karistuse, mis on kooskõlas Riigikohtu poolt antud suunistega. Eripreventiivsete kaalutlustena on kohtuväline menetleja võtnud arvesse, et ohtlik juht tuleb

mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada, sest asus mootorsõiduki rooli vaid mõni tund pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist. Samuti oli menetlusaluse isiku väljahingatava alkoholikoguse

poolest kriminaalvastutuse alampiirile lähemal kui LS § 224 lg 1 ja lg 2 sätete keskmisele tulemusele (0,42 mg/l) kohta ning väidab, et tundis ennast normaalselt. Eeltoodust tulenevalt hindab kohtuväline menetleja isiku süü keskmisest suuremaks ning on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb kohaldada lisaks rahatrahvile ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale,

et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. A.B-le määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega - ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seega puuduvad kaebuses esitatud põhjendustel alused kohtuvälise menetleja 22.03.2022.a otsuse muutmiseks või tühistamiseks karistuse osas.

Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ( ja ainult menetlusaluse isiku ). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoas suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

A.B-le heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l.

LS § ootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 69 lg 3 kohaselt m

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse ootorsõiduki m juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

Tõendamist on leidnud, et 27.02.2022.a kell 01:10 Järvevana tee 9, A.B juhtis

Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg Eeltoodut tõendab /l.

tunnistaja M. H. poolt 27.02.2022.a ülekuulamise protokollis antud ütlused, mille kohaselt 27.02.2022.a Harju maakonnas, Tallinnas toimus politseioperatsioon „Kõik puhuvad“, mille käigus Järvevana tee 9 juures kell 01:10 peatas tunnistaja suunaga Tartu mnt poole sõitva xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Seda sõidukit juhtis A.B, kes puhus tunnistajale

indikaatorvahendisse positiivse näidu, samuti tuli juhil suust tugevaid alkoholilõhnasid. Isik toimetati tõendu õendusliku alkomeetri väljatrüki sliku alkomeetri juurde. T salvestusandmete st

nähtuvalt kasutati 27.02.2022.a kell 01:25 kuni 01:29 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARKM-0086, mis oli taadeldud (12.11.2021.a taatlustunnistus nr TTRC-21/00178). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,53 mg ja 0,50 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 kaebuse esitaja e liitri kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,45 mg alkoholi üh

väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd

mõõtmis pädev mõõtja (06.04.2022.a tõend pädeva mõõtja e teostas M. V. nr 1.9-9/440-1

koolituse läbimise kohta 29.11.2005.a), kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides

mõõtemetoodikat. Kaebuse esitaja selgitab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et

soovis 27.02.2022.a sõita Kostiverre õele külla olles joonud alkoholi, viimati tarbis alkoholi 2-

2,5 tundi tagasi. Kaebuse esitaja tunnistab oma viga ega pea sellist käitumist õigeks. 27.02.2022.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebuse esitaja LS § 91 lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx omanik on R. L..

Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et A.B juhtis 27.02.2022.a kell 01:10 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg KarS § 16 /l. Kohus leiab, et A.B pani teo toime tahtlikult. lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pidi A.B

aru saama, et ta asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, kui ta asus mootorsõidukit juhtima juba mõned tunnid pärast alkoholi (kaebuse esitaja sõnul õlu) tarbimist (ülekuulamise protokolli kohaselt 2-2,5 tundi hiljem). On ilmne, et alkohol ei kaota inimese organismis nii kiiresti mõju, mistõttu kaebuse esitaja väited, mille kohaselt tundis ta ennast rooli

asudes kainena, ei ole usutavad. Seda enam, et kaebuse esitaja organismis tuvastatud

alkoholikoguse suuruseks oli 0,45 mg/l -

, mitte see ei jäänud 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale (alkoholi tarvitamise jääknähud), kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. A.B pidi teadma, et alkoholi tarbinuna ei tohi mootorsõidukit asuda juhtima ning seda

tehes teadis ta, et paneb A.B pidi toime süüteokooseisusele vastava asjaolu. vähemalt möönma, et olles paar tundi enne sõitma asumist tarbinud alkoholi, ei ole ta sellises

seisundis, mis lubaks mootorsõidukit juhtida. A.B teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A.B on süüvõimeline ja puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Seega on A.B tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et A.B on toime pannud temale etteheidetava väärteo LS § 224 lg 2 järgi.

LS § lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduk 224 i juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohus p 1 või kohtuväline menetleja kohaldada LS § sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki -s 224 juhtimisõiguse äravõtmis kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas e

paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kaebuse esitaja vaidlustas otsuse temale mõistetud lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja

otsusega on A.B-le määratud LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125

trahviühikut, s.o ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki 500 eurot juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Seega on kohtuvälise menetleja poolt A.B-le määratud põhikaristus sanktsiooni keskmisest madalamas määras ja lisakaristus on määratud

sanktsiooni miinimummääras. Karistusregistri andmetel puuduvad A.B kehtivad karistused. Kohus leiab, et kuigi A.B puuduvad varasemad karistused, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb, siis on sõiduki juhtimine sellises koguses alkoholipiirmäära ületavas seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Kuivõrd A.B otsustas asuda mootorsõidukit juhtima juba mõned tunnid pärast alkoholi tarbimist, siis pidi ta tajuma, et asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Isik, kes asub mootorsõidukit juhtima olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja hinnates oma seisundit valesti (tundis ennast kainena) on

kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Selliselt käitumine näitab A.B ükskõikset ja üleolevat suhtumist nii liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse kui ka võimalikku saabuvasse tagajärge.

A.B kirjeldab kohtule esitatud kaebuses, kuidas tal on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks (töökoht asub kodust 30 km kaugusel, töö on vahetustega) ja lapse lasteaeda viimiseks ning kuna maksekohustusi on palju, siis ei saa ta endale lubada töölt eemalolekut. Oma väidete kinnitamiseks esitas kaebuse esitaja kohtule töölepingu, mis tõendab, et kaebuse esitaja töötab K tema töö toimub kuni 12 tunnistes vahetustes OÜ- xxxx ning s ja sisaldab ka öövahetusi. Töölepingust nähtuvalt on kaebuse esitaja töötasuks 1150 eurot kuus. Lisaks esitas

kaebuse esitaja kohtule 2022.a veebruarikuu kommunaalarve summas 82,56 eurot ja digiallkirjastatud igakuised väljaminekud, sh Xxxx AS laenulepingu igakuise maksega 140,96 eurot, AS Xxxx autolaenu lepingu igakuise maksega 95,05 eurot ja Xxxx AS konto väljavõtte lapseraha tasumise kohta summas 300 eurot kuus. Nendele kuludele lisandub kaebuse esitaja sõnul veel krediitkaardi igakuine makse 50 eurot ja korteriüür

summas 345 eurot kuus.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaadates tema töötasu ja tema maksekohustusi, siis on selge, et töölt eemalolekut kaebuse esitaja endale lubada ei saa. Küll aga peab kohus oluliseks

rõhutada, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. A.B oleks pidanud enne alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes mõlema sellele, millised tagajärjed võivad sellise teoga kaasneda, sh kuidas see võib mõjutada tema edaspidist elukorraldust.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni miinimummääras on karistus, mis võiks avaldada

kaebuse esitajale Kaebuse soovitud mõju, pannes teda oma rikkumise üle järele mõtlema.

esitaja poolt välja toodud asjaolud, et ta vajab juhtimisõigust nii tööl käimiseks kui lapse

sõidutamiseks ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest isik on ennast oma käitumisega ise asetanud sellisesse olukorda, kus tema elukorraldus saab kannatada. Lisakaristuse kohaldamine on oluline ka lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, sest lisaks kaebuse esitaja mõjutamisele

suurendab liiklusest ohtlike juhtide kõrvaldamine ka teiste liiklejate turvatunnet ja annab

ühiskonnale signaali, et alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine ei ole mingilgi moel

tolereeritav. Seega kohus leiab, et A.B-le määratud karistus vastab tema süü

suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele

kuuluvaid asjaolusid. A.B teos puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. A.B-le mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning - ja eripreventiivse karistuse üld te eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud A.B karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest.

Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale,

tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on A.B-le karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse

tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane Kohtunik