3-21-213/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-213

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

summas

50 000

eurot

seoses

terviseandmete töötlemisega ja vangla keelamiseks

avalikustada terviseandmeid

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant ‒ X

Vastustaja ‒ Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a otsus

muutmata.

2. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 14.04.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X (kaebaja) esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud

vanglas 18.11.2020 nr-ga 1-13/308-1, tl 21), milles märkis, et Tartu Vanglas ei ole tema

terviseandmed kaitstud ja talle on sellega tekitatud kahju. X kirjeldas oma taotluses Tartu

Vangla tegevust järgmiselt.

Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastuste nr 6-43/1130-2 (tl 14) ja nr 6-43/1977-2 (tl 15)

kohaselt ei ole keegi kaebaja terviseandmete kohta päringut teinud ning kellelegi ei ole tema

terviseandmeid väljastatud. Samas on Tartu Vangla 15.05.2020. a kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/48-2 kaebaja terviseandmeid (andmed arsti vastuvõttude,

kaebaja diagnooside ja määratud ravimite ning arstikabinetis räägitu kohta) kajastanud. Samuti

on selles toodud teavet, mille X edastas meditsiiniosakonnale kinnises ümbrikus, et varjata oma

delikaatseid isikuandmeid. Järelikult on vanglal ilma meditsiinipersonalita võimalik tervise- ja

raviandmeteni pääseda. Vangla jurist märkis vastuses nr 2-3/3271-2 (tl 24), et kogus tõendeid

omal algatusel. Seega on kahju tekkimine tõendatud, kui andmeid on võimalik saada nii, et

selleks ei ole isegi vaja meditsiinikaardile ligi pääseda. Kahju on tekitatud vale

andmetöötlusega, sest kahjunõudele antud vastus oleks pidanud olema salajane ning kinnises

ümbrikus. Vanglal on kohustus kaitsta eriliigilisi isikuandmeid, sh terviseandmeid. X märkis,

et ootab vanglalt pakkumist kahjuhüvitise osas ja kuna rikkumisi on palju, siis ei saa hüvitiseks

olla vabandus. Ühtlasi palus X lõpetada vanglal andmete töötlemine viisil, mis teda kahjustab.

2. Tartu Vangla jättis 18.01.2021. a otsusega nr 1-13/308-2 (tl 19) Xi kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Otsuse kohaselt töötles vangla 15.05.2020. a kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel kaebaja isikuandmeid, kuid vastavad

andmed paluti väljastada meditsiiniosakonnal ning muul viisil terviseandmetele ligipääsu

vanglal (st meditsiinipersonali hulka mittekuuluvatel isikutel) ei ole. Meditsiiniosakonna

09.11.2020. a vastuses nr 6-43/1977-2 toodud väite puhul, et Xi osas ei ole terviseandmeid

väljastatud, on tegemist kahetsusväärse eksitusega. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise

käigus on e-kirjade vahetamise teel meditsiiniosakonna poolt väljastatud taotluse

lahendamiseks vajalikud andmed. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, § 7 lg-st 4 ja

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 2 p-st f tulenevalt oli

vangla poolt Xi terviseandmete töötlemine lubatud ja seega õiguspärane.

3. Kinnipeetav esitas 27.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Halduskohus tõlgendas

kaebuses esitatud nõudeid ja piiritles, lähtudes kaebuse eesmärgist ja läbitud kohtueelsest

menetlusest, vaidluse eseme sellisena, et kaebuses esitati mittevaralise kahju hüvitamise nõue

kaebaja väärikuse alandamise eest (seoses Tartu Vangla 15.05.2020. a otsuse nr 1-13/48-2

koostamisel ja edastamisel terviseandmete töötlemisega) ja nõue keelata vanglal kaebaja

terviseandmeid sisaldavate dokumentide avalik edastamine vanglas.

4. Tartu Vangla esitatud kaebusega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 10.05.2021. a otsusega kaebuse osaliselt, keelates vastustajal

kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamise, sh väljatrükkide tegemise

dokumendihaldussüsteemist viisil, mis võimaldab juurdepääsu kaebaja terviseandmetele

isikutele, kellel puudub selleks vastav juurdepääsuõigus. Kahju hüvitamise nõude osas jättis

halduskohus esitatud kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.

5.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (st esitades kehtetuks

tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõude). Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei

ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Samuti tuleb

arvestada, kas kahju oli võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et tema terviseandmete töötlemisega

Tartu Vangla 15.05.2020. a otsuse nr 1-13/48-2 (tl 5-6) koostamisel ja talle edastamisel

alandati tema inimväärikust. Ka kahju hüvitamise nõudes Tartu Vanglale on ta märkinud, et

vangla tegevus tema andmete töötlemisel oli alandav (tl 21p, alapunkt 3)).

Kaebaja leidis, et vangla jurist on nimetatud otsuse koostamisel lähtunud kaebaja

terviseandmetest, mida ta ei ole meditsiiniosakonnalt saanud, sest meditsiiniosakond kinnitas

kaebajale 09.11.2020. a vastuses nr 6-43/1977-2 (tl 15), et tema terviseandmeid ei ole

väljastatud ja keegi ei ole taotlenud ligipääsu tema raviandmetele. Lisaks leidis kaebaja, et

vangla jurist oleks pidanud 15.05.2020. a otsust koostades vaid mainima haigusjuhte, mitte

tooma välja nende sisu. Kaebaja leidis ka, et otsus kahjunõude lahendamise kohta tulnuks talle

edastada suletud ümbrikus.

5.2. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 18.01.2021. a otsuses nr 1-13/308-2 (tl 19) ja vangla

vastuses (tl 38-39) tooduga, et vangla juristil oli õiguslik alus kinnipeetava terviseandmete

töötlemiseks ning kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahjunõudele vastuse koostamiseks

oli tal õigus saada vangla meditsiiniosakonnalt kinnipeetava tervise kohta andmeid.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 12 lg-te 1 ja 3 kohaselt kohaldatakse IKS 4. peatükki

isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja

menetlemisel

ning karistuse täideviimisel.

Sama

IKS

peatükiga

nähakse ette

õiguskaitseasutusele kohaldatavad erisused. Õiguskaitseasutusele ei kohaldata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (üldmäärus), kui IKS-st ei tulene teisiti

(IKS § 12 lg 3). Õiguskaitseasutusena IKS 4. ptk tähenduses käsitatakse asutust või asutuse

struktuuriüksust, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või

karistust täide viima (IKS § 13 lg 2). Selliseks asutuseks on ka vangla (VangS § 6 lg 2).

IKS § 16 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine sama või muu vastutava töötleja

poolt muul IKS § 12 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kui algne eesmärk, milleks isikuandmeid

kogutakse, lubatud, kui vastutaval töötlejal on sellisel eesmärgil isikuandmete töötlemiseks

olemas seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenev alus ja selline isikuandmete töötlemine

on seaduse või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt vajalik ja seatud eesmärgiga proportsionaalne.

Õiguskaitseasutuse poolt IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kogutud või kogutavaid

isikuandmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, välja arvatud IKS § 12 lg-s 1 sätestatud juhtudel

või kui selline töötlemine on lubatud seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kui isikuandmeid

töödeldakse sellisel muul eesmärgil, kohaldatakse üldmäärust, välja arvatud juhul, kui

isikuandmeid töödeldakse sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu nimetatud määruse

kohaldamisalasse. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu üldmääruse kohaldamisalasse, kohaldatakse

Eesti õigust (IKS § 16 lg 2). Kui õiguskaitseasutus täidab seaduse kohaselt ka muid ülesandeid

kui need, mida täidetakse IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel, kohaldatakse isikuandmete

töötlemisele üldmäärust. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse,

kohaldatakse Eesti õigust (IKS § 16 lg 3).

5.3. Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste

isikuandmetena üldmääruse art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on selles lõikes

sätestatud üldreegli järgi keelatud. Samas näeb üldmääruse art 9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei

kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2 loetletud asjaoludest.

Praegusel juhul tulenes alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks üldmääruse art 6 lg 1 p-st c ja

artikkel 9 lg 2 p-st f koosmõjus. Üldmääruse art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete

töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks.

Üldmääruse art 9 lg 2 sätestab p-s f erandi eriliigiliste andmete töötlemise keelust juhuks, kui

töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Sama norm

kohaldub

ka

juhul,

kui

kohtud

täidavad

oma

õigustmõistvat

funktsiooni.

Kinnipeetava kahju hüvitamise nõude menetlemine oli vangla seadusest tulenev kohustus.

Seadusandja on kehtestanud kohustusliku kohtueelse menetluse vangla vastu esitatud

kahjunõuete lahendamiseks (VangS § 11 lg 8; RVastS § 18). Kuna kaebaja 18.03.2020

registreeritud kahjunõue (tl 4-4p) seondus väidetavate terviseprobleemide põhjustamise ja

meditsiiniabist ilmajätmisega, eeldas selle lahendamine ka terviseandmete töötlemist.

Tartu Vangla veebilehelt avalikult kättesaadava Tartu Vangla juristi ametijuhendi kohaselt teeb

jurist kindlaks nõude aluseks oleva haldusakti andmise või sündmuse asjaolud, koostab kogutud

teabe ja juhtkonna seisukoha alusel nõude esitajale vastuse ning tema tegevuse tulemusena

peavad kahjuhüvitise nõuded olema lahendatud kõiki juristile teadaolevaid ja asjas tähtsust

omavaid asjaolusid arvesse võttes õigesti. Oma ülesannete täitmiseks on tal õigus nõuda

tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente. Käesoleva vaidluse kontekstis oli

kahjunõuet lahendaval juristil õigus ja kohustus välja nõuda ka kahjunõude lahendamiseks

vajalikud kaebaja terviseandmed, mis oleks kooskõlas ka üldmääruse art 9 lg 2 p-ga f.

Haldusorganil on kohustus lahendada talle esitatud taotlus õiguspäraselt, seejuures välja

selgitades menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogudes selleks

tõendeid omal algatusel (uurimispõhimõte, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Tõendite

„omal algatusel kogumine“ ei tähenda sugugi, et haldusmenetlust läbi viiv ametnik ei järgiks

tõendite kogumisel kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid ja juurdepääsupiiranguid, nagu on

märgitud kaebuses. Uurimispõhimõttest tulenevalt peab ametnik näitama ka algatust vajalike

tõendite hankimiseks.

5.4. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt edastas Tartu Vangla jurist 17.04.2020 vangla

esimese üksuse juhile ja toonasele meditsiiniosakonna juhatajale e-kirja (tl 53), milles kirjeldas

kaebaja kahjunõude nr 1-13/48-1 sisu ning palus selgitusi selle kohta, millist abi on kaebaja

seoses suitsetamise keelamisega vanglas saanud, kas kaebajat on nõustatud ja kas talle on

pakutud nikotiinasendusravi. Jurist märkis e-kirjas: „Saan taotlusest aru, et X peab silmas

ajaperioodi 01.10.2017-11.01.2018“. Kirja lõpus on lisaks eelnimetatud küsimustele märgitud:

„Sooviksin palun saada ka vaidlusaluse perioodi tervisekaardi kandeid (k.a

psühhiaatri kandeid).“

Meditsiiniosakonna juhataja on oma 21.04.2020. a vastuses (tl 53) välja toonud kaebaja

terviseandmeid ning andmeid tervishoiutöötajate vastuvõttude kohta ka pärast kirjas märgitud

kuupäeva (11.01.2018). Vastuses esitati andmeid ka 2018. a märtsis ja aprillis toimunud

vastuvõttude kohta ning vastusele lisati väljavõtted kaebaja tervisekaardist.

5.5. Kaebaja viitas, et 15.05.2020. a otsuses nr 1-13/48-2 on kajastatud ka tema terviseandmeid,

mis jäävad ülalnimetatud ajavahemikust välja. Kaebaja järeldas eeltoodust, et vangla juristil oli

kaebaja terviseandmetele otsene ligipääs ja ta on ise kaebaja terviseandmeid kogunud (s.t ilma

meditsiiniosakonna vahenduseta).

Kohtu hinnangul ei tähendanud asjaolu, et meditsiiniosakonna juhataja väljastas juristile

tervisekaardi väljavõtte pikema ajavahemiku osas, kui 17.04.2020. a e-kirjas palutud, tema

käitumise õigusvastasust, kui meditsiiniosakonna juhtaja pidas tervisekaardile pärast

11.01.2018 tehtud sissekandeid asjassepuutuvaks, et iseloomustada hüvitamisnõudes piiritletud

perioodil toimunud tegevuse mõju kaebajale. Kohtu hinnangul oli kõnealuse kahjunõude

lahendamisel põhjendatud arvesse võtta mitte üksnes vangla tegevust ja kaebaja seisundit

kahjunõudes nimetatud ajavahemikul, vaid ka väidetava abita jätmise mõju talle edaspidi. Kahju

hüvitamise nõude rahuldamise ja hüvitise võimaliku suuruse üle otsustamisel ei saanud

haldusorgan piirduda üksnes rangelt kuupäevaliselt piiritletud ajavahemikuga, kui vangla

tegevuse mõju võis avalduda ka ajaliselt hiljem. Tartu Vangla 15.05.2020. a otsuses on neile

meditsiiniosakonna esitatud andmetele ka tuginetud ning kohtul puudub alus arvata, et vangla

jurist oleks kogunud andmeid kaebaja tervise kohta ilma meditsiiniosakonna vahenduseta.

5.6. Kaebaja väitis veel, et tema terviseandmetega tutvumise kohta puudub süsteemis märge ja

vangla jurist rikkus Tartu Vangla teabehalduse korda (tl 43-48) ega taotlenud kantselei

peaspetsialistilt juurdepääsuluba teabele. Kohus märkis, et sellist infot ei saagi süsteemis olla,

kui vangla juristil puudub otsene ligipääs kaebaja terviseandmetele (tervisekaardile). Kaebaja

tervisekaardist saavad väljavõtteid teha meditsiiniosakonna tervishoiutöötajad (tl 14).

5.7. Vastab tõele kaebaja väide, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna 09.11.2020. a vastuses

nr 6-43/1977-2 selgitati kaebajale, et ilma tema nõusolekuta raviandmeid ei väljastata

(v.a õiguskaitseorganitele) ning vastuses kinnitati, et peale meditsiinipersonali ei ole kaebaja

meditsiiniandmeid vaadatud ega tema osas terviseandmeid väljastatud (tl 15). Vastuses viidati

ka varasemale Tartu Vangla meditsiiniosakonna 22.06.2020. a vastuskirjale (tl 14), milles

kaebajale selgitati, et tema kohta Tartu Vanglas peetavale tervisekaardile on ligipääs kogu

vanglasüsteemi meditsiinipersonalil. Samuti seda, et väljavõtteid meditsiinikaardist teeb

meditsiiniosakond vastavalt esitatud päringutele ning, et advokaatide, esindajate ja

perekonnaliikmete päringute puhul peab kaebaja andmete edastamiseks andma nõusoleku ja

ilma tema nõusolekuta raviandmeid ei väljastata, välja arvatud õiguskaitseorganitele.

Tartu Vangla meditsiiniosakonna 09.11.2020. a vastuses kaebajale edastatud informatsiooni

kohta on vangla 18.01.2021. a otsuses nr 1-13/308-2 (tl 19) selgitanud, et tegemist on

kahetsusväärse eksitusega ning meditsiiniosakonna juhataja ja vangla juristi 2020. a

aprillikuisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et jurist palus meditsiiniosakonna juhtajalt

terviseandmete väljastamist ja meditsiiniosakonna juhataja kaebaja kahju hüvitamise taotluse

lahendamiseks vajalikud andmed ka väljastas.

Kuigi eksliku teabe väljastamine haldusorgani poolt on iseenesest õigusvastane, ei olnud kohtu

hinnangul praegusel juhul tegemist sellise õigusvastase tegevusega, mis eraldivõetuna saanuks

kaebaja väärikust alandada ja talle hüvitamisele kuuluvat kahju tekitada. Kohus märkis, et Tartu

Vangla meditsiiniosakonna juhtaja võis oma 09.11.2020. a vastuskirjas kaebaja terviseandmete

mitteväljastamist väites pidada silmas, et kaebaja andmeid ei ole küsitud ega väljastatud

väljapoole vanglat ega olukordades, kus olnuks vajalik kinnipeetava nõusolek, mitte aga

olukorda, kus andmeid küsiti vanglasiseselt ja väljastati kaebajaga seonduva õigusvaidluse

lahendamiseks pädevale vanglaametnikule.

5.8. Kaebaja väitis, et vangla (jurist) on säilitanud tema terviseandmeid ebaseaduslikult.

HMS § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed

kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust

omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. VangS § 11 lg-s 1 viidatakse HMS-i

kohaldatavusele. Seega ei ole kaebaja pöördumiste lahendamisel kogutud dokumentide

säilitamine iseenesest õigusvastane. Asutuse dokumendihalduse puhul tuleb aga tagada

andmete õiguspärane töötlemine, arvestades üldmäärusest ning isikuandmete kaitse seadusest

tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning silmas pidades seaduses sätestatud erisusi

(HMS § 7 lg 4).

5.9. Kaebaja väitel oleks jurist pidanud 15.05.2020. a otsust nr 1-13/48-2 koostades vaid

mainima haigusjuhte, mitte tooma välja nende sisu.

Kohus märkis, et see, kas, mil viisil ja millise põhjalikkusega isiku tervist puudutavaid andmeid

vangla otsuses kajastada, on kahjunõuet lahendava haldusorgani kaalutlusotsus. HMS § 5 lg 1

sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kuigi haldusorgani

otsus kahjunõude lahendamisel ei ole HMS § 51 lg 1 määratlusele vastav haldusakt, laienevad

ka sellisele otsusele haldustegevusele omased põhimõtted. Lisaks juba eelnevalt nimetatud

uurimiskohustusele ka kohustus põhjendada oma otsustust nii, et see oleks üheselt arusaadav,

selge ja jälgitav. Kahju hüvitamise kaebust lahendades ei kontrolli halduskohus haldusorgani

otsust kahju hüvitamise nõude lahendamisel samamoodi nagu haldusakti kohtuliku kontrolli

puhul (sh kaalutluste õiguspärasust ja asjakohasust), vaid lahendab kahju hüvitamise nõude, kui

kaebaja ei ole kohtueelselt oma hüvitise nõudele rahuldavat lahendust saanud.

Kuna praegusel juhul on vaidluse all aga kaebaja terviseandmete töötlemise õiguspärasus,

märkis halduskohus, et kui see on vajalik otsuse põhjendamiseks, ei saa tervisega seotud

asjaolude kajastamist otsuse faktiliste asjaolude hulgas pidada asjakohatuks ega õigusvastaseks,

kui on tagatud nende andmete nõuetekohane kaitse, st et andmeid näevad vaid isikud, kellel on

vastav juurdepääsuõigus või kaebaja luba selleks. Isegi ainuüksi andmete kajastamine, mis ei

ole kahjunõude lahendamise seisukohast ilmtingimata vajalikud, ei muuda haldusorgani

tegevust õigusvastaseks, kui andmed jäävad nõuetekohaselt kaitstuks. Samas pidas kohus

vajalikuks osundada HMS §-s 56 lg 1 ls-s 2 sätestatule, mille kohaselt esitatakse haldusakti

põhjendus kas haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on

haldusaktis viidatud. Kohus leidis, et see põhimõte on kohaldatav ka haldusorgani poolt kahju

hüvitamise nõude lahendamisel ning seega puudub vajadus kajastada haldusaktis või ka

kahjunõude lahendamise otsuses detailselt otsustamisel aluseks võetud dokumendi sisu ning

põhjendamiskohutust on võimalik täita ka viidates asjakohasele dokumendile, tagades seejuures

mh terviseandmete kaitse.

5.10. Kaebaja heitis vastustajale ette, et Tartu Vangla 15.05.2020. a otsust nr 1-13/48-2 ei

edastatud talle kinnise ümbrikus. Kaebaja soovis ka, et Tartu Vanglal keelataks sellisel viisil

tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamine.

Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla 15.05.2020. a otsus edastati kaebajale vanglaametniku

poolt lahtiselt, mitte kinnises ümbrikus. Samuti ei ole vaidluse all, et otsus sisaldas teavet

kaebaja

terviseseisundi

kohta

(meditsiinitöötajale

avaldatud

ning

tervisekaardil

dokumenteeritud sümptomid ja kaebused ning määratud ravi). Kohtu hinnangul ei tulenenud

kehtivast õigusest kohustust edastada terviseandmeid sisaldav dokument mingis kindlas vormis,

nt kinnises ümbrikus. Küll aga on teabevaldajal kohustus töödelda isikuandmeid viisil, et

nendega ei saa tutvuda isikud, kellel vastav õigus puudub.

5.11. Tartu Vangla selgitas kohtule esitatud vastuses (tl 38-39), kuidas toimub vanglas

dokumentide registreerimine ja edastamine. Vastusest nähtus, et kahju hüvitamise taotluse osas

tehtud otsus registreeritakse dokumendihaldusprogrammis Delta ning kinnipeetavale

edastamiseks mõeldud otsus suunatakse üksuse ametnikule, kelle tööülesandeks on

kinnipeetavatele pöördumiste vastuste kättetoimetamine. Vastuse koostaja peab lähtuvalt

vastuse sisust hoolitsema selle eest, et otsusele oleks seatud vajalikud juurdepääsupiirangud,

mis tagaksid kinnipeetava eraelu kaitse.

AvTS § 35 lg-s 1 on sätestatud, millise teabe on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks. Tartu Vangla 15.05.2020. a otsusele nr 1-13/48-2 (tl 19-20)

kantud märke kohaselt on sellel otsusel juurdepääsupiirang vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-dele 11

ja 12. AvTS § 35 lg 1 p 11 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks mh teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid ning p 12 kohaselt

teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks

oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Teabe kuulutamisel asutusesiseseks AvTS § 35

lg-s 1 loetletud alustel avaldab dokumentide selline režiim mõju esmalt avaliku teabe nõuete

lahendamisel (RKHKo 10.06.2016 asjas nr 3-3-1-84-15, p 19).

5.12. Kaebaja tundis muret ka selle üle, et tema terviseandmeid puudutav teave ei leviks vangla

kui asutuse sees ulatuslikumalt, kui vajalik. Vastustaja selgitustest ilmnes, et kui

dokumendihaldussüsteemis on dokumendile märgitud juurdepääsupiirangud, ei tohi

vanglateenistujad ilma mõjuva põhjuseta vastava dokumendi sisuga tutvuda ning ka ametnikul,

kes kinnipeetavale vastava vastuse edastab, on kohustus viidatud märgetest juhinduda.

Dokumendiga dokumendihaldussüsteemis tutvumise kohta jääb süsteemi märge ja teenistuja

peab suutma tutvumisvajadust põhjendada. Lisaks näeb VangS § 132 ette, et vanglaametnik ei

tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas

kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid, ning et ametisaladuse hoidmise

kohustus on tähtajatu. Sellise kohustuse järgimine on muuhulgas tagatud distsiplinaarvastutuse

kohaldamise kaudu. Kohus pidas asjakohaseks viidata Tartu Vangla teabehalduse korrale, mille

p-st 5.2.8 tuleneb, et meditsiiniosakonnale suletud ümbrikus saabunud kinnipeetavate kirjad

edastatakse suletuna vastava struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kirjade registreerimise

pärast nende avamist. Samamoodi toimitakse suletud ümbrikus saadetud kirjadega teabe- ja

uurimisosakonnale ning sisekontrollile.

Vastustaja

selgitas

vastuses

kaebusele

(tl

39),

et

kinnipeetavate

pöördumised

meditsiiniosakonnale registreeritakse Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta sarjas

6-43. Viidatud sarjale on dokumendihaldusprogrammis seatud juurdepääsupiirang ning selles

sarjas olevatele dokumentidele pääsevad ligi üksnes meditsiiniosakonna töötajad. Samuti seda,

et juurdepääsupiirang on tehniliste lahendustega seatud ka viidatud sarjas koostatud vastustele.

Tartu Vangla vastusest kaebusele ning esimese üksuse peaspetsialisti 05.03.2021. a selgitusest

(tl 52) nähtub, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt koostatud vastused edastatakse

adressaadile kinnises ümbrikus, kui vastus sisaldab eriliigilisi isikuandmeid. Vastuse paneb

ümbrikusse meditsiiniosakonna töötaja. Kui vastus eriliigilisi isikuandmeid ei sisalda,

edastatakse see üksusele dokumendihaldussüsteemi kaudu ning üksuse ametnik prindib selle

välja ja edastab adressaadile. Samas ei võimalda kehtestatud dokumendihalduse regulatsioon

terviseandmeid sisaldavate muude dokumentide (nt käesoleva vaidluse ajendanud vastus kahju

hüvitamise nõudele) puhul terviseandmete samaväärset kaitset. Eelpool viidatud avaliku teabe

seaduse ja vangistusseaduse regulatsioon sätestavad küll saladuse hoidmise kohutuse, kuid ei

piira piisavalt juurdepääsu andmetele. Kui kehtiv õigus on seadnud terviseandmete töötlemise

piirangud, ei ole eesmärgipärane ega ka õiguspärane, kui juurdepääs andmetele sõltub sellest,

millises dokumendis neid esitatakse.

5.13. Kaebaja on käeolevas asjas lahendatava kahju hüvitamise nõude sidunud Tartu Vangla

15.05.2020. a vastusega tema kahju hüvitamise taotlusele ja selliselt on tema kahju hüvitamise

nõuet menetletud ka kohtueelselt. Vaidlust ei ole, et vastus toimetati kaebajale kätte avatult

nagu seda tehakse kõikide samalaadsete dokumentidega. Vastustaja ei ole ümber lükanud

kaebaja väidet, et vastus edastati tavakorras allkirja vastu. Praegusel juhul pole ilmnenud, et

kaebajale terviseandmeid sisaldanud dokumendi kättetoimetamisel oleks selles sisalduv teave

saanud teatavaks rohkematele isikutele. Kaebaja taotles kahju hüvitamist terviseandmete

õigusvastase töötlemisega põhjustatud väärikuse alandamise eest ja ei ole hüvitamisnõuet

esitanud põhjusel, et väidetav isikuandmete õigusvastane töötlemine oleks kahjustanud tema

õigust eraelu puutumatusele. Kaebaja põhjendas oma väidet väärikuse alandamisega kahju

tekitamisest asjaoluga, et psüühiliselt haige isikuna elab ta terviseandmete avalikustamist

teistest erinevalt üle. Kohtu hinnangul oli küll terviseandmeid sisaldava dokumendi edastamine

viisil, et tagatud pole nende salajasus, õigusvastane, kuid asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud

käesoleval juhul kaebaja jaoks sellist tagajärge, mida saaks mõista väärikust alandava

kohtlemisena.

Kohus on pidanud õigusvastaseks ka ebaõige teabe esitamist 09.11.2020. a vastuses

nr 6-43/1977-2, kuid asus seisukohale, et õigusvastasusest hoolimata ei saanud kõnealune

vastus tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Pealegi on vastustaja

18.01.2021.

a

kahjunõude

vastuses

oma

eksimust

tunnistanud,

nimetades

seda

kahetsusväärseks.

Vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukorda, kus vanglaametnikele ei saa üldse

teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. Vangistuse kohaldamisel tervikuna on

vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit

jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada

terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel või täiendavate julgeolekuabinõude ja

kartserikaristuse kohaldamisel. Kaebuse lisadena esitatud dokumentidest nähtub ka, et kaebaja

ise on enda terviseseisundiga seonduvat teavet avaldanud (nt Tartu Vangla 26.02.2018. a vastus

nr 2-3/526-2 kaebaja selgitustaotlusele, tl 11). Eeltoodut arvestades leidis halduskohus, et kahju

hüvitamise eeldused pole täidetud ning kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

5.14. Kaebaja esitas ka nõude Tartu Vangla keelamiseks avalikustada tema terviseandmeid.

Kaebaja väitel ei taga Tartu Vangla töökorraldus üldisemalt terviseandmete kaitset. Kaebaja

märkis, et tema terviseandmeid sisaldavaid dokumente edastatakse lahtiselt ja kõik

meditsiiniosakonna vastused on toodud avalikult. Samuti saab kontaktisik need arvutisse

numbri sisestamisel uuesti väljastada ja soovi korral välja printida.

Kohus pidas esitatud keelamisnõuet lubatavaks ja tähtaegseks põhjusel, et vangla jättis koos

kahju hüvitamise nõudega esitatud vaidena käsitatava keelamisnõude (tl 21-21p) tähelepanuta

ja lahendamata. Kohus tõlgendas kaebaja tahet sellisena, et kaebaja eesmärk oli esitada kaebus,

et kohus keelaks kaebaja terviseandmete avalikustamise läbi terviseandmeid sisaldavate

dokumentide (meditsiiniosakonna vastused, kahju hüvitamise taotluste osas tehtavad otsused)

avaliku edastamise. Kohus leidis, et eelpool kirjeldatud viisil dokumentide edastamisega, kui

see ka praktikas toimib, on suhtluses meditsiiniosakonnaga ja selle töötajatelt saadavate

vastuste puhul kaebaja eriliigiliste isikuandmete (täpsemalt terviseandmete) kaitse tagatud.

Eeltoodust ei ilmne aga täpsemalt, milliseid dokumente peetakse eriliigilisi andmeid

sisaldavaks – kas näiteks ainult juhul, kui vastuseks edastatakse väljavõte kinnipeetava

tervisekaardist, haigusloost vms kitsalt terviseandmeid sisaldav dokument. Samuti ei selgu,

kuidas eristatakse dokumente, mis edastatakse kinnises ümbrikus ja milliseid mitte. Kaebaja

esitas kohtule oma väite tõenduseks mitu meditsiiniosakonna juhataja allkirjastatud vastust

tema pöördumistele, mis kõik kannavad registreerimisnumbrit algusega 6-43 (tl 7-9, 13-15).

Nende hulgas on nii vastuseid, mis puudutavad kaebaja terviseandmetele juurdepääsu

korraldust, kui ka neid, millest puudutatakse tema konkreetset ravivajadust. Esitatud vastustest

kolmel (tl 13-15) on templi kujul märge „VÄLJATRÜKK ÕIGE“, ning väljatrüki teinud

ametniku (inspektor või valvur) nimi ja ametinimetus ning kuupäev. Neist meditsiiniosakonna

juhataja allkirjastatud 16.04.2019. a vastus nr 6-43/376-2 (tl 13) sisaldab selgitust, miks

vastuses nimetatud ajavahemikus ei võimaldatud isikul saada psühhiaatri poolt määratud

ravimit ning välja on toodud ka ravimi nimetus ning asjaolu, et tegu on ravimiga, mida ei saa

asendada. Kohtu hinnangul oli tegemist teabega, mis iseloomustab isiku terviseseisundit ja talle

määratud ravi. Kaebaja lisas kaebusele veel mitu meditsiiniosakonna vastuse väljatrükki, mis

kajastavad tema terviseseisundit seoses suitsetamisvõimaluse kadumisega vanglas (tl 8-9), kuid

nende puhul ei ole tõendatav, et tegemist oleks valvuri või kontaktisiku tehtud väljatrükkidega.

Eelnevast selgub siiski, et dokumendisarjas 6-43 registreeritud dokumentide, mis sisaldavad

teavet isiku terviseseisundi ja ravi kohta, puhul ei ole täielikult tagatud, et neile puuduks teistel

ametnikel juurdepääs. Kuigi vastustaja väitis, et selle dokumendisarja vastustele on tehniliste

lahendustega tagatud juurdepääsupiirang, on ilmnenud, et ametnikel, kes ei kuulu

meditsiiniosakonna töötajate hulka oli võimalik teostada väljatrükke selle sarja erinevatest

dokumentidest, sh kaebaja terviseandmeid sisaldavatest.

5.15. RVastS § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu

sooritamata jätmist (keelamisnõue), kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks

tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel. HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise

või toimingu tegemise keelamist. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme

kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu,

2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti

või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktikas on keelamisnõude osas leitud, et seda

pole lubatav esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (RKHKm 18.02.2021 asjas

nr 3-19-1837/52, p 12) ning isikul peab olema eriline preventiivne huvi ja põhjust arvata, et

täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või

heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(RKHKm 25.10.2017 asjas nr 3-17-749/24, p 11). Kohus leidis, et kuigi Tartu Vangla selgituste

kohaselt on tagatud isiku terviseandmeid sisaldavate avalduste esitamise võimalus kinnises

ümbrikus ja korraldatud pöördumiste registreerimine meditsiiniosakonnas ning pöördumistele

koostatud vastuste esitamine kinnises ümbrikus, kui need sisaldavad terviseandmeid, on siiski

võimalikuks osutunud neid andmeid sisaldavate dokumentide väljatrükkimine ametnike poolt,

kellel ei tohiks olla juurdepääsu dokumendisarja 6-43 dokumentidele. Vastustaja selgitustest ei

ilmne, et selle sarja dokumentidele juurdepääsu osas oleks tehtud selgeid erandeid.

Vanglaametnik I. Tatarini selgitustest järeldub, et osa meditsiiniosakonna vastustest edastatakse

dokumendihaldussüsteemi kaudu üksusele, kus ametnik prindib dokumendi välja ja edastab

adressaadile. Sellise praktika tulemusena on saanud võimalikuks juurdepääs ka kaebaja

terviseandmeid sisalduvatele dokumentidele. Kaebaja osundas ka teiste tema terviseandmeid

sisaldavate dokumentide töötlemisele viisil, mis võimaldavad erinevate ametnike juurdepääsu

neile andmetele. Muuhulgas nimetas ta Tartu Vangla 15.05.2020. a kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise otsust nr 1-13/48-2, mis sisaldas andmeid nii talle pandud diagnooside,

ravi kui ka arsti vastuvõttudel kõneldu kohta. Kohus möönis, et lisaks meditsiiniosakonnast

saadud dokumentidele võivad terviseandmeid kui eriliigilisi isikuandmeid sisaldada ka muud

dokumendid, sh vastused kahju hüvitamise nõuetele aga ka kohtule varasematest menetlustest

teadaolevalt näiteks distsiplinaarkaristuse määramise vms otsused (käskkirjad). Selliste

dokumentide halduse tavapärase korra juures võib ilmneda üksikjuhtusid, mil dokument

sisaldab tavapärasest ulatuslikumalt ja detailsemat isiku terviseandmeid, nagu on juhtunud

kirjeldatud juhul ka kaebajaga.

Terviseandmetena üldmääruse tähenduses mõeldakse füüsilise isiku füüsilise ja vaimse

tervisega seotud isikuandmeid, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad

andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta (art 4, p 15). Üldmääruse

35. põhjenduse järgi on tervisealaste isikuandmetena määratletud kõiki andmesubjekti

tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, mis annavad teavet tema endise, praeguse või

tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on

kogutud talle tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, aga ka teavet, mis on

saadud proovide kontrollimise või uurimise tulemusena, samuti teavet näiteks haiguse, puude,

haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise

olukorra kohta. Tulenevalt eelpoolviidatud õigusnormidest on seadusandja pidanud oluliseks

terviseandmete kui isikuandmete eriliigi kõrgendatud kaitset, millest kõrvalekaldumine rikub

isiku õigusi ning on õigustatud ülekaaluka avaliku huvi korral.

Arvestades terviseandmeid sisaldavate dokumentide halduse praktikat Tartu Vanglas tunnustas

kohus kaebaja preventiivset huvi vältida terviseandmete avalikuks saamist ka tulevikus. Juba

avalikuks saanud andmete puhul on ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise

nõue, kuid isegi sellise nõude rahuldamine ei teeks olematuks andmete levikut isikute hulgas,

kellel vastav juurdepääsuõigus neile andmetele tegelikult puudub.

Kohtu hinnangul olid seega keelamisnõude rahuldamise eeldused täidetud. Tartu Vangla ei tohi

edastada kaebaja terviseseisundit sisaldavaid dokumente viisil, mis võimaldaks juurdepääsu

andmetele isikute jaoks, kellel vastav õigus puudub, mh selliste dokumentide väljatrükkimist.

Lisaks meditsiiniosakonna ja kaebaja vahelise suhtluse käigus loodud terviseandmeid

sisaldavate dokumentide avatult edastamise keelule pidas kohus põhjendatuks keelata edastada

kaebajale avatult ka muud liiki dokumente, kui need kajastavad tema terviseandmeid. Kui

kaebaja terviseandmeid sisaldavad dokumendid võivad olla vajalikud teiste vanglaametnike

jaoks nende ametiülesannete täitmiseks, on võimalik teha dokumendist väljavõte, mis

terviseandmeid ei kajasta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 23.05.2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu

Halduskohtu 10.05.2021. a otsuse tühistamist rahuldamata jäetud osas ja asjas uue otsuse

tegemist, millega rahuldada Xi kaebus täies ulatuses, s.o ka hüvitamisnõude osas. Kaebaja

põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt.

Halduskohus leidis, et vangla dokumendihaldussüsteem võimaldab kaebaja delikaatsetele

isikuandmetele ligipääsu ka neile isikutele, kellel selleks õigus puudub. Seega on kaebajale

tekitatud kahju, mille tagajärgi ei ole võimalik hinnata. Ei saa kindel olla, et kaebajat seetõttu

nö. selja taga näiteks valvurite poolt ei mõnitata. Vangla juristil puudub meditsiiniline haridus,

et hinnata, millised kaebaja kohta avaldatud andmed millist kahju teha võivad. Kuna

raviandmed peavad olema kaitstud, siis juba teadmine, et keegi võib nendega kahju tekitada,

täidab RVastS § 7 lg 1 nõude ja seda ei ole võimalik muul viisil heastada, kui hüvitamisega.

RVastS § 9 lg 1 mõttes on inimväärikust alandatud, kuna kaebaja tervisekaardis olev info ei ole

kaitstud. Seega on kahjunõue täies ulatuses põhjendatud ja mittevaraline kahju on tekkinud.

Kohus otsuse resolutsiooni punktidega 1 ja 2 kinnitab ise, et vanglal oli teavet võimalik

kuritarvitada. Pole mingit garantiid, et seda tehtud ei ole, kuid tagajärg on veel saabumata.

Võib-olla on see ka saabunud, kuid kaebaja psüühiliselt haige inimesena ei ole sellest aru

saanud. Vangla tuleb süüdi tunnistada ja kahjunõue rahuldada.

7. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. Asjaolu, et halduskohus ei rahuldanud kaebust täies ulatuses, ei tähenda veel, et

halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas ebaõigesti tõendeid või rikkus

oluliselt kohtumenetluse normi.

Vastustaja jäi varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja palus käsitleda varasemalt

halduskohtule esitatud kirjalikke seisukohti vastuväidetena apellatsioonkaebusele. Vangla

nõustus Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega ning leidis, et selle

tühistamiseks vaidlustatud osas puudub alus. Kaebaja avaldas apellatsioonkaebuses, et kui

vangla juristil oli õiguslik alus töödelda terviseandmeid, siis puudus tal ikkagi meditsiiniline

teadmine hindamaks, kas kaebajale osutatud abi ja ravi oli piisav. Kaebaja sellised väited ei

anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses oli

nõude aluseks õigusvastane terviseandmete töötlemine. Seda, et kaebaja kahju hüvitamise

taotlust lahendades ei oleks meditsiiniliste eriteadmisteta isik saanud/tohtinud kujundada

seisukohta antud abi ja ravi kohta, kaebaja välja ei toonud. Samuti ei saa selline asjaolu

õigustada hüvitise väljamõistmist. Tartu Vangla oli seisukohal, et halduskohus on vaidlustatud

otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb

rahuldamata. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et isikuandmete avalikustamisel oleks kaebajat

alavääristatud või muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud. Vangla hinnangul ei ole

kaebajale vangla tegevuse tulemusena kaasnenud selliseid tagajärgi, millel oleks inimväärikuse

alandamise kvaliteet. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja hüvitise välja mõistmata

jätmisega, kuid ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mida halduskohus on hüvitise

välja mõistmata jätmisel valesti teinud või mille vastu eksinud. Isiku soov saada kahjuhüvitist

ei tähenda, et hüvitis tuleks tingimata ka välja mõista.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus

leiab,

et

Xi

apellatsioonkaebus

ei

kuulu

rahuldamisele.

Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust 10.05.2021. a kohtuotsuse tühistamiseks

vaidlustatud osas, s.o osas, milles kaebaja hüvitamiskaebus jäeti rahuldamata ja asjas uue otsuse

tegemiseks, millega esitatud kaebus tervikuna rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

halduskohus 10.05.2021. a otsuse tegemisel, s.h ka esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamata

jätmisel, materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus

on otsuses igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud

asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu

10.05.2021. a otsuses on selgelt toodud välja põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni

jõudis ning ringkonnakohtul pole alust asuda seisukohale, et kohus rikkus otsuse tegemisel

põhjendamiskohustust. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega

ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks

asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu 10.05.2021. a otsuse kõigi põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei

korda neid.

9. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-des 9-26 piisava põhjalikkusega ja iga kaebaja poolt

hüvitamisnõude aluseks toodud väite kohta eraldi selgitanud, miks need väited ei anna alust

esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja taotles mittevaralise

kahju hüvitist 50 000 eurot selle eest, et tema terviseandmete töötlemisega Tartu Vangla

15.05.2020. a otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel ja talle edastamisel alandati tema inimväärikust.

Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et 15.05.2020. a otsuse koostamise ja kaebajale edastamisega

oleks kaebajat vanglale teada olnud ja vangla poolt otsuse tegemisel kasutatud terviseandmete

kaudu kuidagi alavääristatud või teda muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud, või et

15.05.2020. a otsuses sisalduv teave kaebaja terviseandmete kohta oleks saanud teatavaks

rohkematele isikutele, kui vangla otsuse tegemisega seotud olid, siis nõustub ringkonnakohus

vastutaja ja halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei olnud täidetud kõik RVastS § 9

lg 1 kohaldamise eeldused, s.h ei ole tõendatud kaebajale mittevaralise kahju tekkimine. Sellest,

et vangla dokumendihaldussüsteem iseenesest võimaldas dokumendi kaebajale edastamisel

ligipääsu kaebaja terviseandmetele ka neile isikutele, kellel selleks õigus puudus (halduskohtu

otsuse p 22) ja sellest, et halduskohus pidas sellist olukorda õigusvastaseks, ei tulene veel kohtu

kohustust esitatud hüvitamiskaebus rahuldada. Nagu juba märgitud, asus halduskohus

põhjendatult seisukohale, et asjaoludest tulenevalt ei tekkinud ka sellises olukorras kaebaja

jaoks tagajärge, mida saaks mõista kaebaja väärikust alandava kohtlemisena (halduskohtu

otsuse p 24). Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et kuna terviseandmed peavad olema

kaitstud, siis juba teadmine, et keegi võib neid näha ja nendega kaebajale kahju tekitada, täidab

RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tuleneva kahjunõude esitamise aluse, mida ei ole võimalik

heastada muul viisil, kui kahju hüvitamisega. Ka asjaolu, et halduskohus rahuldas esitatud

keelamiskaebuse, keelates vastustajal kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide

edastamise, sh väljatrükkide tegemise dokumendihaldussüsteemist viisil, mis võimaldab

juurdepääsu kaebaja terviseandmetele isikutele, kellel puudub selleks vastav juurdepääsuõigus,

ei tähenda seda, et kohus oleks sellest tulenevalt pidanud rahuldama ka kaebaja

hüvitamiskaebuse ja talle vastustajalt rahalise hüvitise välja mõistma.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 10.05.2021. a otsuse muutmata.

11. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas otsuses kaebaja nime

tähemärgiga, nagu on seda teinud ka halduskohus vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-s 6.

(allkirjastatud digitaalselt)