2-20-9086/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9086

Kohtuasi

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldus

Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16,

Rotermanni tn 6a korteriühistu juhatuse teabe

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

(registrikood 12645765), seaduslik esindaja MM

Puudutatud isik: Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn

16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (registrikood

80416163), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Aleksei Ratnikov ja Kaupo Kask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Kyoko Ryoko Travel

and business services OÜ kanda.

3. Rahuldada Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ-lt Tallinn,

Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kasuks välja

420 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

4. Jätta Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

rahuldamata 1042,50 euro ulatuses.

2-20-9086

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas 21.06.2020 Harju

Maakohtule avalduse Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a

korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja korteri nr 37 omanik ja puudutatud isiku liige. 12.05.2020

esitas avaldaja puudutatud isikule taotluse anda teada, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja

elektrimõõtjad ning esitada nende näidud ajavahemikus 01.10.2017-30.04.2020. Puudutatud

isik saatis 08.06.2020 avaldajale e-kirja, millele olid lisatud puudutatud isiku töötaja poolt

koostatud Exceli tabelid tarbimise näitudega. Vastuses ei olnud märgitud, kus asuvad vee- ja

elektrimõõtjad. Kuna puudutatud isik ei lisanud tabelitele ka elektriettevõtja arveid, millel on

näha avaldaja eriomandi poolt tarbitud elektri kogused ega veenäite haldava ettevõtja poolt

mõõdetud veetarbimisi, siis ei ole avaldajal võimalik veenduda, et tabelis esitatud andmed

vastavad tegelikule tarbimisele. Avaldaja soovib tutvuda näitudega nagu need on kajastatud

mõõdistamise teenust osutava isiku või elektrimüüja poolt koostatud dokumentides. Avaldaja

soovib tutvuda haldajale ja raamatupidajale nähtavate dokumentidega, mis näitavad teenuste

tarbimist iga korteriomaniku poolt. Ilma dokumentideta, mis näitavad iga eriomandi poolt

tarbitud vee ja elektri kogust, ei ole puudutatud isikul võimalik esitada korteriomanikele arveid.

3. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja:

3.1. kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda eriomandi 37 vee- ja

elektritarbimist mõõtvate seadmete näitudega ajavahemikus 01.10.2017- 30.04.2020;

3.2. kohustada puudutatud isikut teatama avaldajale, kus on paigaldatud eriomandis 37 vee- ja

elektritarbimist mõõtvad seadmed.

4. Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkis avaldaja, et puudutatud isiku poolt esitatud

12.01.2017 valduse üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda asjaolu, et valduse üleandmisel on

avaldajale näidatud vee- ja elektrimõõtjate asukohti. Avaldaja sai käesolevas tsiviilasjas teada,

kus asuvad vee- ning voolumõõtjad. Exceli tabel, millele on alla kirjutanud puudutatud isiku

esindaja, ei ole usaldusväärne dokument. Avaldaja soovib tutvuda teenuseosutaja poolt

mõõdetud näitudega.

Puudutatud isiku seisukohad

5. Puudutatud isik palub jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja ja puudutatud

isiku vahel on käimas mitmeid kohtuvaidlusi, avaldaja kuritarvitab oma õigusi. Puudutatud isik

on avaldaja poolt nõutu juba esitanud ning on avaldajale korduvalt selgitanud arvete kujunemist

ning tarbimise mõõtmist puudutavat. Teenusepakkujad esitavad arve kogu KÜ tarbitud teenuse

eest tervikuna. Teenuste eest makstav kogukulu jaotatakse igakuiste näitude alusel puudutatud

2-20-9086

isiku raamatupidaja poolt. Rotermanni 14 hoones on automaatikasüsteem (BMS), mis vahendab

mh ka korteriomandite tarbimisi. Haldaja saab tarbimised kätte selliselt, et logib Rotermanni

14 hoone automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mis ongi

majasisese tarbimise dokumendiks. Sellisel kujul saab andmed raamatupidaja, kes jagab kulud

liikmete vahel ära vastavalt üldkoosolekul kehtestatud kulude jagamisele. Puudutatud isikul ei

saagi olla selliseid sisseostuarveid, millel oleks eraldi välja toodud iga korteriomandi

kulu/tarbimine ehk puudutatud isikul ei ole selliseid dokumente nagu nõuab avaldaja.

6. Puudutatud isikule müüb elektrienergiat Digismart OÜ ja esitab puudutatud isikule

majasiseste mõõdikute kohta koondtarbimise eest koondarve (Digismart OÜ arvel on vaid

summa ja koguseks üks). Puudutatud isik ei saa Digismart OÜ-le ette kirjutada, millisel kujul

arveid tuleks esitada. Digismart OÜ arvel olev kogusumma jagatakse arvestite näitude alusel

kõigi korteriomanike vahel. Kilovatt/tunni hinnad saadab Digismart OÜ puudutatud isikule e-

posti teel koos arvega. Avaldaja on saanud tutvuda Digismart OÜ arvete ja nende jagamise

põhimõtetega korteriomanike vahel tsiviilasjas nr 2-19-7316.

7. Näidud, mille alusel on avaldajale esitatud arved kujunenud ja kogukulu jaotatud, on

avaldajale esitatud. Samuti on puudutatud isik tsiviilasjades nr 2-19-7316 ja 2-20-6136 esitanud

kõik sisseostuarved, mis on olnud aluseks avaldajale esitatud arvete õigsuse kontrollimiseks.

Põhimõtteliselt kattub käesoleva menetluse aluseks oleva avalduse resolutsiooni p 1.1. juba

tsiviilasjas 2-20-6136 avaldaja nõude p-dega 1.1.2. ja 1.1.4., millest lähtuvalt tuleks avaldus

jätta läbi vaatamata. Puudutatud isik on tsiviilasjas nr 2-20-6136 esitanud avaldajale perioodi

01.10.2017-30.04.2020 veenäidud.

8. Avaldajal on olemas igakülgne teave mõõtjate ja elektrikilbi asukohast, see on kirjas korteri

kasutusjuhendis. Korteri kasutusjuhend ja ülejäänud korterit puudutavad joonised jm

dokumentatsioon on korteriomanikule arendaja poolt üle antud müügitehingu järgselt. Avaldaja

omab arvestite asukoha infot, kuna on allkirjastatud 12.01.2017 vastavate dokumentide

üleandmis-vastuvõtmise akti korter kättesaamisel. Veemõõtjad asuvad avaldaja korteriomandi

vannitoa lae peal. Kilbiruumid paiknevad ühiskasutuses oleval korrusel panipaikade ja

prügiruumi läheduses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 30.06.2021 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1860 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks.

10. Asjaolusid, mis annaksid aluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks, ei esine. Tsiviilasjas nr

2-20-6136 esitatud nõuded ei lange kokku käesolevas asjas esitatud nõuetega. Kohus jätab

puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

11. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus

saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise

saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole

vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama.

2-20-9086

12. Avaldaja on korteri asukohaga Rotermanni 6a, Rotermanni 14, Rotermanni 16-37 omanik

(dtl 597-604). 12.05.2020 avalduses palub avaldaja puudutatud isikul teada anda, kus paiknevad

eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad ning esitada nende näidud ajavahemikus 01.10.2017-

30.04.2020 (kiri dtl 606). Puudutatud isik on avaldaja kirjale 08.06.2020 vastanud (vastus dtl

96, näitude tabelid al dtl 97). Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastus

tema nõutut ei sisalda, st puudutatud isik on 08.06.2020 vastamisest sisuliselt keeldunud.

13. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik täitis avaldaja nõude. Kohus

tuvastab, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastuse lisaks on Exceli tabelid, milles on esitatud

küsitud perioodi kohta kõigi korterite, sh avaldaja korteri, elektri-, jahutuse, kütte- ja

veearvestite näidud (vastus dtl 96, näitude tabelid al dtl 97). Nimetatu edastamisega on täidetud

avaldaja nõue näitude esitamiseks. Avaldaja on märkinud, et ta ei soovi puudutatud isiku poolt

koostatud tabeleid. Avaldaja on menetluses asunud sisuliselt väitma, et on 12.05.2020 esitanud

nõude dokumentidega tutvumiseks, kuid 12.05.2020 kirja sisust seda ei nähtu - küsitud on,

millised olid näidud konkreetsel perioodil, st nõutud on teavet. Kohtu hinnangul on puudutatud

isik avaldaja küsimusele täpselt vastanud ning edastanud isegi nõutust rohkem teavet. Isegi kui

asuda seisukohale, et 12.05.2020 soovis avaldaja tegelikult nõuda dokumentidega tutvumist, ei

ole nõudest võimalik aru saada, milliseid dokumente on silmas peetud. Puudutatud isik on

selgitanud, et teenusepakkujad esitavad arve korteriühistule tarbitud teenuste eest tervikuna,

mitte iga korteri kohta eraldi; haldaja saab andmed tarbimise kohta hoone automaatika arvutist,

millest ta kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mille alusel raamatupidaja koostab

arved korteriomanikele. Exceli failid on avaldajale edastatud. Kohus ei saa kohustada

puudutatud isikut võimaldama selliste dokumentidega tutvuda, mida ei ole olemas.

14. Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastus avaldajale ei sisalda vastust

küsimusele, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad. Puudutatud isik on menetluses

vastanud, et veemõõtjad (asukoht kaardil dtl 638) asuvad avaldaja korteri vannitoa kohal ning

elektrimõõtjad kilbiruumis (asukoht kaardil dtl 650). Nõue teabe saamiseks on seega täidetud

ka mõõtjate asukohtade osas. Kas ja mis tingimustel pääseb avaldaja kilbiruumi, ei ole esitatud

nõude kontekstis asjassepuutuv.

15. Kohus jätab avalduse rahuldamata, kuna puudutatud isik on täitnud avaldaja 12.05.2020

nõude teabe saamiseks.

16. Menetluskulud

tuleb

jätta

avaldaja

kui

menetluse

põhjustanud

isiku

kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Avalduse menetlemine oli avaldaja

huvides. Menetlust ei põhjustanud puudutatud isik, kuna puudutatud isik oli 08.06.2020

avaldaja nõude teabe saamiseks valdavas osas täitnud. Kohus tuvastab, et korteri

kasutusjuhendis (dtl 639-649) on välja toodud vee- ja elektriarvestite asukohad. Nähtuvalt

avaldaja korteri valduse üleandmise aktist (dtl 662-663) on selles mh fikseeritud elektri- ja

veearvestite näidud valduse avaldajale üleandmise seisuga 12.01.2017. Avaldaja väide, et näite

tegelikkuses arvestite järgi ei fikseeritud, kuna avaldajal puudus kahtlus aktis kirjas olnud

kogustes, on paljasõnaline ning vastuolus aktis märgituga. Kohus tuvastab nimetatud tõendite

alusel, et avaldajale pidid olema arvestite asukohad 12.05.2020 seisuga teada ning puudus

vajadus kohtumenetluse algatamiseks nõudmaks sama teavet puudutatud isikult.

17. Puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud suurus on 1860

eurot (15,5 h x 120 eurot/h). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal

menetluskulu 3225 eurot, s.o kulu lepingulisele esindajale. Puudutatud isik on märkinud, et

tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

2-20-9086

1. avaldusega tutvumine - 2,5h;

2. kliendi nõustamine – 1,5 h;

3. 20.09.2020 vastuse koostamine – 3 h;

4. 16.10.2020 seisukohaga tutvumine ja 17.11.2020 menetlusdokumendi koostamine – 3,5 h;

5. avaldaja 13.12.2020 seisukohaga tutvumine 0,25 h;

6. kliendi nõustamine – 0,5 h;

7. 15.01.2021 seisukoha koostamine – 4,5 h;

8. 26.01.2021 avaldaja seisukohaga tutvumine – 0,25 h;

9. toimiku materjalide analüüs, kliendi nõustamine, kohtukõne koostamine – 5,5 h.

Ajakulu kokku 21,5 tundi.

18. Kohus leiab, et võttes arvesse avalduse sisu ja asja vähest keerukust, ei võinud avaldusega

tutvumisele ning selle kliendiga arutamisele põhjendatult kuluda kokku enam kui 1,5 tundi.

Kokkuvõtva seisukoha koostamisele (toiming 9) ei olnud samadel põhjustel mõistlik kulutada

üle 1,5 tunni. Samas esitatud menetluskulude nimekirja koostamisele võis põhjendatult kuluda

kuni pool tundi, põhjendatud ajakulu oli seega toimingule 9 kohtu hinnangul kokku 2 tundi ning

kõikide toimingute tegemiseks kokku 15,5 tundi.

19. Puudutatud isik on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 150 eurot tunnis (sh

käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud tasu ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt

osutatud õigusteenuse eest makstavat tasu. Küll ei ole äratuntav vajadus kasutada lihtsas hagita

menetluse asjas lepingulise esindajana vandeadvokaati. Selliste kulutuste tegemine

lepingulisele esindajale ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne ega mõistlik. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi

õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul

ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi.

Põhjendatud tunnitasu õigusabile käesolevas asjas ei ületa 120 eurot tunnis (sh käibemaks).

Määruskaebus

20. Avaldaja esitas 14.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega avaldus jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja palub teha asjas

uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

21. Puudutatud isiku juhatuse liikme poolt koostatud näitude Exceli tabel ei ole selleks

dokumendiks, millega tutvumist avaldaja taotles. Kaugloetavate mõõtjate poolt fikseeritud

andmed kajastuvad mõõtmisteenust osutavate äriühingute dokumentides. Avaldaja soovib

tutvuda näitudega nagu need on kajastatud mõõdistamise teenust osutava isiku või elektrimüüja

poolt koostatud dokumentides. Avaldaja kohtusse pöördumine oli ajendatud soovist leida

võimalus kontrollida juhatuse poolt esitatavaid arveid elektri ja vee tarbimise osas. Puudutatud

isik ei ole põhjendanud, kuidas on tal võimalik esitada avaldajale arveid, millel on näidatud

tarbitud elektri ja vee kogused, kui teenuseosutaja arvetel neid andmeid ei ole.

22. Avaldaja sai vee- ja voolumõõtjate asukohtadest teadlikuks menetluse käigus, mitte

12.01.2017 valduse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Näitude kinnitamine ei ole tõendiks

selle kohta, et näitude kinnitamisele eelnes arvestite asukoha tutvustamine.

23. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja pöördus kohtusse

põhjendatud avaldusega. Alles 17.11.2020 esitas puudutatud isik kohtule mõõtjate asukohti

tõendavad dokumendid. Lisaks on tegemist õiguslikult lihtsa tsiviilasjaga ning menetluskulude

summas 1860 eurot avaldajalt väljamõistmine on põhjendamatu ja ebaõiglane.

2-20-9086

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

24. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-i 659 ja § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

27. Maakohus on asja lahendamisel õigesti viidanud KrtS § 45 lg-tele 1 ja 3. Kolleegium

märgib, et KrtS § 45 lg 3 alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja

kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda. Samuti tuleb

teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning teabeõiguse piiride

määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Kuivõrd KrtS

seaduseelnõu seletuskirja järgi on KrtS § 45 lg 3 eeskujuks ÄS § 166, mis reguleerib osaniku

õigust teabele, siis arvestab kolleegium asja lahendamisel ka osaniku teabeõigust puudutavat

kohtupraktikat.

28. Kolleegium märgib esmalt, et iseenesest on korteriomanikul põhjendatud huvi andmete ja

dokumentide suhtes, mille alusel ta saab hinnata, kas korteriühistu majandamiskulude nõue

tema vastu on põhjendatud. Avaldaja on selleks palunud kohustada puudutatud isikut

võimaldama avaldajal tutvuda eriomandi 37 vee- ja elektritarbimist mõõtvate seadmete

näitudega ajavahemikus 01.10.2017-30.04.2020. Esitatud avalduses on avaldaja lisaks

selgitanud, et ta soovib tutvuda dokumentidega, kus oleksid fikseeritud teenuseosutajate näidud

iga korteriomandi tarbimise kohta.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on täitnud avaldaja nõude teabe

andmiseks (s.o näitude esitamiseks) sellega, et on esitanud Exceli tabelid elektri-, jahutuse,

kütte- ja veearvestite näitude kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega. Puudutatud isik on selgitanud, et ühistu saab tarbimised kätte selliselt, et logib

Rotermanni 14 hoone automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mis

ongi majasisese tarbimise dokumendiks.

30. Avaldaja nõue tutvuda dokumentidega, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga

korteriomandi tarbimise osas, ei sisaldunud 12.05.2020 teabenõudes. Kolleegium märgib, et

kohtu kaudu teabe saamise eelduseks on esiteks see, et avaldaja on esmalt taotlenud teavet või

dokumentidega tutvumise õigust ühistult (RKTKm nr 2-16-3492, p 11). Avaldaja peab piisavalt

selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (RKTKm nr 3-

2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada

nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle (RKTKo nr 3-2-1-108-10, p 12). Avalduse

taotlusi on lubatud menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi

ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole enne kohtusse pöördumist küsitud.

Kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist samade küsimustega pöördunud ühistu poole või

kui ta on seda teinud vaid osaliselt, siis ei saa avaldust rahuldada teabe osas, mida avaldaja ei

2-20-9086

ole nõudnud (RKTKm nr 2-16-3492, p 12). Seega, kuivõrd avaldaja ei ole 12.05.2020

teabenõudes esitanud nõuet tutvuda eeltoodud dokumentidega, siis on maakohus jätnud

avalduse viidatud osas õigesti rahuldamata.

31. Lisaks eeltoodule on puudutatud isik ka selgitanud, et korteriühistul ei ole selliseid

dokumente, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas.

Puudutatud isik on selgitanud, et Rotermanni 14 hoones on hooneautomaatikasüsteem (BMS),

mis vahendab muu hulgas ka korteriomandite tarbimisi. Haldaja saab tarbimised kätte

automaatikast selliselt, et logib sisse automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need

Exceli faili. Sellisel kujul saab andmed raamatupidaja, kes jagab kulud liikmete vahel ära

vastavalt üldkoosolekul kehtestatud kulude jagamisele. Teenuspakkujad esitavad puudutatud

isikule arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna (teenusepakkuja teab ainult kogu KÜ

tarbimist). Korteriomandite kaupa tarbimist näeb vaid haldaja ja korteriühistu kulusid jagav

raamatupidaja. Iga korteriomandi kulu arvestatakse eraldi iga korteriomandi näitude alusel

pärast teenusepakkujalt KÜ kogukulul põhineva arve saamist. Asja materjalidest nähtuvalt on

kulude tekkepõhimõtteid selgitatud avaldajale juba tsiviilasjade nr 2-19-7316 ja 2-20-6136

raames. Kolleegium märgib, et avaldaja ei saa nõuda korteriühistult tutvumist selliste

dokumentidega, mida ei ole olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida

avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu

(RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2). Arvestades puudutatud isiku eeltoodud selgitusi, ei ole

avaldaja teinud usutavaks, et tema poolt nõutavad dokumendid eksisteerivad. Seejuures ei oma

tähtsust avaldaja subjektiivne arvamus selle kohta, milliste dokumentide alusel peaks

puudutatud isik avaldaja hinnangul kommunaalkulude arvestust teostama. Puudutatud isik on

selgitanud, et teenusepakkujad esitavad puudutatud isikule arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest

tervikuna ning andmed iga korteriomandi tarbimise osas on olemas ühistul. Puudutatud isik on

selgitanud, kuidas toimib ühistus tarbimise arvestamine ning ringkonnakohtule puudub alus

kahelda puudutatud isiku selgitustes. Puudutatud isik on selgitanud, et ühistul puuduvad sellised

dokumendid, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas.

Avaldaja ei ole usutavalt vastupidist põhistanud.

32. Avaldaja ei vaidlusta määruskaebuses, et tal on olemas teave selle kohta, kus paiknevad

eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad. Avaldaja märgib, et ta sai vee- ja elektrimõõtjate

asukohtadest teadlikuks puudutatud isiku 17.11.2020 menetlusdokumendist. Kolleegium ei pea

usutavaks avaldaja väidet, et selline teave ei olnud avaldajale teada juba 12.05.2020 teabenõude

esitamise ajal ning nõustub selles osas samuti maakohtu määruse põhjendustega. Avaldaja ei

ole ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatut, et vee- ja elektriarvestite asukohad on välja

toodud korteri kasutusjuhendis. Samuti pidi mõõtjate asukoht olema avaldajale teada, kui ta

fikseeris elektri- ja veearvestite näidud korteri valduse saamisel. Avaldajal puudub

õiguskaitsevajadus nende dokumentide osas, mis tal endal olemas on või kättesaadavad muul

viisil (RKTKm nr 2-18-13213, p 31).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks

selles osas maakohtu määrust muuta. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu

diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (RKTKm nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude

jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus

otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest (RKTKo nr 3-2-1-87-14, p 29).

Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohu on oma

2-20-9086

seisukohta põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse

otsustuse tegemiseks. Kolleegium nõustub, et menetlust ei põhjustanud puudutatud isik.

34. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus

määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.

35. Avaldaja on määruskaebuses esitanud vastuväiteid ka maakohtu poolt kindlaks määratud

puudutatud isiku menetluskulude suurusele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu

kaalutlusotsus.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

saa

maakohtule

ette

heita

diskretsioonipiiride ületamist puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude hindamisel, seega ei

ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-

1-115-14, p 11). Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates

kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm

nr 2-19-10324, p 17). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi

osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem

aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Maakohus on puudutatud isiku poolt taotletud

lepingulise esindaja kulu juba oluliselt vähendanud (s.o 3225 eurolt 1860 eurole), määrates

rahaliselt kindlaks puudutatud isiku menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat vähendamist põhjendatuks. See, et avaldaja

maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

36. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad

menetluskulud määruskaebemenetluses. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebemenetluses

menetluskulusid 1462,50 eurot (9,75 h x 150 eur/h, sh km). Puudutatud isiku esindaja

toimingud on järgnevad: maakohtu lahendiga tutvumine 0,75 h; määruskaebusega tutvumine –

1 h; kliendi nõustamine – 0,5 h; määruskaebusele vastuse koostamine – 7,50 h.

37. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja

põhjendatud. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada toimingute ajakulu, kuivõrd

puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu

ja mahtu arvestades ülepaisutatud. Maakohtu määruse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud

ajakulu sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud samuti 0,5 tunni ulatuses, kuivõrd määruskaebuse sisuline osa on kahel

leheküljel ning kaebaja on määruskaebuses valdavalt korratud maakohtus esitatud väiteid.

Suhtlus kliendiga mahus 0,5 h on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades, et

vastuses määruskaebusele on puudutatud isik korranud suures osas maakohtus esitatud

seisukohti ning vastus on koostatud suuremas osas copy&paste meetodil (RKTKm nr 3-2-1-43-

10, p 14), siis on määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 h. Seega peab

ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakuluks

määruskaebemenetluses 3,5 h.

38. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe

tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole

2-20-9086

põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda

(RKTKm nr 2-17-13164, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku esindaja

tunnitasumäär 150 koos käibemaksuga põhjendatud. Arvestades puudutatud isiku esindaja

kvalifikatsiooni, vaidluse all olnud küsimusi ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust

(tegemist on lihtsama vaidlusega) ja menetluse kestust, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud

tunnitasu määraks tuleb lugeda 120 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodud tunnitasu määr vastab

ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.

39. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikule hüvitamisele menetluskulu 420 eurot (3,5

h x 120 eurot/h, sh km). Puudutatud isiku taotlus jääb rahuldamata 1042,50 euro ulatuses

(1462,50-420).

40. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)