2-20-136415/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-136415

Kohtuasi

X ja C hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks

D hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X nõude osas 1350 eurot

C nõude osas 1350 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II C (isikukood XXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja W

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Q apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalse tõendi (D kinnitus elatise

tasumise kohta) vastuvõtmisest.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-136415

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded

1. W esitas 01.10.2020 alaealiste laste D, C (hageja I) ja X (hageja II) seadusliku esindajana

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q-lt (kostja, isa) elatise väljamõistmiseks

igale lapsele 150 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostja

vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja Pärnu Maakohus jätkas menetlust

hagimenetluses. Kohtu nõudmisel hagejad esitasid oma põhjendatud nõuded hagiavalduse

vormis.

2. 04.10.2020 sai D täisealiseks ja esitas enda elatise nõude eraldi hagiavaldusena, sh alates

01.10.2020 alaealise lapse elatise nõudena ning alates 04.10.2020 täisealisele õppivale lapsele

elatise väljamõistmise nõudena. Kostja ei ole osalenud juba mitme kalendrikuu jooksul tema

ülalpidamises. D nõuab elatist alates 01.10.2020 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Arvatavalt

toimub see 2022. aastal.

3. Hageja I ja hageja II (koos hagejad) elatise nõuded on samas menetluses esitatud eraldi

hagiavalduses. Hagejate hagiavalduse kohaselt elavad nad ema juures ja on tema ülalpidamisel.

Kostja osalus laste kasvatamises on olnud ebakorrapärane ja minimaalne. Hagejad nõuavad

mõlemad elatist 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja väidetel on ta varem maksnud lastele elatist, kuid

laste ema kasutab lastele mõeldud raha enda jaoks. Kostja kirjeldas emotsionaalselt enda ja

laste ema suhteid, laste ema arvatavat käitumist ja kulutusi. Kostjal on tekkinud kahtlused laste

temast põlvnemise osas. Elatise maksmiseks soovib kostja olla veendunud, et need on tema

lapsed. Kostja ei esitanud vastuväiteid nõutava elatise suurusele ning oli valmis kandma laste

isaduse tuvastamisega seotud kulud.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas 19.10.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja kummagi hageja

kasuks elatise 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni ning D kasuks

elatise 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni tema gümnaasiumiõpingute lõppemiseni

(eeldatavalt 30.06.2022), kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus määras,

et elatist makstakse iga kuu eest ette ning hagejate kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal

tasuda W arvelduskontole ja D kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda D

arvelduskontole. Menetluse ajal perioodi eest 01.10.2020–01.11.2021 sissenõutavaks

muutunud elatise võlg tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 20 päeva jooksul

ühekordse maksena, vastavalt W arvelduskontole 2900 eurot hagejate jaoks ning D

arvelduskontole 1450 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

2-20-136415

6. Kohtule esitatud 26.08.2021 uuringuaktis nr 21T-GL0054 antud eksperdiarvamuse kohaselt

kostja bioloogiline isadus D ja hagejate suhtes ei ole välistatud.

7. Pooltel puudus vaidlus selles, et kostja elab lastest eraldi. Kohus leidis, et kostja ei

tõendanud, et ta on alates 01.10.2020 laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavalt osalenud.

8. Kuivõrd hagejad taotlesid kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-s 1 sätestatud määrast peaaegu poole väiksemas summas, ei pidanud maakohus vajalikuks

laste vajadusi ja kulude suurust täiendavalt analüüsida. Kostja ei vaielnud vastu elatise

suurusele ning 27.09.2021 kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist 150 eurot igale lapsele.

Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on kostja suuteline hagejatele nõutavas suuruses elatist

maksma.

9. Pooltel oli vaidlus elatise maksmise viisi osas. Hagejate esindaja taotles kindlaks määrata, et

elatist tuleb maksta pangaülekandega – alaealiste hagejate elatis nende ema arvelduskontole

ning täisealisele hagejale tema enda arvelduskontole. Kostja soovis raha üle anda hagejate

esindajale sularahas tema töökohas, mistõttu kohus peaks maha võtma lähenemiskeelu ning

kostja filmiks raha üleandmist. Hagejate esindaja sularahas maksmisega nõus ei olnud.

10. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja taotlust võimaldada tal elatist maksta sularahas.

Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja suhtes kohaldatud kriminaalasja raames 19.01.2021

määrusega kriminaalmenetluse ajaks W-le lähenemise keeldu. See keeld ei keela kostjat osaleda

menetlustoimingutel samaaegselt hagejate esindajaga, sh tsiviilasjas kohtuistungil. Elatise asjas

ei ole kohtul võimalik seda lähenemiskeeldu tühistada. Lisaks ei jäta kostja käitumine ja

sõnaline väljendusviis hagejate esindaja suhtes kohtuistungitel kahtlust, et kostjale kehtestatud

keeld läheneda hagejate emale on jätkuvalt põhjendatud. Kostja poolt W suhtes esitatud

arvamusavaldused olid solvavad ja kohati absurdsed, sisuliselt kostja viitas kavatsusele maksta

elatist W ahistaval ja tema eraelu puutumatust riivaval viisil. Kostja kirjalikes seisukohtades ja

suuliselt korduvalt esitatud ühed ja samad väited, et W kulutab raha Z koolitustele ja oma

armukestele, viitavad sellele, et kostja on kooselu lõppemise tõttu jätkuvalt kibestunud ja

solvunud, kuid ei soovigi midagi ette võtta, et abielu lahutamisega seotud negatiivsetest

tunnetest üle saada. Seetõttu määras kohus hagejate taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel elatise

maksmise korra kindlaks pooltega istungil arutatud viisil: alaealistele lastele makstav elatist

tuleb kanda pangaülekandega hagejate ema pangakontole ning täisealise lapse elatis kanda

lapse enda kontole.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise maksmise

viisi osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5.1) ja teha selles osas uue otsuse, määrates, et kostja

võib hagejatele väljamõistetud elatist maksta sularahas.

12. Kostja kinnitab, et on nõus väljamõistetud summas elatist hagejatele tasuma, kuid saab ja

soovib seda teha sularahas. Seadus võimaldab tasuda elatist nii sularahas kui ülekandega. D-le

tasus kostja elatise võla sularahas, mille kinnituseks on koos apellatsioonkaebusega esitatud

viimase kinnitus.

13. Maakohus ei olnud erapooletu, kui leidis, et sularahas elatise üleandmine ei ole antud

asjaoludel võimalik ja võib olla riskantne ning ekslikult ennustas juba ette, et elatise maksmine

hakkab toimuma ahistaval viisil. Kostja on nõus ootama ja tasuma elatise ja tekkiva võla siis,

kui ajutine lähenemiskeeld lõppeb.

2-20-136415

Vastustaja seisukoht

14. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud

osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.

16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu

otsuse peale üksnes hagejatele väljamõistetud elatise tasumise viisi osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 5.1). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

17. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei

kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud

tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi

hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide

olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks

(TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi

asjaolusid ja tõendeid, tuleb TsMS § 633 lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude

ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Uue asjaolu ja tõendi esitamise

lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama

(TsMS § 652 lg 4 esimene lause).

18. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi – D 15.11.2021 kinnitus elatise võla

tasumise kohta. Kostja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks

puudub ringkonnakohtu arvates alus. Kostja soovib sellega tõendada, et ta on tasunud D-le

elatise võla sularahas. Arvestades, et apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud üksnes elatise

tasumise viisi hagejate osas, puudub vajadus tõendada elatise võla maksmist D-le. Seega

keeldub ringkonnakohus 17.11.2021 esitatud tõendi vastuvõtmisest, sest see ei ole

apellatsioonimenetluses asjakohane tõend, arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust. Kuna

kostja esitas tõendi elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.

19. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse

norme rikkunud.

20. Kolleegium nõustub vaidlustatud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid,

mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on

apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud

2-20-136415

otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste

kordamiseks käesolevas otsuses. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või

menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.

21. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostjal on küll õigus, et seadus ei

keela elatist maksta sularahas, kuid samas kostja eksib, et kohus ei saa talle määrata elatise

otsuse täitmise viisi. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Maakohus on

põhjendanud, miks praegustel asjaoludel on mõistlik ja põhjendatud määrata hagejate taotlusel

elatise tasumine pangaülekandega ja mitte sularahas hagejate seaduslikule esindajale

üleandmisega viimase töökohas, nagu kostja soovis. Tutvunud asja materjalidega, sh kostja

seisukohtadega tema esitatud menetlusdokumentides ja 27.09.2021 kohtuistungil, jääb

ringkonnakohtule arusaamatuks kostja soov tasuda elatist tingimata sularahas. Menetluses

avaldatu põhjal saab lähtuda sellest, et kostja soovib, et raha läheks lastele, mitte hagejate

seaduslikule esindajale. Samas on kostja nõus andma hagejatele tasutava elatise sularahas

hagejate seaduslikule esindajale. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole

toonud esile mõjuvat põhjust (näiteks kostjale palga maksmine sularahas või võimatus teha

pangaülekandeid), miks ta peab elatise üle andma sularahas. Ringkonnakohtu hinnangul on

sularahas elatise tasumine, arvestades hagejate vanemate omavahelisi suhteid, pooli

põhjendamatult koormav ja ebamõistlik ning võib seetõttu kahjustada hagejate huve.

22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus oli asja lahendamisel erapoolik.

Maakohus on lahendanud vaidluse eelkõige hagejate kui laste huvidest lähtudes, mõistes välja

hagejate kasuks igakuise elatise ja määranud tavapärase otsuse täitmise korra. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et esile toodud asjaoludel on kõiki osapooli säästvam vanemate vahetut

kokkusaamist võimalusel vältida. Mõistlik ja hagejate huvides ei ole kostja ettepanek oodata

elatise tasumisega kostjale kriminaalasjas kohaldatud lähenemiskeelu lõppemiseni. Kostja

arvamus hagejate seadusliku esindaja kohta ei tohi hakata takistama hagejatel elatise saamist.

23. Eeltoodut kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

24. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)