3-21-664/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-664

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-664.

2. Võtta asja materjalide juurde Eesti Töötukassa 29.11.2021 vastusele lisatud

kirjavahetus ja infosüsteemi väljavõte.

3. Tagastada Eesti Töötukassa 29.11.2021 vastusele lisatud tegevuskavad.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Muuta

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

6. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.10.2021 määruse resolutsiooni p 2 kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (töötukassa) võttis X (kaebaja) 29.12.2020 otsusega töötuna arvele alates

30.12.2020.

2. Töötukassa lõpetas 12.01.2021 otsusega nr TA21-0007083 kaebaja töötuna arveloleku

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 10 alusel, sest kaebajal puudub soov ja

tahe tööle rakendumiseks ning neid puudusi ei ole võimalik TTTS-s või selle alusel antud

haldusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada.

3-21-664

2(7)

Töötukassa on püüdnud kaebajat töö leidmisel abistada. Kaebaja ei ole olnud koostööle avatud

ja arvab ekslikult, et tal on õigus nõuda töötukassa töötajatelt kohtumisi talle sobival viisil ehk

e-töötukassa kaudu. Ta esitab pidevalt erineva sisuga pöördumisi ja nõudmisi, milles teeb muu

hulgas etteheiteid organisatsioonile ja töötajatele. See on muutnud koostöö võimatuks. Kaebaja

on olnud pikaajaliselt töötu, mistõttu ei ole nõustamine e-töötukassa kaudu põhjendatud.

Töötamise registri andmetel on kaebajal viimane töökogemus aastast 2015. Alates sellest ajast

on ta olnud töötuna arvel 37 korral. Kaebaja ei täida töötu kohustusi, st ei osale individuaalse

tööotsimiskava koostamisel ja täida seda ning ei tule vastuvõtule töötukassa määratud ajal ja

kohas (TTTS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2). Kaebaja lõpetab enne talle määratud vastuvõtule pöördumise

aega töötuna arveloleku omal soovil, võttes seejärel end kohe uuesti töötuna arvele, või leiab

muid põhjendusi vastuvõtule mittepöördumiseks. Selline käitumine on kestnud rohkem kui

kolm aastat. See ei võimalda kaebaja tulemuslikku töökeskset nõustamist. Kaebaja iseseisvad

tööotsingud ei ole olnud edukad. Kaebaja käitumine viitab asjaolule, et tal puudub soov teha

töötukassaga koostööd ja lähiajal tööle rakenduda.

3. Kaebaja esitas 12.01.2021 otsuse peale vaide, mille töötukassa jättis 19.02.2021

vaideotsusega nr 586 rahuldamata, jäädes haldusaktis toodud põhjenduste juurde.

Kaebajale ei ole edastatud tööpakkumisi, sest temaga pole olnud võimalik läbi viia töökeskset

nõustamist sobiva töö väljaselgitamiseks. Kaebajal on olnud 40 erinevat nõustajat viies erinevas

maakonnas, mistõttu pole usutav, et keegi ei ole olnud võimeline teda abistama. Otsuse

pöördumise viisi ja aja kohta teeb töötukassa nõustaja.

4. Töötukassa võttis kaebaja uuesti töötuna arvele 13.01.2021.

5. Töötukassa lõpetas 01.02.2021 otsusega nr TA21-0016907 kaebaja töötuna arveloleku

TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel alates 29.01.2021, sest kaebaja ei läinud kolmandat korda mõjuva

põhjuseta määratud ajal vastuvõtule.

Kaebaja ei pöördunud määratud ajal, s.o 22.01.2021, vastuvõtule tervislike põhjuste tõttu.

Uueks pöördumise ajaks määrati 27.01.2021, kuid kaebaja ei tulnud vastuvõtule, tuues

põhjuseks tervisliku seisundi. Uueks pöördumise ajaks määrati 29.01.2021, kuid ka siis ei

ilmunud kaebaja vastuvõtule ega põhjendanud pöördumata jätmist.

6. Kaebaja esitas 01.02.2021 otsuse peale vaide, milles heitis ette, et nõustamisviisiks määrati

vastuvõtt, kuigi ta oli töötuna arvelevõtmise avaldust esitades valinud telefoni teel nõustamise.

Ka ei saanud ta vastuvõtul osaleda tervislike põhjuste tõttu, mistõttu toimus sel ajal

telefoninõustamine, mis tuleb TTTS § 31 lg 4 alusel lugeda toimunuks. Uue vastuvõtuaja

määramisel ei arvestatud kaebaja soovidega. Ka uus vastuvõtt tuli lugeda toimunuks, sest talle

edastati nõustamiskohtumise tegevuskava. Kaebajal puudus vajadus tõendada täiendavalt

tervislikku seisundit.

7. Töötukassa jättis vaide 15.03.2021 vaideotsusega nr 863 rahuldamata.

Määratud ajal võib jätta vastuvõtule tulemata vaid mõjuval põhjusel. Kaebajale anti võimalus

tervisliku seisundi tõendamiseks, kuid ta ei teinud seda. Kuna kaebajaga ei sõlmitud kokkulepet

telefoni teel või kirjalikuks nõustamiseks, pidi ta tulema isiklikult vastuvõtule (TTTS § 10 lg 2

p 7).

8. Töötukassa võttis kaebaja töötuna arvele 01.02.2021.

9. Töötukassa koostas 05.02.2021 tegevuskava, mille kohaselt pidi kaebaja minema

10.02.2021 töötukassasse vastuvõtule. Kaebaja esitas tegevuskava koostamise peale vaide,

mille töötukassa jättis 22.03.2021 vaideotsusega nr 944 rahuldamata. Pöördumise aja ja viisi

kokku leppimiseks ei viida läbi intervjuud (vrd TTTS § 10). Koostöö tegevuskava koostamisel

tähendab töötu haldusmenetlusse kaasamist, mitte kokkuleppe sõlmimist.

3-21-664

3(7)

10. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.03.2021 kaebuse töötukassa 19.02.2021, 15.03.2021

ja 22.03.2021 vaideotsuste tühistamiseks ning saamata jäänud tulu (8688 eurot) hüvitamiseks.

Samuti palus kaebaja määrata, et edaspidi toimuks suhtlus töötukassaga läbi e-töötukassa.

Kaebaja tegi 21.08.2020 põhjaliku kande tööotsimispäevikusse, kuid ta ei ole sellele tagasisidet

saanud. Talle ei ole pakutud soovitud tööturuteenuseid. Kaebaja on vahetanud bürood, sest tema

küsimustele ja pöördumistele pole vastatud. Individuaalne tööotsimiskava ei ole üksnes

pöördumiste aja ja koha määramine intervjuud läbi viimata. Kaebajale ei koostatud

21.02.2020–21.11.2020 individuaalset tööotsimiskava. Tööturuteenuste saamist takistab see, et

andmed e-töötukassas on väärad.

Kaebus sisaldas ka erinevaid taotlusi töötukassa töötajate kohustamiseks anda tagasisidet ja

teha analüüs, sh selle kohta, kuidas töötajad toetasid kaebajat töö leidmisel ja kuidas see on

seotud põhiväärtustega, edastada töö- ja koolituspakkumisi, nõuda välja töökeskset nõustamist

puudutavad ja reguleerivad dokumendid ning välja selgitada, kes kandis e-töötukassasse

kaebaja kohta väärad ja eksitavad andmed.

11. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

15 päeva kaebuse nõuete täpsustamiseks ja puuduva riigilõivu maksmiseks. Halduskohus

hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse.

Vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine on HKMS § 45 lg 4 alusel piiratud. Kaebaja õigusi

rikuvad eelkõige vaide esemeks olnud haldusaktid: 12.01.2021 otsus, 01.02.2021 otsus ja

05.02.2021 tegevuskava. Vaideotsuse vaidlustamine ei too kaasa vaide esemeks olnud

haldusakti tühistamist. Kaebajal on võimalik nõuda vaideotsuse tühistamist, kui ta vaidlustab

vaide esemeks olnud haldusakte. Vaideotsuse tühistamist eraldi võetuna võib kaebaja nõuda

siis, kui vaidemenetluse läbiviimisel on rikutud tema õigusi. Seega tuleb kaebajal kaebuse

nõudeid täpsustada.

Hüvitamiskaebuselt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tasuda riigilõivu 260 eurot.

Kaebaja on tasunud riigilõivu 245 eurot vähem. Kaebajal tuleb ka selgitada ja tõendada

hüvitamiskaebuse aluseks olnud asjaolusid (kahju suuruse kujunemine, töötukassa

õigusvastane tegevus).

12. Tallinna Halduskohus tagastas 05.10.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel.

Kaebaja sai 16.09.2021 määruse kätte samal päeval, mistõttu tuli kaebuse puudused kõrvaldada

hiljemalt 01.10.2021. Kaebaja ei ole kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole ta

taotlenud tähtaja pikendamist ega menetlusabi. Puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel.

13. X esitas 04.11.2021 kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles viitab Tallinna

Halduskohtu 05.10.2021 määrusele haldusasjas nr 3-21-664 ning palub menetlust jätkata ilma

rahalise kahju hüvitamise nõudeta.

Kaebaja ei vastanud halduskohtu 16.09.2021 määrusele, sest jõudis järeldusele, et

hüvitamisnõue on perspektiivitu. Teiste nõuete läbivaatamine ei ole takistatud. Kui kaebust läbi

ei vaadata, võib sattuda ohtu kaebaja õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi ning

ravikindlustust. Kaebaja palub eraldada liitkaebusest töötukassa vastu esitatud kolme

vaideotsuse tühistamise nõuded ja jätkata nende menetlemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-21-664

4(7)

14. Kaebaja 04.11.2021 avaldust tuleb tõlgendada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

05.10.2021 määruse peale. Selles on osutatud halduskohtu määrusele ning sealt nähtub tahe

jätkata haldusasja menetlust osaliselt. Kaebaja ei soovi menetlust jätkata hüvitamisnõude osas,

sest peab selle perspektiivi halduskohtu selgituste põhjal väheseks. Samuti ei ole ta teinud

etteheiteid selle kohta, et halduskohus jättis käsitlemata taotlused töötukassa kohustamiseks.

Määruskaebuses on ta sõnaselgelt väljendanud soovi jätkata tühistamiskaebuse menetlust.

Kuna halduskohus tagastas kaebuse 05.10.2021 määrusega, tuleb eesmärgi saavutamiseks

taotleda halduskohtu 05.10.2021 määruse tühistamist tühistamisnõuete tagastamise osas ja

selles osas asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS §

205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav

taotlus.

15. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

16. Töötukassa esitas vastuseks ringkonnakohtu nõudele 01.02.2021 otsusega nr TA21-

0016907 seotud kirjavahetuse, väljavõtted infosüsteemist tegevuskava ja pöördumiste aja kohta

ning 15.01.2021, 22.01.2021 ja 27.01.2021 koostatud tegevuskavad. Ringkonnakohus võtab

asja materjalide juurde kaebaja ja töötukassa vahelise kirjavahetuse ning väljavõtte

infosüsteemist, sest need on vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 203

lg 2 ja § 198 lg 3). Tegevuskavad on haldusasja materjalide juures olemas, mistõttu tuleb need

töötukassale tagastada.

II

17. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada siis, kui see ei vasta HKMS §-des

37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei kõrvalda kaebuse puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul

ning puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu 15.09.2021

määruses nimetatud puudusi 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest, s.o hiljemalt

01.10.2021. Halduskohtu hinnangul olid puudused nii olulised, et takistasid haldusasja

läbivaatamist. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga.

18. Iseenesest selgitas halduskohus 16.09.2021 määruses õigesti, et vaideotsust ei saa

eraldiseisvalt vaidlustada, kui vaideotsus ei riiva kaebaja õigusi vaide esemeks olnud

haldusaktist või toimingust sõltumatult. Kuna kaebaja nõudis vaideotsuste, mitte töötukassa

algsete haldusaktide tühistamist, ei olnud ta esitanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivaid

nõudeid. Kohus vaatab asja läbi kaebuses nõutud ulatuses ega saa teha otsust nõude kohta, mida

ei ole esitatud (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 ls 2). Kohtul on samas kohustus aidata kaebajat

kaebuse eesmärgi saavutamiseks võimaliku ja asjakohase nõude formuleerimisel (HKMS § 2

lg 5). Kaebuse nõudeid on võimalik täpsustada ka eelmenetluses, eelkõige kui puudused ei ole

olulised. Seega ei olnud otseselt vale jätta kaebust nõuete täpsustamiseks käiguta (HKMS § 120

lg 3).

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud praegusel juhul sobiva nõude esitamata jätmine

siiski asja läbivaatamist HKMS § 121 lg 1 p 2 mõistes. Kaebuse ja asja materjalide kohaselt

olid faktilised asjaolud ja haldusorgani tegevus, millega kaebaja oma õiguste rikkumist seostab,

piisavalt selged (HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7). Ka ei olnud probleeme kaebajale

menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Sellises olukorras oleks võinud kaebuse tagastada

juhul, kui kaebaja oleks keeldunud sobiva nõude esitamisest (nt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel).

Praegusel juhul ei olnud see nii. Seega ei olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel õige.

3-21-664

5(7)

III

20. Vaatamata eeltoodule puudub siiski põhjus halduskohtu määruse resolutsiooni

tühistamiseks, sest kaebuse võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte alusel

võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. See

kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, mil vaidlustatud haldusakt võib isiku õigusi

riivata, kuid võimalik rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. See on olukord,

kus rikkumise tuvastamisest tulenev kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes

õigusemõistmise eeldatavate kuludega. Piirang kohtusse pöördumise põhiõigusele on

õigustatud siiski vaid juhul, kui riive vähese intensiivsuse kõrval on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

21. Töötukassa lõpetas kaebaja töötuna arveloleku 12.01.2021 otsusega TTTS § 7 lg 1 p 10

alusel alates 12.01.2021, võttis kaebaja uuesti töötuna arvele 13.01.2021, lõpetas töötuna

arveloleku 01.02.2021 otsusega TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel alates 29.01.2021 ning võttis kaebaja

uuesti töötuna arvele 01.02.2021. Kaebaja esitas vaided otsustele, millega tema töötuna

arvelolek lõpetati, kuid töötukassa jättis need vastavalt 19.02.2021 ja 15.03.2021

vaideotsustega rahuldamata. Töötukassa koostas 05.02.2021 tegevuskava, kus määras

kaebajale järgmise nõustamise 10.02.2021 töötukassa esinduses. Kaebaja esitas tegevuskava

peale vaide, sest ei olnud isikliku nõustamisega nõus. Töötukassa jättis vaide 22.03.2021

vaideotsusega rahuldamata.

22. Ringkonnakohus leiab, et töötukassa 12.01.2021 ja 01.02.2021 otsused ei riiva

intensiivselt kaebaja õigusi.

23. Kaebaja on määruskaebuses selgitanud, et kaebuse lahendamata jätmisel võib sattuda

ohtu tema õigus tööturuteenustele ja -toetustele ning kindlustuskaitse jätkumine.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud töötukassa 12.01.2021 otsusega kaasneda töötu

staatusega kaasnevate hüvede kaotust, sest kaebaja võeti töötuna arvele juba järgmisel päeval.

Tööturuteenuste ja -toetuste saamise õigus sõltub töötu staatusest või teenusel osalemisest.

Kaebajal ei ole pikaajalise töötuna õigust töötutoetusele (TTTS § 26 lg 1). Ka kehtib

ravikindlustus arveloleku lõppemise järel veel üks kuu ning pärast kaebaja järgmist töötuna

arvelevõtmist töötukassa 13.01.2021 otsusega tekkis kaebajal ravikindlustus 30 päeva jooksul

uuesti

(vt

ravikindlustuse

seaduse

§

lg

p

ja

§

7,

vt

ka

https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ravikindlustus). Seega ei ole usutav,

et töötu staatuse kaotamisega sattus ohtu tööturuteenuste ja -toetuste saamise õigus või

kindlustuskaitse jätkumine. Isegi kui vaidlustatud otsusega kaasnes kaebaja kindlustuskaitse

või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemine, oli see ajavahemik väga lühike.

Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud kindlustuskaitsega seotud arstivastuvõtte, kuid isegi

kui neid oli, oli tal võimalik planeerida need ajale, mil tal oli kindlustuskaitse.

24. Samadel põhjustel ei saanud intensiivne olla 01.02.2021 otsusega kaasnenud õiguste

riive. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt alates 29.01.2021, kuid ta võeti uuesti

töötuna arvele 01.02.2021. Ringkonnakohus möönab, et töötuna arveloleku lõpetamine TTTS

§ 7 lg 1 p 2 alusel võib tulenevalt TTTS § 6 lg-st 51 mõjutada isiku töötuna arvelevõtmist

tulevikus. Sätte järgi ei võeta isikut töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna

arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul

lõpetati isiku viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut TTTS § 7 lg 1 p-des 1, 2, 4, 5 või

6 sätestatud alusel. Samas ei saa eeldada, et isiku töötuna arvelolek võidakse tulevikus viidatud

alustel lõpetada. Tegemist on eelkõige alustega, mil isik ei täida töötu staatusest tulenevaid

kohustusi (TTTS § 31 lg 1). Kohus ei pea eeldama, et isik jätab tulevikus oma kohustused

täitmata. Ka võib ta vahepeal tööle rakenduda. Riive intensiivsust leevendab see, et isikul on

3-21-664

6(7)

võimalik olla arvel tööotsijana ja saada abi töö leidmisel (teavitamine tööturu olukorrast ning

tööturuteenustest ja -toetustest, töövahendus). 01.02.2021 otsuse mõju TTTS § 6 lg 51 mõistes

on praeguseks ka ammendunud ning see ei saa enam kaebaja õigusi negatiivselt mõjutada.

25. Täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus: asjaoludest tulenevalt

on 12.01.2021 ja 01.02.2021 otsuste tühistamine ebatõenäoline.

26. TTTS § 7 lg 1 p 10 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta,

kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. See seostub eelkõige töötu kohustusega olla valmis

vastu võtma sobiv töö ja kohe tööle asuma (TTTS § 31 lg 1 p 3). Töötu on valmis kohe tööle

asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on

võimalik TTTS-s või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada

(TTTS § 31 lg 2). Töötukassa hinnangul ei olnud kaebaja valmis kohe tööle asuma, sest ta ei

ole valmis töökeskseks nõustamiseks: kaebaja nõuab nõustamist e-töötukassa kaudu, jätab

täitmata töötu kohustused ega ole avatud koostööks, tehes muu hulgas etteheiteid töötukassa

töötajatele ja organisatsioonile. Samas kuulub ta pikaajalise töötuna tööturul riskirühma.

Ringkonnakohus nõustub töötukassaga, et kaebajaga seotud asjaolud osutavad, et ta ei ole

valmis kohe tööle asuma. Pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku töölerakendumist

takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine vähendab isiku tööharjumust ja

tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda. Eelduslikult ei ole pikaajaliste töötute

puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu töölerakendumist takistavate

asjaolude väljaselgitamiseks ja ületamiseks on oluline töötukassa ja töötu vaheline koostöö.

Eelduslikult saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida

vääritimõistmist ja saada ammendavad vastused (nt küsides täpsustavaid küsimusi jms). Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud koostööks valmis. Kaebaja ei läinud kohapeale

nõustamisele, nõudis nõustamist endale sobival viisil, pidas töötukassa töötajaid ja

organisatsiooni ebaprofessionaalseks jms. Need asjaolud osutavad, et kaebaja tegelikult ei

soovinud töötukassa abi töö otsimisel. Asja materjalide põhjal ei teki veendumust, et kaebaja

oleks töö otsimisega iseseisvalt hakkama saanud. Kaebaja viimane töökogemus pärineb aastast

2015. Seega võis töötukassa 12.01.2021 otsuses järeldada, et kaebaja ei ole valmis kohe tööle

asuma.

27. TTTS § 7 lg 1 p 2 sätestab, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise

kohta, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse

vastuvõtule. Kaebaja võeti töötuna arvele 13.01.2021 ja talle koostati 15.01.2021 tegevuskava,

mille järgi pidi esimene kohtumine toimuma töötukassa büroos kohapeal 22.01.2021. Kuna

kaebaja ei läinud vastuvõtule, määrati uueks ajaks 27.01.2021 ning tollele vastuvõtule ilmumata

jätmise järel määrati uueks ajaks 29.01.2021. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud

loeti toimunuks telefoni teel (TTTS § 31 lg 5). Esiteks nähti tegevuskavas ette, et nõustamine

toimub kohapeal (TTTS § 10 lg 2 p 7). Teiseks on töötul kohustus minna määratud ajal ja korras

vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule (TTTS § 31 lg 1 p 2). Kaebaja väitis,

et ei saanud vastuvõtule minna tervislikel põhjustel, kuid ta ei esitanud oma väiteid kinnitavaid

tõendeid. Veenev ei ole seisukoht, et kaebaja ei teadnud, missuguseid tõendeid esitada.

Töötukassa selgitas kaebajale, missuguses vormis võib tõendeid esitada (vt töötukassa

05.03.2021 e-kiri, dtl 75). Asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks teinud pingutusi tõendite

kogumiseks ja esitamiseks. Kaebaja arusaam, et ta vajab erakorralise meditsiini osakonna

väljastatud tõendit (dtl 45), on liialdatud. Õige on töötukassa seisukoht, et vastuvõtuaja

kokkuleppimine ei ole kokkulepe tavapärases mõistes. Tegemist on haldusmenetlusega, kus

pooled ei ole võrdsetel positsioonidel (TTTS § 1 lg 3). Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu

arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb

töötukassa (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2, § 9 lg 4). Ka TTTS § 31 lg 1 p 2 räägib

vastuvõtule tulemisest määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt

3-21-664

7(7)

töötukassa töötajal arvestada teisi kokku lepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära

hoida töötu staatuse väärkasutamist. Seega oli töötukassa 01.02.2021 otsusega kaebaja töötuna

arveloleku lõpetamine põhjendatud.

28. Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et 05.02.2021 tegevuskavas määrati nõustamine

töötukassa esinduses, mitte e-töötukassa või telefoni teel, nagu ta oli soovinud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei riiva nõue osaleda isiklikult töötukassa vastuvõtul intensiivselt kaebaja õigusi.

Töötukassa esindusse minek ning vahetu suhtlemine kaebaja töölerakendumise takistuste ja

võimalike lahenduste kaardistamiseks ei ole ebaproportsionaalne. Kaebaja on pöördumistes

töötukassale viidanud küll oma terviseseisundile, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks.

Töötukassa võttis meetmeid nii töötajate kui ka töötute turvalisuse tagamiseks COVID-19

leviku tingimustes (töötukassa 27.11.2020 e-kiri, dtl 79). Pigem nähtub asja materjalidest

kaebaja üldine vastumeelsus isiklikul vastuvõtul osalemise vastu ning veendumus, et töötukassa

töötajad on ebaprofessionaalsed ning nõustamine e-töötukassa või telefoni teel on seetõttu

tulutu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole

nõustamisviis asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult

töötukassa esinduses (TTTS § 31 lg 1 p 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud

juhtudel leppida kokku nõustamise telefoni teel või e-töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4–5).

Eelkõige on tegemist juhtudega, mil võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt

hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on

takistatud erivajaduse tõttu (vt sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (146 SE) seletuskiri, lk 17).

Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu ja kuulub seetõttu tööturul riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p

5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat

vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini

vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid

küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja

selgituste paikapidavust ja tööle asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi

ning otsida lahendusi. Kaebaja peab otstarbekamaks muul viisil nõustamist, kuid see ei ole seni

olnud tema jaoks tulemuslik. Eelneva põhjal ei saa nõustamisviisi valikut pidada

õigusvastaseks. Kui kaebajal on mõjuv põhjus nõustamisele mitteilmumiseks, võib töötukassa

määrata uue aja.

29. Kuna kaebuse võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21, mitte § 121 lg 1 p 2 alusel, ei saa

sellelt tasutud riigilõivu tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Seega tuleb tühistada halduskohtu

määruse resolutsiooni p 2 kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise osas.

30. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2021

määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele ning tühistab halduskohtu määruse

resolutsiooni p 2 riigilõivu tagastamise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)