3-21-861/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-861

Haldusasi

X OÜ kaebus Terviseameti 16.03.2021 otsuse nr 6.4-4/20/20

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Y

Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X OÜ-le kaebusele lisatud „Lisa_1_6.4-42012 26.08.2020 Otsus“ ja

„Lisa_6_kirjavahetus_kaebaja_vastus06.08.2020“.

2. Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.05.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X OÜ (kaebaja) esitas 23.07.2020 Terviseametile (vastustaja) tegevusloa taotluse

hambaraviteenuse osutamiseks aadressil XXXXX mnt XX, XXXXXX alevik, XXXXXXXXX

vald, Ida-Viru maakond.

2. Vastustaja keeldus 11.09.2020 otsusega nr 6.4-4/20/12 tegevusloa väljastamisest.

3. Kaebaja esitas 11.09.2020 otsuse peale 22.09.2020 vaide.

3-21-861

2(7)

4. Vastustaja rahuldas 22.10.2020 vaideotsusega vaide ja tunnistas 11.09.2020 otsuse

kehtetuks põhjusel, et kaebajale ei olnud menetluse käigus antud võimalust piisavalt enda

seisukohti selgitada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1).

5. Vastustaja keeldus 16.03.2021 otsusega nr 6.4-4/20/20 tegevusloa väljastamisest.

Kaebaja esitatud dokumentidest ja selgitustest lähtudes ei ole ruumiplaanil näidatud

tualettruumile võimaldatud ligipääsu liikumispuudega isikutele ning nende abistamine

tualettruumi kasutamisel ei ole aktsepteeritav, kuna liikumispuudega isikutel peab olema

tagatud võimalus iseseisvalt ja väärikalt tualettruumi kasutada. Kaebaja dokumentidel esitatud

tualettruum ei vasta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega

inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (määrus nr 28) § 24 lg-s 1 kehtestatud

nõuetele.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja

16.03.2021 otsuse tühistamine ja vastustaja kohustamine vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Põhjendused:

6.1. Taotluses märgitud tualettruum ei vasta puudega inimeste tualettruumile kehtestatud

nõuetele. Määruse nr 28 §-s 24 kehtestatud nõuete kohaldamine kaebaja taotluse lahendamisel

ei ole asjakohane. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid jaotatakse kasutusotstarbe järgi

üldkasutatavateks, põhiruumideks ning personali- ja abiruumideks. Kaebaja taotluses märgitud

tualettruum kuulub personali- ja abiruumide hulka ning seda kinnitavad ka vastustajale

06.08.2020 esitatud täiendavad selgitused. Vaidlusaluses tegevuskohas on ainult üks

vastuvõturuum. Sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi

osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) § 25 on

erinormiks sama määruse § 21 suhtes. Reeglina liiguvadki puudega inimesed (eriti

maapiirkonnas) koos saatjaga ja vajadusel on neil võimalik tarvitada tualettruumi kasutamisel

saatja abi, mis ei takista „tualettruumi väärikat kasutamist“. Võimaldades patsiendil ja tema

saatjal kasutada tervishoiutöötajate tualettruumi, peavad need vastama vaid hügieeninõuetele.

Hügieeninõuded ei ole oma sisult ja olemuselt samased nõuetega puuetega inimeste tualetile.

6.2. XXXXXXXXX vald ruumide omanikuna ei ole määranud vaidlusaluse hoone tualettruumi

avalikuks kasutamiseks. Üürnikul puudub tualettruumi avalikuks kasutamiseks määratlemise

õigus ja võimalus. Kuna vaidlusalune tualettruum on üldkasutatav ruum määruse nr 25 § 9 lg 1

mõistes ja ühtlasi ei ole avalikult kasutatav ruum määruse nr 28 § 24 lg 1 mõistes, ei ole

asjakohane kohaldada määruse nr 28 § 24 lg-s 1 kehtestatud nõudeid (sest need kehtivad vaid

avalikult kasutatavatele tualettruumidele). Üüripinnana on tegemist ainukese kaebaja kasutuses

oleva tualettruumiga, mis välistab selle olemise avalikult kasutatavaks ruumiks (määruse nr 25

§ 25). Vastustaja ei ole kaebaja vastavaid põhjendusi ja vastuväiteid määruse nr 28 § 24 lg 1

mittekohaldatavuse kohta ümber lükanud. Samuti ei ole vastustaja viidanud ühelegi õiguslikule

alusele.

6.3. Vaidlusalused ruumid vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) ja

määruses nr 25 kehtestatud nõuetele ka kehtiva kasutusloa tõttu. Kasutusluba on antud

ambulatoorse arstiabi osutamise hoonele. Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 kohaselt on ehitist

võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. 2020. a juulini tegutses vaidlusalustes

ruumides probleemideta Q OÜ tähtajatu tegevusloa alusel. Kaebaja soovib jätkata samadel

tingimustel samades ruumides hambaraviteenuse pakkumist. Vastustaja ei tohiks esitada

erinevatele isikutele kehtiva õigusega lubatust rangemaid nõudeid. Kaebajat on koheldud

ebavõrdselt.

6.4. XXXXXXXX vald andis alates 14.07.2020 kaebajale tasu eest kasutada ruumid

üürilepingus märgitud otstarbel – hambaarstiteenuse osutamiseks. Seega oli vald huvitatud, et

3-21-861

3(7)

vallaelanikele oleks tagatud haiglavälise eriarstiabi osutamine elukoha lähedal. Ka vald eeldas,

et kui endine üürnik sai ruume kasutada hambaraviteenuse osutamiseks vastustaja väljastatud

tegevusloa alusel, siis puuduvad takistused samaks tegevuseks samas asukohas. Vastupidisel

juhul ei oleks kaebaja ruume üürinud. Kaebaja pidi alates äriruumide üürilepingu sõlmimisest

üheksa kuu eest tasuma üüri, võimaluseta ruume sihtotstarbeliselt kasutada ja tulu teenida.

Kaebaja ei välista vastustajale kahjunõude esitamist.

6.5. Vallas ei ole ühtegi teist hambaraviteenust pakkuvat asutust ja alates 2020. a juulist puudub

elanikel võimalus saada kvaliteetset hambaravi koduvallas. Vallaelanik on sunnitud

hambaraviks sõitma Kohtla-Järvele või Jõhvi (edasi-tagasi 60-80 km). Vallal ei ole pakkuda

teise ruume, mis vastaksid määruse nr 28 § 24 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Teadaolevalt ei

kavatse üürileandja olemasolevat ehitist lähiajal rekonstrueerida. Paljud hambaraviteenust

pakkuvad väikeettevõtted tegutsevad ruumides, kus tualettruum ei vasta määruse nr 28 § 24

lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Viidatud nõudeid ei ole asjakohane rakendada olemasolevate

ruumide suhtes, välja arvatud uue või oluliselt rekonstrueeritud ehitise puhul. Olemasoleva

tualettruumi ümberehitamise kohustus oleks liialt koormav nii hambaravikabineti üürileandjale

kui üürnikule. Vastustaja pidi otsustamisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega.

6.6. On ebaproportsionaalne, et tervishoiuteenus jääb osutamata vaid invatualeti puudumise

tõttu. Puudega inimese jaoks on palju olulisem saada hambaraviteenust kui vastuvõturuumides

tualettruumi iseseisvalt kasutamise võimaluse puudumine. Vastustaja ei teostanud

kaalutlusõigust HMS-i eesmärkidest ja põhimõttest tulenevalt. Avalik huvi haiglavälise

eriarstiabi osutamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks XXXXXXXXX vallas kaalub üles avaliku

tualeti puudumise või teatud raskused selle kasutamisel puudega inimeste poolt.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Kaebaja väidetest järelduvalt ei ole tema kasutuses ühtegi üldkasutatavat tualettruumi.

Sellisel juhul ei vasta kaebaja kasutatavad ruumid määruse nr 25 §-s 21 sätestatud nõuetele.

Määruse nr 25 § 21 ja § 9 p 1 järgi peab üldkasutatav tualettruum vastama määruse nr 28 § 24

lg 1 nõuetele.

7.2. Tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 18 lg-st 3 ja EhS § 54

lg-st 1 ei teosta valla- või linnavalitsus ega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

kasutusloa väljaandmisel majandushaldusasutuse funktsiooni. Seetõttu ei saa kasutusloast

tulenevalt õiguslikult siduvalt järeldada, et selle alusel kasutatavad ruumid vastavad ka

majandustegevuse nõuetele. Vastustaja tuvastas tegevusloa haldusmenetluse käigus, et kaebaja

kasutatavad ruumid ei vasta tegevusloa kontrolleseme nõuetele.

7.3. Ühele isikule antud majandustegevuse luba ei tõenda, et teine isik vastab tegevusloa

kontrolleseme või muudele majandustegevuse nõuetele. Vastustaja ei kontrollinud Q OÜ

tegevusloa õiguspärasust. Kui vastustaja väljastas varasemalt teisele isikule õigusvastaselt

tegevusloa, ei kohusta see väljastama kaebajale õigusvastast tegevusluba. Kaebuses toodud

väited võivad olla ajendiks Q OÜ majandustegevuse kontrollimiseks ja tema tegevusloa

osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks.

7.4. Majandushaldusasutusel ei ole tegevusloa andmise otsustamisel kaalutlusõigust. Seega ei

saanud vastustaja hinnata kehtivatest õigusaktidest tuleneva nõude olulisust ja sellel nõudel

põhineva keeldumise proportsionaalsust.

3-21-861

4(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus toimub selle üle, kas kaebajale jäeti õiguspäraselt väljastamata tegevusluba

hambaraviteenuse osutamiseks ruumides, mille juurde ei kuulu puudega inimese erivajadusi

arvestavat tualettruumi.

9. Hambaraviteenus on eriarstiabi TTKS § 20 lg 1 tähenduses, mille osutamiseks peab olemas

olema vastustaja väljastatud tegevusluba (TTKS § 40 lg 1 p 3, § 41 lg 1). Tegevusluba antakse,

kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad

sama seaduse alusel kehtestatud nõuetele (TTKS § 42 p 2). Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks

vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded on kehtestatud TTKS § 21

lg 2 alusel määrusega nr 25.

Määruse nr 25 § 2 järgi on haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikud ruumid eriarsti

vastuvõtuüksus, päevaravi- ja päevakirurgiaüksus, hemodialüüsiüksus, endoskoopiaüksus,

labori-, radioloogia-, taastusravi- ja kiirabibaasi ruumid (lg 1). Eriarsti vastuvõtuüksus on

ruumide kooslus, mis on vajalik eriarsti tööks patsientide ambulatoorsel vastuvõtul (lg 2).

Määruse nr 25 § 7 esimese lause järgi tehakse haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalike

ruumide projekteerimine ja ehitustööd kooskõlas planeerimisseadusega ja ehitusseadusega.

Määruse nr 25 § 8 järgi võib tervishoiuteenust osutada ehitises või ruumides, millele on antud

sellekohane kasutusluba. Nimetatud ehitis ja ruumid peavad vastama majandus- ja

kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määruse nr 14 “Nõuded liikumis-, nägemis- ja

kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes” (määrus

nr 14) nõuetele.

Määruse nr 25 § 9 järgi jaotuvad eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid kasutusotstarbe järgi:

1) üldkasutatavad ruumid: ooteruum, garderoob ja tualettruum; 2) põhiruumid: eriarsti

vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid; 3) personali- ja

abiruumid: riietusruum ja tualettruum, koristusvahendite ning abimaterjalide hoidmiseks,

arhiivi ja muuks otstarbeks kasutatavad ruumid. Määruse nr 25 § 21 järgi peavad

üldkasutatavates ruumides olema tagatud võimalused patsiendile ja tema saatjale ootamiseks,

üleriiete paigutamiseks ja tualettruumi kasutamiseks. Määruse nr 25 § 25 järgi peab

tervishoiutöötajate jaoks olema eraldi riietus- ja tualettruum. Erandina võib ühe kuni kahe

vastuvõturuumiga eriarstiüksuse korral võimaldada patsiendil ja tema saatjal kasutada

tervishoiutöötajate tualettruumi, kui on tagatud hügieeninõuete täitmine.

10. Määruse nr 25 §-s 7 tehtud viide ehitusseadusele on iganenud, sest ehitusseadus on alates

01.07.2015 kehtetu. Selle asemel kehtib alates 01.07.2015 jõustunud EhS. Seega tuleb viide

ehitusseadusele lugeda viiteks EhS-ile.

Samal põhjusel on iganenud määruse nr 25 §-s 8 tehtud viide määrusele nr 14. Nimetatud

määrus kaotas kehtivuse 01.07.2015. Selle asemel on EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määrus

nr 28, mis jõustus alates 03.06.2018. Seega tuleb viide määrusele nr 14 lugeda viiteks määrusele

nr 28.

11. Ehitusseaduse § 3 lg 9 sätestas kuni 30.06.2015, et kui ehitise kasutamise otstarve seda

eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja

kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Ehitusseaduse § 3 lg 10 alusel

kehtestatud määruse nr 14 § 18 lg 1 esimene lause sätestas kuni 30.06.2015, et kui

ühiskasutatavate ruumide juurde kuuluvad ka ühiskasutatavad tualettruumid, siis planeeritakse

liikumispuudega isikute tarbeks 2% kabiinide arvust, kuid mitte vähem kui üks.

3-21-861

5(7)

Sarnase regulatsiooni näeb ette ka hetkel kehtivad normid. EhS § 11 lg 2 p 8 järgi hõlmavad

ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul puudega inimeste erivajadusi. EhS § 11 lg 4 alusel

kehtestatud määruse nr 28 § 24 lg 1 esimene lause sätestab, et kui hoones on avalikuks

kasutamiseks määratud tualettruum või tualettruumid, siis peab vähemalt üks neist vastama

puudega inimese erivajadusele.

12. Kaebaja esitatud äriruumide üürilepingust nr 4-1/26-11 ja sellele lisatud ruumide plaanist

nähtub, et hambaravikabineti ruumid koosnevad hambaarsti tööruumist (ruum nr 37),

¼ koridoride pinnast, tualettruumist (ruumid nr 26 ja 27) ja abiruumist (ruum nr 36). Ruumide

plaanilt nähtub, et tualettruum (ruumid nr 26 ja 27 – üks neist on kätepesuruum) on väga

väikeste mõõtmetega ega võimaldaks nt ratastooliga patsiendil seda iseseisvalt kasutada (st

puudub ratastooliga manööverdamise ruum). Abiruumi (ruum nr 36) juures on veel üks ja

suurem tualettruum (ruum nr 29), mis ei ole aga ruumide plaanil oleva selgituse kohaselt arvatud

renditava pinna hulka.

13. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja poolt tervishoiuteenuse osutamiseks

kasutada soovitavate ruumide hulka ei kuulu tualettruumi, mis vastaks puudega inimese

erivajadustele. Kaebaja poolt haldusmenetluses vastustajale esitatud selgituste kohaselt2 kuulub

ruumiplaanilt nähtuv tualettruum personali- ja abiruumide hulka. See käib võtmega lukus, kuid

vajadusel võimaldatakse ka patsientidel seda tualettruumi kasutada. Samuti on töötajad valmis

vajadusel kandma liikumatut patsienti ratastoolilt tualettruumi ja tagasi. Pealegi ei liigu

liikumispuudega isikud iseseisvalt, vaid koos saatjaga.

14. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et määruse nr 25 § 25 teine lause võimaldab tal

mööda minna nõudest, et tema vastuvõtuüksuses peab olema vähemalt üks tualettruum, mis

vastaks puudega inimese erivajadustele. EhS § 11 lg 2 p 8 arvestades tuleb järeldada, et kuna

eriarstiabiteenust osutatakse mh ka puudega inimestele, siis peab teenuse osutamiseks kasutatav

ehitis/ruum arvestama puudega inimeste erivajadusi. Seda kinnitab ka määruse nr 28 § 3 lg 1,

mille järgi peab avalikult kasutatav objekt olema ligipääsetav ja kasutamisvõimalusega ka

puudega inimesele. Vastasel korral ei oleks teenus puudega inimestele kättesaadav ja see

diskrimineeriks neid õigusvastaselt. Määruse nr 25 §-dest 2, 7, 8, 9 ja 21 tuleb järeldada, et

haiglavälise eriarsti vastuvõtuüksuses peab olema vähemalt üks üldkasutatav tualettruum, mis

peab määruse nr 28 § 24 lg 1 järgi vastama puudega inimeste erivajadustele. Kohtu hinnangul

tuleb eelviidatud norme ja määruse nr 25 § 25 tõlgendada koosmõjus selliselt, et

1-2 vastuvõturuumiga eriarstiüksuses ei tule patsientidele ja personalile tagada eraldiseisvaid

tualettruume, vaid see võib olla nende jaoks ühine. Sel juhul muutub personali tualettruum

eriarstiabiteenuse

osutaja

patsientide

jaoks

üldkasutatavaks/avalikult

kasutatavaks

tualettruumiks, mis peab vastama määruse nr 28 § 24 lg 1 esimeses lauses (ja teistes samas

paragrahvis) sätestatud nõuetele.

15. Kaebaja poolt kasutada soovitud ruume ei muuda nõuetele vastavaks see, kui kaebaja

töötajad abistaksid liikumispuudega isikuid tualeti kasutamisel. Tualettruumidele esitatavad

erinõuded on kehtestatud puudega inimeste õiguste (mh inimväärikus, võrdne kohtlemine)

kaitseks

ning

kaebaja

majanduslik

huvi

osutada

teenust

nõuetele

mittevastavas

vastuvõtuüksuses ei kaalu üles puudega inimeste õiguste kaitsmise vajadust. Puudega inimesel

peab olema sarnaselt tervele inimesele võimalus eriarsti vastuvõtuüksuses tualettruumi

kasutada ja ta peab seda saama kasutada iseseisvalt. Puudega inimese sõltuvusse seadmine

kaebaja töötajate abivalmidusest ei ole kooskõlas eesmärgiga tagada puudega inimesele

võimalus võimalikult suures ulatuses iseseisvalt oma eluga hakkama saada. Kõik puudega

1 Kaebaja lisa 10.

2 Kaebaja lisad 2 ja 7.

3-21-861

6(7)

inimesed ei liigu koos saatjaga. Kuid ka saatjaga puudega inimesel peab olema võimalus saatja

abita tualettruumi kasutada. Samuti nõue peab kaitsta tema inimväärikust. Lisaks saavutaks

kaebaja nõuetele mittevastavate ruumide kasutusele võtmisega ebaõiglase konkurentsieelise

oma konkurentide ees, kes on pidanud kandma kulutusi oma vastuvõtuüksuse ruumide nõutele

vastavusse viimiseks.

16. Kaebaja väitel on vaidlusalustel ruumidel olemas kasutusluba. Nimetatud kasutusluba ei

ole praeguse vaidluse esemeks, mistõttu ei saa kohus selle õiguspärasust hinnata (see väljuks

vaidluse raamidest). Võimalik, et kasutusluba väljastati arvestusega, et vastuvõtuüksuse

ruumide hulka kuulub ka ruumide plaanilt nähtuv teine tualettruum, mis on kaebajale renditud

ruumide hulgast välja arvatud. Igal juhul ei kohusta ainuüksi kasutusloa olemasolu vastustajat

kaebajale tegevusluba väljastama. Vastustaja peab tegevusloa andmisel kontrollima eriarsti

ruumidele kehtestatud nõuete täitmist. Kasutusloa väljastamisele ja eriarstiabi tegevusloa

väljastamisele kehtivad erinevad nõuded ning neid väljastavad erinevad asutused. Ühe loa

olemasolu ei tingi vältimatult teise loa andmist.

17. Kaebaja selgitas, et samu ruume kasutas varem teine äriühing samuti hambaraviteenuse

osutamiseks. Lisaks kasutab samas hoones olevaid sarnaseid ruume perearstiteenuse osutaja.

Kuna nende tervishoiuteenuse osutajate tegevusload ei ole praeguse vaidluse esemeks, siis ei

saa kohus nende õiguspärasust hinnata. Kui neile tervishoiuteenuse osutajatele on väljastatud

tegevusluba õigusvastaselt, ei anna see kaebajale õigust nõuda sarnase õigusvastase

halduspraktika laiendamist ka tema suhtes. Haldusorgan peab tegutsema õiguspäraselt.

Õigusvastase halduspraktika edaspidist vältimist ei saa käsitleda õigusvastase ebavõrdse

kohtlemisena.

18. Kaebaja selgitas, et ta on ainus, kes vallas hambaraviteenust osutab. Kui kaebajale

tegevusluba ei väljastata, tuleks puudega inimestel sõita teenuse saamiseks kaugemal

asuvatesse linnadesse. Kohus möönab, et hambaraviteenuse saamine võimalikult kodu lähedal

on kõigi isikute jaoks oluline. Samas ei anna kodulähedase teenuse saamise vajadus õiguspärast

alust jätta õigusaktides kehtestatud nõuded tähelepanuta. Tegemist on kohustuslike nõuetega.

Vastustajale ei ole antud õigust kaaluda, kas tervishoiuteenuse osutajalt ruumidele esitatavate

nõuete täitmise nõudmine on proportsionaalne. Pealegi võib tualettruumi kasutamise võimaluse

puudumine samuti seada puudega inimese olukorda, kus tal puudub võimalus kodu lähedal

hambaraviteenust saada ja tal tuleb sõita selleks kaugemale.

19. Seejuures ei leia kohus, et praegusel juhul tooks tualettruumidele esitatavad nõuded

vältimatult kaasa selle, et kaebajal ei ole võimalik neis ruumides teenust osutada. Vajadusel on

võimalik teha ruumides ümberehitustööd. Samuti on võimalik kaaluda renditava pinna hulgast

välja arvatud tualettruumi rentimise ja vajadusel kohandamise võimalusi.

20. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuna kaebaja poolt renditud ruumid ei vastanud

tegevusloa kontrollieseme nõuetele (TTKS § 42 p 2), siis ei saanud vastustaja talle tegevusluba

väljastada (MSÜS § 25 lg 1 p 2). Vastustaja 16.03.2021 otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus ka kohustamisnõude

rahuldamiseks. Seetõttu tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.

21. Kohus tagastab kaebajale tema poolt korduvalt esitatud tõendid. Kaebaja esitatud lisa 1

„Lisa_1_6.4-42012

26.08.2020

Otsus“

ja

lisa

„Lisa_6_kirjavahetus_kaebaja_vastus06.08.2020“ on samad dokumendid, mille kaebaja on

lisanud oma vaidele (lisa 2). Topelttõendite esitamise järele puudub vajadus ja see koormab

põhjendamatult toimiku mahtu.

3-21-861

7(7)

22. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/