Legislator Case Law & Legislation
2-21-19359/21 AI generated

2-21-19359/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-19359/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Legislator headnote

AI generated

2-21-19359/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19359 Tsiviilasi A. L. (L.) hagi A. L. (L.) vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 900 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. L. (isikukood: XXX; XXX);

Hageja seaduslik esindaja: E. G. (isikukood: XXX; XXX; telefon: XXX; e-post: XXX); Kostja: A. L. (isikukood: XXX; XXX; telefon: XXX; e-post: XXX). RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Muuta Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-13386 tehtud 25.01.2021.a määrust ning suurendada tsiviilasjas nr 2-20-13386 kokkulepitud ja Viru Maakohtu kompromissi kinnitamise määrusega kinnitatud elatise suurust alljärgnevalt: 2.1. Mõista kostjalt A. L.lt hageja A. L. kasuks välja igakuine elatis 300 eurot alates 10.12.2021.a kuni hageja A. L. täisealiseks saamiseni. 3. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et igakuine elatis tuleb kanda igakuiselt 15. kuupäevaks A. L. arveldusarvele nr EEXXX. 4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude kindlaks määramata. Edasikaebamise kord

2-21-19359 2

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused 1. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on 25.02.2022.a kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Kostja saatis kohtule 25.02.2022.a e-kirja. 11.03.2022.a tegi kohus määruse, millega jättis kostja 25.02.2022.a vastuse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta (TsMS § 340¹ lg 3). Sellisel juhul loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Kostja vastuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 18.03.2022.a. Kohus pikendas eelnimetatud tähtaega ning puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 01.04.2022.a. Kostja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. 4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

2-21-19359 3

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. 5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik