2-21-4117/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. aprill 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-4117

Hagi ese

J. K. i hagi V. K. i vastu ühisvara jagamiseks ja

V. K. i vastuhagi J. K. i vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi osas 3500 eurot

Vastuhagi osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / vastuhagis kostja: J. K. (isikukood XXX,

elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat B. K.

(e-post XXX)

Kostja / vastuhageja: V. K. (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: H. K. (e-post XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. K. i hagi V. K. i vastu osaliselt.

2. Rahuldada V. K. i vastuhagi J. K. i vastu osaliselt.

3. Jagada J. K. i ja V. K. i ühisvara selliselt, et ühisvarasse kuuluv kinnisasi

asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müüakse avalikul enampakkumisel ja

saadud tulem jagatakse J. K. i ja V. K. i vahel võrdsetes osades.

4. Jagada J. K. i ja V. K. i ühisvarasse kuuluv sõiduauto Volvo V70 (reg. märk

XXX) müües see avalikul enampakkumisel. Enampakkumisel saadud

tulemist tasuda J. K. ile auto hoiustamiskulu 470 eurot ning ülejäänud raha

jagada J. K. i ja V. K. i vahel võrdsetes osades.

5. Jätta rahuldamata J. K. i nõue hüvitada hagejale kostja ühisvara arvelt 825

eurot.

6. Jätta rahuldamata J. K. i nõue arvata hageja kontolt kostja poolt perioodil

05.03.2019-27.01.2020 tehtud kulutused 11 433,90 eurot ühisvarasse.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja riigi õigusabi kulud jätta riigi

kanda.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. J. K. (hageja) esitas 16. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi V. K. i (kostja) vastu

abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes.

Hageja palub lahutada poolte XXX sõlmitud abielu ja jagada ühisvara. Lõplikuks

ühisvara jagamise nõudeks (tl 127-129) on müüa kinnisasi asukohaga XXX (registriosa

nr XXX) avalikult või avalikul enampakkumisel, jagades tulem poolte vahel võrdsetes

osades või alternatiivselt jätta korter kostja ainuomandisse kohustusega hüvitada hagejale

tema osa rahas kokku summas 41 000 eurot. Müüa sõiduauto Volvo V70 (registrimärk

XXX) avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadud tulemist hageja kasuks

maha arvata auto hoiustamiskulu 470 eurot ja seejärel jagada tulem poolte vahel võrdselt.

Lisaks palub hageja kohustada kostjat tema ühisvara osast hüvitama hagejale vähemalt

pool hageja arveldusarvelt tasutud kommunaalkuludest, s.o 825 eurot. Alternatiivselt kui

kohus loeb korteri kostja lahusvara hulka kuuluvaks, palub hageja kohustada kostjat

hüvitama ühisvara hulka lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtus 13 061,28 eurot

(alates 2012. a-st tasutud kommunaalkulud). Hageja palub kohustada kostjat tema

lahusvara osast hüvitama hageja ja kostja ühisvarasse hageja arveldusarvelt tehtud

kulutused lahusvarale 11 433,90 eurot, millest pool ehk 5716,95 eurot tuleb vara

jagamisel tasuda hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt omandasid pooled abielu ajal korteriomandi asukohaga XXX ja

sõiduauto Volvo V70 (registrimärk XXX). Korteriomandi väärtuseks on samaväärsete

korterite võrdlusel hinnanguliselt 82 000 eurot ning sõiduauto väärtuseks maksimaalselt

6000 eurot. Hageja on tasunud auto hoiustamistasu 470 eurot (kolme aasta vältel 10 eurot

kuus ja alates 2021. a oktoobrist 25 eurot kuus). Hageja hinnangul tuleb auto

võõrandamisel saadud tulemist tasuda esmalt hoiustamistasu (hagejale hüvitada tema

poolt tasutud hoiustamistasu) ning seejärel jagada tulem võrdselt poolte vahel.

Hagejat tabas märtsis 2019 terviserike ning hageja viibis sellest ajast kuni 2020 lõpuni

haiglas ning seejärel hooldekodus. Hageja vajab väiksemat eluaset, mistõttu ei soovi

hageja saada korteri ainuomanikuks.

Ühtlasi soovib hageja, et kostja hüvitaks talle vähemalt pool hageja arveldusarvelt tasutud

kommunaalkuludest perioodi eest, mil hageja korterit ei kasutanud (hageja viibis haiglas

ja hooldekodus). Kokku tasuti kommunaalarveid hageja arveldusarvelt 1650 eurot ja

seetõttu tuleks hüvitada hagejale sellest summast pool, s.o 825 eurot.

Perioodil 5. märts 2019 kuni 27. jaanuar 2020 on kostja teinud hageja arveldusarvelt

isiklikuks otstarbeks mõeldud väljamakseid 11 433,90 euro eest, millise summa

hüvitamist kostja poolt hageja soovib. Kostja on teinud väljamakseid ajal, mil hageja

viibis hooldekodus ning ise pangakaarti kasutada ei saanud ning kostja ise viibis Soome

Vabariigis (tl 16-20).

3. Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et kuivõrd korter osteti 19. juunil 1995 ja

kanti kinnistusraamatusse poolte abielu ajal, on tegemist ühisvaraga. Põhjendatud ei ole

kostja väited ühisvara jagamisel võrduse põhimõttest kõrvale kaldumise osas.

Korteriomandi eest tasuti osaliselt rahvakapitali osakutega, millised osaliselt sai kostja

ise 4. mail 1994 ning teise osa „kinkis“ hageja kostjale 7. juunil 1995. Rahvakapitali

osakud on omandatud poolte abielu ajal, mistõttu on tegemist ühisvaraga. Hageja poolt

ühisvarasse kuulunud osakute kinkimine kostjale ei muuda osakuid kostja lahusvaraks.

Lisaks sellele on õigus erastada eluruum varaline hüve, mis kuulus korteriomandi

üürnikena mõlemale abikaasale. Hageja hinnangul kuulus seega nii eluruumi erastamise

õigus, erastamiseks kasutatud vahendid kui ka abielu kestel ostetud korter ühisvara hulka.

Samuti ei nõustu hageja kostjaga selles, et kostja kasutas hageja pangakontol olevat raha

hageja kasuks. Hageja esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et makseid on tehtud

Soomes asuvates kauplustes, sealhulgas Bauhaus Vantaa, LIDL, Alko Vantaa Jumbo,

IKEA Vantaa jne. Samuti on tehtud ülekandeid poolte ühisele pojale R. K. ning kostjale.

Seega on tuvastatav, et kostja kasutas hageja pangakontol olevat raha lisaks korteriga

seonduvate kulude ning hageja hooldekodu arvete tasumisele isiklike kulutuste katmisele.

KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUHAGI

4. Kostja vaidleb hagile vastu (tl 42-45) ja palub jätta see hageja taotletud viisil

rahuldamata.

Kostja ei nõustu hageja poolt määratud korteri väärtusega 82 000 eurot ega ka sellega, et

korteriomand kuulub ühisvara hulka. Kui kohus loeb korteriomandi ühisvara hulka

kuuluvaks, tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrdsuse põhimõttest. Kostja ei

soovi korteriomandit endale. Kostja on nõus jätma sõiduki hagejale, kui viimane maksab

kostjale sõiduki omandi kaotamise eest õiglase hüvitise 4000 eurot või müüma selle

avalikul enampakkumisel. Kostja ei vaidle auto hoiustamise kuludele vastu aga ei ole

nõus nende võrdse jagamisega poolte vahel. Kostja nõustub hoiustamiskuludega 10 eurot

kuus, perioodi eest mil auto seisis Vaide talus. Kostja hinnangul oleks R. K. (poolte ühine

poeg) saanud auto teisaldada ja parkida XXX maja juures. Kommunaalkulude jagamise

nõude palub kostja jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei elanud perioodil

10.03.2019 kuni 27.01.2020 vaidlusaluses korteris. Kostja on seisukohal, et hagejal

puudub õiguslik alus nõuda kostjalt hageja kontolt makstud kommunaalarvetest poole

tagastamist kuna need kulutused olid tehtud perekonna huvides. Samuti palub kostja jätta

rahuldamata hageja nõue arvata hageja kontolt kostja poolt perioodil 05.03.2019-

27.01.2020 tehtud kulutused 11 433,90 eurot ühisvarasse. Hageja väited, et pangaarvetel

nähtavad kulutused on tehtud kostja isiklikuks tarbeks ei ole tõendatud. Kostja käis väga

sageli Eestis. Soomest ostis kostja hagejale vajalikke asju ja riideid. Eestis viibimise ajal

viis kostja hageja koju, toitis teda ning hoolitses tema eest igakülgselt, samuti ostis talle

hügieenitarbeid, riideid ja teisi vajalikke esemeid. Samuti käisid nad koos kohvikutes.

Lisaks oli kostjal hageja volitus kostja pangakaardi käsutamiseks.

5. Kostja esitas 5. juulil 2021 kohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja palub

tuvastada, et korter aadressiga XXX on kostja lahusvara. Kui kohus leiab, et korter kuulub

ühisvara koosseisu, palub kostja kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrduse põhimõttest

ning määrata, et korterist kuulub 68% kostjale ning 32% hagejale. Teise alternatiivina

palub kostja kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrduse põhimõttest ning määrata kohtu

parima äranägemise järgi poolte ühisvara osade suurused. Korteri ühisvaraks

tunnistamise korral müüa korter avalikul enampakkumisel ning saadav tulem jagada

poolte vahel vastavalt ühisvara osade suurusele. Sõiduauto palub kostja müüa avalikul

enampakkumisel ning tulem jagada poolte vahel vastavalt ühisvara osade suurusele.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Vastuhagi kohaselt on korteriomand asukohaga XXX kostja lahusvara. 07.06.1995 kinkis

hageja enda rahvakapitali osakud kostjale (tl 55) ning 26.018.1994 kinkis K. P. kostjale

4200 rahvakapitali osakut (tl 56). Seega oli enne korteri erastamist kostjal osakuid kokku

20 700 krooni väärtuses. Kostja omandas 19.06.1995 korteri aadressil XXX, mille

väärtuseks oli 22 800 krooni. Kostja tasus korteri eest 20 700 krooni osakutega ning 2100

krooni tema isiklikult väärtpaberi kontolt (tl 57). Kuivõrd kinke teel saadud vara on poole

lahusvara, omandas kostja korteri oma lahusvara arvelt ning korter jäi lahusvaraks.

Kui kohus asub seisukohale, et korter kuulub ühisvara koosseisu, palub kostja ühisvara

jagamisel kalduda kõrvale võrduse põhimõttest. Korteri arvamise aluseks ühisvara hulka

saaks olla vaid asjaolu, et hageja kinkis kostjale 7200 tööosakut. Korteri ostis kostja 20

700 osaku eest. 7200 osakut kogusummast moodustab 32%.

Kostja on nõus, et sõiduauto Volvo V70 (reg.märk XXX) müüakse avalikul

enampakkumisel ning tulem jagatakse vastavalt ühisvara jagamise proportsioonidele.

HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGI OSAS

6. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata, v. a sõiduauto avalikul enampakkumisel

müümise osas. Hageja jääb selle juurde, et korter kuulub ühisvarasse ning kostja väited

ei anna alust pidada korterit kostja lahusvaraks. Hageja rõhutab, et sai 05.03.2019 insuldi

ning sellest ajast alates ei ole tal olnud võimalik korterit oma elukohana kasutada. Küll

on seda teinud kostja ja poolte täisealised lapsed. Korteri jooksvaid kulusid peaksid

kandma isikud, kes korterit kasutavad.

Hageja ei ole andnud kostjale volitusi oma pangakaardi kasutamiseks. Seega tegi kostja

hageja volituseta hageja pangakaarti kasutades kulutusi oma erahuvides ja oma lahusvara

tarbeks, soetades endale enamasti Soomes viibides isiklikke tarbeesemeid ning tarbides

meelelahutust. Hageja ei nõua kostjalt kulutuste tasumist, vaid PKS § 34 lg-st 1 tulenevalt

lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtuse hüvitamist ühisvara hulka (ning vastava

ühisvara jagamist võrdselt poolte vahel).

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuhagi

tuleb samuti osaliselt rahuldada.

8. Vaidlustamata asjaolu on, et Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020 määrusega seati J. K. i

üle eestkoste ning eestkostjaks määrati M.-L. K. M.-L. K. on andnud eestkostetavale

nõusoleku hagiavalduse esitamiseks (tl 25). Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti

XXX (tl 8) ning poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu XXX otsusega (tl 36), mis jõustus

08.06.2021. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut,

seega kohaldus abikaasade varasuhtele ühisvararežiim (PKS § 211). Poolte varaühisuse

varasuhe lõppes abielu lahutamisega (PKS § 66 lg 2).

Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS

alusel, kuid ühisvara koosseis määratakse PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal

kehtinud PKS alusel (vt nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p

9).

9. Hageja palub korteriomand asukohaga XXX (registriosa XXX) müüa avalikul

enampakkumisel, jagades tulem poolte vahel võrdsetes osades. Kostja palub vastuhagis

lugeda korter kostja lahusvara hulka. Alternatiivselt palub kostja müüa korter avalikul

enampakkumisel ja tulemi jagamisel kalduda kõrvale ühisvara võrdsuse põhimõttest,

määrates, et 68% tulemist kuulub kostjale ja 32% hagejale.

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte ühisvara hulka kuulunud korteri soetamiseks

kasutatud EVP-d kuulusid kostjale lahusvarana. EVP-ga tasumise tõendamiseks on kostja

esitanud pangaoperatsioonide väljavõtte EVP arvega (tl 56). Väljavõttest nähtub, et EVP-

de kinkimine on toimunud 1994 ja 1995. aastal, seega abielu ajal. EVP-de omandamise

ajal kehtinud PKS (1995) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara

abikaasade ühisvara ning § 15 lg 1 kohaselt on abikaasade lahusvara vara, mis on abielu

kestel saadud kinke teel. Kostja poolt väidetud kinkelepingute tegemise ajal kehtinud

tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg 1 kohaselt pidi kinkeleping summaga üle 50 krooni olema

notariaalselt tõestatud. TsK § 50 lg 2 järgi tõi seadusega nõutava notariaalse vormi

järgimata jätmine endaga kaasa tehingu kehtetuse. Seega kostja sai tõendada EVP-de

kuulumist tema lahusvara hulka üksnes notariaalselt tõestatud vormis kinkelepinguga,

mida praeguses asjas esitatud ei ole (vt Riigikohtu 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-39-09, p 11; Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus nr 3-2-1-4-09, p 11).

Kuna kostja kinkelepingu sõlmimist tõendanud ei ole, siis on abielu ajal ka ühe abikaasa

EVP-kontole kantud EVP-d abikaasade ühisvara (Riigikohtu 10. novembri 2004 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-126-04, p 21).

Seega omandati korter ühisvarasse kuuluvate EVP-de eest. Eelnevast tulenevalt on

tegemist abikaasade ühisvarasse kuuluva korteriomandiga. Kuna nii hageja kui kostja on

palunud korter müüa avalikul enampakkumisel, tuleb korter panna avalikule

enampakkumisele ja saadud tulem jaotada poolte vahel võrdselt.

10. Hageja ja kostja paluvad müüa sõiduauto Volvo V70 (reg. märk XXX) avalikul

enampakkumisel. Seega rahuldab kohus poolte nõude panna auto avalikule

enampakkumisele.

Hageja palub enampakkumisel saadud tulemist hageja kasuks maha arvata auto

hoiustamiskulu 470 eurot ja seejärel jagada ülejääv summa poolte vahel võrdselt. Kostja

nõustub hoiustamistasu mahaarvamisega osaliselt, s.t 360 euro ulatuses.

Hageja auto hoiutasu nõue on kujunenud perioodil 2019-2021, mil hoiutasuks oli 360

euro kolme aasta kohta, ühe kuu maksumusega 10 eurot. Lisaks on hageja 02.12.2021

tasunud auto Tartu tasulisse parklasse pukseerimisteenuse eest 85 eurot ning 02.12.2021-

02.01.2022 parklatasu 25 eurot.

Abikaasade ühisomandis oleval asjal lasuvate koormatiste ja asjale tehtavate

kulutuste puhul tuleb arvestada seda, et abikaasad ei ole pelgalt ühise asja ühisomanikud,

vaid abikaasadele kuuluv vara jaguneb nende ühisvara ja kummagi lahusvara kogumiks.

TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste

kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Abikaasade varaühisuse varasuhtes on abikaasad

kogu ühisvara, s.o erinevate esemete ja varaliste õiguste kogumi ühisomanikud

(PKS § 25 koosmõjus TsÜS §-ga 66) ning teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja

kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes ühisvara valitsedes abielulise kooselu ja vara

korrapärase majandamise huvidest (PKS § 28 lg 1 esimene lause ja lg 3 esimene lause).

Seejuures korraldavad abikaasad kokkuleppel abielulise kooselu ja perekonna vajaduste

rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste hea olu (PKS § 15 lg 1 kolmas lause).

Ühisvara valitsedes tehtavate tehingute korral on abikaasad üldjuhul solidaarvõlgnikud ja

solidaarvõlausaldajad (PKS § 29 lg 4) ning varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise

korral ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt

muu varaga (PKS § 38 esimene lause). (vt 25. veebruari 2015 Riigikohtu otsuse nr 3-2-

1-164-14 p 11-14 p 16).

Hageja esitatud tõenditest (tl 139) nähtub, et auto hoiukulud summas 360 eurot tasuti

hiljemalt 01.12.2021 ning transpordi ja parklatasu 02.01.2022.

Kostja on nõustunud hoiutasuga 360 eurot. Auto teisaldamise ja hilisemaid

hoiustamiskulusid kostja põhjendatuks ei pea. Kostja hinnangul oleks võinud auto seista

Anne 92, Tartu majaesises parklas. Kostja on esitanud kohtule pildid, millest nähtub, et

Anne 92 maja ees oleks olnud võimalik autot parkida (tl 143-145).

Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide auto parkimise võimalikkuse kohta Annelinna

majade vahelises parklas ei ole põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 kohaselt

üldtuntuks asjaolu, et teeliikluses mittekasutatavate autode hoidmine avalikes parklates

ei ole tavapärane ega ka heaks kiidetud praktika kohaliku omavalitsuse ning antud

piirkonna elanike poolt. Lisaks sellele võib auto pikemaks ajaks valveta parklasse jäädes

muutuda sihtmärgiks kurjategijatele. Kostja ei ole tõendanud, et autot oleks saanud hoida

selleks ettenähtud kohas soodsama tasu eest. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks

kuluks auto parklas hoidmise- ja transpordikulu.

Eelnevast tulenevalt tuleb poolte ühisvarasse kuuluv Volvo V70 müüa avalikul

enampakkumisel, enampakkumisel saadud tulemist arvestada hageja kasuks maha auto

hoiustamiskulu 470 eurot ja seejärel jagada ülejääv summa poolte vahel võrdselt.

11. Hageja palub kohustada kostjat tema ühisvara osast hüvitama hagejale vähemalt pool

hageja

arveldusarvelt

tasutud

kommunaalkuludest,

s.o

eurot.

Hageja

kommunaalteenuste nõue tuleneb perioodist, mil hageja korterit ise ei kasutanud (alates

märts 2019 kuni 27.01.2020). Hageja leiab, et pooled olid kommunaalteenuste

võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud ning hagejal on VÕS § 69 lg 2 alusel õigus pool

tasutud summast kostjalt tagasi nõuda.

Kostja kommunaalkulude nõudega ei nõustu. Kostja hinnangul oli tegemist kulutustega

perekonna huvides, mida ei ole hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda.

Kuna varaühisuse korral kuulub abikaasadele nii ühis- kui ka lahusvara, tuleb neist

kumbagi kuuluvatele esemetele kulutusi teha ning nendega seotud koormisi kanda

vastava varakogumi arvel, st ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt

lahusvara arvel. Samas võivad abikaasad teha ühe varakogumi arvel kulutusi ka teise

varakogumi kasuks.

Kuni ühisvara jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise

suhtes PKS §§ 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3

kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt

võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Raha, mis abielu kestel laekus kummagi

abikaasa pangakontole, muutus ühisvaraks. PKS § 17 kohaselt juhul, kui üks abikaasa

teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole

õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

Hageja nõuab kostjalt enne abielu lahutamist korteriomandi kasutamisega seotud

kulutuste hüvitamist, ajal mil korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese oli jagamata.

Seetõttu kohalduvad selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja

käsutamise sätted. Kuivõrd kommunaalteenuste eest tasuti hageja pangakontolt, mis oli

samuti ühisvara, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli ühisvara arvelt tehtud kulutusega

ühisvaras olevate kohustuste täitmiseks.

Hageja on väitnud, et tema vaidlusalusel perioodil korterit ei kasutanud. Asjaoludest

nähtub, et ka kostja viibis suure osa ajast Soomes ning tegelikkuses kasutas korterit poolte

ühine täisealine poeg. Eeltoodu ei välista, et tegemist oli kulutustega perekonna heaks ja

hageja ei saa nõuda nende hüvitamist ühisvarasse.

Seega jätab kohus hageja nõude hüvitada hagejale kostja ühisvara arvelt 825 eurot

rahuldamata.

Kohus selgitab, et VÕS § 69 alusel on kommunaalkulude hüvitamist võimalik nõuda

pärast ühisvarasuhte lõppemist tekkinud kulude osas (vt 25. veebruari 2015 Riigikohtu

otsuse nr 3-2-1-164-14 p 11-14).

12. Hageja palub kohustada kostjat tema lahusvara osast hüvitama hageja ja kostja

ühisvarasse hageja arveldusarvelt tehtud kulutused lahusvarale summas 11 433,90 eurot

VÕS § 1039 alusel.

Hageja esitatud nõue tuleneb perioodil 05.03.2019-27.01.2020 hageja pangakontolt

kostja poolt isiklikuks otstarbeks tehtud maksetest. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab,

et hageja väited on tõendamata. Kostja väitel käis ta sel perioodil palju Eestis, ostis

hagejale Soomest vajalikke asju ning tõi hagejat hooldekodust koju käima.

PKS § 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud eriregulatsioon käsundita asjaajamise või alusetu

rikastumise sätete suhtes. PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud

abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse

hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb praegusel juhul hageja nõude

alusena kõne alla üksnes PKS § 34 lg 1 (vt ka 25. veebruari 2015 Riigikohtu otsuse

nr 3- 2-1-164-14).

Hageja on tuginenud asjaoludele, et kostja on tema pangakaardiga teinud kulutusi kostja

lahusvara kasuks. Seega peab kohus hindama kulutuste hüvitamist üldises korras, st kas

käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Ühis- või lahusvara huvides

tehtud kulutustest tuleb eristada perekonna ülalpidamiseks perekonna vajaduste

rahuldamisel tehtavaid kulutusi PKS § 16 mõttes, mille puhul eeldatakse PKS § 17 järgi,

et abikaasal ei ole õigust neid kulutusi tagasi nõuda.

PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks

seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega pidi hageja

TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et tema pangakontolt tehtud maksed on tehtud kostja

lahusvara kasuks või et selle eest soetati kostjale lahusvara.

Hageja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodil 05.03.2019-28.01.2020,

millest nähtuvalt on hageja pangakaarti kasutatud nii Eestis kui Soomes erinevate

kaupade ja teenuste eest tasumisel (tl 16-20). Lisaks esitas hageja enda ambulatoorse

epikriisi (tl 73-75), millega soovib tõendada, et alates hageja terviserikkest 05.03.2019 on

kostja omavoliliselt hageja pangakaarti enda huvides kasutanud.

Hageja on viidanud Riigikohtu lahendi nr 2-15-15138 punktile 44.3, mille kohaselt saab

abikaasa nõuda auto kasutuseelise hüvitamist kui ta tõendab ära, et autot kasutas vaid

teine abikaasa. Analoogselt leidis hageja, et see kohaldub ka käesoleval juhul kuivõrd

pangakontol olnud rahalisi vahendeid ei kasutatud suures osas perekonna huvides ja

kostja takistas hagejal nimetatud varaliste vahendite kasutamist.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks vaidlusalusel perioodil kostjalt

pangakaarti tagastamist palunud. Kostja selgitas kohtuistungil, et hageja andis

pangakaardi kostja valdusse vabaks kasutamiseks põhjusel, et varasemalt elas hageja

kostja juures Soomes ning sellel perioodil kandis mõlema abikaasa kulud kostja. Hageja

on kohtuistungil möönnud, et kostja tõi talle haiglas viibimise ajal mingeid asju, kuid

rohkem ta täpsustada ei osanud.

Pangakonto väljavõttest nähtuvad rahakasutused korraga kuni 1000 eurot. Eluliselt on

usutav, et poolte abielu kestel ei hoia abikaasad alles tehtud kulutuste arveid, mistõttu ei

ole võimalik kindlaks teha pangakontolt nähtuvate kulutuste eesmärki.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus, hageja nõude arvata kontolt tehtud kulutused 11 433,90

eurot ühisvarasse, rahuldamata, kuna nõue on tõendamata.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus

jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu

varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu

hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse

puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga –, tuleb

menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu maakohtu arvates

mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust,

tuleb menetluskulud jätta poolte endi.

Kohus andis 06.03.2021 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud. Seega jäävad hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik