2-17-13164/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13164

Kohtuasi

Y hagi X vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks

ning

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.augusti 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tanel Mällas (e-post:XXX)

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper (e-

post: XXX) ja advokaat Kairi Kilgi (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.augusti 2020.a määrus osas, milles maakohus

rahuldas kostja X menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses

kui 8760,86 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kostja X

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 8760,86 eurot ületavas

osas. Muuta ja täiendada Harju Maakohtu 04.augusti 2020.a määruse õiguslikke

põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu

04.augusti 2020.a määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Y-

lt välja X kasuks menetluskulud summas 8760,86 eurot.

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Y-l tasuda X-le

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-17-13164

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (hageja) esitas 05.septembril 2017.a Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ning 25.septembril 2017.a alternatiivse nõude mittevaralise

kahju hüvitamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 17.juuni 2019.a otsusega hagi mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ning jättis

hagi rahuldamata ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise osas. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 19.detsembri 2019.a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi

mittevaralise kahju hüvitamiseks ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi tühistatud osas uue

otsuse, millega jättis hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ning jättis maakohtus

ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Muus osas jäi maakohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.märtsil 2020.a.

3. Kostja esitas Harju Maakohtule 07.mail 2019.a menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 129,35 tunni

eest 20 037,60 eurot (sh käibemaks), eelistungiga seotud transpordikulu 9,48 eurot ja äriregistri

ning kinnistusraamatu päringute eest tasutud 43 eurot. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule

09.detsembril 2019.a menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt kostja kasuks välja

mõista lepingulise esindaja kulu 23,9 tunni eest 3793,20 eurot (sh käibemaks), riigilõivu

300 eurot ja äriregistri päringute eest tasutud 10 eurot. Menetluskulude nimekirjade kohsaelt ei

ole kostja käibemaksukohustuslane ning kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasja menetlusega. Kostja palus otsustada, et hagejal tuleb tasuda hüvitatavatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 04.augusti 2020.a määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse,

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 10 208,10 eurot ja määras, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144

p-dele 1 ja 2, § 175 lg-le 1, § 177 lg-le 2.

2-17-13164

6. Kohus kontrollis esmalt kostja maakohtu menetluskulusid. 07.mai 2019.a menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse kohselt on kostjale osutatud õigusteenust vastavalt summas

20 037,60 eurot (käibemaksuta, ajakulu 129,35h, tunnihind 129,35 eurot), millele lisandub

registripäringu kulud summas 43 eurot ning transpordikulud eelistungil osalemise kohta 9,48

eurot.

7. Kohus analüüsis kostja õigusabikulusid maakohtu menetluses ning tõi esile konkreetsed

õigusabitoimingud, mille osas pidas õigusabile kulunud aega põhjendamatuks.

8. Muuhulgas põhjendas maakohus kostja 07.mai 2019.a menetluskulude nimekirjas nähtuva

kostja vastuse koostamisega seotud ajakulu 21,55 h vähendamist 10,55 h võrra sellega, et kostja

vastus on sisuliselt 11-leheküljeline, mistõttu tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 11 h, kuna

kohus lähtub üldisest kohtupraktikast, mille kohaselt ühe lehe juriidilise sisuga teksti

koostamiseks kulub õigusteadmistega isikul 1 tund. Analoogsest põhimõttest lähtus maakohus

ka kostja 07.mai 2019.a menetluskulude nimekirjas toodud hageja 12.02.2018.a

menetlusdokumendile vastuse koostamiseks kulunud 17,95 h vähendamisel 9,95 h võrra,

arvestades, et kostja vatsus oli 8-leheküljeline. Kostja 07.mai 2019.a menetluskulude

nimekirjast nähtuva 09.03.2018.a meentlusdokumendi koostamiseks kulunud ajakulu 6,9 h

vähendas maakohus 4,9 h võrra, lugedes põhjendatuks 2 h.

9. Kohus leidis ülejäänud kostja esindaja 07.mai 2019.a ja 09.detsembri 2019.a menetluskulude

nimekirjas märgitud maakohtu õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust kontrollides, et

need toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks

vältimatult vajalikud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole

ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et

õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

10. Kokku luges kohus kostja lepingulise esindaja maakohtu õigusabikulud seoses

kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 48h 42min (129h 21min+2h -81h 14 min-1h 25min),

mis kostja esindaja tunnitasu (129,09 eurot käibemaksuta/220 eurot käibemaksuga/100 eurot

käibemaksuga) arvestades vastab kokku (48,11h x 129,09= 6210,52x20%=7452,62 eurot

(käibemaksuga)+ 15min x 220 eurot= 55 eurot, +10min x 220 eurot= 36,6 eurot,+ 10minx 100

eurot= 16,60 eurot= 108,20 eurot käibemaksuga.

11. Kohus

asus

seisukohale,

et

kostja

esindaja

kohtukulud

ja

õigusabikulud

maakohtumenetluses on kokku 7613,30 eurot (7452,62+108,20+43+9,48), mis tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista.

12. Kohus

kontrollis

kostja

kulusid

ringkonnakohtumenetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on õigusteenust osutatud summas 3793,20

eurot (käibemaksuga, ajakulu 21,9h, tunnihind 220//100/130 eurot). Kostja on tasunud 300

eurot apellatsioonkaebuse esitamisel ja äriregistri väljavõtete saamisele 10 eurot.

13. 09.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal maakohtu otsuse

analüüsile, apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuapellatsioonkaebuse koostamisele kulunud

kokku 21,9 tundi. Kohus leidis, et toimingu ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kostjal on

kulunud apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisele 19,9 tundi.

Kostja vastuapellatsioonkaebus on sisult 8-leheküljeline, kajastades enamuses juba maakohtus

kajastatud seisukohti. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vastuapellatsioonkaebuse

koostamisele kulutada 19,9 tundi olukorras, kus varasemalt on läbitud maakohtu menetlus.

Kohus leidis, et põhjendatud toimingu ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsil ja

2-17-13164

vastuapellatsioonkaebuse koostamisel on 10 tundi, vähendades toimingute maakohtu otsuse

analüüsi, apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine ajakulu 11,9

tunni võrra.

14. Kohus, kontrollinud kostja esindaja 09.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirjas

märgitud ringkonna õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud

toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult

vajalikud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud.

Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja

oleks kulutanud aega põhjendamatult.

15. Kostjale on ringkonnakohtu menetluses õigusabi osutatud tunnihinnaga 100/130/220 eurot

(käibemaksuta). Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on

tegemist õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga,

mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli keskmise raskusastmega. Tõendite maht

ringkonnakohtu menetluses oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei

toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide

sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust

lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas,

et eespool nimetatud õigusabi tunnitasud oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud.

Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigus- ning advokaadibüroode osutatava teenuse üldist

turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud büroo

mõistlikuks tunnihinnaks kahel esindajal tunnihinda, milleks on 160 eurot (käibemaksuta).

16. Kokku luges kohus kostja lepinguliste esindajate ringkonnakohtu õigusabikulud seoses

kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 11h 54min (21h 54min -10h), mis kostja esindajate

tunnitasu (160 eurot käibemaksuta) arvestades vastab kokku (411,9x160) 1904 eurole

(käibemaksuta), 2284,80 eurot käibemaksuga. Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

kogusumma ringkonnakohtus on 2594,80 (2284,80+310) eurot, milline summa tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista.

17. Kohus asus seisukohale, et kokku tuleb hagejal kanda kostja menetluskulusid summas

10 208,10 eurot (7613,30 + 2594,80).

Määruskaebus

18. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

määrati menetluskulude suuruseks 10 208,10 eurot ja teha asjas uus lahend, millega määrata

mõistlikuks menetluskulu suuruseks 4083 eurot.

19. Maakohus hinnangul on kostja menetluskulud maakohtuspõhjendatud 7613,30 ulatuses.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu maakohtu seisukohtadega ning leiab, et kohtu poolt

tuvastatud menetluskulude suurus ei ole põhjendatud.

20. Kohus

leidis,

et

perioodil

03.10.2017.a–20.10.2017.a

on

kostja

põhjendatud

menetluskulude suuruseks 11 h. Kohus viitas, et lähtus kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel üldisest kohtupraktikast, mille kohaselt ühe lehe juriidilise sisuga teksti

koostamiseks kulub õigusteadmisega isikul 1 tund. Kohtumääruses puudub viide

kohtulahendile,

kus

taoline

põhimõte

on

kajastatud.

Kohus

rikkus

sellega

2-17-13164

põhjendamiskohustust. Hageja on arvamusel, et põhjendatud menetluskulu suuruseks on sellel

perioodil kuni 6 h.

21. Kohus leidis, et 12.02.2018.a kostja vastuse koostamise eest on põhjendatud

menetluskuluks 8 h. Ka siinkohal viitas kohus üldtuntud teadmisele, mille kohaselt ühe lehe

juriidilise sisuga teksti koostamiseks kulub õigusteadmisega isikul 1 tund. Kohtumääruses

puudub viide kohtulahendile, kus taoline põhimõte on kajastatud. Kohus rikkus seega

põhjendamiskohustust. Nimetatud dokumendis korratakse suurel määral varasemalt esitatud

seisukohti. Hageja nõustub kulu suurusega 5 h.

22. Kohus leidis, et 09.03.2018.a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kuluks on 4,9

tundi. Kostja poolt välja toodud ajakulu on ebaproportsionaalne kostja poolt kirjutatud tekstiga

ning kostja kirjavahetus ekpserdiga on tema isiklik teema. Hageja aktsepteerib kostja kulu

suurusega 1 h.

23. Kohus leidis, et perioodil 12.04.2019.a–23.04.2019.a lõplike seisukohtade koostamiseks

kulunud põhjendatud ajakuluks on 8 tundi. Tegemist on dokumendiga, mis juba kordab

varasemat öeldut ning selle koostamine ei ole niivõrd ajamahukas kui kohus on leidnud. Hageja

aktsepteerib kulu kokku 4 h ulatuses.

24. Hagejale jääb arusaamatuks punktis 28 toodud arvutuskäik. Jääb mõistmatuks, milline on

konkreetne tunnihind, mida kohus on arvestuste aluseks võtnud. Ei ole võimalik mõista, mida

need arvutused näitavad. Hageja hinnangul on põhjendatud menetluskulu suuruseks

õigusteenuse osas, mida kohus analüüsis, 18,25 tundi ja mõistlikuks tunnihindeks käesoleva

asja lahendamisel, mis ei olnud keeruline, 130 eurot + käibemaks.

25. Hageja aktsepteerib maakohtus kantud kostja menetluskulusid summas 2372,50

(18,25x130) +käibemaks ehk kokku 2847 eurot.

26. Seoses kostja kuludega ringkonnakohtus on kohus leidnud, et põhjendatud toimingu ajakulu

apellatsioonkaebuse analüüsil ja vastuapellatsioonkaebuse koostamisel on 10 h. Kohtumääruse

punktis 33 on kohus leidnud, et kõik muud kulud, mis on kajastatud 09.12.2019.a

menetluskulude nimekirjas on põhjendatud. Hageja kohtu hinnanguga ei nõustu.

27. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kulutada nii apellatsioonkaebuse tutvumisele kui ka

vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 10 tundi. Tegemist on sisuliselt samade argumentidega,

mis olid enamus kajastatud varasemas menetluses maakohtus. Kulud, millele viitab kohus

kohtumääruse punktis 33, on hageja hinnangul põhjendamatud ning hageja neid ei aktsepteeri.

Hageja aktsepteerib kulu 6 h ulatuses.

28. Hageja aktsepteerib ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulusid summas 780 (6x130)

+käibemaks + riigilõiv 300 eurot ehk kokku 1236 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad

29. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus ei ole põhjendamiskohustust

rikkunud. Menetluskulusid ei saa pidada ülemääraseks, kuna hageja enda menetluskulud jäid

samasse suurusjärku. Hageja on varasemalt pidanud kostja menetluskulusid põhjendatuks

suuremas ulatuses. Kohus ei saa hageja uusi vastuväiteid enam arvesse võtta.

Menetluse edasine käik

2-17-13164

30. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.jaanuari 2021.a

määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 9698,79 eurot ületavas osas. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Hageja

esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määruse tühistada 4083 eurot

ületavas osas. Riigikohus tühistas 21.juuni 2021.a määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

31. Ringkonnakohus määras Riigikohtu juhisest lähtuvalt kostjale tähtaja selgitamaks, millised

09.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabitoimingud on teostatud

advokaat Kairi Kilgi poolt ja millise tunnitasu suurusega ning määruskaebuse väidetest

lähtuvalt tähtaja selgitamaks ka seda, millised toimingud 07.mail 2019.a esitatud

menetluskulude nimekirjas on teostatud selles märgitud lepinguliste esindajate poolt ja millise

tunnitasu suurusega. Kostja esitas täpsustused. Hageja ei ole oma seisukohta avaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Tallinna Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel

maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu

määruse osas, millega rahuldati kostja avaldus hagejalt kostja menetluskulude välja

mõistmiseks 4083 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata

jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3.

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-

dele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 8760,86 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja hagejalt välja mõistmiseks 8760,86 eurot ületavas osas rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt

käesolevale määrusele. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

34. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 09.märtsi 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.mai 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-

114596, p 11). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita

menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

2-17-13164

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

35. Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja vastab

määruskaebuse

väidetele

seoses

kostja

poolt

maakohtus

kantud

menetluskulude

kindlaksmääramisega.

36. Määruskaebusest

nähtuvalt

heidab

hageja

maakohtule

selles

osas

ette

nii

diskretsioonipiiride ületamist kui ka põhjendamiskohustuse rikkumist.

37. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule diskretsioonipiiride ületamine kostjale

osutatud õigusabitoimingutega seotud ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ette

heidetav. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt oma otsustust selles osas selgelt

arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Kontrollides maakohtu hinnangut kostjale maakohtu

menetluses osutatud õigusabitoimingutega seoses, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt

põhjendatuks peetud ajakulu on kooskõlas asja keerukuse ning menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Maakohus on käsitlenud kõiki menetlustoiminguid ja –dokumente, hinnates nende

vajalikkust, jättes ebavajalike või põhjendamatute toimingutega seotud kulud hagejalt kostja

kasuks välja mõistmata. Ringkonnakohtul ei ole alust selles osas maakohtu diskretsiooni

sekkuda. Hageja arvamus, et konkreetsete menetlusdokumentide koostamiseks kulunuks

vähem aega, ei anna selleks iseseisvat alust. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et

nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

38. Ekslik on määruskaebuse esitaja arusaam, nagu oleks maakohus lugenud 09.03.2018.a

menetlusdokumendi koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 4,9 h. Vaidlustatud määruse

p-st 15 nähtub üheselt, et kohus on põhjendatud ajakuluks lugenud 2 h, vähendades toimingu

ajakulu 4,9 h võrra.

39. Põhjendatud on siiski määruskaebuse etteheide seoses kohtulahendi põhjendamiskohustuse

rikkumisega, kuivõrd arusaadav ei ole, milline on kohtupraktika, millele tuginedes maakohus

kostjale osutatud õigusabi kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtudes leidis, et ühe

lehe juriidilise sisuga teksti koostamiseks kulub õigusteadmisega isikul üks tund.

Ringkonnakohus ei nõustu eelkirjeldatud arvamusega ja asendab selles osas kõik vastavad

maakohtu määruse õiguslikud põhjendused järgneva seisukohaga: Kohus lähtub õigusabi kulu

põhjendatuse

ja

vajalikkuse

hindamisel

käesoleva

asja

keerukusest

ning

kostja

menetlusdokumendi sisust ja mahust.

40. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega, et maakohtu määruse p-s 28 toodud arvutuskäigu

mõistmine võib olla mõnevõrra raskendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu arvutuskäigust

aru nõnda, et esmalt on maakohus kajastanud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud aja

kalkulatsiooni ning seejärel on märgitud tunnitasud, millest maakohus lähtus: 129,09 eurot

käibemaksuta, 220 eurot käibemaksuga ja 100 eurot käibemaksuga. Maakohus on eksinud

käibemaksuta ja käibemaksuga summade kajastamisel, kuivõrd 09.detsembri 2019.a

menetlusdokumendist nähtub, et nii vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasule (220 eurot) kui

ka vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi tunnitasudele (100 eurot ja 130 eurot) lisandub käibemaks.

Maakohus on arvestanud 15 minutit 22.mail 2019.a tehtud Ants Nõmperi menetlustoimingu

eest tunnihinnaga 220 eurot (55 eurot), 28.mail 2019.a tehtud menetlustoimingu eest Ants

2-17-13164

Nõmperil 10 minutit hinnaga 220 eurot tunnis (ekslikult ümardatud kui 36,6 eurot, õige on

36,67 eurot) ja 10 minutit Kairi Kilgil tunnihinnaga 100 eurot tunnis (ekslikult ümardatud kui

16,6 eurot, õige on 16,67). Kokku ekslikult arvestatud kui 108,20 eurot (korrektne on 108,33

eurot), millele lisandub keskmise tunnitasu arvestuse alusel 7452,62 eurot (129,09x48,11

tundi), mis kokku teeb 7560,82 eurot, millele lisandub kostja menetluskulude nimekirja alusel

43 ja 9,48 eurot ehk kõik kokku maakohtu arvestuse kohaselt 7613,30 eurot.

41. Määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule seoses diskretsioonipiiride ületamisega ei ole

siiski täielikult põhjendamatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja lepinguliste

esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtu menetluses osaliselt

ületanud diskretsioonipiire seoses ühe tööühiku hinna, s.o kostja lepinguliste esindajate

tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.

42. Riigikohus asus käesolevas kohtuasjas tehtud määruses mh seisukohale, et lepingulistel

esindajatel võivad olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib olla ühel lepingulisel esindajal

erinevate toimingute tegemisel erinev tunnitasu suurus. Ühe või mitme lepingulise esindaja

erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud

menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale

on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised

toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega.

43. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt lähtus maakohus kostja lepinguliste esindajate tunnitasu

hindamisel kostja 07.mai 2019.a ja 09.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirjades esitatud

tunnihindadest, milleks olid: tunnitasu 129,09 eurot (ilma käibemaksuta) kõigi kostja

esindajate, so vandeadvokaatide Chirag Mody ja Ants Nõmper ning advokaatide Mailis Meier

ja Kairi Kilgi osas, 220 eurot (ilma käibemaksuta) vandeadvokaat Ants Nõmperi osas ja 100

eurot (ilma käibemaksuta) advokaat Kairi Kilgi osas.

44. Määruskaebuse väidetest nähtuvalt on hageja hinnangul põhjendatud tunnitasu suuruseks

130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kaebuse lahendamisel oluline, millised

toimingud kostja 07.mai 2019.a menetluskulude nimekirjas millise esindaja poolt ja millise

hinnaga osutati. Kostja vastusest ringkonnakohtule nähtub, et vandeadvokaat Chirag Mody

tunnitasu oli 140 eurot (ilma käibemaksuta), advokaat Mailis Meieri tunnitasu 120 eurot (ilma

käibemaksuta), vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasu kuni 01.jaanuarini 2019.a 160 eurot

(ilma käibemaksuta), advokaat Kairi Kilgi tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates

01.jaanuarist 2019.a 100 eurot (ilma käibemaksuta).

45. Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on ületanud osaliselt

diskretsiooni piire, lugedes 07.mail 2019.a menetluskulude nimekirja alusel advokaatide Mailis

Meieri ja Kairi Kilgi tunnitasude põhjendatud suuruseks 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja 100

eurot (ilma käibemaksuta) asemel 129,09 eurot (ilma käibemaksuta). Sisuliselt on maakohus

suurendanud nimetatud lepinguliste esindajate tunnihinda, mis on ringkonnakohtu hinnangul

lubamatu, arvestades, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel

alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega eraldi menetluses ja erikorra ning sätete alusel (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.novembri 2009.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18) ja

vastuolus TsMS § 175 lg 1 mõttega.

46. Ülejäänud osas ei ole maakohus kostja 07.mai 2019.a menetluskulude nimekirjas toodud

tunnihinda aluseks võttes diskretsiooni piire ületanud, kuna kostja lepingulised esindajad ise on

kohtult taotlenud, et vandeadvokaatide Chirag Mody ja Ants Nõmperi poolt osutatud

õigusabitoimingute seoses lähtuks kohus tunnitasust 129,09 eurot (ilma käibemaksuta).

2-17-13164

Diskretsiooni piiride ületamist ei tuvasta ringkonnakohus ka kostja 09.detsembri 2019.a

menetluskulude nimekirja alusel advokaat Kairi Kilgi puhul tunnitasust suurusega 100 eurot

(ilma käibemaksuta) lähtumisel.

47. Maakohtule on diskretsiooni piiride ületamine aga ette heidetav kostja 09.detsembri 2019.a

menetluskulude nimekirja alusel vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasu suurusega 220 eurot

(ilma käibemaksuta) põhjendatuks lugemisel. Ringkonnakohtule jääb maakohtu arutluskäik

selles osas ka arusaamatuks, arvestades, et vaidlustatud määruse edaspidistest põhjendustest

nähtuvalt leidis kohus, et apellatsiooniastmes osutatud õigusabitoimingutega seonduvalt tuleb

nimetatud esindaja tunnitasu hoopiski vähendada 160 euroni (ilma käibemaksuta). Sõltumata

sellest faktist, on ringkonnakohus erinevalt maakohtust seisukohal, et vandeadvokaat Ants

Nõmperi tunnitasu põhjendatud suuruseks tuleb arvestades asja keerukust, esindaja

kvalifikatsiooni, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu lugeda 160 eurot (ilma

käibemaksuta).

48. Arvestades ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohti tuleb muuta ja täiendada maakohtu

määruse põhjendusi järgnevalt: kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja maakohtu

õigusabikulud seoses kohtumenetlusega 07.mai 2019.a menetluskulude nimekirja alusel

põhjendatuks 48 h 42 minuti osas ning 09.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirja alusel

põhjendatuks 25 minuti osas. Võttes arvesse kostja lepinguliste esindajate poolt osutatud

õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu, kostja menetluskulude nimekirjasid ja esitatud

taotlusi, samuti 07.mai 2019.a menetluskulude nimekirja täpsustusi ning kohtu poolt

põhjendatuks peetud tunnitasusid, teeb see kokku 5953,05 eurot: sh 4022,44 eurot

vandeadvokaat Chirag Mody puhul (11h+8h+2h+1h+0,16h+9hx129,09) (ilma käibemaksuta);

390 eurot advokaat Mailis Meieri puhul (0,5h+2,75hx120) (ilma käibemaksuta); 453,94 eurot

vandeadvokaat Ants Nõmperi puhul (3hx129,09+15minutitx160+10minutitx160) (ilma

käibemaksuta)

ja

1086,67

eurot

advokaat

Kairi

Kilgi

puhul

(8h+0,40h+1,80h+0,50h+10minutitx100)

(ilma

käibemaksuta).

Koos

käibemaksuga

moodustavad kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud maakohtu menetluses seega kokku

7143,66 eurot (5953,05x1,2). Kostja kohtukulud ja õigusabikulud maakohtu menetluses on

kokku 7196,14 eurot (7143,66 eurot+43+9,48), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

49. Edasi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja vastab määruskaebuse

väidetele seoses kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramisega.

50. Riigikohtu poolt käesolevas asjas tehtud määruses antud juhisest tulenevalt tuli

ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel mh kõrvaldada vastuolud apellatsioonimenetluses

põhjendatuks loetud ajakulu suuruse osas, kuna tühistatud ringkonnakohtu lahendist nähtuvalt

ei olnud arusaadav, kuidas jõudis kohus järeldusele, et kostja apellatsioonimenetluses kantud

kulud on maakohus lugenud põhjendatuks 12 tunni ulatuses.

51. Ringkonnakohus saab vaidlustatud määruse põhjendustest aru nõnda, et esmalt on

maakohus punktis 32 leidnud, et maakohtu otsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse analüüsi ja

vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu põhjendatud hulk on 10 h. Edasi on maakohus

punktis 33 asunud seisukohale, et kõik ülejäänud 09.detsembri 2019.a menetluskulude

nimekirjas märgitud ringkonna õigusabitoimingud on põhjendatud. Viidatud menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt oleks nendeks toiminguteks arutamine kliendiga ja suhtlus kliendiga,

millise ajakulu hulka ei ole nimekirjas eraldi esile toodud. Järgmisena on maakohus punktis 35

lugenud kostja lepinguliste esindajate ringkonnakohtu õigusabikulud seoses kohtumenetlusega

põhjendatuks mahus 11 h 54 minutit ja teinud sellest lähtuvalt hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude arvestuse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse põhjendused

2-17-13164

vastuolulised. Täites Riigikohtu juhist võtab ringkonnakohus aluseks maakohtu määruse

punktis 35 esitatud andmed ning tuvastab, et maakohus on lugenud apellatsioonimenetluse

kulud põhjendatuks 11 h 54 minuti osas.

52. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on kostjale

ringkonnakohtu

menetluses

osutatud

õigusabitoimingute

ajakulu

osas

ületanud

diskretsioonipiire.

53. Kostja 19.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale teises

kohtusatmes osutatud õigusabi 21,9 h ulatuses. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus

kostjale ringkonnakohtus osutatud õigusabitoimingute põhjendatuse osas järgmisel arvamusel,

millega tuleb asendada maakohtu määruse põhjendused:

-17.06.2019.a dokumendi analüüs: Harju Maakohtu 17.06.2019.a otsus (KK) - 1,0 h.

Võttes aluseks maakohtu otsuse mahtu ja sisu, on kohus seisukohal, et esindajal ei saanud

sellega tutvumiseks ja analüüsiks kuluda enam aega kui 0,5 h. Kohus vähendab toimingu

ajakulu 0,5 h võrra.

-18.06.2019.a dokumendi analüüs: maakohtu otsus ja arutamine kliendiga (AN) – 1,0 h.

Kohus peab toimingule kulunud aega, arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu ning vajadust

kliendiga suhtlemiseks, kuna hagi osaliselt rahuldati, tervikuna põhjendatuks.

-18.07.2019.a dokumendi analüüs: kostja apellatsioon, suhtlus X-ga (KK) - 0,5 h ja

18.07.2019.a dokumendi analüüs: kostja apellatsioon, suhtlus X-ga (AN)- 0,5 h.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas apellatsioonkaebuse hageja, mitte kostja. Kohus peab

toimingutele kulunud aega tervikuna põhjendatuks, arvestades menetlusdokumendi sisu ja

mahtu ning vajadust kliendiga suhtlemiseks

seoses

kohustusega vastata hageja

apellatsioonkaebusele.

-07.2019.a dokumendi koostamine: vastuapellatsioonkaebus (AN) – 2,3 h ja 07-08.2019.a

dokumendi koostamine: vastuapellatsioonkaebus (KK) – 16,6 h.

Kokku on kostja esindajatel kulunud vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks 18,9 h. Kohus

peab, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, asjaolu, et läbitud oli maakohtu menetlus

ning vastuapellatsioonkaebuses kajastatakse enamuses juba maakohtu menetluses esitatud

seisukohti, põhjendatuks ajakulu üksnes 6 h ulatuses. Kohus vähendab toimingute ajakulu 12,9

h võrra. Vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu proportsioon dokumendi koostamise üldisest

ajakulust on 12,17% (2,3x100:18,9) ning advokaat Kairi Kilgi proportsioon 87,83%

(16,6x100:18,9), mis teeb vandeadvokaat Ants Nõmperi põhjendatud ajakuluks 0,73 h

(12,17x6:100) ja advokaat Kairi Kilgi põhjendatud ajakuluks 5,27 h (87,83x6:100).

Kokku loeb kohus kostja lepinguliste esindajate ringkonnakohtu õigusabikulud seoses

kohtumenetlusega seega põhjendatuks 8,5 h ulatuses, millest vandeadvokaat Ants Nõmperi

osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud 2,23 h (1+0,5+0,73) ulatuses ja advokaat Kairi

Kilgi osutatud õigusabitoimingud põhjendatud 6,27 h (0,5+0,5+5,27) ulatuses.

54. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt ka selles, et maakohus on

apellatsiooniastmes kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hindamisel ületanud

diskretsioonipiire.

2-17-13164

55. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kostjat on esindanud

kohtumenetluses mitmed lepingulised esindajad, sh üheaegselt. Vaidlustatud määruse

punktidest 34 ja 35 nähtuvalt luges maakohus kostjale õigusabi osutanud büroo mõistlikuks

tunnihinnaks kahel esindajal 160 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega vandeadvokaat Ants Nõmperi osas ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6

tulenevalt põhjendusi ei korda.

56. Nõustuda ei ole võimalik maakohtu seisukohaga advokaat Kairi Kilgi osas. Maakohus on

jätnud tähelepanuta, et kostja 09.detsembri 2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt osutas

advokaat Kairi Kilgi õigusabi tunnitasudega 100 eurot (käibemaksuta) ja 130 eurot

(käibemaksuta). Maakohus on põhimõtteliselt eksinud, lugedes nimetatud tunnihindade asemel

advokaat Kairi Kilgi põhjendatud tunnitasuks 160 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus

jääb eelpool toodud seisukohale, et selline käsitlus ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg 1 mõttega.

57. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi muuta ja täiendada

järgnevalt: Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigus- ning advokaadibüroode osutatava

teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale ringkonnakohtu

menetluses õigusabi osutanud vandeadvokaat Ants Nõmperi mõistlikuks tunnihinnaks 160

eurot (ilma käibemaksuta). Advokaat Kairi Kilgi on osutanud kostjale ringkonnakohtu

menetluses õigusabi tunnihindadega 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja 130 eurot (ilma

käibemaksuta), milliseid tööühiku hindasid peab kohus, arvestades asja keerukust ja mahtu,

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, põhjendatuks.

58. Riigikohtu teisest juhisest lähtuvalt selgitas ringkonnakohus välja, milliste tunnihindadega

ja milliseid õigusabitoiminguid advokaat Kairi Kilgi kostjale ringkonnakohtu menetluses

konkreetselt osutas. Ainuke täpsustus võrreldes kostja 09.detsembri 2019.a menetluskulude

nimekirjaga on see, et vastuapellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 16,6 tunnist 10,1 h

ulatuses osutas nimetatud lepinguline esindaja õigusabi tunnitasuga 100 eurot (ilma

käibemaksuta) ning 6,5 h ulatuses tunnitasuga 130 eurot (ilma käibemaksuta).

Proportsionaalselt moodustab 10,1 h dokumendi koostamise üldisest ajakulust 60,84%

(10,1x100:16,6) ja 6,5 h 39,16% (6,5x100:16,6). Kuivõrd eespool asus ringkonnakohus

seisukohale, et advokaat Kairi Kilgi puhul saab vastuapellatsioonkaebuse koostamisele kulunud

põhjendatud ajakuluks pidada 5,27 h, tuleb lugeda, et tunnihinnaga 100 eurot (ilma

käibemaksuta) osutas nimetatud esindaja kostjale ringkonnakohtu menetluses õigusabi 3,21 h

ulatuses ja tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) 2,06 h ulatuses.

59. Toodust johtuvalt tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi muuta ja täiendada

järgnevalt: Võttes arvesse, et kohus luges kostja lepinguliste esindajate ringkonnakohtu

õigusabikulud põhjendatuks 8,5 h ulatuses, millest vandeadvokaat Ants Nõmperi poolt osutatud

õigusabitoimingud olid põhjendatud 2,23 h ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (ilma

käibemaksuta) ja advokaat Kairi Kilgi osutatud õigusabitoimingud põhjendatud 6,27 h ulatuses,

millest 4,21 h tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2,06 h tunnihinnaga 130 eurot

(ilma käibemaksuta) moodustavad kostja lepinguliste esindajate põhjendatud kulud

ringkonankohtu menetluses kokku 1045,6 eurot (2,23x160+4,21x100+2,06x130). Koos

käibemaksuga moodustavad kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtu

menetluses seega kokku 1254,72 eurot (1045,6x1,2). Kostja kohtukulud ja õigusabikulud

ringkonnakohtu menetluses on kokku 1564,72 eurot (1254,72 eurot+310), mis tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista. Kuivõrd jõustunud kohtuotsuse kohaselt kannab hageja kostja

menetluskulud, tuleb hagejal kanda kostja menetluskulusid kokku summas 8760,86 eurot

(7196,14+1564,72).

2-17-13164

60. Vastuseks kostja seisukohale, et kohus ei saa määruskaebusmenetluses hageja uusi

seisukohti enam arvesse võtta, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et TsMS § 662 lg-st 3

tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Riigikohtu

praktikast tulenevalt on jaatatud võimalust esitada menetluskulude kindlaksmääramise

taotlusele

vastuväide

esmakordselt

alles

apellatsioonimenetluses

(vt

Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 17).

61. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

62. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

63. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/