Legislator Case Law & Legislation
1-20-7618/59 AI generated

1-20-7618/59 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-20-7618/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada Maksim Vassiljev KarS § 3891 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2017. a – 10.05.2017.

Legislator headnote

AI generated

1-20-7618/59 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a – 10.05.2017.

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage maximum and minimum prices divestment of bankruptcy assets disputed claim debt enforcement costs value in dispute
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

12. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-20-7618 (16930000156)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Tõlk Alla Lašmanova

Kriminaalasi

Maksim Vassiljev süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi,

Aleksandr Kondratjuk süüdistuses KarS § 3891 lg 2, 3 -

KarS § 22 lg 3 järgi ja Nikita Štšerbakov süüdistuses KarS

§ 3891 lg 2, 3 - KarS § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jane Pajus

Süüdistatav

Maksim Vassiljev, ik 38012112748; XXX kodanik;

emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; tel: XXX; e-post:

XXX; töökoht: XXX; kriminaal- ja väärteokorras

karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2017 -

10.05.2017. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Rene Varul

Süüdistatav

Aleksandr

Kondratjuk,

ik

38605030355;

XXX

kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; XXX,

XXX;

kriminaalkorras

karistamata,

väärteokorras

karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud

09.05.2017. a -10.05.2017. a. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Mihkel Gaver

Süüdistatav

Nikita Štšerbakov, ik 39507090220; XXX; emakeel:

XXX; XXX; elukoht: XXX, XXX; XXX, XXX;

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud

korduvalt. Kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2017.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Rein Napa

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Maksim Vassiljev KarS § 3891 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1

(üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2017. a – 10.05.2017.

a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks)

aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele

pööramata, kui Maksim Vassiljev ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Süüdi tunnistada Aleksandr Kondratjuk KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ning

karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2017. a – 10.05.2017.

a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks)

aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Aleksandr Kondratjukile mõistetud karistust

Pärnu Maakohtu 26.11.2015. a otsusega nr 1-15-6805 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva

vangistuse võrra ning mõista Aleksandr Kondratjukile liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3, 5 alusel jätta 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend

kuus) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata,

kui Aleksandr Kondratjuk ei pane 2 (kahe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning

kohustusi.

Määrata Aleksandr Kondratjuk katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

-

ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 74 lg 5, KarS § 75 lg 2 p 9, KarS § 751 alusel allutada Aleksandr Kondratjuk

elektroonilisele valvele 2 (kaheks) kuuks, kohustusega 2 (kahe) kuu jooksul alluda

liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil oma

elukohas XXX.

KarS § 751 lg 4 alusel algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema elektroonilise valve

seadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kontrollnõuded kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Süüdi tunnistada Nikita Štšerbakov KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ning

karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2017. a, s.o 1 (üks) päev

karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend

üheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele

pööramata, kui Nikita Štšerbakov ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

4. Avalik-õiguslik nõudeavaldus:

Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatust 22.03.2022. a kohtuistungil ja

asjaolust, et Maksu- ja Tolliamet on sõlminud süüdistatavatega kokkulepped, tuleb

jätta avalik-õigusliku nõude ulatus kindlaks määramata ja läbi vaatamata.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 08.05.2017. a määrusega 1-17-4327

avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks:

 Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge

süüdistatava Maksim Vassiljevi ja tema XXX J. V. ühisomandisse kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr: XXX).

 Eesti Vabariigi kasuks seatud keeld täita konto debiteerimise juhiseid Maksim

Vassiljevi XXX AS-i arvelduskontol nr XXX summas 259 484,98 eurot ja

vabastada aresti alt kontol olnud 23,97 eurot.

5. Menetluskulud:

5.1 KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista

Maksim Vassiljevilt menetluskuluna riigituludesse:

kaitsjatasu 1473,60 eurot;

sundraha 1635 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Maksim Vassiljevil on

õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 3108,60 eurot (kolm tuhat

ükssada kaheksa eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355

Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära

viitenumbri 99922700012966 ning selgituse “Maksim Vassiljev, otsus nr 1-20-7618,

menetluskulu“.

5.2 KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista

Aleksandr Kondratjukilt menetluskuluna riigituludesse:

sundraha 1635 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Aleksandr Kondratjukil

on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1635 eurot (üks tuhat

kuussada kolmkümmend viis) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355

Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära

viitenumbri 99922700012979 ning selgituse “Aleksandr Kondratjuk, otsus nr 1-20-

7618, menetluskulu“.

5.3 KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10 § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja

mõista Nikita Štšerbakovilt menetluskuluna riigituludesse:

kaitsjatasu 2559,60 eurot;

menetlejal tekkinud kulu 120 eurot;

sundraha 1635 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Nikita Štšerbakovil on

õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 4314,60 eurot (neli tuhat

kolmasada neliteist eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355

Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära

viitenumbri 99922700012982 ning selgituse “Nikita Štšerbakov, otsus nr 1-20-7618,

menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõendid ja salvestised:

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juures olevad:

 Pakendis 1 olevad Nikita Štšerbakovi elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud S. G. XXX OÜ kaks XXX Pank AS

pangakaarti, J. V. ID-kaart ja digitaalne isikutunnistus koos paroolidega, XXX

mälupulgad XXX ja XXX ja pakendis 3 on A5 formaadis pruunide kaantega

märkmik, millel on kiri “XXX“;

 Pakendis 2 olevad Aleksandr Kondratjuki elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tšekk summale 799 eurot XXX „XXX“ ja arve

XXX AS-lt (XXX).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel kustutada Maksu-ja Tolliameti

Uurimisosakonna Lõuna talituse andmelaos, olevad koopiafailid:

Aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise käigus leitud:

 välise kõvaketta XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XI kd lk 95-96; 97);

 sülearvuti XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX.“ (XI kd lk 102-106);

 mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafailid „XXX“ (XI kd lk 102-106) ning XXX

teostatud uue kopeerimise failid, mis on loetletud vaatlusprotokollis (XI kd lk 107-

108);

 mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);

 EMT sim-kaardi nr XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);

 Mälukaardi XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);

 XXX mäluseadme XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);

 XXX mäluseadme XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);

 ZEN sim-kaardi XXX koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106);

 CD-R plaadi kirjaga „XXX“ koopiafail „XXX“ (XI kd lk 102-106).

Aadressil Padriku tee 1/2-5, Tallinn 09.05.2017 teostatud läbiotsimise käigus leitud:

 fotoaparaati meenutava mälupulga kirjaga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-

210);

 Mobiiltelefoni XXX (imei XXX koopiafailid „XXX“, „XXX“ ja „XXX“ (XIV kd lk

205-210);

 XXX tahvelarvuti XXX (imei XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);

 Sülearvuti XXX XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);

 Elutoa kummutist leitud fotoaparaadikujulise mälupulga koopiafail „XXX“ (XIV kd

lk 205-210);

 Mälupulga kirjaga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);

 Mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);

 Mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 205-210);

 A. A. käekotist leitud fotoaparaadikujulise mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XIV

kd lk 205-210);

 Mobiiltelefoni XXX (imei-1: XXX; imei-2 XXX) koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 211-

213);

A. Kondratjuki kinnipidamisel XXX. a taskust ära võetud mobiiltelefoni XXX (imei XXX)

koopiafail „XXX“ (XIV kd lk 211-213).

Aadressil XXX XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud:

 mobiiltelefoni XXX (imei XXX) koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 133-134);

 sülearvuti XXX (s/n XXX) koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207);

 XXX mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207);

 XXX mälupulga XXX koopiafail „XXX“ (XVI kd lk 205-207).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde

kriminaalasja juures asuvad:

 Nikita Štšerbakovi elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud dokumendid;

 Kuriteoteate lisad CD-R plaadil kirjaga „XXX lisad (13) kuriteoteate juurde“;

 CD-R plaat, millel on kõneeristused ja TOPid (asuvad failis eraldi töölehel) kirjaga

„kriminaalasi 16930000156 kõneeristused“;

 SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud materjal CD-R plaadil;

 SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud materjal CD-R plaadil;

 SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CD-

R plaadil;

 SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CD-

R plaadil;

 SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CD-

R plaadil;

 SEB Pank AS vastuskirjaga XXX nr XXX edastatud turvakaamerate salvestised CD-

R plaadil;

 Vaatlusprotokolli XXX lisad CD-R plaadil;

 XXX. a läbiotsimise käigus O. T. poolt välja antud XXX, XXX ja XXX

raamatupidamine CD-R plaadil;

 XXX OÜ poolt väljastatud turvakaamerate salvestised (reg nr XXX) DVD-R plaadil;

 XXX läbiotsimise käigus Nikita Štšerbakovi arvutist meilikontodest genereeritud fail

CD-R plaadil;

 EKEI uuringu koopiafailid 2-l (kahel) CD plaadil, lisa 1 ja lisa 2;

 Lisa jälitustoimingu protokolli (reg XXX nr XXX) juurde DVD-R plaadil

(10.02.2017);

 Nõudekirjade vastused pankadelt CD-R plaadil;

 XXX O. T. töökohas OÜ-s XXX aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetud OÜ-te XXX, XXX ja XXX raamatupidamise

originaaldokumendid (V kd lk 110-250; VI kd lk 1-250; VII kd lk 1-123);

 Aadressil XXX XXX. a teostatud läbiotsimise käigus leitud raamatupidamise

originaaldokumendid (XIII kd lk 75-250; XIV kd lk 1-120).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel:

 Aleksandr Kondratjuki elukohas aadressil XXX XXX. a toimunud läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetud originaaldokumendid (XIV kd lk 185-192; 194-198; 202-

204);

 XXX V. O. poolt XXX. a Maksu-ja Tolliametile üle antud XXX OÜ

raamatupidamise originaaldokumendid (XV kd lk 197-250; XVI kd lk 1-84).

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Maksim Vassiljev

Maksim Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas

maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni

aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas

maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot. Aleksandr Kondratjuk ja Nikita

Štšerbakov osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜ-le etteheidetavale kuriteo

toimepanemisele vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi.

M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu seisneb

järgnevas.

M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX)

ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar

XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja

ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük.

Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning

osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru,

tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega Eestis tegutsevatele kokkuostjatele ja

edasimüüjatele.

XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX

ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi

KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või

vähendada XXX OÜ poolt Eestis kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu

tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et

tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru,

tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised Eestis käibemaksukohustuslastena registreeritud

äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%-

lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved

lõid

M.Vassiljevile

võimaluse

deklareerida

XXX

OÜ

nimelt

esitatavates

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas

tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et

vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus

konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem

võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama

hinnaga.

Eelpoolnimetatud

näilike

tehingute

korraldamisele

ja

seeläbi

XXX

OÜ

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist

kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid

tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid

variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide

müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud

kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest

liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX , XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede

segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete

ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes

tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud

ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi

ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud

kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes

teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku

tehingut maksustamisel arvesse.

Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov

või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete

selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid

üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates

maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise

liikmesriigi äriühing.

Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks

võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse

liikmena, suhtles Eesti suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut

ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis

neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile

korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku

tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info

tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX

OÜ-le

arvete

koostamise

osas

ning

juhendas

teda

variäriühingute

nimel

maksudeklaratsioonide esitamisel.

A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid,

korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel,

samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas

variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute

kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba

tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja

N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ,

mille juhatuse liikmeks oli tema XXX A. A.. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk

XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse

liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid

(arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise.

Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid,

korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete

esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel

tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja

nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli

osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine,

ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov

tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli

vormistatud tema XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute

ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti

osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel.

Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende

äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le

ning viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte

variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati

ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad

käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega

tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud.

M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel

variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas

M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T.

ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja

elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil

jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel

vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu

maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust

eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra.

Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ

arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja

N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute

ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa

XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt

sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse.

Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja

A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil

XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt.

XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-l) deklareeriti XXX

OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

4834,80

29 008,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

12 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

4773,60

28 641,60

XXX

XXX

XXX OÜ

1238,90

7433,37

XXX

XXX

XXX OÜ

1297,02

7 782,12

XXX

XXX

XXX OÜ

1297,02

7 782,12

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

4896,00

29 376,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2520,00

15 120,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

Jaanuar

KOKKU

50 006,54

298 039,21

Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 50 006,54 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

Sealjuures XXX OÜ nimel esitatud XXX jaanuari kohta esitatud KMD-l ei ole deklareeritud

ostutehinguid, kuid XXX OÜ-le on deklareerinud müüki XXX registreeritud äriühingud

XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud

eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a veebruarikuu KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi OÜ-te XXX ja XXX nimel esitatud arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 690,79

16 144,76

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 138,56

6 831,34

XXX

XXX

XXX OÜ

1 327,07

7 962,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 164,59

6 987,56

XXX OÜ kokku

24 393,01

146 358,06

XXX OÜ

arved

XXX

XXX

XXX OÜ

2340,00

14 040,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 455,65

14 733,90

XXX

XXX

XXX OÜ

2 495,78

14 974,65

XXX OÜ kokku

7 291,43

43 748,55

Veebruar

KOKKU

31 684,44

190106,61

Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 25 557,60 eurot ja XXX OÜ arvete alusel

summas 9818,63 eurot - kokku summas 31 684,44 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel ei ole XXX.aasta veebruari kohta KMD-d esitatud, kuid temale müüki on

deklareerinud mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ nimel esitatud

KMD-l deklareeriti soetus XXX OÜ-lt. Viimase nimel esitatud KMD-l aga ostutehinguid ei

deklareerita, kuid XXX OÜ-le on müüki deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ

esitatud XXX veebruari KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX

äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud raha on edasi

kantud XXX OÜ kontole, kust see on osaliselt sularahas välja võetud ja enamuses kantud

edasi XXX äriühingutele XXX ja XXX.

XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

OÜ-te XXX, XXX ja XXX nimel esitatud arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX

1 231,92

7 391,51

XXX

XXX

XXX

1 186,03

7 116,15

XXX

XXX

XXX

1 189,82

7 138,91

XXX

XXX

XXX

771,06

4 626,36

XXX

XXX

XXX

1 120,24

6 721,47

XXX

XXX

XXX

2 147,55

12 885,31

XXX OÜ kokku

7 646,62

45 879,71

XXX OÜ arve

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX OÜ arved

XXX

XXX

XXX OÜ

3 276,00

19 656,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 456,00

20 736,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 496,00

14 976,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 520,00

15 120,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-2,62

-15,74

XXX OÜ kokku

11 745,38

70 472,26

Märts KOKKU

21 919,20

131 515,17

Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 7646,62 eurot, XXX OÜ arve alusel summas

2527,20 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 745,38 eurot - kokku summas 21 919,20 eurot

ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

Sealjuures XXX OÜ ei ole XXX märtsi kohta KMD-d esitanud, kuid temale on

deklareerinud müüki mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ KMD-l on

deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kes enda KMD-l ostutehinguid ei ole deklareerinud, kuid

kellele on müüki deklareerinud XXX registreeritud äriühing XXX. XXX OÜ nimel XXX

märtsi kohta KMD-d ei ole esitatud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed XXX ja

XXX registreeritud äriühingud. XXX OÜ esitatud XXX märtsi KMD kohaselt on ta kaupa

müünud üksnes XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud mitmetele välismaistele

äriühingutele (s.h XXX, XXX), XXX OÜ-le või võetud sularahas välja. XXX OÜ-le

laekunud summast on suurem osa võetud sularahas välja ja ülejäänud osa makstud XXX OÜ

kontole, kust see on siis sularahas välja võetud. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi

kantud enamuses välismaal registreeritud äriühingutele – XXX, XXX, XXX ja ka OÜ-le

XXX. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

984,95

5 909,75

XXX

XXX

XXX OÜ

984,96

5 909,75

XXX

XXX

XXX OÜ

995,33

5 972,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

995,33

5 972,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

Aprill KOKKU 24 720,57

148 323,50

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 24 720,57 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX aprilli

müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga ning viimane on müüki deklareerinud üksnes

XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX

ja XXX OÜ kontodele. XXX OÜ kontole laekunud summad on omakorda edasi kantud

välismaistele äriühingutele (XXX, XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud.

XXX OÜ-le laekunud summad on pea täies ulatuses sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a mai KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 528,80

15 172,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-130,08

-780,48

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

1 067,66

6 405,98

XXX

XXX

XXX OÜ

1 526,11

9 156,69

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 688,00

16 128,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-58,24

-349,44

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

Mai KOKKU 48 822,33

292 934,03

Seega XXX OÜ XXX maikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 48 822,33 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a mai KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX mai

müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX

ja XXX OÜ kontodele, kust on raha edasi kantud XXX registreeritud äriühingute

pangakontodele (XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a juuni KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 072,29

6 433,76

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 511,36

15 068,16

XXX

XXX

XXX OÜ

2 678,40

16 070,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 464,13

14 784,77

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-5,40

-32,40

Juuni KOKKU 37 439,18

224 635,09

Seega XXX OÜ XXX juunikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 37 439,18 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuni KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX ja XXX.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a juuli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 678,40

16 070,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-8,10

-48,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-2,70

-16,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 630,40

15 782,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 630,40

15 782,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 525,18

15 151,10

Juuli KOKKU 23 089,58

138 537,50

Seega XXX OÜ XXX juulikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 089,58 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuli KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja

soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-

le deklareerinud XXX äriühing XXX ja XXX OÜ on müüki deklareerinud üksnes XXX

OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a augusti KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 688,00

16 128,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 640,38

15 842,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 880,00

17 280,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 620,80

15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 640,38

15 842,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 620,80

15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

-2 620,80

-15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

XXX

XXX

XXX OÜ

-24,40

-146,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

August

KOKKU 22 009,56

147 782,20

Seega XXX OÜ XXX augustikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 009,56 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a augusti KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le

ja soetust XXX OÜ-lt, kes KMD-d aga esitanud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud

XXX äriühing XXX.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX kontole, samuti juhatuse liikme D. M. kontole ning ka sularahas

välja võetud.

XXX esitatud XXX.a septembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 865,90

17 195,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

September

KOKKU 29 229,90

175 379,40

Seega XXX OÜ XXX septembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel

tasutud käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 29 229,90 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a septembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-

le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud

väidetavalt edasi müüdud kaup.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX kontole ja osaliselt sularahas

välja võetud.

XXX esitatud XXX.a oktoobri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 880,00

17 280,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 875,20

17 251,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 875,20

17 251,20

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

Oktoober

KOKKU 22 465,20

134 791,20

Seega XXX OÜ XXX oktoobrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 465,20 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a oktoobri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le

ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud

väidetavalt edasi müüdud kaup.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX, XXX kontodele ja

osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a novembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 360,00

20 160,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-3,40

-20,41

XXX

XXX

XXX OÜ

2 899,20

17 395,20

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

-27,00

-162,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

3 360,00

20 160,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 904,00

17 424,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 845,92

17 075,52

XXX

XXX

XXX OÜ

-6,05

-36,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 904,00

17 424,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

November

KOKKU

30 241,47

181 448,81

Seega XXX OÜ XXX novembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 241,47 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a novembri KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

XXX.a novembri KMD on aga jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja

osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a detsembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 937,60

17 625,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 937,60

17 625,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 441,60

20 649,60

Detsember

KOKKU

30 604,80

183 628,80

Seega XXX OÜ XXX detsembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 604,80 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a detsembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-

le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a detsembri KMD on aga jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX ja teiste välismaiste

äriühingute kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a jaanuari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ ja XXX OÜ arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 023,75

18 142,49

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-19,25

-115,51

XXX

XXX

XXX OÜ

-0,76

-4,54

XXX OÜ

KOKKU

18 003,74

108 022,44

XXX OÜ arve

XXX

XXX

XXX OÜ

3 072,00

18 432,00

Jaanuar

KOKKU

21075,74

126 454,44

Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 18 003,74 eurot ja XXX OÜ arve alusel

summas 3072 eurot - kokku summas 21 075,74 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a jaanuari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l deklareeritakse müüki üksnes XXX OÜ-le ning soetust XXX OÜ-lt. XXX OÜ nimel

esitatud KMD-l pole aga esitatud andmeid, kellelt väidetavalt müüdud kaup on soetatud.

XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik oli XXX .aasta jaanuaris M.Vassiljev ise. Kõnealune

müügiarve XXX OÜ-le oli XXX OÜ ainuke müügitehing jaanuaris XXX ning

deklaratsioonis on deklareeritud ainukesena ostutehing XXX OÜ-lt.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX ja XXX.

XXX esitatud XXX.a veebruari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 456,00

20 736,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-3,28

-19,66

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-43,40

-260,40

Veebruar

KOKKU 18 284,52

109 707,14

Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 18 284,52 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a veebruari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

veebruari KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ja osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa

KM-ga

XXX

XXX XXX OÜ

3004,8

18 028,80

XXX

XXX XXX OÜ

3009,6

18 057,60

XXX

XXX XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

-6,2

-37,2

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

-9,3

-55,8

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2932,8

17 596,80

XXX

XXX XXX OÜ

-18,6

-111,6

XXX

XXX XXX OÜ

2928

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2928

17 568,00

Märts kokku

32 538,70

195 232,20

Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 32 538,70 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a märtsi KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

märtsi KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ning osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX XXX OÜ

2 928,00

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 928,00

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX XXX OÜ

-9,30

-55,80

XXX

XXX XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

Aprill kokku

23 678,70

142 072,20

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

aprilli KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX

OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX ja osaliselt sularahas välja võetud.

Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja

N.Štšerbakovi

kaasabil

esitatud

võltsitud

arvete

alusel

esitanud

XXX

OÜ

maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu

soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud

ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas.

Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi

ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad

juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma

juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS §

180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning

raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1

lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava

maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p

1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse

tulemusena

tekkivalt

käibelt

käibemaksu

arvestamise,

tasumisele

kuuluva

käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest

ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid

andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama.

Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja

kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s

1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast

käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt

peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress,

käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus

või teenuse maht.

Sellega on Maksim Vassiljev toime pannud KarS § 389¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud maksukohustust eriti suurele kahjule

(400 000 eurot või enam) vastava summa võrra.

Aleksandr Kondratjuk

Aleksandr Kondratjuk koos Nikita Štšerbakoviga osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜ-

le etteheidetava kuriteo toimepanemisel vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Maksim

Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas

maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni

aprill XXX käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjas

maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot.

M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu

seisneb järgnevas.

M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX)

ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar

XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja

ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük.

Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning

osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru,

tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega XXX tegutsevatele kokkuostjatele ja

edasimüüjatele.

XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX

ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi

KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või

vähendada XXX OÜ poolt XXX kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu

tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et

tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru,

tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised XXX käibemaksukohustuslastena registreeritud

äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%-

lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved

lõid

M.Vassiljevile

võimaluse

deklareerida

XXX

OÜ

nimelt

esitatavates

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas

tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et

vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus

konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem

võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama

hinnaga.

Eelpoolnimetatud

näilike

tehingute

korraldamisele

ja

seeläbi

XXX

OÜ

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist

kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid

tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid

variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide

müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud

kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest

liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX, XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede

segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete

ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes

tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud

ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi

ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud

kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes

teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku

tehingut maksustamisel arvesse.

Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov

või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete

selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid

üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates

maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise

liikmesriigi äriühing.

Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks

võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse

liikmena, suhtles XXX suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut

ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis

neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile

korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku

tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info

tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX

OÜ-le

arvete

koostamise

osas

ning

juhendas

teda

variäriühingute

nimel

maksudeklaratsioonide esitamisel.

A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid,

korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel,

samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas

variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute

kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba

tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja

N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ,

mille juhatuse liikmeks oli XXX XXX A. A.. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk

XXX OÜ juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse

liikmeks A. N., kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid

(arvete koostamine, ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise.

Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid,

korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete

esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel

tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja

nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli

osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine,

ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov

tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli

vormistatud XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute

ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti

osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel.

Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende

äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning

viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte

variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati

ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad

käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega

tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud.

M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel

variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved

esitas M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas.

O.T. ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ

raamatupidamises

ja

elektrooniliselt

läbi

e-maksuameti

esitatud

XXX

OÜ

käibedeklaratsioonides perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev,

tegutsedes XXX OÜ nimel vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka

teadmisega, äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta

osaühingu maksukohustust eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa

võrra.

Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ

arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja

N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute

ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa

XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt

sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse.

Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja

A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil

XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt.

XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-l) deklareeriti XXX

OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

4834,80

29 008,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

12 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

4773,60

28 641,60

XXX

XXX

XXX OÜ

1238,90

7433,37

XXX

XXX

XXX OÜ

1297,02

7 782,12

XXX

XXX

XXX OÜ

1297,02

7 782,12

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXXOÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

4896,00

29 376,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2520,00

15 120,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

Jaanuar

KOKKU

50 006,54

298 039,21

Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 50 006,54 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

Sealjuures XXX OÜ nimel esitatud XXX jaanuari kohta esitatud KMD-l ei ole deklareeritud

ostutehinguid, kuid XXX OÜ-le on deklareerinud müüki XXX registreeritud äriühingud

XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud

eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXXa veebruarikuu KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi OÜ-te XXX ja XXX nimel esitatud arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 690,79

16 144,76

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 138,56

6 831,34

XXX

XXX

XXX OÜ

1 327,07

7 962,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 164,59

6 987,56

XXX OÜ kokku

24 393,01

146 358,06

XXX OÜ

arved

XXX

XXX

XXX OÜ

2340,00

14 040,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 455,65

14 733,90

XXX

XXX

XXX OÜ

2 495,78

14 974,65

XXX OÜ kokku

7 291,43

43 748,55

Veebruar

KOKKU

31 684,44

190106,61

Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 25 557,60 eurot ja XXX OÜ arvete alusel

summas 9818,63 eurot - kokku summas 31 684,44 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel ei ole XXX.aasta veebruari kohta KMD-d esitatud, kuid temale müüki on

deklareerinud mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ nimel esitatud

KMD-l deklareeriti soetus XXX OÜ-lt. Viimase nimel esitatud KMD-l aga ostutehinguid ei

deklareerita, kuid XXX OÜ-le on müüki deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ

esitatud XXX veebruari KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX

äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud raha on edasi

kantud XXX OÜ kontole, kust see on osaliselt sularahas välja võetud ja enamuses kantud

edasi XXX äriühingutele XXX ja XXX.

XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

OÜ-te XXX, XXX ja XXX nimel esitatud arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX

1 231,92

7 391,51

XXX

XXX

XXX

1 186,03

7 116,15

XXX

XXX

XXX

1 189,82

7 138,91

XXX

XXX

XXX

771,06

4 626,36

XXX

XXX

XXX

1 120,24

6 721,47

XXX

XXX

XXX

2 147,55

12 885,31

XXX OÜ kokku

7 646,62

45 879,71

XXX OÜ arve

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX OÜ arved

XXX

XXX

XXX OÜ

3 276,00

19 656,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 456,00

20 736,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 496,00

14 976,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 520,00

15 120,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-2,62

-15,74

XXX OÜ kokku

11 745,38

70 472,26

Märts KOKKU

21 919,20

131 515,17

Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 7646,62 eurot, XXX OÜ arve alusel summas

2527,20 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 745,38 eurot - kokku summas 21 919,20 eurot

ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

Sealjuures XXX OÜ ei ole XXX märtsi kohta KMD-d esitanud, kuid temale on deklareerinud

müüki mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ KMD-l on deklareeritud

soetust XXX OÜ-lt, kes enda KMD-l ostutehinguid ei ole deklareerinud, kuid kellele on

müüki deklareerinud XXX registreeritud äriühing XXX. XXX OÜ nimel XXX märtsi kohta

KMD-d ei ole esitatud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed XXX ja XXX

registreeritud äriühingud. XXX OÜ esitatud XXX märtsi KMD kohaselt on ta kaupa müünud

üksnes XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud mitmetele välismaistele

äriühingutele (s.h XXX, XXX), XXX OÜ-le või võetud sularahas välja. XXX OÜ-le

laekunud summast on suurem osa võetud sularahas välja ja ülejäänud osa makstud XXX OÜ

kontole, kust see on siis sularahas välja võetud. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi

kantud enamuses välismaal registreeritud äriühingutele – XXX, XXX, XXX ja ka OÜ-le

XXX. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

984,95

5 909,75

XXX

XXX

XXX OÜ

984,96

5 909,75

XXX

XXX

XXX OÜ

995,33

5 972,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

995,33

5 972,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXXX OÜ

2 592,00

15 552,00

Aprill KOKKU 24 720,57

148 323,50

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 24 720,57 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX aprilli

müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga ning viimane on müüki deklareerinud üksnes

XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX

ja XXX OÜ kontodele. XXX OÜ kontole laekunud summad on omakorda edasi kantud

välismaistele äriühingutele (XXX, XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud.

XXX OÜ-le laekunud summad on pea täies ulatuses sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a mai KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 528,80

15 172,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-130,08

-780,48

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

1 067,66

6 405,98

XXX

XXX

XXX OÜ

1 526,11

9 156,69

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 688,00

16 128,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-58,24

-349,44

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

Mai KOKKU 48 822,33

292 934,03

Seega XXX OÜ XXX maikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 48 822,33 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a mai KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX mai

müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX

ja XXX OÜ kontodele, kust on raha edasi kantud XXX registreeritud äriühingute

pangakontodele (XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a juuni KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 072,29

6 433,76

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 511,36

15 068,16

XXX

XXX

XXX OÜ

2 678,40

16 070,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 464,13

14 784,77

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-5,40

-32,40

Juuni KOKKU 37 439,18

224 635,09

Seega XXX OÜ XXX juunikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 37 439,18 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuni KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX ja XXX.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a juuli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 678,40

16 070,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-8,10

-48,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-2,70

-16,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 630,40

15 782,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 630,40

15 782,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 525,18

15 151,10

Juuli KOKKU 23 089,58

138 537,50

Seega XXX OÜ XXX juulikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 089,58 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuli KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja

soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX

OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX ja XXX OÜ on müüki deklareerinud üksnes XXX

OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a augusti KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 688,00

16 128,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 640,38

15 842,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 880,00

17 280,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 620,80

15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 640,38

15 842,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 620,80

15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

-2 620,80

-15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

XXX

XXX

XXX OÜ

-24,40

-146,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

August

KOKKU 22 009,56

147 782,20

Seega XXX OÜ XXX augustikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 009,56 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a augusti KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le

ja soetust XXX OÜ-lt, kes KMD-d aga esitanud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud

XXX äriühing XXX.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX kontole, samuti juhatuse liikme D. M. kontole ning ka sularahas

välja võetud.

XXX esitatud XXX.a septembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 865,90

17 195,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

September

KOKKU 29 229,90

175 379,40

Seega XXX OÜ XXX septembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 29 229,90 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a septembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-

le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud

väidetavalt edasi müüdud kaup.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX kontole ja osaliselt sularahas

välja võetud.

XXX esitatud XXX.a oktoobri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 880,00

17 280,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 875,20

17 251,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 875,20

17 251,20

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

Oktoober

KOKKU 22 465,20

134 791,20

Seega XXX OÜ XXX oktoobrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 465,20 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a oktoobri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le

ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud

väidetavalt edasi müüdud kaup.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX, XXX kontodele ja

osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a novembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 360,00

20 160,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-3,40

-20,41

XXX

XXX

XXX OÜ

2 899,20

17 395,20

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

-27,00

-162,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

3 360,00

20 160,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 904,00

17 424,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 845,92

17 075,52

XXX

XXX

XXX OÜ

-6,05

-36,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 904,00

17 424,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

November

KOKKU

30 241,47

181 448,81

Seega XXX OÜ XXX novembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 241,47 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a novembri KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

XXX.a novembri KMD on aga jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja

osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a detsembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 937,60

17 625,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 937,60

17 625,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 441,60

20 649,60

Detsember

KOKKU

30 604,80

183 628,80

Seega XXX OÜ XXX detsembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 604,80 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a detsembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-

le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a detsembri KMD on aga jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX ja teiste välismaiste

äriühingute kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a jaanuari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ ja XXX OÜ arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 023,75

18 142,49

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-19,25

-115,51

XXX

XXX

XXX OÜ

-0,76

-4,54

XXX OÜ

KOKKU

18 003,74

108 022,44

XXX OÜ arve

XXX

XXX

XXX OÜ

3 072,00

18 432,00

Jaanuar

KOKKU

21075,74

126 454,44

Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 18 003,74 eurot ja XXX OÜ arve alusel

summas 3072 eurot - kokku summas 21 075,74 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a jaanuari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l deklareeritakse müüki üksnes XXX OÜ-le ning soetust XXX OÜ-lt. XXX OÜ nimel

esitatud KMD-l pole aga esitatud andmeid, kellelt väidetavalt müüdud kaup on soetatud.

XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik oli XXX.aasta jaanuaris M.Vassiljev ise. Kõnealune

müügiarve XXX OÜ-le oli XXX OÜ ainuke müügitehing jaanuaris XXX ning

deklaratsioonis on deklareeritud ainukesena ostutehing XXX OÜ-lt.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX ja XXX.

XXX esitatud XXX.a veebruari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 456,00

20 736,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-3,28

-19,66

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-43,40

-260,40

Veebruar

KOKKU 18 284,52

109 707,14

Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 18 284,52 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a veebruari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

veebruari KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ja osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa

KM-ga

XXX

XXX XXX OÜ

3004,8

18 028,80

XXX

XXX XXX OÜ

3009,6

18 057,60

XXX

XXX XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

-6,2

-37,2

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

-9,3

-55,8

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2932,8

17 596,80

XXX

XXX XXX OÜ

-18,6

-111,6

XXX

XXX XXX OÜ

2928

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2928

17 568,00

Märts kokku

32 538,70

195 232,20

Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 32 538,70 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a märtsi KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

märtsi KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ning osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX XXX OÜ

2 928,00

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 928,00

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX XXX OÜ

-9,30

-55,80

XXX

XXX XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

Aprill kokku

23 678,70

142 072,20

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

aprilli KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX

OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX-le XXX ja osaliselt sularahas välja võetud.

Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja

N.Štšerbakovi

kaasabil

esitatud

võltsitud

arvete

alusel

esitanud

XXX

OÜ

maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu

soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud

ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas.

Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi

ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad

juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma

juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS §

180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning

raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1

lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava

maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p

1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse

tulemusena

tekkivalt

käibelt

käibemaksu

arvestamise,

tasumisele

kuuluva

käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest

ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid

andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama.

Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja

kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s

1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast

käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt

peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress,

käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus

või teenuse maht.

Sellega on Aleksandr Kondratjuk toime pannud KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo s.o osutanud kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete

esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud

maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra.

Nikita Štšerbakov

Nikita Štšerbakov koos Aleksandr Kondratjukiga osutasid Maksim Vassiljevile ja XXX OÜ-

le etteheidetava kuriteo toimepanemisel vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi. Maksim

Vassiljev XXX OÜ juhatuse liikmena ning tegutsedes viimase huvides, esitas maksuhaldurile

tahtlikult valeandmeid osaühingu maksustamisperioodide jaanuar XXX kuni aprill XXX

käibedeklaratsioonides

maksukohustuse

vähendamise

eesmärgil,

millega

varjas

maksukohustust kokku summas 467 810,43 eurot.

M.Vassiljevi, XXX OÜ, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi poolt toime pandud kuritegu

seisneb järgnevas.

M.Vassiljev, kes oli XXX OÜ (registreeritud tegevuskoht süüdistuse perioodil XXX ja XXX)

ainus juhatuse liige ja ainuosanik alates osaühingu asutamisest XXX ja ka perioodil jaanuar

XXX - aprill XXX. Äriühingu tegevusalaks oli XXX ja XXX aastal puidu ja

ehitusmaterjalide vahendamine ning suhkru, šokolaadi, kondiitri-ja pagaritoodete hulgimüük.

Käibemaksukohustuslaseks oli XXX OÜ registreeritud alates XXX (number XXX) ning

osaühing tegeles M.Vassiljevi juhtimisel perioodil jaanuar XXX kuni märts XXX suhkru,

tatra ja MDF-puitplaatide vahendamisega XXX tegutsevatele kokkuostjatele ja

edasimüüjatele.

XXX OÜ poolt edasi müüdud suhkru, tatra ja MDF-plaadid soetas osaühing XXX ja XXX

ning need tehingud on käsitletavad ühendusesisese soetusena käibemaksuseaduse (edaspidi

KMS) § 8 lg 1 kohaselt, millele kohaldunuks käibemaksumäär 0%. Selleks, et vältida või

vähendada XXX OÜ poolt XXX kaupade edasimüügiga kaasnevat müügikäibemaksu

tasumise kohustust otsustas M.Vassiljev korraldada näilike tehingute ahela selliselt, et

tegelikult XXX OÜ poolt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest soetatud kauba (suhkru,

tatra ja MDF-plaadid) soetasid teised XXX käibemaksukohustuslastena registreeritud

äriühingud, kes siis müüsid kauba ise või läbi teiste äriühingute juba XXX OÜ-le koos 20%-

lise käibemaksumääraga. Näilike tehingute ahel ja selle käigus vormistatud võltsitud arved

lõid

M.Vassiljevile

võimaluse

deklareerida

XXX

OÜ

nimelt

esitatavates

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, millega ta ebaseaduslikult vähendas

tasumisele kuuluvat käibemaksu. M.Vassiljev toimis selliselt selgelt XXX OÜ huvides, et

vähendada viimase maksukohustust ja tekitada maksueelis ning seeläbi ebaaus

konkurentsieelis teiste samas valdkonnas tegutsevate äriühingute ees, kuna selline skeem

võimaldas XXX OÜ-l pakkuda kaupa müügiks vähemalt käibemaksusumma võrra odavama

hinnaga.

Eelpoolnimetatud

näilike

tehingute

korraldamisele

ja

seeläbi

XXX

OÜ

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele osutasid vaimset, ainelist ja füüsilist

kaasabi A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov. Nimelt oli nende kontrolli ja juhtimise all mitmeid

tegelikult majandustegevusega mittetegelevaid variäriühinguid – osaühingud XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX, mille nimelt esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov ise või andsid

variisikutest juhatuse liikmetele korraldused esitada arved suhkru, tatra ja MDF-plaatide

müümise kohta XXX OÜ-le. Seega tegelikkuses otse XXX ja XXX XXX OÜ poolt ostetud

kauba liikumise kohta vormistati võltsitud dokumendid jätmaks mulje, et kauba soetas teisest

liikmesriigist OÜ-d XXX, XXX, XXX, XXX, XXX või XXX. Mõnel juhul tehti jälgede

segamiseks näilike tehingute ahel veel pikemaks, kaasates ostu-müügi ja rahaülekannete

ahelasse veel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kontrolli all olevaid variäriühinguid –XXX ,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. XXX OÜ n.ö tehingupartnereid, kes

tegelikkuses olid reaalse majandustegevusega mittetegelevad variäriühingud, vahetati teatud

ajaperioodi tagant, vältimaks Maksu-ja Tolliameti tähelepanu ja maksupettuse skeemi

ilmsikstulekut. Eelnimetatud variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

nimel A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi korraldamisel XXX OÜ-le esitatud arvetel nimetatud

kaupu viimane neilt osaühingutelt tegelikkuses ei soetanud ning need tehingud olid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilikud, sest tehingu osapooled üksnes

teesklesid tehingu tegemist. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku

tehingut maksustamisel arvesse.

Skeemi kaasatud variäriühingute käibedeklaratsioone esitasid A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov

või korraldasid nende esitamise läbi raamatupidajata või variisikutest juhatuse liikmete

selliselt, et tasumisele kuuluv käibemaks oleks minimaalne või jäeti käibedeklaratsioonid

üldse esitamata. Selliselt sai XXX OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, varjates

maksueelise saamiseks tehtud tehingutega kauba tegelikku müüjat, kelleks oli teise

liikmesriigi äriühing.

Täpsemalt seisnes XXX OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja selleks

võltsitud arvete koostamisel iga süüdistatava roll järgnevas. M.Vassiljev, XXX OÜ juhatuse

liikmena, suhtles XXX suuremate suhkru ja tatra kokkuostjatega (XXX on müünud suhkrut

ja tatart perioodil jaanuar XXX kuni aprill XXX aktsiaseltsidele XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX ning osaühingutele XXX ja XXX, puitplaate on ta müünud XXX OÜ-le), võttis

neilt vastu tellimusi ja pidas hinnaläbirääkimisi. Seejärel andis ta A.Kondratjukile

korraldused otsida XXX ja XXX tegutsevatelt müüjatelt kaupa, leppida kokku

tarnetingimused (kogused ning kuupäevad) ning edastas A.Kondratjukilt saadud info

tarneaegade kohta kauba kokkuostjale. Samuti nõustas M.Vassiljev A.Kondratjukki XXX

OÜ-le

arvete

koostamise

osas

ning

juhendas

teda

variäriühingute

nimel

maksudeklaratsioonide esitamisel.

A.Kondratjuk, kontrollides XXX OÜ tehingupartneriteks vormistatud variäriühinguid,

korraldas variisikute värbamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel,

samuti äriühingute kontodele laekunud raha sularahana väljavõtmist. A.Kondratjuk väljastas

variäriühingute nimel võltsarveid M.Vassiljevile, teostas ülekandeid variäriühingute

kontodelt, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest, osales kauba

tellimusi puudutava info (kogus, kuupäev, tarnekoht) vahendajana M.Vassiljevi ja

N.Štšerbakovi vahel. Muuhulgas kontrollis A.Kondratjuk täielikult variäriühingut XXX OÜ,

mille juhatuse liikmeks oli XXX A. A. Samuti kontrollis ja juhendas A.Kondratjuk XXX OÜ

juhatuse liiget A. V. arvete koostamisel ning värbas XXX OÜ uueks juhatuse liikmeks A. N.,

kes oli osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine,

ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi A.Kondratjuk ise.

Samuti kontrollis N.Štšerbakov näilikkusse tehingute ahelasse kaasatud variäriühinguid,

korraldas sinna juhatuse liikmeteks variisikute värbamist, omavaheliste võltsitud arvete

esitamist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, samuti pangakontodel

tehingute tegemist ja sularaha väljavõtmist, luues sellega mulje tehingute toimumisest ja

nende eest tasumisest. Sealjuures värbas ta XXX OÜ juhatuse liikmeks J. V., kes oli

osaühingus üksnes variisikust juhatuse liige ning kõiki toiminguid (arvete koostamine,

ülekannete tegemine jne) osaühingu nimel tegi N.Štšerbakov ise. Veel tegutses N.Štšerbakov

tegelikult ise näilike tehingute jadasse kaasatud XXX OÜ nimel, mille juhatuse liikmeks oli

vormistatud XXX A. B.. Veel kontrollis ja juhtis ta XXX OÜ-d ning korraldas tehingute

ahelasse kaastatud variäriühingute OÜ-te XXX ja XXX nimel arvete väljastamist. Samuti

osales N.Štšerbakov info vahendajana A.Kondratjuki ja kauba saatja vahel.

Asjaolule, et XXX OÜ-le müügiarveid esitanud osaühingud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

ja XXX tegelikkuses reaalse majandustegevusega ei tegelenud viitab see, et nende

äriühingute käive kasvas hüppeliselt sellel perioodil, mil nad esitasid arveid XXX OÜ-le ning

viimane oli sisuliselt nende ainus tehingupartner. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis ühte

variäriühingut kasutati XXX OÜ huvides üksnes teatud ajaperioodi, misjärel nad n.ö hüljati

ning edaspidi mingisugust tegevust neis enam ei toimunud. Maksu-ja Tolliamet kustutas nad

käibemaksukohustuslaste registrist kuna ei olnud tõendatud nende majandustegevusega

tegelemine ning käesolevaks ajaks on enamus neist ka Äriregistrist kustutatud.

M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi kooskõlastatud tegevuse tulemusel

variäriühingute OÜ-te XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX nimel koostatud võltsarved esitas

M.Vassiljev XXX OÜ XXX O. T. kas elektrooniliselt või siis kohtumistel XXX linnas. O.T.

ei olnud teadlik nende arvete võltsitusest ning kajastas need XXX OÜ raamatupidamises ja

elektrooniliselt läbi e-maksuameti esitatud XXX OÜ käibedeklaratsioonides perioodil

jaanuar XXX kuni aprill XXX. Seega esitas M.Vassiljev, tegutsedes XXX OÜ nimel

vahendlikult läbi raamatupidaja, valitsedes viimast ülekaaluka teadmisega, äriühingu

maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena varjas ta osaühingu maksukohustust

eriti suurele (400 000 eurot või enam) kahjule vastava summa võrra.

Variäriühingute nimel koostatud võltsarvete alusel kandis M.Vassiljev ise XXX OÜ

arveldusarvetelt raha variäriühingute kontodele, millest osa kanti A.Kondratjuki ja

N.Štšerbakovi korraldamisel kohe XXX ja XXX äriühingutele, osa kanti teistele tehingute

ahelasse kaasatud variäriühingutele, kust liikus raha lõpuks välismaistele äriühingutele. Osa

XXX OÜ-lt laekunud summadest võeti ka erinevates etappides variäriühingute kontodelt

sularahas välja ning jäi M.Vassiljevi, A.Kondratjuki ja N.Štšerbakovi käsutusse.

Eelnimetatud skeemi kasutades deklareeris M.Vassiljev raamatupidaja vahendusel ja

A.Kondratjuki ning N.Štšerbakovi kaasabil XXX OÜ maksudeklaratsioonides perioodil

XXX jaanuar kuni XXX aprill variäriühingute nimel esitatud võltsarveid järgmiselt.

XXX esitatud XXX.a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD-l) deklareeriti XXX

OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi XXX OÜ nimel esitatud arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

4834,80

29 008,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

12 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

4773,60

28 641,60

XXX

XXX

XXX OÜ

1238,90

7433,37

XXX

XXX

XXX OÜ

1297,02

7 782,12

XXX

XXX

XXX OÜ

1297,02

7 782,12

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2386,80

14 320,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

4896,00

29 376,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2448,00

14 688,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2520,00

15 120,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2433,60

14 601,60

Jaanuar

KOKKU

50 006,54

298 039,21

Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 50 006,54 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

Sealjuures XXX OÜ nimel esitatud XXX jaanuari kohta esitatud KMD-l ei ole deklareeritud

ostutehinguid, kuid XXX OÜ-le on deklareerinud müüki XXX registreeritud äriühingud

XXX ja XXX. XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud

eelnimetatud XXX äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a veebruarikuu KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi OÜ-te XXX ja XXX nimel esitatud arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 690,79

16 144,76

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 138,56

6 831,34

XXX

XXX

XXX OÜ

1 327,07

7 962,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 164,59

6 987,56

XXX OÜ kokku

24 393,01

146 358,06

XXX OÜ

arved

XXX

XXX

XXX OÜ

2340,00

14 040,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 455,65

14 733,90

XXX

XXX

XXX OÜ

2 495,78

14 974,65

XXX OÜ kokku

7 291,43

43 748,55

Veebruar

KOKKU

31 684,44

190106,61

Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 25 557,60 eurot ja XXX OÜ arvete alusel

summas 9818,63 eurot - kokku summas 31 684,44 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel ei ole XXX.aasta veebruari kohta KMD-d esitatud, kuid temale müüki on

deklareerinud mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ nimel esitatud

KMD-l deklareeriti soetus XXX OÜ-lt. Viimase nimel esitatud KMD-l aga ostutehinguid ei

deklareerita, kuid XXX OÜ-le on müüki deklareerinud XXX äriühing XXX. XXX OÜ

esitatud XXX veebruari KMD kohaselt on ta kaupa müünud üksnes XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud eelnimetatud XXX

äriühingutele, XXX OÜ-le või sularahas välja võetud. XXX OÜ-le laekunud raha on edasi

kantud XXX OÜ kontole, kust see on osaliselt sularahas välja võetud ja enamuses kantud

edasi XXX äriühingutele XXX ja XXX.

XXX esitatud XXX.a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

OÜ-te XXX, XXX ja XXX nimel esitatud arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX

1 231,92

7 391,51

XXX

XXX

XXX

1 186,03

7 116,15

XXX

XXX

XXX

1 189,82

7 138,91

XXX

XXX

XXX

771,06

4 626,36

XXX

XXX

XXX

1 120,24

6 721,47

XXX

XXX

XXX

2 147,55

12 885,31

XXX OÜ kokku

7 646,62

45 879,71

XXX OÜ arve

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX OÜ arved

XXX

XXX

XXX OÜ

3 276,00

19 656,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 456,00

20 736,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 496,00

14 976,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 520,00

15 120,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-2,62

-15,74

XXX OÜ kokku

11 745,38

70 472,26

Märts KOKKU

21 919,20

131 515,17

Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 7646,62 eurot, XXX OÜ arve alusel summas

2527,20 eurot ja XXX OÜ arvete alusel 11 745,38 eurot - kokku summas 21 919,20 eurot

ning seeläbi vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

Sealjuures XXX OÜ ei ole XXX märtsi kohta KMD-d esitanud, kuid temale on deklareerinud

müüki mitmed välismaised äriühingud s.h XXX ja XXX. XXX OÜ KMD-l on deklareeritud

soetust XXX OÜ-lt, kes enda KMD-l ostutehinguid ei ole deklareerinud, kuid kellele on

müüki deklareerinud XXX registreeritud äriühing XXX. XXX OÜ nimel XXX märtsi kohta

KMD-d ei ole esitatud, kuid temale on deklareerinud müüki mitmed XXX ja XXX

registreeritud äriühingud. XXX OÜ esitatud 2016 märtsi KMD kohaselt on ta kaupa müünud

üksnes XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud mitmetele välismaistele

äriühingutele (s.h XXX, XXX), XXX OÜ-le või võetud sularahas välja. XXX OÜ-le

laekunud summast on suurem osa võetud sularahas välja ja ülejäänud osa makstud XXX OÜ

kontole, kust see on siis sularahas välja võetud. XXX OÜ kontole laekunud raha on edasi

kantud enamuses välismaal registreeritud äriühingutele – XXX, XXX, XXX ja ka OÜ-le

XXX. XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

984,95

5 909,75

XXX

XXX

XXX OÜ

984,96

5 909,75

XXX

XXX

XXX OÜ

995,33

5 972,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 568,00

15 408,00

XXX

XXX

XXX OÜ

995,33

5 972,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

Aprill KOKKU 24 720,57

148 323,50

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 24 720,57 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX aprilli

müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga ning viimane on müüki deklareerinud üksnes

XXX OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX

ja XXX OÜ kontodele. XXX OÜ kontole laekunud summad on omakorda edasi kantud

välismaistele äriühingutele (XXX, XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud.

XXX OÜ-le laekunud summad on pea täies ulatuses sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a mai KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXXOÜ

2 528,80

15 172,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-130,08

-780,48

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 601,60

15 609,60

XXX

XXX

XXX OÜ

1 067,66

6 405,98

XXX

XXX

XXX OÜ

1 526,11

9 156,69

XXX

XXX

XXX OÜ

2 536,56

15 219,36

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 688,00

16 128,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 433,60

14 601,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-58,24

-349,44

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

Mai KOKKU 48 822,33

292 934,03

Seega XXX OÜ XXX maikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 48 822,33 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a mai KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX, XXX ja XXX. Esitatud deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ XXX mai

müügitehingud toimunud kõik XXX OÜ-ga.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud OÜ-te XXX

ja XXX OÜ kontodele, kust on raha edasi kantud XXX registreeritud äriühingute

pangakontodele (XXX, XXX, XXX) ja osaliselt ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a juuni KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 616,00

15 696,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

1 072,29

6 433,76

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 592,00

15 552,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 664,00

15 984,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 511,36

15 068,16

XXX

XXX

XXX OÜ

2 678,40

16 070,40

XXXX

XXX

XXX OÜ

2 464,13

14 784,77

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-5,40

-32,40

Juuni KOKKU 37 439,18

224 635,09

Seega XXX OÜ XX juunikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 37 439,18 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX,a juuni KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud XXX

äriühingud XXX ja XXX.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX, XXX, XXXX kontodele ja ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a juuli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 678,40

16 070,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-8,10

-48,60

XXXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

-2,70

-16,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 527,20

15 163,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 630,40

15 782,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 630,40

15 782,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 525,18

15 151,10

Juuli KOKKU 23 089,58

138 537,50

Seega XXX OÜ XXX juulikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 089,58 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a juuli KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le ja

soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l aga ostutehinguid deklareeritud ei ole. Müüki on XXX

OÜ-le deklareerinud XXX äriühing XXX ja XXX OÜ on müüki deklareerinud üksnes XXX

OÜ-le.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX, XXX kontodele ja ka sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a augusti KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 688,00

16 128,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 640,38

15 842,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 880,00

17 280,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 620,80

15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 640,38

15 842,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 620,80

15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

-2 620,80

-15 724,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

XXX

XXX

XXX OÜ

-24,40

-146,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 854,80

17 128,80

August

KOKKU 22 009,56

147 782,20

Seega XXX OÜ XXX augustikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 009,56 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a augusti KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le

ja soetust XXX OÜ-lt, kes KMD-d aga esitanud ei ole. Müüki on XXX OÜ-le deklareerinud

XXX äriühing XXX.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on edasi kantud XXX OÜ kontole, kust

see on edasi kantud XXX kontole, samuti juhatuse liikme D. M. kontole ning ka sularahas

välja võetud.

XXX esitatud XXX.a septembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 865,90

17 195,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 878,20

17 269,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

September

KOKKU 29 229,90

175 379,40

Seega XXX OÜ XXX septembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 29 229,90 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a septembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-

le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud

väidetavalt edasi müüdud kaup.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX kontole ja osaliselt sularahas

välja võetud.

XXX esitatud XXX.a oktoobri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa KM-

ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 603,60

21 621,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 880,00

17 280,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 875,20

17 251,20

XXX

XXX

XXX OÜ

2 875,20

17 251,20

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

Oktoober

KOKKU 22 465,20

134 791,20

Seega XXX OÜ XXX oktoobrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 22 465,20 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a oktoobri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-le

ja soetust XXX OÜ-lt, kelle KMD-l pole esitatud andmeid, selle kohta, kellelt on soetatud

väidetavalt edasi müüdud kaup.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX, XXX kontodele ja

osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a novembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 360,00

20 160,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-3,40

-20,41

XXX

XXX

XXX OÜ

2 899,20

17 395,20

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

-27,00

-162,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 966,40

17 798,40

XXX

XXX

XXX OÜ

3 360,00

20 160,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 904,00

17 424,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 845,92

17 075,52

XXX

XXX

XXX OÜ

-6,05

-36,30

XXX

XXX

XXX OÜ

2 904,00

17 424,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

November

KOKKU

30 241,47

181 448,81

Seega XXX OÜ XXX novembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 241,47 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a novembri KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

XXX.a novembri KMD on aga jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX, XXX kontodele ja

osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a detsembri KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 937,60

17 625,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 048,00

18 288,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 937,60

17 625,60

XXX

XXX

XXX OÜ

3 441,60

20 649,60

Detsember

KOKKU

30 604,80

183 628,80

Seega XXX OÜ XXX detsembrikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 30 604,80 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a detsembri KMD-l on deklareeritud müüki ainult XXX OÜ-

le ja soetust XXX OÜ-lt, kelle XXX.a detsembri KMD on aga jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX, XXX ja teiste välismaiste

äriühingute kontodele ja osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a jaanuari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ ja XXX OÜ arveid:

XXX OÜ arved

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 023,75

18 142,49

XXX

XXX

XXX OÜ

3 024,00

18 144,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-19,25

-115,51

XXX

XXX

XXX OÜ

-0,76

-4,54

XXX OÜ

KOKKU

18 003,74

108 022,44

XXX OÜ arve

XXX

XXX

XXX OÜ

3 072,00

18 432,00

Jaanuar

KOKKU

21075,74

126 454,44

Seega XXX OÜ XXX jaanuarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel summas 18 003,74 eurot ja XXX OÜ arve alusel

summas 3072 eurot - kokku summas 21 075,74 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a jaanuari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

KMD-l deklareeritakse müüki üksnes XXX OÜ-le ning soetust XXX OÜ-lt. XXX OÜ nimel

esitatud KMD-l pole aga esitatud andmeid, kellelt väidetavalt müüdud kaup on soetatud.

XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik oli XXX .aasta jaanuaris M.Vassiljev ise. Kõnealune

müügiarve XXX OÜ-le oli XXX OÜ ainuke müügitehing jaanuaris XXX ning

deklaratsioonis on deklareeritud ainukesena ostutehing XXX OÜ-lt.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX ja XXX.

XXX esitatud XXX.a veebruari KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses

järgmisi XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 456,00

20 736,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-3,28

-19,66

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX

XXX OÜ

-43,40

-260,40

Veebruar

KOKKU 18 284,52

109 707,14

Seega XXX OÜ XXX veebruarikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 18 284,52 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a veebruari KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

veebruari KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ja osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX. a märtsi KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve summa

KM-ga

XXX

XXX XXX OÜ

3004,8

18 028,80

XXX

XXX XXX OÜ

3009,6

18 057,60

XXX

XXX XXX OÜ

3 009,60

18 057,60

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

-6,2

-37,2

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

-9,3

-55,8

XXX

XXX XXX OÜ

2952

17 712,00

XXX

XXX XXX OÜ

2932,8

17 596,80

XXX

XXX XXX OÜ

-18,6

-111,6

XXX

XXX XXX OÜ

2928

17 568,00

XXX

XXX XXX OÜ

2928

17 568,00

Märts kokku

32 538,70

195 232,20

Seega XXX OÜ XXX märtsikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 32 538,70 eurot ning seeläbi vähendatud

maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a märtsi KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

märtsi KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ kontole, kust on tehtud

ülekanded XXX äriühingutele XXX, XXX ja XXX ning osaliselt sularahas välja võetud.

XXX esitatud XXX.a aprilli KMD-l deklareeriti XXX OÜ käibemaksuarvestuses järgmisi

XXX OÜ arveid:

kuupäev

arve nr

arve esitaja

km 20% Arve

summa

KM-ga

XXX

XXX

XXX OÜ

2 928,00

17 568,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 928,00

17 568,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 952,00

17 712,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

-9,30

-55,80

XXX

XXX

XXX OÜ

3 000,00

18 000,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

XXX

XXX

XXX OÜ

2 976,00

17 856,00

Aprill kokku

23 678,70

142 072,20

Seega XXX OÜ XXX aprillikuu KMD-l on alusetult suurendatud soetamisel tasutud

käibemaksu XXX OÜ arvete alusel kokku summas 23 678,70 eurot ning seeläbi

vähendatud maksukohustust sama summa võrra.

XXX OÜ nimel esitatud XXX.a aprilli KMD-l on deklareeritud soetust XXX OÜ-lt, kelle

aprilli KMD on jäetud esitamata.

XXX OÜ-lt arvete alusel XXX OÜ-le laekunud raha on enamuses edasi kantud XXX OÜ

kontole, kust see on omakorda enamuses edasi kantud XXX OÜ ja XXX OÜ kontode. XXX

OÜ kontole laekunud raha on edasi kantud XXX ja osaliselt sularahas välja võetud.

Seega perioodil XXX jaanuar kuni XXX aprill on M.Vassiljev A.Kondratjuki ja

N.Štšerbakovi

kaasabil

esitatud

võltsitud

arvete

alusel

esitanud

XXX

OÜ

maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega on deklareeritud alusetult käibemaksu

soetuselt (sisendkäibemaksu) summas 467 810,43 eurot ja sellega vähendanud

ebaseaduslikult XXX OÜ käibemaksukohustust samas summas.

Eelkirjeldatud tegevusega on M.Vassiljev rikkunud järgmisi seaduses sätestatud kohustusi

ning A.Kondratjuk ja N.Štšerbakov osutanud sellele kaasabi. TsÜS § 35 tulenevalt peavad

juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma

juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS §

180 lg 1 ja § 183 tulenevalt on juhatuse liige vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning

raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. MKS § 8 lg-st 1

lähtuvalt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava

maksukorralduse seadusest endast ja maksuseadustest tulenevate äriühingu rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

XXX OÜ läbi oma juhatuse liikme vastutab käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4 p

1, § 24 lg 1, § 29 lg 1, 2, 3 p 1, § 31 lg 1, § 37 ja § 38 lg 1 sätestatu alusel ettevõtluse

tulemusena

tekkivalt

käibelt

käibemaksu

arvestamise,

tasumisele

kuuluva

käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest

ning peab tulenevalt MKS § 85 lg 4 esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid

andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama.

Variäriühingute nimel koostatud ja esitatud võltsarvete teadliku deklareerimisega ja

kajastamisega maksudeklaratsioonides rikkusid XXX OÜ ja M.Vassiljev KMS § 29 lg 3 p-s

1 sätestatut, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast

käibest maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt

peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress,

käibemaksukohustuslasena registreerimise number ning § 37 lg 7 p 6 kohaselt kauba kogus

või teenuse maht.

Sellega on Nikita Štšerbakov toime pannud KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo s.o osutanud kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete

esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega on varjatud

maksukohustust eriti suurele kahjule (400 000 eurot või enam) vastava summa võrra.

Kokkulepete sisu

Maksim Vassiljev

Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Maksim Vassiljev KarS § 389¹ lg 2 järgi ja

karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha

eelvangistus 2 päeva (09.-10.05.2017) ning karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva

vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele mitte

pöörata, kui Maksim Vassiljev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kaitseakti

koostamise eest, kohtuistungiks ettevalmistamise eest, kahel kohtuistungil osalemise eest,

kahel korral kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest- mõlemal korral kaks

pooltundi, tulevikus toimuvatel kohtuistungitel osalemise eest makstud tasu, mille kohta

kaitsja esitab tasutaotluse kohtule arvestusega, iga pooltunni eest 27 eurot, millele lisandub

käibemaks.

KrMS § 175 lg 1 p 9- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1

järgi on sundraha suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära.

Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu

alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 654 x

2,5 = 1635 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel Maksim Vassiljevilt välja mõista sundraha 1635 eurot ja kaitsjatasu,

mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule esitatud taotlusest.

KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit:

puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude

tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Aleksandr Kondratjuk

Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Aleksandr Kondratjuk KarS § 389¹ lg 2, 3- § 22 lg 3

järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada

maha eelvangistus 2 päeva (09.05.-10.05.2017) ning karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 28

päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 26.11.2015 otsusega

mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistusega ja otsuste kogumis mõista liitkaristuseks

2 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel

tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aleksandr Kondratjuk ei

pane 2 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid

oma

kohustuste

täitmise

ja

elatusvahendite

kohta;

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Aleksandr Kondratjuki käitumiskontrolli ajal alluma

elektroonilisele valvele, mille tähtajaks KarS § 751 lg 3 alusel määrata 2 kuud. Aleksandr

Kondratjuk on elektroonilise valve kohaldamiseks andnud nõusoleku.

Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus 1. astme kuriteos

süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116

on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega on 1. astme kuriteos

süüdimõistmisel sundraha suurus 1635 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksandr

Kondratjukilt välja mõista sundraha 1635 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit:

puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude

tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Nikita Štšerbakov

Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada Nikita Štšerbakov KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3

järgi ja karistuseks mõista 1 aastat 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestada

maha eelvangistus 1 päev (09.05.2017. a) ning karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva

vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele mitte

pöörata, kui Nikita Štšerbakov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt menetlejal tekkinud kulu XXX

keldriboksi avamise teenus (XXX) summas 120 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 – määratud

kaitsjale toimikuga tutvumise eest tasutud 540 eurot, 1598,40 eurot kohtuistungiks

ettevalmistamise eest, läbirääkimised MTA ja Nikita Štšerbakoviga kokkuleppe sõlmimiseks

kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 194,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 -

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on sundraha suurus

1. astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 09.12.2021

määrusega nr 116 on alates 01.01.2022 kehtestatud kuutasu alammääraks 654 eurot. Seega

on 1. astme kuriteos süüdimõistmisel sundraha suurus 1635 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel Nikita Štšerbakovilt välja mõista sundraha 1635 eurot, menetlejal

tekkinud kulu 120 eurot, kaitsjatasu 2332,80 eurot ja kaitsja tasu kohtuistungitel osalemise

eest 27 eurot pooltund, millele lisandub käibemaks.

KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit:

puuduvad säästud ja realiseeritav vara, XXX, saab määrata kriminaalmenetluse kulude

tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus

Eesti Vabariiki esindav kannatanu Maksu- ja Tolliamet on esitanud avalik-õigusliku

nõudeavalduse

maksukohustuse

kindlaks

määramiseks

ja

välja

mõistmiseks:

Maksustamisperioodil XXX (k.a) tekitatud kahju hüvitamiseks Maksim Vassiljevi,

Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakovi vastu solidaarselt kogusummas 237 681,84

eurot. XXX OÜ vastu sel perioodil nõuet ei ole, sest äriühingule on sama perioodi

käibemaksu osas XXX. a väljastatud maksuotsus.

Maksustamisperioodil XXX. a (k.a) tekitatud kahju hüvitamiseks XXX OÜ, Maksim

Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšerbakovi vastu solidaarselt kogusummas 230

128,59 eurot. Samuti välja mõista tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress 0,06%

päevas (alates maksu tasumise päevale järgnevast päevast kuni 29.02.2020. a), 0,03% päevas

(perioodil 18.05.2020. a kuni 31.12.2021. a) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete

kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude

suurus.

Kannatanu esindaja on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja kinnitab, et

maksukohustuse määramine Maksim Vassiljevile, Aleksandr Kondratjukile, Nikita

Štšerbakovile kriminaalmenetluses vajalik ei ole, sest MTA ja Maksim Vassiljev, Aleksandr

Kondratjuk ning Nikita Štšerbakov on sõlminud eraldiseisvad kokkulepped avalik-

õiguslikus nõudeavalduses toodud nõude tasumise osas. Kannatanu on nõus, et tasumine

toimub Maksim Vassiljeviga, Aleksandr Kondratjukiga ja Nikita Štšerbakoviga sõlmitud

lepingutes nr XXX, XXX, XXX kokkulepitud tingimustel.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 08.05.2017 määrusega nr. 1-17-4327

avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks: Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse

kantud käsutamise keelumärge süüdistatava Maksim Vassiljevi ja XXX J. V. ühisomandisse

kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, XXX, XXX (registriosa nr: XXX). Kolmanda

isikuna kaastatud J. V. on kokkuleppemenetlusega ja käsutamise keelumärke kustutamisega

nõus. Eesti Vabariigi kasuks seatud keeld täita konto debiteerimise juhiseid Maksim

Vassiljevi XXX AS-i arvelduskontol nr XXX summas 259 484,98 eurot ja vabastada aresti

alt kontol olnud 23,97 eurot.

Kohtu seisukoht kokkulepete osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said

süüdistatavad Maksim Vassiljev, Aleksandr Kondratjuk ja Nikita Štšerbakov aru kokkulepete

sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad Maksim Vassiljev,

Aleksandr Kondratjuk ning Nikita Štšerbakov, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe.

Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri

poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude

tasumise kohustusest ja taotlesid menetluskulude tasumise ajatamist.

22.03.2022. a kohtuistungil avaldas Maksu- ja Tolliamet, et ei soovi avalik-õigusliku nõude

kindlaks määramist ja selle välja mõistmist. Lisaks sellele on Maksu- ja Tolliamet esitanud

nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, milles toob välja, et kannatanu on

saavutanud süüdistatavate Maksim Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita

Štšerbakoviga eraldiseisvad kokkulepped avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud nõude

tasumise osas. Kannatanu on nõus, et tasumine toimub Maksim Vassiljeviga 17.03.2022. a

sõlmitud lepingus nr XXX, Aleksandr Kondratjukiga 18.03.2022. a sõlmitud lepingus nr

XXX ja Nikita Štšerbakoviga 22.03.2022 sõlmitud lepingus nr XXX kokku lepitud

tingimustel.

Prokurör, kaitsjad, süüdistatavad Maksim Vassiljev, Aleksandr Kondratjuk ja Nikita

Štšerbakov jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks

võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate

poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kolmanda isikuna kaastatud J. V. on kokkuleppemenetlusega ja käsutamise keelumärke

kustutamisega nõus.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud

kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad

aluse tunnistada Maksim Vassiljev süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi, Aleksandr Kondratjuk süüdi

KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja Nikita Štšerbakov KarS § 389¹ lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi

ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud

tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi.

Maksim Vassiljevi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud

tasu 1473,60 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot. Kokku on menetluskulude

summa 3108,60 eurot.

Maksim Vassiljev avaldas, et tal puuduvad säästud ja realiseeritav vara ning tal on XXX.

Eeltoodud põhjusel taotleb Maksim Vassiljev väljamõistetud menetluskulude tasumise

võimalust ositi 12 kuu jooksul.

Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Maksim Vassiljevile, arvestades

asjaolu, et tal puuduvad säästud ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Maksim Vassiljevi

varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on

põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Maksim Vassiljevilt

sundraha 1635 eurot ja kaitsjatasu 1473,60 eurot ning anda talle võimalus tasuda

menetluskulu kokku 3108,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust.

Aleksandr Kondratjuki menetluskuluks on KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot.

Aleksandr Kondratjuk avaldas, et tal puuduvad säästud ja realiseeritav vara ning tal on XXX.

Eeltoodud põhjusel taotleb Aleksandr Kondratjuk väljamõistetud menetluskulude tasumise

võimalust ositi 12 kuu jooksul.

Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Aleksandr Kondratjukile, arvestades

asjaolu, et tal puuduvad säästud ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Aleksandr

Kondratjuki varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus

prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem

tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Aleksandr Kondratjukilt

sundraha 1635 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1635 eurot ositi 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Nikita Štšerbakovi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud

tasu 2559,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel menetlejale tekkinud kulu, milleks on XXX

keldriboksi avamise teenus (XXX. a) summas 120 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635

eurot. Kokku on menetluskulude summa 4314,60 eurot.

Nikita Štšerbakov avaldas, et tal puuduvad säästud ja realiseeritav vara ning XXX. Eeltoodud

põhjusel taotleb Nikita Štšerbakov väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust ositi

12 kuu jooksul.

Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Nikita Štšerbakovile, arvestades

asjaolu, et tal puuduvad säästud ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Nikita Štšerbakovi

varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on

põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Nikita Štšerbakovilt

sundraha 1635 eurot, kaitsjatasu 2559,60 eurot ja menetlejale tekkinud kulu 120 eurot ning

anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 4314,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik