3-21-2598/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2598

Haldusasi

Tallinn,

Majaka

tn

korteriühistu

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 01.10.2021 väljastatud kasutusteatisele

nr 2111301/11517

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu (registrikood

80541496), esindaja Marko Jaani

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kenneth Rivis

Kolmas isik - X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Jelena

Beljakova

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistu kaebus rahuldamata.

2. Mõista Tallinn, Majaka tn 54 korteriühistult X kasuks

menetluskulu 1200 eurot. Jätta vastustaja ja kaebaja

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

12.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1

järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) väljastas 01.10.2021 kasutusteatise nr

2111301/11517 taotlejale X.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 11.11.2021 korteriühistu kaebus TLPA 01.10.2021 väljastatud

kasutusteatise nr 2111301/11517 tühistamiseks. Korteriühistu täiendas 13.12.2021 kaebust ning

esitas taotluse nõudega kohustada TLPA-d jätkama kasutusteatise nr 2111301/11517 kontrollimisega

alanud järelevalvemenetlust ning otsustada kolmandale isikule kütteseadme lubamine uuesti.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. X on korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga Tallinn, Majaka tn 54-X

omanik. Majaka 54, Tallinn asuvat elamut haldab korteriühistu Majaka 54, Tallinn. Korterelamus

toimusid ajavahemikus 2007. a kuni 2009. a juurdeehitustööd. Sel ajal toimus remont ka X korteris.

X muutis omavoliliselt korteris küttelahendust. Korter ühendati lahti üldisest küttesüsteemist lahti ja

rajati autonoomne gaasikatlaga töötav küttesüsteem. Kõik korteriomanikud ei ole andnud X

nõusolekut korteri nr X eraldamiseks ühtsest küttesüsteemist, mistõttu oli X tegevus omavoliline.

4. Kuni 2014. a oli Majaka 54, Tallinn korterelamu valitseja Osaühing Y, kellega sõlmitud

haldusleping lõppes 2014. a. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei andnud Osaühing Y lepingu

lõppedes korteriomanikele üle elamu majandamist puudutavat dokumentatsiooni, mis oli X valduses.

Alles peale korteriühistu loomist esitas X 2018. a sügisel teistele korteriomanikele mõningad elamu

majandamist ja haldamist puudutavad dokumendid tutvumiseks. Seejuures ei esitanud X korteri nr

X gaasikütet puuduvat dokumentatsiooni.

5. Alates 13.01.2021 on korteriühistu juhatuse liikmetena registrisse kantud Q, C ja O, kes tuvastasid,

et korteri nr X eest on aastate vältel võrreldes teiste korteritega oluliselt vähem küttekulusid tasutud.

Küttekulu on arvestatud 57,1 m2 korteri eest üksnes arvestusega 8,85 m2 eest. Vastusena päringule

esitas X 04.02.2009 koostatud tehnoloogilise arvutuse, milles projektdokumentatsioon puudub.

Eeltoodu tekitas omakorda põhjendatud kahtluse tehnoloogilise arvutuse tõele vastavuses, ehk selles,

et ilma projektdokumentatsioonita koostatud kalkulatsioon ei ole korrektne.

6. X on esitanud teostusjoonise üksnes Majaka 54-X korteri gaasivarustuse kohta. Majaka 54-X,

Tallinn asuvasse korterisse on paigaldatud eraldiseisev gaasikütte süsteem, ent puudub

dokumentatsioon selle kohta, millest nähtuks, kuidas on vaadeldav korter ülejäänud elamu keskkütte

süsteemist eraldatud. Seetõttu pole selge, kas üldse ja mis ulatuses on Majaka 54-X, Tallinn asuv

korter eraldatud üldisest küttesüsteemist. Arvestades asjaolu, et elamu keskkütte süsteem on n-ö ühel

liinil, siis on teadmata, kuidas on X korteri väidetaval küttesüsteemist eraldamisel tagatud elamu

üldkütte süsteemi uuesti sidusus ja nõuetekohane toimimine.

7. Gaasipaigaldise tehnilise ülevaatuse dokumendi on koostanud S, kellel vastav kutsetunnistus

puudub. Kasutatud anemomeeter võis olla nõuetekohaselt kalibreerimata. Samuti pole teada, kes

vaidlusaluse gaasipaigaldisega seonduvad tööd 12 aastat tagasi teostas ning kas pädev isik on

teostanud nõuetekohast kontrolli kõnealusele omavolilisele küttesüsteemi muudatusele, sest

tehnoloogilise arvestuse kohaselt projektdokumentatsioon puudus.

8. GECC Projekt OÜ 19.08.2021 läbiviidud erakorralise auditist korterielamu ehitustehnilise

seisukorra väljaselgitamiseks nähtub, et korteris X on gaasikatla suitsugaasid juhitud korstna

ventilatsioonilõõri. Puudub info ohutuse kohta. Korterit läbivad ühise küttesüsteemi osad, mis

kütavad mingis osas ka korterit, kuid omanik selle eest eraldi küttetasu ei maksa. 2009. a on Danv-

Pi OÜ tellimusel koostatud hinnapakkumine vana küttesüsteemi renoveerimiseks II korrusel. Tööde

nimekirjast on näha, et vähemalt on plaanitud teostada korteri nr X ja nr X püstikute sulgemine.

Lisaks on korteris X veel näha rajatud lahtise koldega kamin. Kolde ees ja külgedel on ohutuskuja

tagamata.

9. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et vaidlusaluses omavolilises ehitises (või sellega seonduvalt

Majaka 54, Tallinn elamus endas) esineb olulisi puudusi ning ehitise ohutus on kaheldav. Kõnealune

ehitis puudutab ka teiste korteriomanike õigusi.

10. Ehitusseadustiku (EhS) alusel ei saa väljastada kasutusluba ehitisele, mis on ohtlik inimese elule,

tervise, varale või keskkonnale. Kasutusloa väljastamiseks pädev haldusorgan peab tagama

kasutusloa andmise menetluses ehitisest lähtuda võivate ohtude asjatundliku ja objektiivsete

hindamise,

kaasates

vajaduse

korral

menetlusse

teisi

haldusorganeid

või

eksperte.

Uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse - HMS § 6) tulenevalt on haldusorganil kohustus enne

kasutusloa väljastamist ehitisest lähtuva ohu kahtluse korral ohu olemasolu või puudumine välja

selgitada. Kaebaja juhtis haldusorgani tähelepanu ohukahtlusele, kuid haldusorgan jättis

põhjendamatult kaebaja vastavasisulised väited tähelepanu.

11. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, mida saab

teha üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu

üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek

on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Kõnealune kokkulepe puudub. Järelikult oli X

eraldumine ühisest küttesüsteemist omavoliline.

12. X on ehitusregistrisse esitanud korteriomanike nimekirja, millega X on soovinud eelduslikult

tõendada, et teised korteriomanikud on andnud X nõusoleku korteri nr X eraldamiseks ühtsest

küttesüsteemist. Nimekirjast nähtuvalt on korteri nr X lahtrisse kirjutatud vene keeles, et ei nõustu.

Seega puudub ühise küttesüsteemi muutmiseks kõigi korteriomanike nõusolek, sest kõnealune

kokkulepe puudub. Järelikult oli X eraldumine ühisest küttesüsteemist omavoliline. TLPA jättis

kaebaja nimetatud väite põhjendamatult kõrvale. Samuti ei ole TLPA õiguslikud põhjendused

piisavad.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

13. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei anna hinnangut Majaka tn 54 elamuga

seotud dokumentide üleandmisele korteriühistule ning kaebaja ja kolmanda isiku omavahelistele

finantsilistele suhetele ehk mis puudutab tehnoloogilist arvutust ja muid sellega seonduvaid

asjaolusid.

14. Kolmas isik esitas kasutusteatise menetluses vastustajale piisavaid dokumente tõendamaks, et

gaasiseadme kasutamine on ohutu. Esitati gaasipaigaldiste teostusjoonised ning gaasipaigaldise

tehnilise ülevaatuse akt. Põhimõtteliselt õige on kaebaja seisukoht, et S puudub kutsetunnistus, kuid

seda polegi gaasipaigaldise akti koostamiseks vaja, sest pädevus tuleb teistest alustest. S on pädevus

tulenevalt pädevustunnistusest nr KGS 3178-18 ja pädevustunnistusest nr KGS 3180-18. Kontrolli

käigus kasutatav anemomeeter on indikaatorvahend ja seda ei kalibreerita.

15. Kuna gaasiseadmed paigaldati juba 2009. a ning need on tänaseni kasutuses, siis tõenäoliselt võib

ka mõistliku inimese (mitteeksperdi) seisukohast hinnata, et gaasiseade on ohutu, kuna mingeid

sisulisi probleeme ei ole enam kui 12 aasta jooksul tuvastatud. Ka kaebaja ei ole välja toonud, et

Majaka 54 hoones oleks olnud probleeme või gaasiseade rikuks muul moel teiste kaasomanike

subjektiivseid õigusi. Vastustaja on hinnanud gaasiseadmete ohutuse küsimust läbi temale esitatud

eksperthinnangute ja reaalse faktilise olukorra ning jõudnud järeldusele, et seadmete paigaldamine

ja kasutamine on ohutu. Seega ei esine EhS § 55 loetletud aluseid kasutusteatise teavitatuks lugemata

jätmiseks.

16. EhS-st ega AÕS-st ei tulene piirangut, et kaasomandis oleva ehitise osa küttesüsteemi muutmine

on võimalik üksnes kaasomanike enamuse nõusolekul. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on

õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaebaja ei ole

selgitanud, kuidas takistab asjaolu, et kolmas isik ei kasuta ühist küttesüsteemi, kaebajal (või teistel

korteriühistu liikmetel ehk korteriomandite omanikel) küttesüsteemi kasutamist. Kolmanda isiku

gaasiküttesüsteem ei takista teistel korteriomanike omanikel kuidagi ühise küttesüsteemi kasutamist.

17. TLPA ei piirdunud EhS § 48 lg 2 kohase kasutusteatise lihtsustatud aktsepteerimisega, vaid on

EhS § 48 lg 5 p 3 alusel kaasanud arvamuse andmiseks teised kaasomanikud läbi korteriühistu ja

lähtunud kasutusteatise menetlemisel EhS § 48 lg 6 alusel kasutusloa kohta sätestatust. TLPA-l tuli

kaasomanike seisukohtadega küll arvestada vastavalt EhS § 54 lg-le 7, kuid kaasomanike vastuseis

ei ole kasutusteatise heakskiitmiseks keeldumise aluseks (EhS § 55). Vastustaja vastas korrektselt

korteriühistule ning selgitas asjaolusid.

18. Lisast 3 ei ole võimalik tuvastada, mida korter nr X lahtrisse on kirjutatud, kuna dokumendi

kvaliteet on halb. 23.08.2021 esitas kolmas isik nimetatud dokumendi ka vastustajale e-kirjaga. Ka

lisa 5 venekeelsest failist ei nähtu, miks ja millega „ei nõustu“ korteri X esindaja. Samuti pole

võimalik nimetatud failist tuvastada, millal on see tegelikult loodud, kuna dokumendil puudub

kuupäev.

19. Vaidlus ühisest küttesüsteemist eraldumise üle võib olla asjakohane, kuid seda vaid tsiviilkorras.

Vastustajal puudub seaduslik alus keelduda kasutusteatise menetluses kasutusteatise teavitatuks

lugemisest sellepärast, et korteriühistu on vastu gaasiseadme kasutamisele ühes korteriomandis, kes

samas on esitanud kasutusteatise menetluses piisavalt tõendeid ning ei esine EhS § 55 sätestatud

aluseid. Samuti ei mõjuta ühise küttesüsteemi vaidluse tulem asjaolu, et kolmandal isikul on ikkagi

õigus paralleelselt kasutada ka isiklikku gaasikütet, juhul kui ta seda soovib.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

20. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. 2009. a tegi ta oma korteris ümberehitustöid, mille

käigus ühendas enda korteri lahti ühtsest küttesüsteemist, jättes seintesse vaid vanad torud ning

paigaldas enda korterisse autonoomse gaasikatla. Ümberehitustööd teostas ehitusettevõte, kellel oli

tööde teostamiseks luba. Gaasiühendust kontrollis ka AS Eesti Gaas. Kolmas isik on kutsunud

korduvalt gaasieksperdi gaasikatla regulaarseks hoolduseks ja küttesüsteemi kontrollimiseks.

21. Korterisse jäid paigaldamata eraldi küttesüsteemi püstikutorud, vanad torud jäid seintesse. Kuna

püstikutorusid läbib endiselt keskküttesüsteemi soe vesi, tellis kolmas isik tehnoloogilise arvutuse

selleks, et arvutada välja kui suur on seintesse jäänud püstikutorude soojakulu tema korteris ja kui

palju ta peab maksma selle eest lisaks ühtse küttesüsteemi eest. Antud arvutuse järgi oli arvestatud,

et kolmas isik peab maksma küttekulusid arvestatuna 8,85 m2 eest.

22. 2021. a tellis kolmas isik projekti ja esitas kasutusteatise Tallinna Linnavalitsusse seoses

gaasikütte seadustamisega ja sai selle 01.10.21.

23. Kõiki korteriomanikke oli teavitatud enne küttesüsteemist eraldumist ning selleks oli saadud

nende nõusolek. Enne 2021. a pole keegi korteriomanikest esitanud ühtegi pretensiooni. Kõik väited

on seotud sellega, et X esitas avalduse korteriühistu vastu teabe saamiseks (tsiviilasi nr 2-21-2788).

Peale kaebust TLPA vastu esitas ka kaebaja avalduse X vastu (tsiviilasi nr 2- 21-13742), mille Harju

Maakohus jättis rahuldamata.

24. Kolmas isik ei nõustu, et OÜ Y pole esitanud Majaka tn 54 dokumentatsiooni, tema andmetel

pole korteriomanikud mingit kirjalikku avaldust OÜ-le Y esitanud. Kaebaja pole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et ta oleks nõudnud kolmandalt isikult või OÜ-lt Y dokumente.

25. Korteriühistu on esitanud arveid kolmandale isikule, sh ka kütte eest lähtudes 8,85 m2, mitte terve

korteri suuruse eest. Seega vale on, et alles 2021. aastal sai kaebaja teada et kolmanda isiku

küttekulud on väiksemad kui teistel korteriomanikel.

26. Arusaamatu on kaebaja kahtlus tehnoloogiliste arvutuste kohta. Kui majas oleks tekkinud

probleem küttega, siis teavitatakse sellest koheselt, mitte 13 aastat hiljem peale ümberehitamist.

Eraldumine küttesüsteemist polnud omavoliline, vaid oli maja haldava OÜ Y poolse kontrolli all.

OÜ Y insenerid ja ehitajad teostasid eraldumise peale seda kui oli saadud kinnitus, et eraldumine ei

muuda küttesüsteemi majas. Samas ehituseauditis mille kaebaja tellis 2021. aastal, pole tekkinud

kahtlust, et eraldumine võib mõjutada kütmist teistes korterites.

27. Kõikides korterites peale korteri nr X tuvastati puudused, mis tekitavad kahtluse, kas teised

korteriomanikud üldse kasutavad gaasiseadmeid kehtiva kasutuskorra kohaselt, tuleohutus-reeglitele

vastavalt, seadustega kooskõlas ja kas see ei tekita kaasa kahju mitteturvaliste gaasiseadmete

kasutamise tõttu.

28. Kolmas isik ei nõustu kaebaja kahtlusega, et gaasikatla suitsugaaside juhtimine suitsulõõri on

ohtlik teistele korteriomanikele. Tellitud gaasiveesoojendi paigalduse tööprojekti alusel oli määratud

korstna lõõri kasutamine suitsugaaside ventileerimiseks. Kuna korstnas on ainult kaks lõõri, mida

korterid saavad kasutada, siis korter nr X kasutas oma lõõri suitsugaaside juhtimiseks, kolmas isik

aga teist lõõri. See, millist lõõri keegi kasutab, on määratud projektis. Kolmas isik pole muutunud

korstna lõõride kasutamist. Ka uue gaasikatla suitsugaaside juhtimine oli suunatud samasse lõõri

nagu enne. Seega gaasiseadme kasutamise viis pole 2009. aastal muutunud.

29. Enne liitumist kontrolliti 2009. a vastavat lõõri. Peale 2009. a on toimunud täiendavad kontrollid,

viimane 2019. a. Kontrolli käigus pole tuvastatud ohtu või valet liitumist korstnaga. Kolmas isik

tellib ka regulaarselt gaasikatla hooldustöid. Seega varustus ja gaasikatla suitsugaaside eemaldamine

toimub 13 aastat korrektselt ning kellelegi pole tekitatud mingit kahju.

30. Kolmas isik esitas TLPA-le piisavalt tõendeid selle kohta, et gaasiküte tema korteris on ohutu.

Viimase 13 aasta jooksul pole kordagi tuvastatud selle gaasivarustuse kasutamise ohtlikkust. Kolmas

isik esitas TLPA-le kõik vajalikud dokumendid, mis on ette nähtud EhS-s. Kuivõrd gaasiseade on

olnud kasutuses pikka aega, puudub alus jätkata järelevalvemenetlust kaebaja taotlusel. Puuduvad

tõendid, et kolmanda isiku kasutuses oleva seadme ja korteri kütmise viis on ohtlik. Gaasikatla

kasutamine korteri kütmise eesmärgil ja kaebaja nõue ei ole seotud ühisest küttesüsteemist

eraldumisega. Antud küsimuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses ja pole seotud kasutusloa

väljastamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Kolmas isik on korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga Tallinn, Majaka

tn 54-X omanik (dtl 23). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 2009. a eraldas kolmas isik korteri nr

X Majaka tn 54 küttesüsteemist ning asendas enda korteris olnud küttesüsteemi gaasiküttega. Kolmas

isik esitas 30.07.2021 TLPA-le riikliku ehitisregistri kaudu menetlemiseks kasutusteatise nr

2111301/11517 (menetlus nr 268586). TLPA luges 12.10.2021 kasutusteatise nr 2111301/11517

teavitatuks.

32. Kaebaja leiab, et kolmandal isikul puudus õigus endale kuuluvas korteriomandis küttesüsteemi

muutmiseks. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline

muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle

kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik

korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.07.2011 kohtotsus nr 3-2-1-50-11, p 10). Seega kuulub elamu

keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad

kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka

nende korrashoiu eest. Vaidlus keskküttetorustiku möödaviikude väidetava kõrvaldamise ja/või

puudumise üle puudutab seega korteriomanike kaasomandit (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

27.03.2015 otsus nr 3-2-1-155-14, p 12). Riigikohtu halduskolleegium märkis 06.06.2018 asjas nr 3-

17-1152 tehtud määruses (p 10) viitega tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-129-13 (p-d 20–

22), et välistatud ei ole tsiviilõiguslike nõuete esitamine otse isiku vastu, kes on kaebaja hinnangul

ehitamisega nende õigusi rikkunud. Eelnevat aluseks võttes nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal

on õigus vaidlustada tsiviilkohtumenetluses kolmanda isiku eraldumist ühisest küttesüsteemist.

Samuti ei anna kohus hinnangut kaebaja väidetele seoses Majaka tn 54 elamuga seotud dokumentide

üleandmisega korteriühistule ning kaebaja ja kolmanda isiku omavahelistele finantsilistele suhetele.

33. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ei oleks tohtinud kasutusteatist aktsepteerida, kuivõrd kõik

korteriühistu liikmed ei ole küttelahenduse aktsepteerimiseks andnud heakskiitu (vt dtl 17, dtl 137 ja

dtl 234). Ka Harju Maakohus on oma 16.12.2021 kohtumääruses haldusasjas nr 2-21-13742 välja

toonud (dtl 153), et kaheksast isikust oli küttesüsteemi muutmisega nõus üksnes seitse, korteri nr X

omanik oli küttesüsteemi muutmisele selgelt vastu. Seega puuduvad asja materjalides tõendid, mis

kinnitaksid kõigi korteriomanike nõusolekut korteri nr X eraldamiseks ühisest küttesüsteemist. Kohtul

puudub alus asuda Harju Maakohtu hinnangust erinevale järeldusele. Samas ei oma eelnev tähendust

kasutusteatise

õiguspärasuse

hindamisel.

Tallinna

Ringkonnakohus

selgitas

10.09.2021

kohtumääruses haldusasjas nr 3-21-1503 p-s 15: „…/ ameti antav avalik-õiguslik luba ehitamiseks

ei välista kohustust enne ehitamist saada ka kaasomanike tsiviilõiguslik nõusolek, kuid selle

puudumisest tulenevad korteriomanike vahelised vaidlused ei kuulu lahendamisele teatise või

loamenetluse käigus, vaid tsiviilkorras. Ringkonnakohus lisab, et teiste korteriomanike nõusoleku

küsimus on eraõiguslik ning see ei ole ehitusteatise heakskiitmise eelduseks (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 20). Järelikult ei olnud vastustajal alust

jätta ehitusteatis aktsepteerimata selle tõttu, et ehitustegevuseks puudus kaasomanike nõusolek.“

Kohtu hinnangul on eelnevad ringkonnakohtu seisukohad kohaldatavad ka praeguses haldusasjas, st

kasutusteatisega seotud vaidluses.

34. EhS § 48 lg 1 alusel tekib õigus alustada ehitise kasutamist. Kasutusteatis on seotud konkreetse

ehitisega ja sarnaneb selles osas kasutusloaga. EhS § 48 lg 5 p 1 ja lg 6 ning § 55 alusel saab pädev

asutus jätta kasutusteatise registreerimata ja esitada täiendavad nõuded ehitise kasutamiseks.

Kasutusteatise kontrollimine EhS § 48 lg-te 5 ja 6 alusel kujutab endast kohaliku omavalitsuse üksuse

initsiatiivil alustatud ehitusjärelevalve menetlust. Tulenevalt EhS § 48 lg-st 6 lähtutakse kasutusloa

andmisest keeldumise alustest. EhS § 55 järgi keeldub pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest,

kui: 1) ehitis ei vasta nõuetele; 2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik; 3) ehitis ei vasta

ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas

detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele; 4) pädev asutus on

algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse; 5) kasutusloa

taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud

muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist; 6) ehitusprojekt ei vasta

ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik;

7) audit on tegemata; 8) käesoleva seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud

kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline

keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, või 10) kasutusloa taotlemisel

on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.

35. Kaebaja hinnangul ei ole 2009. a paigaldatud gaasisüsteem ohutu. Kolmas isik esitas vastustajale

kontrollimiseks järgmised tõendid: 1) 15.06.2021 gaasipaigaldiste teostusjoonised (OÜ DEM projekt

teostusjoonised, dtl 124-130); 2) 05.09.2019 koostatud gaasipaigaldise tehnilise ülevaatuse

koondaruande nr 0099 (Tehnoaudit OÜ akt, dtl 136). 04.02.2009 korratud tehnoloogilise arvutuse

(FIKO OÜ, dtl 134). Tehnoaudit OÜ koostatud aruandest nähtub, et puudused esinesid Majaka tn 54

korteris X. Korter X osas ekspert puuduseid välja ei toonud.

36. Kaebaja vaidlustab Tehnoaudit OÜ esindaja S ametipädevust. Seadme ohutuse seaduse § 8 lg 4

järgi peab auditi tegija peab olema auditi toiminguteks akrediteeritud inspekteerimisasutusena

akrediteerimisasutuse poolt, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008,

millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), nõuetele. Asja

materjalidest nähtuvalt on S Gaasikasutuskoolituse OÜ väljastatud A, B ja C kategooria maa-, bio-

ja tööstusgaasipaigaldise kasutamise järelevaataja pädevustunnistus ning A,B ja C kategooria maa-,

bio- ja tööstusgaasipaigaldise ja -seadme remontimise, hooldamise, paigaldamise ja demonteerimise

pädevustunnistus (dtl 131-132). Gaasikasutuskoolituse OÜ-le on Eesti Akrediteerimiskeskus

väljastanud akrediteerimistunnistuse (vt https://gkk.ee/et/). Eelnevat aluseks võttes puudub kohtul

alus kahelda, et S puudub pädevus gaasiseadmete osas hinnangu andmises või andmete õigsuses, sh

anemomeetri ebaõigete andmete osas.

37. 19.08.2021 GECC Projekt OÜ on koostanud erakorralise auditi Majaka 54 Tallinn korterelamu

ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks. Nimetatud auditis on välja toodud: „korteris X on

omavoliliselt (pole registreeritud ehitisregistris ega kooskülastatud KÜ‐ga) muudetud

küttelahendust. Nimelt on korter hoone üldisest küttesüsteemist lahti ühendatud ja rajatud autonoomne

gaasikatlaga töötav küttesüsteem, kus soojuskandjaks on vesi ja küttekehadeks plekkradiaatorid.

Gaasikatla suitsugaasid on juhitud kuhugi korstna ventilatsioonilõõri, kuid kas see on ohutu, puudub

info. Vaja teostada gaasipaigaldise audit. Korterit läbivad ühise küttesüsteemi püstikud, mis

ühtlasi kütavad mingis osas ka korterit, kuid omanik selle eest eraldi küttetasu ei maksa. Aastast

2009

(30.01)

on

Danv‐Pi

OÜ

tellimusel

koostatud

hinnapakkumine

vana

küttesüsteemi renoveerimiseks II korrusel, milles nähtuvate tööde nimekirjast on näha, et vähemalt

on plaanitud teostada korterite X ja X püstikute sulgemine.“ (dtl 189). Kokkuvõttes on välja toodud

märkused, millised puudused esinevad Majaka tn 54 hoones tervikuna. Seega on leitud, et rajatud

korterelamu ei vasta väljastatud projekteerimistingimustele ning täheldati ka teisi puudujääke kogu

korterelamus (dtl 198).

38. Kaebaja esitas kohtumenetluses täiendavad tõendid, mida vastustaja kinnitusel haldusmenetluses

ei esitatud. HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti

andmise või toimingu tegemise aja seisuga. 08.06.2021 K. Gruuberi koostatud auditi kokkuvõttest

nähtuvalt uuriti Majaka tn 54 a küttesüsteemi ning anti hinnang hoone kütte-, ventilatsiooni,

kanalisatsiooni ja veevarustussüsteemide seisundile. Objekti ülevaatus toimus 03.05.2021. Korteri

nr X osas on märgitud, et korteris nr X on korteripõhine küttesüsteem gaasikatla baasil (korteriomanik

õigustab sellist lahendust

gaasiveesoojendi

paigalduse

tööprojektiga),

korterit

läbivad

hoonepõhise küttesüsteemi püstikud (dtl 224). 06.03.2008 korstnapühkija-meistri koostatud aktis on

välja toodud, et korteris nr X ei tohi kütta kaminat (dtl 229). 15.03.2019 koostatud korstnapühkimise

aktis on välja toodud, et korstnad lõppevad pööningul ning lõõrid on suletud kivivilla ja

kilekottidega. Lõõride tõmme on ebapiisav. Gaasiseadmete kasutamine on ohtlik ja mittelubatud (dtl

231). Asjast esitatud tõendeid kogumis hinnates, ei nähtu, et just kolmandale isikule kuuluvast

kütteseadmest tulenevad korterelamule probleemid. Pigem nõustub kohus vastustajaga, et hoone

olukord tervikuna tuleb viia vastavusse kehtivate nõuetega.

39. Kohtu hinnangul aktsepteeris vastustaja esitatud tõendeid aluseks võttes õigesti kolmanda isiku

esitatud kasutusteatise, kuivõrd puuduvad EhS §- 55 toodud alused. Eelneva tõttu ei rahulda kohus

kaebaja kohustamisnõuet.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg

8). Kolmas isik oli vastustaja poolel. Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud mõista välja

kaebajalt.

41. Kolmas isik esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt summas 900 eurot (arve

nr 415/05-22) ning 300 eurot (arve nr 415/06-22), kokku 9 tunni eest summas 1200 eurot. HKMS §

109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Analüüsinud kohtule esitatud arve spetsifikatsioone, asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et

menetluskulud on põhjendatud ning tuleb kaebajalt välja mõista. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)