2-20-10924/51 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. aprill 2022, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-10924

Tsiviilasi

K. K. hagi B. R. vastu nõusoleku andmise kohustamiseks

ning tahteavalduse asendamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus

Kostja: B. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada K. K. (K.) hagi B. R. vastu nõusoleku andmise kohustamiseks ning

tahteavalduse asendamiseks.

2. Kohustada B. R.t (R., ik xxxxxxxxxxx) andma tahteavalduse, millega B. R. annab K.

K.le (K., ik xxxxxxxxxxx) üle omandiõiguse xx xxxx xxxxxxxx (rg-kood xxxxxxxx)

osale nimiväärtusega 750 eurot.

3. Kohtuotsus asendab B. R. tahteavaldust xx xxxx xxxxxxxx osa omandiõiguse

üleandmiseks K. K.le (K.).

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

5. Jätta hageja menetluskulud B. R. kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

Tsiviilasi nr 2-20-10924

2(2)

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

KOHALDATAV ÕIGUS JA KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on

taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja on taotlenud seoses hagi õigeksvõtuga

menetluskulude jätmist poolte endi kanda.

Kohus ei nõustu kostja põhjendustega, et kuna kostja võttis eelmenetluse hagi õigeks, kostja ei

ole TsMS § 169 mõttes menetluse venimist põhjustanud, kostja ei teadnud hagile vastamise ajal

ema poolt täitemenetluses dokumentide vastuvõtmisest keeldumisest ning ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks kostja vastu, tuleks menetluskulud jätta TsMS §

162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas

õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja

kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Seonduvalt kostja põhjendustega kohus märgib, et hagi õigeksvõtt eelmenetluse viimasel

päeval ja olukorras, kus samas tsiviilasjas samadel asjaoludel on jõustunud osaline lõpplahend

pärast Riigikohtu poolt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist, ei oma õigeksvõtt

menetluskulude jaotuse osas tähendust. Menetluse venimisega seonduvalt kohus juhtis

07.02.2022 kirjas kostja tähelepanu sellele, millist tõendit kohus mõjuva põhjusena

aktsepteerib. Kostja ei ole kohtu poolt nimetatud dokumenti enda haigestumise kohta esitanud.

Kohtule ei ole usutav, et kostja ei teadnud hagile vastamise ajal ema poolt täitemenetluses

dokumentide vastuvõtmisest keeldumisest, kuna kohtu poolt viidatud menetlusdokumentide

kättetoimetamise aruanne oli kostjale kätte toimetatud koos hagiga (lisa 5, I kd tl 13). Ainetu

on ka kostja põhjendus, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks kostja

vastu olukorras, kus kostja on hagile vastu vaielnud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik