4-10-2610/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-10-2610

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoobril 2010. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-10-2610 (2602,10,004417) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

Z.P kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Hillar Leeti 02.08.2010.a otsuse peale Kaebuse esitaja Z.P isikukood: xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p. 1

Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku Hillar Leeti 02.08.2010.a otsus muutmata ja Z.P kaebus rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja 02.08.2010. a otsusega Z.P-le määratud rahatrahv 4500 (neli tuhat

viissada) krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 10220105211742.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

Z.P

karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku Hillar Leeti 02.08.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2602,10,004417 LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 4500 krooni.

Otsuse kohaselt Z.P 06.07.2010.a kella 20.26 ajal Tartu linnas Vabaduse pst 1 juhtis mootorratast Yamaha YZF xxx ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks

liiklusolusid, mille tõttu mootorratas kaotas juhitavuse. Juht Z.P kukkus sõiduteele ja mootorratas põrkas vastu ees liikunud sõiduautot Ford Mondeo xxx. LE nõude rikkumisega tekitas varalise kahju sõiduauto Fordi omanikule S. A., sõiduauto tagaosa deformatsiooni näol.

Väärteo toimepanek on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistajate F.H ja A. Gontšarovi ning menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 123 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavaks asjaoluks on rikkumise tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Väärteoprotokoll nr AB 1184962 on koostatud 15.07.2010.a Tartus avariipolitseinik Helar Pärna poolt. Kohtuvälise menetleja otsuses korratakse protokolli väärteo kirjeldust. Menetlusalune isik tuvastati EV juhiloa nr ET483069 alusel. V™S § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel.

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariipolitseiniku Helar Pärna

koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on 06.07.2010.a kell 20.40 Tartus Vabaduse pst sõidutee

kaetud asfaltkattega, kuiv ja sõidukorras. Ford Mondeo esiosa suund on Riia tn poole. Auto esiosast paremal pool asuva maja servani on 6,6 m. Auto parempoolsest esinurgast äärekivini on 1,2 m ning tagaosast 1,3 m äärekivini. Auto taga seisab mootorratas Yamaha, mille esiosa suund on Laia tn poole. Mootorratta ja auto vahe on 1,2 m. Mootorratast äärekivini on nii esikui ka

tagarattast 0,3 m. Pidurdusjälgi ei leidunud. Auto taga maas on sõiduki küljest eemaldunud

tagumine stange. Lisatud ka fototabel 8 fotoga, milledelt nähtuvad sündmuskohal paiknenud sõidukid ja nende vigastused.

Menetlusaluse isiku Z.P 15.07.2010.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt

juhtis ta mootorratast Yamaha R1 numbrimärgiga 27 VU, mis kuulub temale. Ta sõitis Gildi tänavalt Vabaduse tänavale, tema ees sõitis kirsipunane Ford Mondeo. Kahe mootorsõiduki vahe oli u 40-50 m. Ta vaatas hetkeks tahavaatepeeglisse, kui ta uuesti ette vaatas, oli Ford juba lähedal

ja siis ta pidurdas, aga pidurdas liiga kõvasti, misjärel blokeerus esimene ratas. Mootorratas paiskus seejärel külili, ta lohises Fordile tagant otsa. Tema vigastuseks olid vasak jalg paistes ja õlg liigesest väljas.

Tunnistaja R. A. 06.07.2010.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt sõitis ta

06.07.2010.a autoga Ford Mondeo piki Vabaduse puiesteed. Ta nägi eemalt, et fooris lõpeb roheline tuli ja lähenes foorile vaikselt ning enne peatumist, kui süttis punane tuli, käis kõva mürts. Ta nägi, et tema taga sõitnud mootorratas oli sõitnud talle tagant otsa. Ta nägi, et tagastange oli küljest ära ja tema kinnitused murdunud ja stange ise katki. Kõrvalseisev naine kutsus kiirabi ja mootorratta juht, kes küllaltki oimetu oli, viidi ära. Temal endal tuvastati joove. Ta nõustus analüüsitulemusega, autot juhtis ta ise, kõrval oli abikaasa.

Tunnistaja Andrei Gontšarovi 06.07.2010.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt nägi ta, kuidas Gildi tänavalt keeras Vabaduse tänavale mootorratas. Täpset aega ta öelda ei oska, kuid oli peale 20.15. Kokkupõrke hetke ta ei näinud, aga kui ta kuulis kriginat ja pauku, ta pööras ümber ja

nägi, et mootorratas ja mootorrattur lamavad maas ja Fordi põrkeraud oli ära rebitud ning valgusfooris oli punane tuli.

Korrakaitseosakonna andmetel (03.09.2010.a) on Z.P

karistatud väärtegude

toimepanemise eest 14-l korral, viimati 30.06.2010.a teeseaduse § 401

lg 1 alusel rahatrahviga 7200 krooni.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

16.08.2010.a esitas Z.P kaitsja Andi Liblikman kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, põhjendades seda asjaoluga, et kaebaja

sooritas väärteo ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusest. Kaebajale oli teada, et mootorrattaga

libedal teel järsult pidurdades reeglina mootorratas kaotab juhitavuse, mille tagajärjel toimub

kukkumine. Kaebaja ei pööranud piisavalt tähelepanu teekatte olukorrale. KarS § 38 kohaselt ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse või oma käitumist vastavalt sellele juhtima.

Arvestades konkreetse olukorra eripära, ei olnud kaebaja võimeline LE §-s 123 sätestatud hoolsuskohustust täitma. Liigeldes mootorrattaga arvestas kaebaja võimalusega, et eesliikleja võib pidurdada või sooritada manöövri, millest johtuvalt oli kaebaja kõrgendatud tähelepanu suunatud

eesliiklejale. Kaebaja ei arvestanud võimalusega, et teekatte pinnal oli tolm/liiv, mis muutis

mootorratta äkkpidurdamisel juhtimatuks ning põhjustab mootorratta ümberkukkumise. Kaebuse esitaja mootorratta juhina ilmselgelt ei soovinud mootorrattaga liiklusõnnetust põhjustada, kuivõrd mootorrattaga liiklusõnnetusse sattudes saab ilmselgelt kannatada ka mootorratturi tervis. Kaebuse esitaja palub V™S § 29 lg 1 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või juhul, kui kohus leiab, et V™S § 29 lg 1 p 1 kohaldamisele ei kuulu, menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas 15.09.2010.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei

nõustu väärteootsuse tühistamisega ega ka menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel.

Vastavalt LE §-le 123 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et arvestades

sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, oleks tal võimalik peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja kui halb nähtavus või

tingimused seda nõuavad, siis peatuma. Kõnealusel juhul pidanuks Z.P lähenedes Tartu

linnas Vabaduse pst 1 juures reguleeritud ülekäigurajale olema hoolikas ning olema valmis, et foori keelava tule süttides võib eessõitev sõiduk pidurdada. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega pani subjektiivsest

küljest vaadatuna Z.P tema süüks arvatud teo toime ettevaatamatuse (hooletuse) vormis. Asjakohatu on kaebuses viide KarS §-le 38, mis käsitleb süü puudumist ettevaatamatuse korral. Antud kaasuses ei tule hinnata süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste puhul isiku individuaalseid võimeid, vaid tuleb lähtuda keskmiselt hoolsa juhi mudelist. Z.P keskmiselt mõistliku juhina tulnuks arvestada liiklusolusid (ees liikuva sõiduki ja läheneva reguleeritud ülekäiguraja näol) ning

kohandada selleks vastavalt oma sõidukiiruse. Z.P eirates seda nõuet oli sunnitud järsult pidurdama, misjärel sõiduk kaotas juhitavuse, juht kukkus ning mootorratas libises vastu ees liikunud sõidukit. Ainetu on ka kaebuses toodud väide, et sõidutee oli libe, st teekatte pinnal oli

tolm/liiv. Sellele ei ole kohtuvälises menetluses osundanud ei menetlusalune isik, ka ei ole seda täheldanud sündmuskohta vaadelnud politseinik. Vastupidiselt on sündmuskoha vaatlusprotokollis

fikseeritud, et sõidutee on asfaltkattega, kuiv ja sõidukorras. Z.P suhtes on põhjendatud

karistuse määramine. Olukorras, kus Z.P on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste

rikkumiste eest (nii kiiruse ületamise kui liiklusõnnetuse põhjustamise eest), ei saa tema suhtes rääkida isikust, kes on ennast parandanud. Seetõttu ei ole põhjendatud taotlus lõpetada menetlus

otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungist kohtuväline menetleja osa võtta ei soovi ja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab Z.P kaebuse kohtuvälise menetleja 02.08.2010.a. otsuse peale kirjalikus

menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

LE § 123 järgi juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema

sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LS § 7417 lg 1 järgi mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega

on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 7417

lg 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 7417

lg 1 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohus leiab, et Z.P süü LE § 123 rikkumises on kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tõendatud ja vastutus järgneb LS § § 7417 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega on tõendatud Z.P juhitud mootorratta ja R. A. juhitud sõiduauto kokkupõrge 06.

juulil 2010. a kella 20,26 ajal Tartus, Vabaduse pst. 1 lähedal asuva valgusfoori juures. Z.P

, liikudes mootorrattaga sõiduauto järel sõitis eesliikuvale sõidukile tagant otsa.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on tõendatud R. A. juhitud sõidukile Ford Mondeo reg nr xxx vigastuste tekitamine tagaosas, deformeerunud keredetailid. Liiklusõnnetuses sai kannatada ka mootorrattast Yamaha reg.nr. xxx juhtinud Z.P, mida tõendab isiku TÜ Kliinikumi saabumise teatis. Sõidukil ja isikul tekkinud vigastused on kooskõlas menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega kokkupõrke mehhanismi kohta.

Z.P kaebuses väljendatud põhjusi, halbu teeolusid tõendid ei tõenda. Vaatlusprotokolli

andmetel olid head teeolud. Z.P ütlustest tuleneb tema tähelepanematus enne

kokkupõrget. Tahavaatepeeglisse pilgu heitmisega ei märganud ta ees olevas fooris fooritule

muutumist ning sõitis otsa foori ees pidurdanud autole. Z.P rikkus LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, et arvestades sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, mille tõttu ta ei olnud võimalik peatada

sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees.Kaebuse

esitaja seisukoht on põhjendatud selles, et ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Kohus nõustub

kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse

vormis, mis on sätestatud KarS § 18 lg 3 järgi. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Z.P LE § 123 rikkumine on otseses põhjuslikus seoses teo ja tagajärje vahel. Kohtuväline menetleja on tõendite alusel põhjnedatult leidnud menetlusaluse isiku süü olemasolu ja KarS § 56

alusel määranud karistuse. Kohus ei tuvastanud Z.P karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. Z.P on karistatud LS § 74 1

lg 1 ettenähtud kergemaliigilise karistusega sanktsiooni ¼ määras. LS § 741 lg 2 ettenähtud lisakaristust ei ole kohaldatud. Z.P

on varem korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude eest, s.h. mitmel korral kiiruse ületamisega seotud väärteod ja ühel korral ka samasuguse teo, varalist kahju põhjustanud liiklusnõuete rikkumisega seotud väärtegu. Varasemat korduvat karistatust arvestades on ole määratud ranget karistust. Karistuse määramisel on pigem arvestatud eripreventiivsete eesmärkidega. Väärteokoosseisu tõendatuse tõttu esineb Z.P teos väärteokoosseis, mis vastab LS § 74 1 lg 1 ja seetõttu ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Arvestades

korduvaid varasemaid karistusi ei esine ka asjaolusid, millest lähtudes on võimalik väärteomenetlust lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p1.

Ene Muts Kohtunik