1-21-4011/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4011 (21284000112) Kohtulahend Tartu Maakohtu 24.09.2021 otsus

L.L-i

süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 3 kuud, millest kandmata karistus 1 aasta

2 kuud ja 27 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 18 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders Süüdimõistetu L.L

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §

2 ja KarS § -dest 145, 427, 43 -dest 74 lg 4, 75 lg 2 p 2 kohus

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

L.L-ile lisakohustuse määramiseks.

2. M

äärata L.L-ile katseajaks endav kohustus - mitte tarvitada alkoholi. täi

3. ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Määrus edastada süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1.

kriminaalasjas nr 1-21-4011 Tartu Maakohtu 24.09.2021 L.L on süüdi mõistetud otsusega ja

1 aasta 3 kuud vangistust. KarS KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi mõistetud karistuseks § 19.05.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka

68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 17.- ning loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 L.L-il päeva vangistust.

i si KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimi kohaldamata.

L.L-ile määrati katseaeg 18 kuud

1 aasta 2 ning mõistetud vangistust kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui L.L ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid

75 lg-s .

2. K

riminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu L.L-i Ettekandest nähtuvalt kohta. toimus esmakohtumine L.L-iga

se õigused ja 19.10.2021, isik tutvus ja allkirjastas dokumendi „Kriminaalhooldusalu kohustused“. Töötamise registri andmetel töötas L.L perioodil 24.11.2021-31.01.2022 ettevõttes xxxxxxxxxx xxxxxxxx xx. 30.11.2021 registreerimisel tutvustati hooldusalusele isiku juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on kriminaalhooldusalusega vesteldud järgmistel teemadel: ametliku töötamise kasud ja kahjuks isikule, riskeeriva, hoolimatu ja teisi ära kasutava elustiili mõjust isikule, lähedastele ning ühiskonnaliikmetele. 07.03.2022 hooldusalune registreerimiskohustust täitma ei tulnud. Isik helistas ametnikule ja teavitas, et magas sisse ning jäi bussist maha. Ametniku küsimusele, mis kell ta kriminaalhooldusesse jõuab, ütles L.L , et täna ta küll ei jõua. Ametniku hinnangul oli hooldusaluse jutt segane ja närviline. Lepiti kokku uus registreerimine 17.03.2022 kell 13.00. 17.03.2022 registreerimisel andis isik 07.03.2022 registreerimiskohustuse rikkumise kohta seletuse: „Ma ei tulnud, sest ei olnud suuteline". L.L kirjeldas veel, et oli tarvitanud saunas alkoholi. Seletuse kirjutamise ajal tekkis ametnikul kahtlus, et isik võib olla alkoholijoobes. Välisel vaatlusel oli tunda alkoholi lõhna, isiku diktsioon ja kõne oli ebaselge, isiku käitumine oli närviline, motoorika oli häiritud ja silmad olid punased. L.L eitas alkoholi tarvitamist. Ametnik katkestas registreerimise ja määras uueks ajaks 04.04.2022 kell 11.00. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega. Hooldusalune ei ole hoiatust allkirjastanud, kuna ta on järgnevatele registreerimistele ilmunud alkoholijoobe seisundis ning registreerimist toimunud ei ole. 04.04.2022 registreerimisele tuli L.L taaskord alkoholijoobes. Isik tunnistas, et oli hommikul ühe õlle joonud. Välisel vaatlusel oli tunda alkoholi lõhna, isiku diktsioon ja kõne oli kiire ja ebaselge, isiku käitumine oli närviline. Ametnik katkestas registreerimise ja määras uueks ajaks 05.04.2022 kell 13.30. 05.04.2022 kell 13.30 L.L kriminaalhooldusesse registreerima ei tulnud ja ametnikule telefoni teel kättesaadav ei olnud. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses läbi viidud 7 registreerimist. Kahel korral on L.L

tulnud kriminaalhooldusesse registreerimiskohustust täitma alkoholijoobe seisundis (17.03.2022, 04.04.2022) ning kahel korral on registreerimisele mõjuva põhjuseta tulemata jätnud (07.03.2022, 05.04.2022). Karistusregistri 05.04.2022 väljavõttes uusi süütegusid ei nähtu. L.L

on senise käitumiskontrolli jooksul rikkunud neljal korral registreerimiskohustuse täitmist – kahel korral on isik mõjuva põhjuseta jätnud registreerimisele tulemata ning kahel korral on tulnud kriminaalhooldusesse alkoholijoobe seisundis. Hooldusalune tutvus ja allkirjastas 19.10.2021 dokumendi „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, mistõttu peaks ta olema teadlik, et kriminaalhooldusametniku vastuvõtule on keelatud tulla alkoholijoobes ning KarS § 75 lg 1 p 2 alusel on isik kohustatud ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Kui hooldusalune ei ilmu registreerimisele või tuleb vastuvõtule alkoholijoobe seisundis, siis ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Arvestades toimepandud rikkumisi ja nende sagedust teeb ametnik ettepaneku määrata L.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KrMS

427 lg 1 kohaselt k

§ aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg

2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. rMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad K küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid § 31 tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

4. Tartu Maakohtu 24.09.2021 otsusega on karistatud

L.L-i KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõiste

3 kuud vangistust. KarS § tud talle karistuseks 1 aasta

68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 17.-

19.05.2021, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ning L.L-il loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. L.L-ile määrati katseaeg ning mõistetud vangistust päeva ei

18 kuud

1 aasta 2 kuud 27 pöörata täitmisele, kui L.L uut kuritegu ja täidab KarS § ei pane katseajal toime lg-s

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt on L.L-i kriminaalhoolduse perioodil läbi viidud 7 registreerimist

. Kahel

korral 07.03.2022 ja 05.04.2022 on L.L jätnud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta tulemata. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 07.03.2022 on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse (tl 167), mis on aga

L.L-i poolt allkirjastamata,

kuna isik oli sel ja järgnevatel registreerimistel joobes ning nõuetekohast registreerimist ei ole toimunud. Registreerimisel 17.03.2022 oma kirjalikus on L.L seletuse 07.03.2022 registreerimisele, sest ei olnud suuteline (tl 169). s märkinud, et ei ilmunud Määratud kuupäeval 05.04.2022 L.L kriminaalhooldusesse registreerimisele ei ilmunud ja ametnikule telefoni teel kättesaadav ei olnud. Kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma on L.L ilmunud kahel korral 17.03.2022 ja 04.04.2022 joobe tunnustega, mistõttu on ametnik sunnitud registreerimise katkestama ja määrama uue aja.

Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata L.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja eduka kulgemise peamiseks takistuseks tarvitada alkoholi, süüdimõistetu kalduvus mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks.

5. ises ettekandes toodud Kohus nõustub erakorral ettepanekuga määrata L.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena - mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistataval võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel e

ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt Alkoholi tarvitamisest hoidumine võiks aidata . kaasa kontrollnõuete täitmisele ning hoida ära võimalikke uusi kuritegusid. Lähtudes eeltoodust eisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata KarS § 74 on kohus s lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel L.L-ile täiendav kohustus

- mitte tarvitada alkoholi.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord

Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päevajooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik