2-20-6621/49 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.aprill 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6621

Tsiviilasi

V.H hagi A.H ja E.H vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise

nõudes

A.H ja E.H vastuhagi V.H vastu kinnisasjade vahelise piiri

kindlaksmääramiseks,

tahteavalduse

kohtulahendiga

asendamiseks ja omandiõiguse tunnustamise ning rikkumise

lõpetamiseks

Hagi/vastuhagi hind

3500 + 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): V.H

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Kostja I (vastuhagis hageja I): A.H

Kostja II (vastuhagis hageja II): E.H

Kostjate lepinguline esindaja Liivi Tuus

Menetluse liik

Eelistung 9. märts 2021, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.H hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata V.H taotlus A.H ja E.H vastuhagi osaliseks läbi vaatamata jätmiseks.

3. Rahuldada A.H ja E.H vastuhagi.

4. Määrata Uxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse

nr xxxxx:xxx:xxxx ja Kxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxx, koosseisu kuuluva

katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx vaheline piir kindlaks järgmiselt: piiripunktist nr 10

(koordinaadid x-6498959,19 ja y-415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid

x-6499154,83 ja y-414759,97), piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7

(koordinaadid x-6499341,5 ja y-414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril

asuva piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud

piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr

1 punasega (I kd lk 47-49).

5. Kohustada V.H, tegema järgmised tahteavaldused:

1) Uxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse

nr xxxxx:xxx:xxxx piiri piiriprotokolliga nr LY1906285177/1 nõustumiseks;

2) Uxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse

nr xxxxx:xxx:xxxx ja Kxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxx, koosseisu kuuluva

katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx vahelise ja piiri kindlaksmääramiseks

järgmiselt: piiripunktist nr 10 (koordinaadid x-6498959,19 ja y-415003,54)

sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid x-6499154,83 ja y-414759,97),

piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7 (koordinaadid x-6499341,5 ja y-

414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva piiripunktini nr 54

(koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud piiriprotokollis nr

LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 punasega;

3) Uxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse

nr xxxxx:xxx:xxxx Hxxxxxx OÜ poolt katastripidajale katastrikande menetluses

nr 19082818090 esitatud katastrimõõdistamise andmete registreerimiseks ja

katastrikande tegemiseks.

6. Tunnustada A.H ja E.H, omandiõigust Uxxxxxxx katastriüksuse nr xxxxxx:xxx:xxxx

koosseisu jäävale maatükile, mis asub piiriprotokollile nr LY1906285177/1 lisatud

selgitaval skeemil 2 mustaga märgitud joone (puitpostidel elektrikarjus) ja samal skeemil

punasega märgitud joone (Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistu piir, millel asuvad piiripunktid 10,

9, 7 ja 54) vahel ja nõuda eelkirjeldatud Uxxxxxxx kinnisasja koosseisu kuuluv

katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx osa V.H valdusest välja.

7. Kohustada V.H 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama

A.H ja E.H kuuluva Uxxxxxxx kinnisasja piiridest V.H rajatud piirdeaia postid koos

elektrikarjusega.

Menetluskulud

8. Jätta menetluskulud hageja V.H kanda.

9. Määrata kindlaks A.H-le ja E.H-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

summas 4695,20 eurot ning mõista V.H-lt välja A.H ja E.H kasuks menetluskulud summas

4695,20 eurot.

10. Kohustada V.H tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, vastuhagi nõue ja poolte seisukohad

1. V.H (hageja) esitas 6. mail 2020 Pärnu Maakohtule hagi A.H (kostja I) ja E.H (kostja II)

vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise nõudes. Esmalt palus hageja kohustada kostjaid

mitte takistama hagejal valduse teostamist Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Pammana

külas asuval Kxxxx kinnistul (registriosa nr xxxxxx, edaspidi Kxxxx kinnistu), seal hulgas

mitte kahjustama (sh muutma või teisaldama) hageja poolt rajatud karjaaeda, mis algab

Kxxxx kinnistult ning ulatub Läänemere kaldajooneni ning hoiduma ehitustegevusest Kxxxx

kinnistul. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal valduse

teostamist Kxxxx kinnistul ja sellega vahetult piirneval alal, mis jääb Kxxxx kinnistu ja

Läänemere vahele (edaspidi keeluala), seal hulgas kohustada kostjaid mitte kahjustama (sh

muutma või teisaldama) hageja poolt rajatud karjaaeda, mis algab Kxxxx kinnistult ning

ulatub Läänemere kaldajooneni ning kohustada kostjaid hoiduma ehitustegevusest sellel alal.

2. Kostjad esitasid 16. detsember 2020 vastuhagi nõudega määrata Uxxxxxxx kinnistu,

(registriosa nr xxxxxxx) koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx ja Kxxxx

kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx

vaheline piir kindlaks järgmiselt (täpsustatud 17.05.2021, kd II tl 5 jj): piiripunktist nr 10

(koordinaadid x-6498959,19 ja y-415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid

x-6499154,83 ja y-414759,97), piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7

(koordinaadid x-6499341,5 ja y-414454,12), ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva

piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud

piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr

1 punasega; kohustada V.H, tegema järgmised tahteavaldused: 1) Uxxxxxxx kinnistu,

registriosa nr xxxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piiri

piiriprotokolliga nr LY1906285177/1 nõustumiseks; 2) Uxxxxxxx kinnistu, registriosa nr

xxxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx ja Kxxxx kinnistu, registriosa

nr xxxxxx, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx vahelise ja piiri

kindlaksmääramiseks järgmiselt: piiripunktist nr 10 (koordinaadid x-6498959,19 ja y-

415003,54) sirgjoonena piiripunktini nr 9 (koordinaadid x-6499154,83 ja y-414759,97),

piiripunktist nr 9 sirgjoonena piiripunktini nr 7 (koordinaadid x-6499341,5 ja y-414454,12),

ja sealt edasi sirgjoonena kuni merepiiril asuva piiripunktini nr 54 (koordinaadid x-

6499387,92 ja y-414378,07), mis on märgitud piiriprotokollis nr LY1906285177/1 ja selle

lisaks oleval piiripunktide ja piiride skeemil nr 1 punasega; 3) Uxxxxxxx kinnistu, registriosa

nr 4796450, koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx Hxxxxxx OÜ

poolt

katastripidajale

katastrikande

menetluses

nr

19082818090

esitatud

katastrimõõdistamise andmete registreerimiseks ja katastrikande tegemiseks; tunnustada

A.H, ja E.H, omandiõigust Uxxxxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx koosseisu jäävale

maatükile, mis asub piiriprotokollile nr LY1906285177/1 lisatud selgitaval skeemil 2

mustaga märgitud joone (puitpostidel elektrikarjus) ja samal skeemil punasega märgitud

joone (Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistu piir, millel asuvad piiripunktid 10, 9, 7 ja 54) vahel ja

nõuda

eelkirjeldatud

Uxxxxxxx

kinnisasja

koosseisu

kuuluv

katastriüksuse

nr

xxxxx:xxx:xxxx osa V.Ha valdusest välja. Viimaseks paluvad kostjad kohustada hagejat 30

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama Uxxxxxxx kinnisasja

piiridest hageja rajatud piirdeaia postid koos elektrikarjusega.

3. Hageja põhiväited on järgmised:

-

hagejale kuulub Kxxxx kinnistu ja kostjatele kuulub Kxxxx kinnistust edelas asuv

naaberkinnistu Uxxxxxxx kinnistu;

-

kostjad saatsid hagejale 2. aprill 2020 kirja, milles kohustavad hagejat eemaldama hageja

poolt rajatud karjaaia Uxxxxxxx kinnistult hiljemalt 7. maiks 2020. Kostjad teatasid, et

kui hageja seda nõuet ei täida, siis rakendavad kostjad asjaõigusseaduse (AÕS) § 41

lõiget 3. Lisaks teatasid kostjad, et alustavad 08.05.2020 uue karjatusaia rajamist

Uxxxxxxx kinnistu ja Kxxxx kinnistu vahelisel piiril, lõpp punktina Uxxxxxxx kinnistu

mereäärse maa-ala rannajooneni, vastavalt kontrollmõõdistusele LY1906285177/1;

-

kostjate tegevus on ajendatud sellest, et kostjad peavad neile kuuluva Uxxxxxxx kinnistu

piire tegelikkuses suuremaks, kui maakatastris ja kinnistusraamatus märgitud. Kxxxx

kinnistu tegelikud piirid on suuremad, kui maakatastris ja kinnistusraamatus märgitud.

Hageja on 10. aasta vältel hooldanud Kxxxx katastriüksuse ja Läänemere vahelist ala

lammaste karjatamise teel. Kostjad peavad Uxxxxxxx kinnistu koosseisu kuuluvaks

osaliselt seda maad, millel hageja on 10 aastat lambaid karjatanud ning mis on hageja

rajatud karjaaiaga piiratud;

-

hageja rajatud karjaaia teisaldamine ja hageja poolt vallatavale maale uue karjaaia

püstitamine rikub hageja õigusi, kuna kõnealune maa kuulub Kxxxx kinnistu koosseisu

ning seega hageja omandisse. Kostjatel pole õigus hageja valdust rikkuda, kuna kostjad

pole vaidlusaluse maa omanikud;

-

Kxxxx kinnistu piiriprotokolli kohaselt piirneb Kxxxx kinnistu Läänemere kaldajoonega.

Piiriprotokolli koostamise ajal (16. detsember 1996) ulatus Läänemeri toona koostatud

piiriprotokollis tähistatud piirimärkideni. Pärast piiriprotokolli koostamist on Läänemeri

taandunud ning kaldajoon on piirimärkidest kaugenenud. Olukorras, kus meri on

taandunud, ulatub Kxxxx kinnistu piir ikkagi kaldajooneni ehk veekogu tavalise piirini.

Seetõttu on Kxxxx kinnistu piir Läänemere taandumise tõttu, võrreldes 1996 aastal

koostatud piiriandmetega, muutunud;

-

hageja alustas vaidlusalusele maa-alale karjaaia rajamist juba aastal 2009 ning sellisel

kujul, nagu see aed täna eksisteerib, sai karjaaed valmis 2014. aastal. Kuni aastani 2019

ei ole keegi seadnud hageja valduse õiguspärasust kahtluse alla. Alates aastast 2009 on

hageja taotlenud ja saanud Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide ametilt (edaspidi

PRIA) põllumajandustoetusi just seetõttu, et PRIA peab Kxxxx katastriüksuse ja

Läänemere vahelist maad Kxxxx kinnistu osaks. PRIA on sellisele seisukohale jõudnud

Maa-ametilt saadud seisukoha alusel. Hageja valduse õiguspärasust ei ole enne 2019

aastat seadnud kahtluse alla ka kostjad, kes on Uxxxxxxx kinnistu omanikud alates 30.

juunist 2016. Seega tuleks vaidluse korral Kxxxx kinnistu ja Uxxxxxxx kinnistu piiri

asukoha üle lähtuda senise valduse ulatusest. Lisaks sellele moodustab hageja rajatud

karjaaed kõige lühema sirgjoone Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistu ühisest nurgast Läänemere

kaldajooneni;

-

isegi kui hageja ei ole vaidlusaluse maa-ala omanik, siis on hageja maa-ala valduse

omandanud juba 2009 aastal heauskselt;

-

kostjate ähvarduse taga aia lõhkumiseks on reaaline oht. Seda kinnitab see, et pärast

kostjate ähvarduste esitamist aed ka lõhuti. Nimelt 20. juuni 2020 on lõhutud karjatusaed

karjusenööride mitmest kohast läbi lõikamise teel.

Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Tema seisukoht on järgmine:

-

Uxxxxxxx ja Kxxxx vaheline piir on määratud kindlaks 20. jaanuar 2009 koostatud

Uxxxxxxx kinnistu piiriprotokolliga. Kostjad eksivad selles, et Läänemere taandumine

on mõjutanud Uxxxxxxx piiri muutumist. Piiriprotokollist nähtub, et Uxxxxxxx piir on

tähistatud piirimärkidega, mille vahelised sirgjooned määravad Uxxxxxxx piiri. Ükski

osa Uxxxxxxx piirist (piirilõik) ei ole määratud Läänemere kaldajoonega. Kuna

piiriprotokoll on maakatastris olev teave, siis maakatastris leiduvate andmete kohaselt ei

ole Uxxxxxxx kinnistu kalda kinnisasi ning rannajoone taandumine ei saa mõjutada

Uxxxxxxx piiride asukohta. Uxxxxxxx piir asub, sõltumata Läänemere taandumisest, 20.

jaanuari 2009 koostatud piiriprotokolliga kindlaks määratud asukohas ning seetõttu on

võimalik Uxxxxxxx ja Kxxxx vaheline piir määrata piiriprotokolli ja selle alusel

paigaldatud piirimärkide nr 1 ja 2 alusel;

-

kui Uxxxxxxx kinnisasi oleks kaldakinnisasi, tuleb piir kindlaks määrata valduse

ulatusest lähtuvalt.

Kostjad vaidlevad hagile vastu. Nende seisukoht on järgmine:

-

hageja on esitanud valduse kaitse nõude maa-alale, mis ei ole hageja omandis. Ta pole

ka selle õiguspärane valdaja ning valduse rikkumist pole toimunud;

-

pooltel

on

vaidlus

Uxxxxxxx

ja

Kxxxx

kinnistu

vahelise

piiri

asukoha

kindlaksmääramise küsimuses sel maa-alal, mis asub Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistute ja

merepiiri vahel ning mis on tekkinud mere taganemise tulemusel;

-

vaidlusalust maa-ala asus hageja kasutama Saare Maavalitsusega sõlmitud maa ajutise

kasutuse lepingu alusel 16. novembri 2015.a. Maavalitsuste poolt sõlmitud lepingud on

lõppenud ning reformimata riigimaa kasutamiseks enam lepinguid sõlmida ei ole

võimalik. Hagejal lõppes maa ajutise kasutuse leping 31. detsember 2017, kuid sellele

vaatamata kasutab hageja seda maad ilma õigusliku aluseta käesoleva ajani;

-

hageja rajatud karjatusaed läbib ka Uxxxxxxx katastriüksuse maa-ala 533,2 m2 ulatuses,

mistõttu pöördusid kostjad õigustatult hageja poole selle eemaldamiseks;

-

10. märtsil 2019 registreeriti maakatastris Uxxxxxxx katastriüksuse jagamine, kus piir

määrati kulgema endisel rannajoonel (ehk selles osas jäi piiri asukoht katastrikaardil

samaks, kuigi looduses oli kaldajoone asukoht muutunud). Piir määrati kulgema

sirgjooneliselt, kuna muul viisil oleks piirikirjeldus läinud vastuollu loodusega.

Maakorraldustööde eesmärk polnud tol korral viia katastriüksuse piir kokku

kaldajoonega;

-

Uxxxxxxx kinnistu on kaldakinnisasi. Juhul, kui vaidlusalune ala kuuluks hagejale

kuuluva kinnisasja koosseisu, vähendatakse Uxxxxxxx kinnistu piiriprotokollis märgitud

tegelikku kaldajoont ligi pooles ulatuses ja ühtlasi ka kogu katastriüksuse suurust.

Sisuliselt oleks tegemist kostjate omandiõiguse ebaproportsionaalse kitsendamisega,

mille on põhjustanud hageja ebaseaduslik tegevus. Tegelikkuses on hageja see, kes ei

arvesta kostjate kui naaberkinnisasja omanike huvidega ja alusetult valdab maa-ala, mille

valdamiseks tal õiguslik alus puudub (ta pole selle omanik) ja mis peaks kuuluma

kostjatele kuuluva kinnisasja juurde. Lisaks teeb hageja kõik selleks, et takistada

haldusmenetluses katastripidaja haldusotsuse koostamist, milleks on veel vajalik üksnes

piiride

kindlakstegemise

toimingute

läbi

viimine

hagejale

kuuluva

Kxxxx

katastriüksusel;

-

hageja pole vaidlusaluse maa omanik ega seaduspärane valdaja.

Kostjate põhiväited vastuhagis on järgmised:

-

Kxxxx kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx (edaspidi Kxxxx

kinnistu) ja Uxxxxxxx kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx

(Uxxxxxxx kinnistu) puhul on olnud tegemist kaldakinnisasjadega, kus kinnisomandi

tegelik ulatus on Läänemere kaldajooneni. Kaldajoone muutus sõltub mere rannajoone

muutumisest. Nii Uxxxxxxx kinnistu kui ka Kxxxx kinnistu on merepiiri taganemise

tulemusena suurenenud. Tegemist on omandiulatuse muutumisega, mis toimub vahetult

seaduse alusel ja mis seetõttu ei sõltu kannetest katastris ja kinnistusraamatus;

-

kostjad tellisid piiri kindlakstegemise Hxxxxxx OÜ-lt. Hageja teatas 4. augustil 2019

maamõõdubüroole, et tema on nõus kooskõlastama moodustava Uxxxxxxx

katastriüksuse piiri mööda tema poolt mereäärsele maa-alale aastatel 2005-2009 rajatud

karjaaeda. Kostjad sellega ei nõustunud. Piiri kindlakstegemise protokollis puudub

seniajani hageja allkiri, st puudub hageja nõusolek piiri kindlaksmääramiseks;

-

praegusel juhul on külgnevate maatükkide, so Uxxxxxxx katastriüksuse nr

xxxxx:xxx:xxxx ja Kxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx vaheline piir võimalik teha

kindlaks mõõtmisega, mistõttu ei tule lähtuda valdusest;

-

asjas puudub alus lähtuda piiri kindlaksmääramisel hageja poolt maa kasutamisest ka

seetõttu, et Saare Maavalitsuse ja hageja vahel 16. novembril 2015 sõlmitud maa ajutise

kasutuse leping lõppes 31. detsembril 2017. Maa, mille hooldamiseks hagejaga ajutise

kasutamise leping sõlmiti, kaldale registreeritud kinnisasjade omandi osa ega ole

käsitletav reformimata maana, mistõttu sõlmiti selline leping ekslikult. Seega lepingu

sõlmimiseks puudus seadusest tulenev alus, sest kasutusse antud maa ei olnud

reformimata vaba maa. Järelikult oli leping algusest peale tühine;

-

Kxxxx ja Uxxxxxxx kinnistud on kaldakinnisasjad, mille puhul on kinnisomandite ulatus

avaliku veekogu kaldajooneni, so käesoleval juhul Läänemere kaldajooneni. Mõlemad

kinnistud on merepiiri taganemise tulemusel suurenenud. Tegemist on omandiulatuse

muutumisega, mis toimub vahetult seaduse alusel ja mis seetõttu ei sõltu kannetest

katastris ja kinnistusraamatus;

-

hageja rikub kostjate omandiõigust, sest hageja rajatud karjaaed läbib Uxxxxxxx

katastriüksuse maa-ala 533,2 m2 ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et ta on omandanud

vaidlusaluse 533,2 m2 suuruse maa-ala õiguslikul alusel või et tal on õigus seda maatükki

vallata ja kasutada. Hageja on kohustatud eemaldama kostjate kinnistult sinna

paigaldatud aiapostid ja elektrikarjuse. Selle nõude osas paluvad kostjad määrata kohtul

kindlaks otsuse täitmise korra.

Kohtu seisukoht

4. Kohus lahendab esmalt kostjate esitatud vastuhagi ning seejärel põhihagi. Seda põhjusel, et

asjas on keskne küsimus, kas ja millises ulatuses kuulub kummalegi osapoolele Läänemerest

juurde

tekkinud

maad.

Selle

küsimuse

lahendab

vastuhagis

esitatud

piiride

kindlaksmääramise nõue, milletõttu kohus asja lahendamist just sellest nõudest alustabki.

Vastuhagi

5. Kostjad on esitanud nõude Uxxxxxxx kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr

xxxxx:xxx:xxxx ja Kxxxx kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx

vahelise piiri kindlaks tegemiseks.

Nii Kxxxx kinnistu (16. detsembri 1996 piiriprotokoll, tl 16-18) kui Uxxxxxxx kinnistu

(piiriprotokoll nr LY1906285177/1, kd I tl 48 pöördel) piir on registreerimisel märgitud

kulgema osaliselt Läänemere rannajoonel. Ajapikku on Läänemeri taandunud ning selle

tulemusel on juurde tekkinud maismaad. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas kulgeb piir juurde

tekkinud maismaa osas ning mille kindlaksmääramist kostjad esitatud vastuhagiga soovivad.

6. Piiri kindlakstegemist reguleerib AÕS § 129 ning selle sätte lõike 2 sõnastusest tuleneb, et

kinnisasja piiri kindlakstegemisel tuleb esmalt lähtuda seaduses sätestatud viisidest ning kui

need tulemust ei anna, siis lähtutakse piiri määramisel valduse ulatusest.

AÕS § 128 lg 1 viitabki, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja

piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Maakorraldusseadus (MaaKS) täpsustab, et

kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kes teeb piiri

kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate

andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri

asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lõigete 2 ja 3

kohaselt (§ 15 lg-d 1 ja 3). Kaldakinnisasja puhul tuleb piiride määramisel arvestada AÕS §

133 lg-s 1 sätestatud regulatsiooniga, mis sätestab, et kinnisomand ulatub avaliku veekogu

kaldajooneni.

Seega määratakse kinnisasja piirid kindlaks esmajoones plaanide ja piirimärkide alusel ning

sellise toimingu puhul peab lähtuma kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või

asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kinnistu puhul, mille

kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni, peab arvestama sellega, et sellise kinnistu

puhul ulatub piir alati avaliku veekogu kaldajooneni olenemata plaanidest ning piirimärkidest

ja maakatastris märgitust. Tegu on olukorraga, kus kinnistu omandi piirid muutuvad vastavalt

Läänemere kaldajoone püsivale muutumisele (Riigikohtu 9. aprilli 2008 otsus asjas nr 3-3-

1-11-08, p 13; P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 133

kommentaarid, lk 534; Tallinna Ringkonnakohtu 30. november 2020 otsus asjas nr 3-19-

1297, p 41).

7. Vaidlus puudub selles, et Kxxxx kinnistu Läänemere poolne piir on määratud piiriprotokollis

kulgema kaldajooneni. Vastav vaidlus on aga tekkinud Uxxxxxxx kinnistu Läänemere poolse

piiri osas. Kuivõrd kaldakinnistu piiri kindlaksmääramise lähtekohad on osaliselt erinevad

(kaldajooneks olev piir on ajas muutuv, erinevalt teistest piiridest, vt ka otsuse p-d 6), siis

võtab kohus esmalt seisukoha selles, kas Uxxxxxxx kinnistu on kaldakinnisasi AÕS § 133 lg

1 mõttes.

8. Puudub vaidlus selles, et Uxxxxxxx katastriüksuse piir on esmasel registreerimisel 2002

aastal kirjeldatud osaliselt kulgema rannajoonel (piiriprotokoll nr LY1906285177/1, kd I tl

48 pöördel ning Maa-ameti Saare katastribüroos korraldatud 24. jaanuari 2020 koosoleku

protokoll, kd I tl 51). Uxxxxxxx katastriüksuse jagamisel, mis registreeriti katastris 10. märts

2009 ning mille kohta on 20. jaanuar 2009 koostatud piiriprotokoll (kd 1 tl 161) märgiti piir

kulgema endisel rannajoonel – piiri asukoht jäi katastrikaardil samaks, kuid looduses oli

kaldajoone asukoht muutunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et eelöeldust tulenevalt pole

Uxxxxxxx kinnisasi enam kaldakinnisasi AÕS § 133 lg 1 mõttes. Piiriprotokollist nähtub, et

Uxxxxxxx kinnisasja piiripunktid nr 10-17 asuvad eelmise mõõdistuse ajal kehtinud

rannajoonel. Piiriprotokollis on küll kirjeldatud, et välispiir kulgeb punktide nr 10-17 vahel

sirgjooneliselt (muidu oleks piirikirjeldus läinud vastuollu loodusega), kuid protokollile

lisatud plaanilt nähtub, et piir ei kulge nende punktide vahel sirgjooneliselt, vaid rannajoonele

iseloomulikult. Ka hageja poolt hagiavalduses toodud maainfo kaardirakenduse

kaardimaterjali väljavõtetest nähtub, et Uxxxxxxx kinnisasja mere poolne piir kulgeb

praegusel juhul eelnevalt kirjeldatud viisil. Järelikult ei saanud katastriüksuse jagamise ning

selle raames teostatud maakorraldustööde eesmärk olla kinnisasja moodustamine, mille piir

ei ulatu kaldajooneni. Vastasel juhul oleks need piirid kantud plaanile samuti sirgjooneliselt.

Hageja on viidanud, et kui Uxxxxxxx kinnistu oleks 2009 aastal olnud kaldakinnisasi, siis

tulnuks piiriprotokolli koostamisel vastavalt sellel ajal kehtinud katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra (edaspidi Kord) § 5 lg 2 p-st 1 ja § 11

lg-st 4 tulenevalt teostada kontrollmõõdistamine ning piir määrata kulgema mööda

Läänemere rannajoont. Kohus hagejaga käsitlusega ei nõustu, sest viidatud korra § 5 lg 2 p

1 näeb ette kaks alternatiivi, kuidas piir määrata: aluskaardil oleva rannajoone järgi või § 11

lõikes 4 sätestatud korras määratud rannajoonele. Viimati viidatud säte reguleerib eelkõige

olukorda, kus soovitakse kinnistu piir määrata looduses oleva olukorra järgi, mitte aluskaardi

järgi. Samas ei tulene Korra § 11 lg-st 4 igakordset kohustust piiri määramisel rannajoont

mõõdistada, kui see peaks olema looduses muutunud ning ei ühti enam aluskaardiga. Kuivõrd

2009 aastal ei tehtud Korra § 11 lg-s 4 sätestatud toiminguid, on praegusel juhul Uxxxxxxx

kinnistu merepoolne piir määratud järelikult aluskaardil oleva rannajoone järgi (vt ka

piiriprotokollile lisatud plaani, eelkõige piiripunktide 10-17 kulgemist- kd I tl 162). Hageja

pole väitnud ega tõendanud, et mõõdistamise hetkel asus aluskaardil olev rannajoon mujal.

8.1. Asjaolu, et maakatastrist leitavate andmete kohaselt pole Uxxxxxxx kinnistu kaldakinnisasi,

pole praegusel juhul määravaks. Riigikohtu praktikast tulenevalt pole katastriandmetel

õiguslikku tähendust ning nende kannete õigsust saab kohtumenetluses ümber lükata (12.

juuni 2012 otsus asjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23 ja 25). Praegusel juhul ongi kostjad tuginenud

sellele, et katastris toodud andmetest ei saa lähtuda.

8.2. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei saanud Uxxxxxxx katastriüksuse

jagamisel mõõdistamise tulemusel (sh piiri määramisel aluskaardi rannajoone järgi) tekkida

kinnisasjast, mis oli piirnenud rannajoonega (nähtub piiriprotokollist), kinnisasja millel

puudub rannajoon, st mis muutub vahepealse Läänemere veepiiri muutustest tulenevalt, mis

omakorda mõjutab aluskaardi rannajoone andmete õigust, rannajooneta kinnisasjaks. See

oleks otseses vastuolus AÕS § 133 lg 1 mõttega tagada kaldakinnisasja piiri muutumine

avaliku veekogu muutustest lähtuvalt. Toodud põhjendustele tuginedes on kohus

seisukohal, et Uxxxxxxx kinnisasi on kaldakinnisasi AÕS § 133 lg 1 tähenduses ning selle

kinnistu Läänemere poolse piiri määramisel tuleb lähtuda avaliku veekogu kaldajoonest.

9. Asjas puudub vaidlus selles, et Kxxxx kinnistu on kaldakinnisasi AÕS § 133 lg 1 tähenduses.

Vaidlus puudub ka selles, et mõlema kinnistu merepoolsed piirid on hetkel maakatastrist

nähtuvalt kohas, kus oli varasemalt rannajoon, kuid praegu ei vasta enam tegelikkusele, st ei

kulge mööda rannajoont, sest Läänemeri on taandunud. Vaidlus on selles, kuidas kulgeb kahe

kinnistu vahel piir Läänemerest juurde tekkinud maal.

9.1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb Kxxxx ja Uxxxxxxx kinnisasjade

merepoolse piiri määramisel lähtuda AÕS § 133 lg-s 1 sätestatust. Selle kohaselt ulatub

mõlema kinnisomandi piir Läänemere kaldajooneni. Kohtu hinnangul on sätte mõtteks

tagada, et avaliku veekogu taandumisel muutub vähemalt vastavas proportsioonis ka

konkreetse kinnisasja piir konstitutiivselt. Muid asjaolusid piiri asukoha määramisel ei

arvestata. Vastupidise tõlgenduse korral on võimalik, et osad kinnisasjad kaotaksid aja

möödudes piiri kaldajoonega (nagu praegusel juhul juhtuks Kxxxx kinnisasjaga) ning see

pole kooskõlas AÕS § 133 lg-ga 1.

9.2. Uxxxxxxx kinnistu osas on ringmõõdistamine läbi viidud 30. juulil 2019 maamõõtja K.K

poolt (kd I tl 47-50). Mõõdistamise tulemusel on maamõõtja teinud ettepaneku määrata

juurde tekkinud maa osas Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistu vahel piir selliselt, et Kxxxx

kinnistul säiliks samas proportsioonis kaldajoon kui seni. Maamõõtja on selle kohta

koostanud skeemi piiriprotokolli lisana 1 (kd I tl 49). Kuivõrd nimetatud skeem on

koostatud samast põhimõttest lähtuvalt, millest kohtu hinnangul tuleks piir määrata juurde

tekkinud maa osas (otsuse p 9.1.), siis on põhjendatud lähtuda piiri määramisel sellest

dokumendist.

9.3. Hageja vastuväite osas, et kinnistute vahel on piir juba piiriprotokolliga kindlaks määratud

ning piir pole seetõttu ebaselge lähtub eeldusest, et Uxxxxxxx kinnisasi pole kaldakinnisasi.

Kohus on vastavas osas seisukoha esitanud eelnevalt ega hakka seda siinkohal üle kordama.

9.4. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kinnistute vaheline piir tuleks kindlaks määrata

AÕS § 129 lg 2 alusel ka eeldusel, et mõlemad kinnistud on kaldakinnistud. Seda põhjusel,

et selle sätte kohaselt on piir võimalik valduse järgi kindlaks määrata üksnes siis, kui see

muul viisil võimalik pole. Praegusel juhul on piir võimalik kindlaks määrata muul viisil,

lähtudes AÕS § 133 lg-s 1 sätestatust. Kohus osundab, et AÕS § 133 lg 1 järgi muutub

kinnistu piir seaduse alusel kohe, kui muutub kaldajoon. Järelikult ulatub kinnistu piir alati

avaliku veekogu kaldajooneni olenemata plaanidest ning piirimärkidest ja maakatastris

märgitust ning seetõttu ei saa antud juhul vaidlusaluse piiri määramisel lähtuda valdusest.

Asjaolu, et PRIA on ekslikult pidanud merest juurde tekkinud ala (kd I tl 8) Kxxxx kinnistu

osaks, pole antud juhul õiguslikult määrav ega too kaasa AÕS § 133 lg 1 teisiti kohaldamist.

PRIA seisukoht õigusnormide tõlgendamise ning rakendamise osas pole kohtu jaoks

kohtuvaidluse lahendamisel siduv.

10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kxxxx ja Uxxxxxxx kinnisasjade merepoolne

piir tuleb määratleda piiriprotokolli nr LY1906285177/1 lisast 1 lähtuvalt selliselt, et kahe

kinnisasja vaheline piir kulgeb sirgjooneliselt piiripunktide 10, 9, 7 ja 54 vahel Läänemere

kaldajooneni (kd I tl 49). Piiri asukoht piiriprotokollile lisatud selgitaval skeemil on

märgitud punase joonega.

Eeltoodud põhjendustel puudub alus hageja taotluse rahuldamiseks vastuhagi esimese nõude

(piiri kindlakstegemise nõue) läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel.

Kohus märgib siinkohal, et hageja väide (mis tugineb fotole kd II tl 39) nagu oleks piirikivi

nr 9 on liigutatud ning see muudab valeks kogu skeemi, mille alusel kostja piiri määrata

soovib, on alusetu ja vastuolus asjas olevate dokumentaalsete tõenditega. Asja materjalidest

nähtuvalt on Uxxxxxxx kinnistu osas ringmõõdistamine läbi viidud 30.07.2019 maamõõtja

Kristjan Kaljulaidi poolt (kd I tl 47-50). Piiriprotokollist nähtub, et piirimärk nr 9 (piirikivi)

on taastatud eelnevalt mõõdistatud Uxxxxxxx kü mõõdistusandmete järgi. Nimetatud

piirimärgi asukoha kontrollmõõtmine on teostatud 8.02.2022 maamõõtja S-E.K poolt ning

piirimärgi nr 9 asukoha kontroll kinnitab, et eelnevalt 2009 moodustatud Uxxxxxxx

katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx mõõdistusandmete järgi taastatud piirmärgi nr 9 (piirikivi)

koordinaatide järgne asukoht muutunud ei ole ja et piirimärgi nr 9 (piirikivi) plaanilise

asendi lubatud erinevus varasematemõõdistuste mõõdistusandmetega (sh ka 2001

moodustatud Uxxxxxxx katastriüksuse esmamõõdistuse andmetega) on lubatu piires ja

vastab kehtivale katastriüksuste moodustamise korrale (kd II lk 49-53).

Asjaolu, et piiripunkti nr 9 tähiseks ei ole raudpost, vaid piirikivi tõendab hageja enda poolt

kohtule esitatud 2009. aasta Uxxxxxxx piiriprotokoll, millest nähtub, et piiripunkt nr 1

(2019. aasta piiriprotokollis piiripunkt nr 9) tähiseks on piirikivi ning kinnitab hageja enda

väide 8.06.2021 menetlusdokumendis, et 20.01.2009 koostatud Uxxxxxxx piiriprotokolliga

tõendab ta muuhulgas seda, et piiripunkt nr 1 tähiseks on piirikivi. Hageja on märkinud, et

sellest järeldub, et 20.01.2009 piiriprotokolli piiripunkt nr 1 on faktiliselt sama, mida on

piiriprotokollis nr LY1906285177/1 kajastatud piiripunktina nr 9.

11. Kostjad on palunud vastuhagis määrata Kxxxx ja Uxxxxxxx vaheline piir kindlaks lähtuvalt

piiripunktide koordinaatidest, mis vastavavad Hxxxxxx OÜ maamõõtja poolt koostatud

Uxxxxxxx piiriprotokollile nr LY1906285177/1 (kd I tl 47-49), mõõdistamistoimikule (kd II

tl 12-14) ja piiripunktide koordinaatide teksti failile, millele on lisatud fotod (kd II tl 15-32,

37-39). Kohtule pole esitatud vastupidiseid tõendeid, et Uxxxxxxx katastrimõõdistamise

tulemused oleksid valed ning sellest tulenevalt oleks ebaõiged vaidlusaluste katastriüksuste

piiripunktid ja piiripunktide koordinaadid.

12. Vaidlus puudub selles, et Hxxxxx OÜ on esitanud katastripidajale Uxxxxxxx

mõõdistustoimiku andmetega, mis on katastrikande menetluses nr 19082818090. Märgitud

mõõdistustoimiku alusel ei ole veel katastrikannet tehtud, sest piirinaaber hageja V.H ei ole

nõustunud piiriprotokolliga nr LY1906285177/1.

TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud, aga keeldub tegemast kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Seega tuleb rahuldada ka vastuhagi teine nõue ning kohustada V.H tegema (esitama) vastavad

tahteavaldused: Uxxxxxxx piiriprotokolliga nõustumiseks, Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistute

vahelise piiri kindlaksmääramiseks ning katastripidajale esitatud mõõdistamise andmete

registreerimiseks ja katastrikande tegemiseks vastavalt otsuse resolutsiooni punktile 5.

13. Kuivõrd kohus on eelnevalt kindlaks määranud Kxxxx ja Uxxxxxxx kinnisasjade merepoolse

piiri, siis on tuvastatud, et hageja kasutab ilma õigusliku aluseta Uxxxxxxx kinnistu koosseisu

kuuluvat 533,2 m2 suurust osa, sest hageja poolt rajatud karjaaed (puitpostidel elektrikarjus)

läbib Uxxxxxxx kinnistu maa-ala 533,2 m2 ulatuses. Hagejal puudub nimetatud maatüki

suhtes omandiõigus. Hageja rikub kostjate omandiõigust.

AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega tuleb hagejal lõpetada

kostjate omandiõiguse rikkumine ning tunnustada kostjate omandiõigust Uxxxxxxx

kinnisasja koosseisu jäävale maatükile, mis asub piiriprotokollile nr LY1906285177/1 lisatud

selgitaval skeemil 2 (kd I tl 49 pöördel) mustaga märgitud joone (puitpostidel elektrikarjus)

ja samal skeemil punasega märgitud joone (Uxxxxxxx ja Kxxxx kinnistu piir, millel asuvad

piiripunktid 10, 9, 7 ja 54 – vt ka skeem 1) vahel ja nõuda eelkirjeldatud Uxxxxxxx kinnisasja

koosseisu kuuluv katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx osa V.H valdusest välja.

14. AÕS § 68 lg 1 ja § 89 alusel on hageja kohustatud eemaldama kostjate kinnistult sinna rajatud

karjatusaia (puitpostid ja elektrikarjus). Selle nõude osas määrab kohus kostjate taotlusel

TsMS § 445 lg1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab hagejat 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama Uxxxxxxx kinnisasja piiridest

hageja rajatud karjaaia postid koos elektrikarjusega.

Eeltoodud põhjendustel kuulub vastuhagi rahuldamisele.

Põhihagi

15. Hageja on esitanud nõude valduse kaitseks AÕS § 89 alusel või alternatiivselt AÕS § 44 alusel

paludes kohustada kostjaid mitte takistama valduse teostamist Kxxxx kinnistul ja sellega

vahetult piirneval alal, mis jääb Kardi kinnistu ja Läänemere vahele.

Kohus on eelnevalt vastavalt kindlaksmääratud piiridele tuvastanud, et hageja ei ole

vaidlusaluse maa-ala omanik, see ei kuulu Kxxxx kinnistu koosseisu ning seega pole alust ka

omandiõiguse kaitseks esitatud nõude rahuldamiseks.

Samuti puudub alus nõude rahuldamiseks AÕS § 44 alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud,

et hageja ei ole ka vaidlusaluse maatüki õiguspärane valdaja ning on tunnustanud kostjate

omandiõigust sellele. Kostjad ei ole hageja valdust rikkunud.

Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulud

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas vastuhagi ja jättis hagi rahuldamata, peab hageja kandma

ka kostjate menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on kohtukulu (§ 138 lg 2). Kohtuvälised kulud

on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175

esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

16.1. Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (kd II tl 63jj, 72jj) on kostjatele

menetluses õigusabi osutanud vandeadvokaat Eve Grass ja alates 20.06.2020 Tuus & Tuus

Õigusabi jurist Liivi Tuus. Kostjate menetluskulu koosneb vastuhagi esitamisel tasutud

riigilõivust 350 eurot ja õigusabikuludest kokku 31,55 töötunni ulatuses summas 4345,20

eurot, kokku 4695,20 eurot. Advokaadibüroo Eve Grass OÜ tunnihind on menetluses olnud

100 eurot, millele lisandub käibemaks, Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tunnihind on 120 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitavad, et Advokaadibüroo Eve Grass OÜ ja Tuus

& Tuus Õigusabi OÜ arvetes kajastuv kulu on kantud seoses menetlusega ja et nad ei ole

käibemaksukohuslased. Kuivõrd kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, taotlevad nad

menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostjad paluvad kohtul TsMS § 177 lg 4

alusel märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekiri sisaldab õigusteenuse sisuks olevate toimingute

loetelu ja osutatud õigusabi tundide arvestust.

Hageja ei ole kostjate menetluskulude osas oma seisukohta esitanud.

16.2. Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et

kostjate esindajate poolt antud menetluses tehtud toimingud on kostjate õiguste efektiivseks

kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Samuti on mõistlik ja põhjendatud

kostjate esindajate tunnitasu, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodut arvestades on kostjate õigusabikulude suurus kokku 4345,20 eurot ning see tuleb

hagejalt kostjatele välja mõista. Samuti tuleb hagejal hüvitada kostjatele vastuhagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 350 eurot.

Vastavalt kostjate taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostjate kasuks välja mõista

ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik