2-21-18792/29 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2022, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18792

Tsiviilasi

N.-I. M. hagi M. J.i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja läbivaatamine

kohtuistungil 21.03.2022 (ärakuulamine 03.12.2021)

Tsiviilasja hind

1999,52 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja N.-I. M. (isikukood xxx; elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja K. M. (isikukood xxx; elukoht

xxx)

Hageja lepinguline esindaja H. O. (Advokaadibüroo

REMO’s; e-post xxx)

Kostja M. J. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)

Kostja esindaja RÕA korras vandeadvokaat M. V.

(Advokaadibüroo Valge & Uiga; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.-I. M. hagi osaliselt.

2. Mõista M. J.ilt välja N.-I. M. kasuks elatis perioodi 1. detsember 2021 kuni 31.

detsember 2021 eest summas 170 eurot.

3. Mõista M. J.ilt välja N.-I. M. kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni N.-I. M. täisealiseks

saamiseni, s.o kuni xxx elatis summas 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise

korral muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev

lapsetoetuse suurus.

4. Igakuisest elatiskohustusest alates 01.12.2021 tuleb arvestada maha kostja M. J.i poolt

07.12.2021 hagi tagamise määruse alusel juba tasutud elatissummad.

5. Igakuine elatis N.-I. M.le tuleb M. J.il tasuda K. M.u arvelduskontole nr xxx elatise

maksmise kuu 15. kuupäevaks.

2(8)

6. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista elatis välja kuni hageja põhi- ja keskhariduse

omandamisel 21-aastaseks saamiseni.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. N.-I. M. esitas 30.11.2021 hagiavalduse M. J.i vastu elatise nõudes ning ka taotluse hagi

tagamiseks.

2. 03.12.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas kostja, et ta saab aru, et lapsele tuleks elatist

tasuda, kuid ta on õpilane xxx, saades õpilaskodu toetust. Lisaks toetab kostjat tema ema, kuna

kostjal endal ei ole võimalik veel tööl käia. Kool kestab 2023 kevadeni. Samas avaldas kostja,

et heal juhul oleks ta võimeline tasuma elatist 150-180 eurot kuus.

Lapse ema märkis istungil, et lapsele kulub ühes kuus ligi 600 eurot, millest suur osa on

söögisegu pakid, mähkmed, rohud jne. Hageja selgitas, et igakuine raha lapse ülalpidamiseks

tuleb tema enda ja riigi poolt, mh sisaldab see lastetoetust 60 eurot. Lapse ema on õpilane

gümnaasiumi viimases klassis ning ta elab enda vanemate juures, kes kannavad tema kulutused.

Samas leiab hageja esindaja, et kostjal oleks võimalik peale kooli tööl käia.

Kohus viitas siinjuures RAKE uuringule, mille kohaselt 0 kuni 1 aastase lapse keskmine

mõistlik kulu 1 kuus on 355 eurot ning kohus nentis, et käesolevaks ajaks võib see summa ka

juba 400 eurot olla, kuid 600 eurot tundub palju. Kohus selgitas, et kui lapsele kulub kuus 400

eurot, millest 60 eurot on lasteraha, siis vanemate osa kokku oleks 340 eurot ning kostja peaks

sellest maksma 170 eurot.

Kohus kohustas kostjat esitama enda pangakonto väljavõtte, andmed sissetulekute ja

varandusliku seisukorra kohta. Lisaks tuli hagejal esitada enda pangakonto väljavõttele ka

ülevaade lapse põhjendatud keskmistest kuludest kuus.

3. Hageja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte ning lapse vajaduste kuluna on hageja välja

toonud järgmist (tl 34 ja pöördel):

-

mähkmed Huggies, 30 eurot kuus;

-

püreed 50,70 eurot kuus;

-

piimasegu Aptamil 64,95 eurot kuus;

-

puder Milupa 27,92 eurot kuus;

-

kõhugaasirohi 7,40 eurot kuus;

-

palavikurohud 9,50 eurot kuus;

-

atoopilise dermatiidikreem 28 eurot kuus;

3(8)

-

beebišampoon 4 eurot kuus;

-

hammaste rohud 14,38 eurot kuus;

-

aluslinad voodisse 12 eurot kuus;

-

niisked salvrätikud 7,49 eurot kuus;

-

toariided 20-30 eurot kuus;

-

lapsega seotud elektrikulu (lapse ja riiete pesemine, toidu soojendamine) 20 eurot kuus.

Lisaks on hageja loetlenud üles ühekordsed kulud: lapsevanker (kasutatud) 200 eurot, paks tekk

vankrisse (talve) lambavillast soojakott 219 eurot, lutipudelid 2tk 12 eurot, käimistool 42,40

eurot, talveks soojad riided 150-200 eurot, voodile pehme ümbris 8,80 eurot,

voodipesukomplekt (6 eset) 51,20 eurot, mänguaedik 198 eurot, võrevoodi 140 eurot,

võrevoodi madrats 90 eurot, Isofix turvatool 299 eurot.

Hageja on märkinud, et nimekiri ei ole ammendav ning lapse kasvamisega ka kulud suurenevad.

Lisaks on mähkmete ja piimasegu hinnad avalduses märgitust vahel kõrgemad.

4. Kostja esitas samuti enda pangakonto väljavõtte. Lisaks on kostja kinnitanud, et kinnisvara

ta ei oma, kuid samas kuulub talle 2003a sõiduauto Saab 9-5 Aero. Kostja esitas ka tõendi xxx

õppimise kohta.

5. 07.12.2021 määrusega rahuldas Tartu Maakohus N.-I. M. hagi tagamise taotluse ning

kohustas M. J.it hagi tagamise korras täitma seadusest tulenevat kohustust N.-I. M.

ülalpidamiseks alates 01.12.2021 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni,

tasudes igakuiselt N.-I. M.le elatist 150 eurot kuus.

6. 28.12.2021 määrusega rahuldas kohus kostja M. J.i riigi õigusabi taotluse ning 28.12.2021

määrusega võeti esitatud hagiavaldus menetlusse.

7. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul määrata igakuise elatise suuruseks pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud ja igakuise elatise maksmise kuul kehtivat kuupalga

alammäära, mis on 292 eurot kuus ning seda järgmistel põhjustel.

7.1 K. M.u ja M. J.i suhtlusest sündis poolte ühine laps N.-I. M.. K. M., N.-I. M. ja M. J. ei ela

ega ole elanud koos. M. J. hageja kasvatamisest ja ülalpidamisest osa ei võta.

7.2 Hageja ema K. M. õpib xxx ega saa seetõttu ise elatist teenida. Hagejale vajalik elatis on

seetõttu saadud hageja ema vanematelt, hageja vanavanematelt. Hageja isapoolsed

vanavanemad elatist ei anna ega tema kasvatamises osale.

7.3 Kuna kostja ja hagejaga koos ei ela ega osale tema kasvatamises, siis lähtudes PKS § 100

lg 2 on kostja kohustatud täitma ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Hageja taotleb

mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kuni hageja täisealiseks saamise või põhi- ja

keskhariduse omandamisel 21-aastaseks saamiseni Lisaks taotleb hageja kohtu otsuses määrata

ette kindlaks elatissumma arvutamise alused, kuna elatissumma igal aastal muutub.

8. Kostja M. J. vaidleb hagile osaliselt vastu ning esitas hagile järgmised peamised

vastuväited:

8.1 Kostja selgitas, et kohtumäärusega kohtumenetluse ajaks väljamõistetud elatist tasub kostja

oma lähedaste abiga. Kooli kõrvalt tal tööl käia ei ole aga võimalik. Kooli ei saa ega soovi

kostja poole jätta, eeldatav lõpetamise aeg 01.09.2023. Omandades hariduse on kostjal võimalik

saada töökoht, mis võimaldab tal maksta elatist ning ka ise ära elada. Praeguse lahendusena

näeb kostja vaid võimalust vabal ajal oma tuttavaid ehitustel ja remonditöödel abistada, et saada

mingigi sissetulek, et tasuda elatist.

8.2 Kuna 01.01.2022.a. muutusid PKS sätted, mis käsitlevad elatise maksmist, selle suurust

ning ülalpidamiskohustuse vähendamist ja suurendamist, ning arvestades, et käesolevas asjas

on kostja sissetulekuks koolipoolne toetus kogusummas 145 eurot, siis oleks kostja võimeline

4(8)

toetama last selliselt, et maksab poole toetusest tema ülalpidamiseks, s.o 75 eurot. Seega on

kostja nõus, et vähemalt koolis õppimise ajal oleks tema poolt makstav elatis 75 eurot kuus.

8.3 Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Menetluse käik

9. Kohus selgitas 22.02.2022 kirjaga pooltele tõendamiskoormise jaotusest, 01.01.2022

kehtima hakanud uuest elatise arvestamise korrast ning andis pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks või täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

10. Hageja täiendavate selgituste kohaselt nõuab ta alates 01.01.2022 elatist summas 213,44

eurot. Xxx andmetel käivad kõik nende kooli täiskasvanud õpilased peale paari üksikema lisaks

koolis käimisele ka tööl. Seega leiab hageja, et ka kostjal on võimalik lapsele elatise

maksmiseks töötada. K. M.ul sissetulekud puuduvad, kuna ta on gümnaasiumiõpilane ja ise

alles oma vanemate ülalpeetav.

Hageja on selgitanud, et lapse toidu ja riiete jms kuluartiklite loetelu ei ole lapse vanust

arvestades võrreldes varem esitatuga muutunud ning on ka lähitulevikus sama. Samas kostja

kohustusi ei saa mõjuta see, milliseid kulutusi toidule tehti näiteks 3 kuud tagasi. Lisaks

arvestades seda, et hageja õpib alles gümnaasiumis ja kostja (lapse isa) ei osale üldse ei

rahaliselt ega muul viisil lapse ülalpidamises, siis puuduvad rahalised vahendid lapse

ülalpidamiseks. Lapsele toidulaua on taganud lapse vanavanemad ning riided on annetatud

sõprade ja sugulaste poolt. Asjaolu, et hageja N.-I. oli juba sündides vaene ja on seda siiani, ei

tohiks olla kostja kohustusi vähendav asjaolu.

11. Kohus arutas pooltega tsiviilasja 21.03.2022. a kohtuistungil.

11.1 Hageja jäi oma nõude juurde, mille kohaselt elatise suurus 2021a eest oleks 292 eurot ning

alates 01.01.2022a samuti seadusejärgne määr, mille suuruseks on 213,44 eurot lapse kuus.

Hageja esindaja märkis, et kostja ei ole tõendanud, et tal pole võimet elatist teenida.

Menetluskulude väljamõistmist hageja ei taotle.

11.2 Kostja esindaja väitis jätkuvalt, et sellises suuruses elatise maksmine on kostjale üle jõu

käiv ning seetõttu peab kohus vähendama väljamõistetava elatise suurust alla miinimummäära.

Kostja puhul on tegemist õpilasega ning asjaolu, et teised käivad tööl, ei ole põhjendus et kostja

saab käia. Kostja esindaja leidis, et elatise suurus võiks jääda 150 eurot kuus ning kui kostja

läheb tööle, siis on hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

14. Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud

miinimumsummas. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele

elatise andmist reguleerivad sätted.

PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

5(8)

(elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta

ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

15. Kohus tuvastab, et kostja M. J. on alaealise lapse N.-I. M. isa (sünnitõendid, tl 4), kellel on

ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi lapsi üleval.

Hageja seaduslik esindaja (ema) K. M. on kohtule kinnitanud, et kostja (lapse isa) nendega koos

ei ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Asja arutamisel on selgunud, et kostja

M. J. elab ja õpib xxx. Lisaks on poolte ärakuulamisel selgunud, et kostja ei osale lapse

kasvatamisel, sh ei tasu elatist. Seega on täidetud hageja elatise nõude PKS § 100 lg 2 tulenevad

eeldused.

16. Elatise nõue on esitatud jooksvalt alates hagi esitamisest, s.o 30.11.2021 ning elatist

nõutakse seaduses sätestatud miinimummääras. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostja on

võimeline elatist teenima ning sellest tulenevalt, kas ja kui palju peaks kostjalt nõutavat

elatismiinimumi vähendama.

17. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei

võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ järgi oli alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584

eurot, millest 50% on 292 eurot. Nimetatud alammäär kehtis kuni 31.12.2021. a.

Detsembri 2021 eest nõuab hageja elatist summas 292 eurot kuus.

18. Alates 01.01.2022. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101

lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7

kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada

Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.

Alates jaanuarist 2022 nõuab hageja elatist miinimummääras, mis hageja hinnangul on 213,44

eurot kuus.

19. Kohus hindab kõigepealt, mis ulatuses tuleb kostjal tasuda elatist perioodi 01. detsember

2021 kuni 31.12.2021 eest. Seejärel määrab kohus elatuse suuruse alates 01.01.2022 kuni lapse

täisealiseks saamiseni.

6(8)

20. Kohus leiab, et arvestades lapse igakuiseid põhjendatud kulusid ning asjaolu, et lapse ema

saab vanemahüvitist, elades ise enda vanemate juures ning olles nende ülalpidamisel, ei ole

põhjendatud elatisnõue 2021 detsembrikuu eest summas 292 eurot.

21. Hageja seaduslik esindaja K. M. on lapse igakuiste kuludena (toit, mähkmed ja muud

hügieenitooted, ravimid, riided, elektrikulu jne) märkinud kokku u 300 eurot. Samas on

selgitatud, et tegemist ei ole ammendava loeteluga ning lisanduvad veel ka ühekordsed

kulutused, nagu näiteks vanker, voodi, käimistool, mänguaedik, turvatool jne (tl 34). K. M.u

sõnade kohaselt kulub hagejale igakuiselt u 600 eurot ning selle peab hageja ema üksi

muretsema.

Hageja leiab, et hoolimata sellest, et kostja on õpilane xxx, tuleks kostjal siiski tasuda seaduses

ette nähtud elatise miinimumi. Hageja hinnangul saaks kostja peale kooli tööl käia. Lapse emal

endal sissetulekud puuduvad, kuna ta on gümnaasiumiõpilane ja ise alles oma vanemate

ülalpeetav. Hageja hinnangul ei saa olla kostja kohustusi vähendavaks asjaoluks hagejale tehtud

varasemate kulutuste suurus, s.o ebapiisavate rahaliste võimaluste tõttu on lapsele kulutused

väiksemad olnud.

22. Kohtu hinnangul ei ole 0-1a lapse igakuiste püsikulude (toit, hügieen, riided) suurus 600

eurot mõistlik ega vajalik, arvestades siinjuures ka lapse vanemate majanduslikku seisu.

Kohtule jäi silma näiteks lapse kulude nimekirjas see, et last toidetakse igapäevaselt üksnes või

peamiselt pakitoitudest (püreed, pudrud). Kohtu hinnangul on see toitmisviis küll mugav, aga

tunduvalt kallim, kui teha ka ise putru ja püreesid või nüüdsest ka juba muid toite. Samas nendib

kohus, et väikelapse kulutused võivad igakuiselt küll madalamad olla, kuid samas lisanduvad

just eriti esimesel eluaastal igasugused ühekordsed suuremad kulutused (vanker, voodi,

turvatool jne).

23. RAKE

uuringu

„Lapse

vajaduspõhine

miinimumelatis“

(kättesaadav

internetis

https://www.just.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uudised/uuringud) kohaselt oli kuni

aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu 355 eurot kuus (vt uuringu aruande lk 36). Kohus

arvestab lisaks ka mõningase kulude suurenemisega arvestades RAKE uuringu lõpparuande

avaldamisest (aastal 2020). Seega leiab kohus, et hageja vajalikud kulutused kuus kokku

suurusjärgus umbes 400 eurot. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks mingeid erivajadusi,

millest tulenevalt tema kulud saaks olla eeltoodust ning Eesti keskmistest oluliselt suuremad.

24. Arvestades, et osa lapse kuludest katab lapsetoetus, saab eeltoodut arvestades lugeda

mõistlikuks elatise suuruseks 2021. a detsembrikuu eest 170 eurot. Summa on arvestatud

selliselt, et kohtu poolt määratud mõistlikust ülalpidamiskulust (400 eurot) on lahutatud

lapsetoetus (60 eurot) ning saadud summa (340 eurot) on jagatud elatise summa saamiseks

kahega.

25. Alates 2022 jaanuarist on hageja puhul elatise suuruseks (miinimummääras) 213,44 eurot,

mis on kohtu hinnangul igati põhjendatud summa. Miinimummääras elatise välja mõistmisel

puudub vajadus hinnata täiendavalt lapse vajadusi.

26. Küll aga peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks allapoole seadusega

sätestatud miinimummäära.

27. Kostja M. J. toetub asjaolule, et ta õpib xxx (kuni 2023) ning ta ei saa tööl käia. Kostja on

märkinud, et ta võiks maksta 150-180 eurot, samas on kostja esindaja taotlenud välja mõista

hoopiski 75 eurot (s.o pool kostja sissetulekust: koolipoolne toetus kogusummas 145 eurot).

Asja arutaval istungil on kostja esindaja siiski märkinud, et elatissumma võiks jääda 150 euroni

kuus. Kui kostja peale kooli tööle asub, on hagejal võimalust taotleda elatise suurendamist.

28. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma

7(8)

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus

võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise

summa (käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra – kuni 31.12.2021 redaktsiooni

sõnastus). Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses

(käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras- kuni 31.12.2021 redaktsiooni sõnastus)

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus nõustub, et hageja emalt ei saa eeldada tööl käimist, ta on alles gümnaasiumis õppiv isik,

kes peale kooli ja nädalavahetustel kasvatab ja hoolitseb oma lapse eest. Samas märgib kohus,

et K. M. on õpilane ja on enda vanemate ülalpidamisel, kuid saab igakuiselt vanemahüvitist 567

eurot ja seda peaks saama u lapse 1,5a saamiseni. Lisaks laekub hagejale ka peretoetus 60 eurot

(tl 36-38 – konto väljavõte).

Kohtule ei tundu aga eluliselt usutav kostja M. J.i väide, et temal ei ole võimalik xxx kõrvalt

tööl käia. Kostja ei ole oma väite kinnitamiseks ka ühtegi tõendit esitanud. M. J. on kohtule

kinnitanud, et ta on töövõimeline ning kohtu hinnangul peaks 22-aastane noormees olema

vajadusel võimeline töötama xxx õppimise kõrvalt, nt õhtuti peale kooli ja ka nädalavahetustel.

Seda teeb Eestis märkimisväärne osa kõrg- ja kutsekooli õpilastest. Kohus märgib, et erinevalt

hageja emast K. M.ust, kes on kooli kõrvalt igal vabal hetkel hõivatud lapse kasvatamisega, siis

ehkki pooltel peaks olema lapse suhtes võrdsed kohustused, hageja isa M. J. lapse kasvatamisel

ei osale. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kuidagi ebamõistlik eeldada, et ta kasutaks oma

tööjõudu ning ajalist ressurssi vähemasti töö tegemiseks, tagamaks vähemalt sellisel viisil lapse

huvide kaitse. Kui kostja ise saab hetkel enda elamiseks toetust oma perelt, siis ei ole lapse

elatiseks vajaliku summa leidmiseks vajalik täiskoormusega töötamine, täiesti võimalik,

mõistlik ning vastutustundlikule vanemale kohane on leida sobilik osalise ajaga töö. Seetõttu

leiab kohus, et M. J.i õppimine ei saa olla asjaoluks, mis saab olla aluseks elatise

vähendamisele. Kohtu hinnangul puuduvad ka muud asjaolud, mis annaks aluse elatist alla

miinimummäära vähendada.

29. Seega leiab kohus, et detsember 2021. a eest tuleb kostjalt hagejale välja mõista elatis

summas 170 eurot ning alates 01. jaanuarist 2022 tuleb kostjalt välja mõista elatis PKS §-s 101

järgi arvestatavas miinimummääras, mis hageja puhul käesoleval juhul on 213,44 eurot

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kohus mõistab elatise välja kuni hageja täiskasvanuks

saamiseni, mistõttu tuleb elatist iga-aastaselt indekseerida.

30. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks (vt nt 3-2-1-35-17, p 13.5). Hageja on taotlenud, et kohus määraks elatise

maksmise tähtpäevana kindlaks elatise maksmise kuu 15ks kuupäevaks. Kohus rahuldab selle

taotluse.

31. Kohus ei rahulda aga hageja taotlust mõista kostjalt välja elatis kuni hageja 21a saamiseni,

mil ta õpib. Kohus selgitab, et täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise alused ja

tõendamisekoormis on mõneti erinev alaealisele lapsele elatise väljamõistmisest, mistõttu ei

saa seda küsimust ette ära lahendada.

32. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad

käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad

väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

8(8)

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

34. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest

sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud

menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märgib, et mõlemad osapooled ei ole

taotlenud kulude väljamõistmist teiselt poolelt, st menetluskulud soovitakse jätta endi kanda.

Kohus leiab, et käesolevat olukorda arvestades on see mõistlik.

35. Seega, juhindudes TsMS § 163 lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte

endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik