2-18-11652/231 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

8. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11652

Tsiviilasi

Y hagid X, AS-i All Media Eesti ja Linda Osaühingu

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11. augusti 2021 otsus

Kaebuste esitajad ja liigid

Y apellatsioonkaebus X vastu esitatud nõuetes, mille

hind on 1 149 626,91 eurot

Y apellatsioonkaebus AS-i All Media Eesti vastu esitatud

nõuetes, mille hind on 94 751,68 eurot

Y apellatsioonkaebus Linda Osaühingu vastu esitatud

nõuetes, mille hind on 5076 eurot

X vastuapellatsioonkaebus, mille hind on 14 300 eurot

AS-i All Media Eesti vastuapellatsioonkaebus, mille hind

on 7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Y (sündinud XX.XX.XXXX),

lepingulised esindajad: kostjate X ja Linda Osaühingu

vastu esitatud nõuetes vandeadvokaadid Elmer Muna ja

Evelin Prunt ning kostja AS-i All Media Eesti vastu

esitatud nõuetes vandeadvokaat Paul Keres

Kostja I (vastustaja / vastuapellant): X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild

Kostja II (vastustaja / vastuapellant): AS All Media Eesti

(registrikood 10014747), lepingulised esindajad

advokaadid Ants Nõmper ja Merlin Liis-Toomela

Kostja III (vastustaja): Linda Osaühing (registrikood

14209910), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Karmen Turk ja Maarja Pild

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda kostja AS-i All Media Eesti vastu

esitatud hagi osas ja määrata selleks 101 751,68 eurot.

2. Määrata apellatsioonkaebustelt arvutatud tsiviilasja hinnad järgmiselt:

2 (10)

2.1. hageja

apellatsioonkaebuselt

kostja

X

vastu

esitatud

nõuetes

1 149 626,91 eurot;

2.2. hageja apellatsioonkaebuselt AS-i All Media Eesti vastu esitatud nõuetes

94 751,68 eurot;

2.3. hageja apellatsioonkaebuselt Linda Osaühingu vastu esitatud nõuetes

5076 eurot;

2.4. kostja X vastuapellatsioonkaebuselt 14 300 eurot;

2.5. kostja AS-i All Media Eesti vastuapellatsioonkaebuselt 7000 eurot.

3. Võtta vastu hageja loobumine apellatsioonkaebusest kostjate X ja Linda Osaühingu

vastu esitatud nõuetes ning lõpetada selles osas apellatsioonimenetlus.

4. Jätta kostja X vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.

5. Võtta vastu hageja loobumine apellatsioonkaebusest kostja AS-i All Media Eesti

vastu esitatud nõuetes ja lõpetada selles osas apellatsioonimenetlus.

6. Jätta kostja AS-i All Media Eesti vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.

7. Menetluskuludega seonduvad otsustused on järgmised:

7.1. rahuldada kostja X taotlus tema vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks ja selleks kanda 450 eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ

pangakontole nr EE302200221069588766;

7.2. rahuldada kostja AS-i All Media Eesti taotlus tema vastuapellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamiseks ja selleks kanda 650 eurot Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr EE502200221001145400;

7.3. rahuldada hageja taotlus tema apellatsioonkaebuselt kostjate X ja Linda

Osaühingu vastu esitatud nõuetes tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ja

selleks kanda 1912,50 eurot Advokaadibüroo WALLESS OÜ pangakontole

nr EE322200221063937025;

7.4. rahuldada hageja taotlus tema hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt kostja

AS-i All Media Eesti vastu esitatud nõuetes tasutud riigilõivu osaliseks

tagastamiseks ja selleks kanda 2500 eurot advokaadibüroo LEVIN OÜ

pangakontole nr EE187700771001826350;

7.5. jätta maakohtu menetluskulud kostja X vastu esitatud hagis poolte endi

kanda;

7.6. jätta maakohtu menetluskulud kostja AS-i All Media Eesti vastu esitatud

hagis poolte endi kanda;

7.7. jätta maakohtu menetluskulud kostja Linda Osaühingu vastu esitatud hagis

hageja kanda;

7.8. jätta ringkonnakohtu menetluskulud (v.a tagastatavad riigilõivud) hageja

kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

3 (10)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA ASJAOLUD

1. Y (hageja) esitas Harju Maakohtule mitu hagiavaldust seoses XX.XX.XXXX TV3 eetris

olnud saate „W“ 4. hooaja X. osaga (edaspidi: telesaade), kus mh kajastati hageja väidetavaid

seoseid F (saates „Q“, edaspidi: kannatanu) ja MTÜ Z lastekoduga XXX (edaspidi: lastekodu).

Telesaatega seonduvaid asjaolusid kajastati suhtlusvõrgustiku Facebooki leheküljel „W“

(edaspidi: FB).

1.1. Hageja esitas 2. augustil 2018 hagi X (kostja I) vastu. Pärast nõuete täpsustamist 17. mai

ja 26. novembri 2019 avaldustega nõudis hageja kostjalt I järgmist:

(I.1)

kohustada kostjat I ümber lükkama telesaates ja FB-s hageja kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited, mille kohaselt (edaspidi: väited a–e):

a.

hageja on kannatanu uimastanud,

b.

hageja on kannatanut seksuaalselt kuritarvitanud,

c.

hageja on videosalvestanud seksuaalvahekorda kannatanuga,

d.

hageja on šantažeerinud kannatanut kupeldamisega tegelemise eesmärgil,

e.

hageja on mõjutanud lastekodu lapsi endaga vahekorda astuma;

(I.2)

kohustada kostjat I:

-

omal kulul teatama AS-ile Postimees Grupp, AS-ile Ekspress Meedia ja AS-ile

Õhtuleht Kirjastus (edaspidi koos: kirjastused), et hageja kohta telesaates

esitatud faktiväited on ebaõiged;

-

taotlema hageja kohta avaldatud ebaõigete väidete a–d ümberlükkamist

internetiportaalides Postimees (www.postimees.ee), Õhtuleht (www.ohtu-

leht.ee) ja Delfi (www.delfi.ee) (edaspidi koos: portaalid);

-

taotlema hageja kohta avaldatud ebaõige väite e ümberlükkamist portaalides;

(I.3)

mõista kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1 000 000 eurot;

(I.4)

alternatiivselt nõudele (I.3) mõista kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu äranägemisel;

(I.5)

mõista kostjalt I hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 74 229,36 eurot;

(I.6)

mõista kostjalt I hageja kasuks välja viivis nõude (I.3) või alternatiivselt nõude (I.4),

aga samuti nõude (I.5) summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni;

(I.7)

kohustada kostjat I välja andma hagejale telesaate tootmise eest saadud tasu

1178,97 eurot ja töötasu 240 eurot;

(I.8)

mõista kostjalt I hageja kasuks välja viivis nõude (I.7) summalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28. juulist 2019 kuni kohustuse täitmiseni.

1.2. Hageja esitas 15. augustil 2018 samale maakohtule hagi AS-i All Media Eesti (kostja II)

vastu, mille menetlemist maakohus alustas tsiviilasjana nr 2-18-12216, aga liitis selle

10. jaanuari 2019

määrusega

käesolevasse

menetlusse.

Pärast

nõuete

täpsustamist

26. oktoobri 2018 ja 29. juuli 2019 avaldustega nõudis hageja kostjalt II järgmist:

(II.1) kohustada kostjat II avaldama hiljemalt kahe nädala jooksul arvates käesolevas asjas

tehtava lahendi jõustumisest telesaates (esimene alternatiiv, mida hageja ei korranud

4 (10)

29. juuli 2019 terviktekstis) või TV3 saates „Seitsmesed uudised“ (teine alternatiiv

edaspidi: uudised) teate järgmistel tingimustel:

a) teade peab olema avaldatud ilma kostjate II või I või kolmandate isikute

kommentaaride, hinnangute, pahakspanevate grimasside jm avaldusteta;

b) teade peab olema esitatud kasutades ainult alljärgnevat sõnastust (arvestades

eespool juba märgitud lühenditega):

TV3 on telesaates avaldanud järgmiseid ebaõigeid faktiväiteid (edaspidi: väited 1–

3):

1. hageja on šantažeerinud tuntud missi värbama naisi kupeldamise eesmärgil;

2. hageja on uimastanud tuntud missi, temaga seksinud ning nende vahelist

seksuaalvahekorda filminud;

3. hageja on sundinud tuntud missi tegelema kupeldamisega, mh sundinud tuntud

missil pakkuma oma sõbrannadele hagejaga seksimist raha eest.

TV3-el ja „W-l“ puuduvad väidete tõendamiseks mis tahes tõendid ning telesaates

avaldatud väited hageja kohta olid valed.

TV3 on telesaates avaldanud ebaõigeid andmeid hageja heategevuse raames tehtud

toetuste kohta Eesti lastekodudele. Käesolevaga TV3 teatab, et hageja on Eesti

lastekodusid toetanud üksnes heategevuse raames ning ei ole käinud Eesti

lastekodudes eesmärgiga panna toime pedofiilse eesmärgiga tegusid.

(II.2) kohustada kostjat II avaldama hiljemalt kahe nädala jooksul käesolevas asjas tehtava

lahendi jõustumisest lükkama ümber kirjastuste ees järgmised ebaõiged faktiväited

ning taotlema kirjastustelt ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldamist

paberväljaande kolmandal leheküljel järgmistel tingimustel:

a) teade tuleb avaldada ½ nimetatud ajaleheväljaannete lehekülje pindalast;

b) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisa-

materjalita, tähesuurusega vähemalt 14 p ning järgmise tekstiga:

TV3 ON AVALDANUD HAGEJA KOHTA VALEANDMEID.

TV3 on telesaates avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab kostja II,

et hageja ei ole tuntud missi kunagi vägistanud, uimastanud, šantažeerinud ega

kupeldanud.

TV3 on telesaates avaldanud ebaõigeid andmeid hageja heategevuse raames tehtud

toetuste kohta Eesti lastekodudele. Käesolevaga TV3 teatab, et hageja on Eesti

lastekodusid toetanud üksnes heategevuse raames ning ei ole käinud Eesti

lastekodudes eesmärgiga panna toime pedofiilse eesmärgiga tegusid.

(II.3) kohustada kostjat II avaldama hiljemalt kahe nädala jooksul käesolevas asjas tehtava

lahendi jõustumisest lükkama ümber kirjastuste ees järgmised ebaõiged faktiväited

ning taotlema neilt ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldamist järgmistel

tingimustel:

a) teade tuleb avaldada portaalide esiuudisena ning püsima esiuudisena vähemalt 8 t

jooksul järjest kostja II valitud ajal ajavahemikus 8.00 – 19.00;

b) teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kostja II või ajalehtede

toimetajate

vm

kolmanda

isiku

kommentaarideta

vms

lisamaterjalita,

tähesuurusega vähemalt 14 p ning järgmise tekstiga:

TV3 ON AVALDANUD HAGEJA KOHTA VALEANDMEID.

5 (10)

TV3 on telesaates avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab kostja II,

et hageja ei ole kunagi ühtegi naist vägistanud, uimastanud, šantažeerinud ega

kupeldanud.

TV3 on telesaates avaldanud ebaõigeid andmeid hageja heategevuse raames tehtud

toetuste kohta Eesti lastekodudele. Käesolevaga TV3 teatab, et hageja on Eesti

lastekodusid toetanud üksnes heategevuse raames ning ei ole käinud Eesti

lastekodudes eesmärgiga panna toime pedofiilse eesmärgiga tegusid.

(II.4) mõista kostjalt II hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 70 576,56 eurot;

(II.5) mõista kostjalt II hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena õiglane summa

kohtu äranägemisel;

(II.6) mõista kostjalt II hageja kasuks välja hageja isiklike õiguste rikkumisega saadud tulu,

milleks on tulu reklaamimüügilt 27. novembril 2017 eetriajal 19:33:33–21:22:21

summas 11 529 eurot ja tulu telesaate edastusõiguse üleandmisest AS-ile TV Play

Baltics;

(II.7) mõista kostjalt II hageja kasuks välja rahasumma, mis vastab telesaate harilikule

väärtusele;

(II.8) mõista kostjalt II hageja kasuks nõude summalt (II.4) seadusjärgne viivis alates

7. augustist 2018 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

1.3. Hageja täiendas oma algset hagi kostja I vastu 28. juuli 2019 avaldusega nõuetega Linda

Osaühingu (kostja III) vastu. Maakohus andis 31. oktoobri 2019 määrusega kostja III

kantseleile juhise registreerida see eraldi tsiviilasjana ja seda asuti lahendama tsiviilasjana nr 2-

19-17320. Viidatud asjas eraldas kohus 8. aprilli 2020 määrusega hagi kostja III vastu ja liitis

selle 21. aprilli 2020 määrusega käesoleva tsiviilasjaga. Hageja nõudis 28. novembri 2019 hagi

tervikteksti sõnastuses kostjalt III järgmist:

(III.1) kohustada andma hagejale välja telesaate tootmise ja telekanalis TV3 esitamise õiguse

võõrandamise eest kostjalt II saadud 4700 eurot;

(III.2) mõista hageja kasuks välja viivis nõude (III.1) summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates nõude esitamisest kuni täitmiseni.

1.4. Nõuete alusena tõi hageja esile:

-

telesaate tootja on kostja III, keda juhib ja kelle tööd korraldab, aga ühtlasi ka telesaadet

juhib kostja I; telesaade oli eetris kostja II hallatavas telekanalis ja selle esitamise

õiguse andis kostja II ka AS-ile TV Play Baltics;

-

telesaates hageja kohta esitatud väited a–e ja 1–3 on ebaõiged; lisaks sisaldas telesaade

ebakohaseid väärtushinnanguid;

-

hagejale tekkis oluline mittevaraline kahju, mille kostjad I ja II peavad hüvitama – neist

kummagi hüvitada peaks olema 1 000 000 eurot;

-

lisaks tekkis hagejal varaline kahju, mis seisnes kohtueelse õigusabi kuludes;

-

hageja õiguste rikkumist tõendab Pressinõukogu otsus telesaate kohta;

-

kõik kostjad said telesaatest tulu, mille nad teenisid just tänu hageja isiklike õiguste

rikkumisele ja mis tuleb seetõttu hagejale välja anda.

2. Kostjad vaidlesid kõigile nõuetele vastu.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus tegi 11. augustil 2021 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi kostja I

vastu osaliselt, jättis kostja II vastu esitatud nõuded osaliselt läbi vaatamata ja rahuldas

ülejäänud nõuded osaliselt ning jättis kostja III suhtes hagi rahuldamata. Hageja, kostja I ja

6 (10)

kostja II kulud jäid nende endi kanda, aga kostja III kulud hageja kanda. Menetluskulusid

maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohtu otsustused olid kokkuvõtvalt järgmised (viited resolutsiooni punktidele):

-

kostja I vastu esitatud nõuetest:

o nõuded (I.1) ja (I.2) rahuldati (p-d 1.1 ja 1.2 koos alapunktidega);

o nõuded (I.3) ja (I.6) rahuldati osaliselt, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot koos viivisega alates 2. augustist 2018

VÕS § 113 lg 1 teise lause määras (p-d 1.3 ja 1.5);

o nõuded (I.4), (I.5), (I.7) ja (I.8) jäid rahuldamata (p-d 1.4, 1.6 ja 2).

-

kostja II vastu esitatud nõuetest:

o nõude (II.1) esimene alternatiiv ja nõue (II.7) jäid läbi vaatamata (p-d 3 ja 4);

o nõude (II.1) teine alternatiiv ning nõuded (II.2) ja (II.3) rahuldati (p-d 5.1–5.3);

o nõue (II.5) rahuldati, mõistes kostjalt II hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise 10 000 eurot (p 5.5);

o nõuded (II.4), (II.6) ja (II.8) jäid rahuldamata (p-d 5.4, 5.6 ja 5.7);

-

kostja III vastu esitatud nõuded (III.1) ja (III.2) jäid rahuldamata (p 6).

3.2. Nõude (II.1) esimene alternatiiv jäi läbi vaatamata, sest kostja II hallatava telekanali TV3

eetris ei ole enam saadet „W“. Seetõttu pole hagiga taotletav tulemus selles osas enam

saavutatav ja nõue tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata. Nõude (II.7) võttis hageja tagasi ja see jäi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.

3.3. Maakohus tuvastas telesaate esitamise TV3 eetris ja selles hageja kohta avalduste

tegemise, mille üks allikas oli kannatanu. Pooled olid üksmeelsed, et kostja I on saate

ettevalmistaja, juht ja produtsent, kostja II on telesaate avalikkusele edastajana selles

sisalduvate väidete avaldaja ning kostja III on telesaate tootja. Vaidlust pole, et „W“ kodulehel

ja FB-s otsustab kostja I, milliseid andmeid avaldada ja teha kättesaadavaks.

3.4. Hageja õiguste rikkumist ei saa järeldada Pressinõukogu otsusest, sest sellega üksnes

tuvastati, et telesaatega rikuti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 (ajakirjandusorganisatsioon

kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info ja kus saates on

faktid ja oletused segamini) ja p 4.1 (uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad).

Kohtul tuleb aga kontrollida, kas avaldati väited a–e ja 1–3 ning hinnata nende õigsust.

3.5. Kostja I on samuti telesaates sisalduvate väidete avaldaja. „W“ saadet tutvustatakse

kostja I autorisaatena ning ta kasutab saatest rääkides enda nime, kujutist ja mina-vormi.

Seetõttu on kostja I on isik, kes otsustab saate sisu ja on seega ühtlasi andmete avaldaja.

4. Hagejat puudutavate ja tema nõuetes nimetatud väidete osas leidis maakohus järgmist.

4.1. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Vajaduse korral

tuleb tuvastada, kas lisaks faktiväidetele avaldati väärtushinnang ja kas see on teise isiku mainet

kahjustav. Siinjuures pole määrav, mida avaldaja ise pidas silmas andmete avaldamisel.

Faktiväide võib olla ka kaudne, st avaldusega luuakse isikust mulje, millest võib järeldada

mingeid otseseid fakte. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud andmete tõesust on võimalik kontrollida, vastates

küsimusele kas väidetu vastab tõele „jah“ või „ei“.

4.2. Maakohus tuvastas, et telesaates ja FB postitustes sisaldusid avaldused, millest mõistlik

isik sai teha väidete a–e ja 1–3 sisule vastavad järeldused. Seega avaldas kostja I saate autori ja

juhina ning kostja II telekanali haldajana hageja kohta kaudseid faktiväiteid. Nende väidete

7 (10)

õigsust viidatud kostjad ei tõendanud. Järelikult on telesaates ja FB-s avaldatud hageja kohta

ebaõigeid andmeid.

4.3. Tuvastatud asjaoludel leidis maakohus, et ebaõigete väidete ümberlükkamise nõuded

(I.1) ja (I.2) ning nõude (II.1) teine alternatiiv, samuti nõuded (II.2) ja (II.3) tuleb rahuldada.

Maakohus viitas VÕS § 1043–1047 sätetele, aga vaidlustatud otsusest võib aru saada, et

nõuded (I.1) ja (II.1) rahuldati eelkõige VÕS § 1047 lg 4 alusel. Nõude (II.1) osas kohaldas

maakohus ka TsMS § 445 lg 1 ja võttis arvesse, et saadet „W“ enam eetris pole – seetõttu on

põhjendatud ümberlükkamisteate avaldamine uudistes.

4.4. Maakohus tuvastas, et kostjate I ja II poolt telesaates ja FB-s avaldatud ebaõigete andmete

põhjal avaldati samu andmeid portaalides, kus kasutati ka linke nii telesaatele kui ka

FB-postitustele. Hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ei piirdunud vaid telesaate ja

FB-ga, vaid teised meediaväljaanded on ebaõigetele andmetele viidates neid omakorda

levitanud. Neil kaalutlustel tuleb VÕS § 1055 lg 1 alusel rahulda ka nõue (I.2) kõigis kolmes

alapunktis ning samuti nõuded (II.2) ja (II.3).

5. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded (I.3) ja (II.5) ning kõnealusest hüvitiselt viivise

nõude (I.6) lahendas maakohus lähtudes sellest, et hageja isiklikke õigusi rikuti määral, mis nii

kostjalt I kui ka kostjalt II hüvitise väljamõistmist summas 10 000 eurot. Hageja esitas kostja I

vastu alternatiivse nõude (I.4), mida pole esimese võimalusena esitatud nõude (I.3) osalise

rahuldamise ning TsMS § 370 lg 2 ja § 442 lg 8 neljanda lause mõtte tõttu enam vaja käsitleda.

Nimetatud alternatiivne nõue (I.4) jäi seetõttu rahuldamata.

6. Varalise kahju hüvitamise nõuded (I.5) ja (II.4) jäid rahuldamata, sest hageja ei tõendanud

kostja I ega kostja II poole pöördumist kohtuvälise nõudega, milles nõutakse ebaõigete andmete

ümberlükkamist, ebaõigete andmete eemaldamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Vastava

põhinõude puudumise tõttu ei ole alust selles osas rahuldada viivise nõuet (I.6).

7. Telesaate valmistamise ja edastamisega seonduvad nõuded (I.7), (II.6) ja (III.1) ning nende

summadelt viivise nõuded (I.8) ja (III.2) jäid rahuldamata järgmistel kaalutlustel.

7.1. Kostja I vastu esitatud nõude (I.7) ese on kostjalt III telesaate tegemise eest kostjale I

makstud töötasu 240 eurot ja täiendavalt 1178,97 eurot. Seda nõuet ei saa VÕS § 1037 lg 1 ja

§ 1039 alusel rahuldada. Töölepingu seaduse § 1 lg 2 järgi tuleb eeldada, et kostja I sai töötasu

tehtud töö eest, mitte hageja isiklike õiguste rikkumise eest. Samuti puudub alus avata, et

alltöövõtulepingu alusel makstud 1178,97 eurot oleks saadud hageja õiguste rikkumise eest.

Need summad oleks kostjale I tasutud ka juhul, kui hageja isiklikke õigusi poleks rikutud.

7.2. Kostja II vastu esitatud nõude (II.6) esimene ese on reklaamimüügitulu 11 529 eurot. Ka

see nõue pole põhjendatud. Hageja väitel müüakse reklaami valdavalt enne saate valmimist ja

eetrisse laskmist. Seega ei pruugi reklaamitulu olla seotud telesaate sisuga. Maakohus ei

nõustunud hagejaga, nagu järelduks saadete esitamisest vaadatuimal eetriajal või sensatsioonil

põhinevate saadete populaarsusest reklaamitulu saamine kellegi õigusi rikkudes. Hageja ei ole

põhistanud, et kostja II sai telesaate vaheklippide näitamise eest reklaamitulu 11 529 eurot just

seetõttu, et telesaates rikuti hageja õigusi. Puudub alus arvata, et kostja II poleks teeninud sama

summat, kui hageja õigusi ei oleks rikutud.

7.3. Kostja II vastu esitatud nõude (II.6) teine ese on telesaate edastusõiguse müügist saadud

tulu, mille suuruse kohta kostja II andmeid ega tõendeid kohtule ei esitanud. Sarnaselt eelmises

alapunktis märgituga pole see nõue põhjendatud. Tulu ei ole saadud pelgalt seetõttu, et

telesaates rikuti hageja isikuõigusi, st ka õiguspärase telesaate puhul oleks saadud sama tulu.

7.4. Kostja III vastu esitatud nõude (III.1) ese on telesaate tootmisest saadud tulu 4700 eurot.

Vaidlust ei ole, et kostja III on telesaadete tootmisega tegelev ettevõte, mille ainuosanik ja ainus

juhatuse liige on kostja I, kes on ka kostja III ainus töötaja. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja III võõrandas telesaate esitamise õigused kostjale II. Hageja ei tõendanud, missuguste

8 (10)

andmete kättesaadavaks tegemisega kostjale II rikkus kostja III hageja õigusi. Samuti pole

tõendanud, et kostja III avaldas hageja kohta andmeid TV3 eetris saates „W“. Kostjal III puudus

kontroll telesaates avaldatu üle. Nii ei ole põhistatud hageja väide nagu oleks kostja III saanud

tulu hageja õiguste rikkumisest. Igal juhul ei ole hageja veenvalt põhistanud, et kostjale III ei

oleks tasutud 4 700 eurot telesaate eest, kui saates ei oleks toimunud hageja isiklike õiguste

rikkumist. Neil kaalutlustel jättis kohus nõude (III.1) rahuldamata.

7.5. Kuivõrd ükski eelkirjeldatud põhinõuetest pole põhjendatud, siis puudub alus rahuldada

vastavaid viivisenõudeid (I.8) ja (III.2).

8. Menetluskulude jaotust põhjendas maakohus järgmiselt.

8.1. TsMS § 168 lg-te 2 ja 4, § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 alusel jäid kostjate I ja II vastu esitatud

hagidega seotud kulud iga poole enda kanda. Maakohus võttis arvesse nõuete olemust ja

vastastikust seotust, mis ei õigusta kulude jaotamist võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

8.2. Kostja III vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid sellega seotud kulud TsMS

§ 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 järgi otsustas maakohus määrate need rahaliselt

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Hageja esitas kaks apellatsioonkaebust.

9.1. Kostjate I ja III vastu suunatud nõudeid käsitleva kaebusega vaidlustas hageja maakohtu

otsuse resolutsiooni sisulisest osast p-d 1.3, 1.4, 1.5, 1.6, 2 ja 6 ning taotleb:

-

kostjalt I

o välja mõistetud mittevaralise kahju summa suurendamist 1 000 000 euroni või

kohtu äranägemisel (st nõuete (I.3) või (I.4) rahuldamist suuremas ulatuses),

o mittevaralise kahju hüvitamist summas 74 229,36 eurot (st nõude (I.5) rahulda-

mist),

o telesaate tootmise ja esitamisõiguse võõrandamisega saadud tulu 240 eurot

väljamõistmist (st nõude (I.7) osalist rahuldamist) ning

o neilt summadelt viivist (st nõude (I.6) tervikuna ja nõude (I.8) osalist rahuldamist).

-

kostjalt III välja mõista telesaate esitamise õiguse võõrandamisega saadud tulu

4700 eurot ja sellelt summalt viivise (st rahuldada nõuded (III.1) ja (III.2));

-

menetluskulude jätmist vastavalt kummagi kostja kanda;

-

teise võimalusena asja vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

9.2. Kostja II vastu suunatud kaebuses palub hageja mõista kostjalt II välja:

-

varalise kahju hüvitis 70 576,56 eurot ja viivis (st rahuldada nõuded (II.4) ja (II.8));

-

reklaamimüügi tulu 11 529 eurot ja tulu telesaate edastusõiguse üleandmisest AS-ile

TV Play Baltics (st rahuldada nõue (II.6));

-

mittevaralise kahju hüvitis õiglases summas (st rahuldada nõue (II.5) suuremas

ulatuses).

Seega vaidlustab hageja kõnealuse kaebusega maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 5.4–5.7.

Lisaks palub hageja panna apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda, aga ei vaidlusta

maakohtu menetluskulude jaotust.

10. Kostja I vaidles hageja kaebusele vastu ja esitas vastuapellatsioonkaebuse. Ta vaidlustab

oma kaebuses maakohtu otsustused, millega hagi tema vastu rahuldati, st nõuete (I.1) ja (I.2)

tervikuna ning nõuete (I.3) ja (I.6) osalise rahuldamise osa. Kostja I palub jätta need nõuded

9 (10)

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nii on kõnealuse kaebusega vaidlustatud

maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 1.1–1.3 ja 1.5 ning menetluskulude jaotust.

11. Kostja II vaidles samuti tema vastu suunatud nõudeid käsitlevale kaebusele vastu ja esitas

vastuapellatsioonkaebuse. Ta vaidlustab oma kaebuses maakohtu otsustused, millega hagi tema

vastu rahuldati, st nõude (II.1) teise alternatiivi ning nõuete (II.2) ja (II.3) tervikuna

rahuldamise, aga ka nõude (II.5) osalise rahuldamise osas. Kostja II palub jätta need nõuded

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nii on kõnealuse kaebusega vaidlustatud

maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 5.1–5.3 ja 5.5 ning menetluskulude jaotust.

12. Kostja III vaidles hageja kaebusele vastu.

13. Hageja vaidles kostjate I ja II vastuapellatsioonidele vastu.

14. Hageja esitas 24. märtsil 2022 oma apellatsioonkaebustest loobumise avaldused. Hageja

leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleks panna iga poole enda kanda. Hageja palub talle

tagastada maakohtu menetluses enamtasutud riigilõivu ja poole apellatsioonkaebustelt makstud

lõivust.

15. Kostjad ei vaielnud kaebustest loobumisele vastu, aga paluvad neile hüvitada

apellatsioonimenetluse kulud. Ühtlasi taotlevad kostjad I ja II nende kaebustelt makstud

riigilõivu tagastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus võtab vastu hageja loobumise apellatsioonkaebustest, mille tulemusel

jäävad kostjate I ja II vastuapellatsioonkaebused läbi vaatamata ning apellatsioonimenetlus

tuleb lõpetada. Hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud, v.a riigilõivude summad osas, mis

vastavalt poolte taotlustele on võimalik tagastada. Ühtlasi muudab ja täpsustab ringkonnakohus

tsiviilasja hinda.

17. Apellant võib apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku

menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni (TsMS § 644 lg 1).

Hageja loobumine on tähtaegne ja kooskõlas vorminõuetega (TsMS § 644 lg 2). Kostjate I ja II

vastukaebused esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nii on täidetud kõik tingimused,

et ringkonnakohus saab teha TsMS § 644 lg-s 4 ette nähtud määruse, millega lõpetab

apellatsioonimenetluse. Kostjate I ja II kaebused jäävad TsMS § 635 lg 4 alusel läbi vaatamata.

18. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant (hageja) ei ole apellatsiooni-

astmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa ta esitada

enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta (TsMS § 644 lg 3). Ühtlasi ei saa

vaidlustatud otsuse peale enam esitada kaebust teised pooled, sest apellatsioonitähtaeg on

möödunud. Koostoimes TsMS § 456 lg 2 p-dega 2 ja 3 tähendab see, et koos käesoleva

määrusega jõustub vaidlustatud otsus. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik

osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1).

19. Kuigi ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt, on enne riigilõivusid käsitlevate taotluste

lahendamist vaja korrigeerida tsiviilasja hinda mõlemas senises kohtuastmes.

19.1. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses kostja II vastu esitatud hagi hinnaks

83 222,68 eurot. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ilmselt järgisid nii pooled kui ka maakohus

arusaama, et andmete ümberlükkamise nõuded (II.1)–(II.3) moodustavad ühe terviku, mille

hind on 3500 eurot, ning sama peaks olema hind nõuetelt (II.5) ja (II.7), aga ka nõude (II.6)

teiselt osalt (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3). Rahalise nõude (II.4) ja nõude (II.6) teise osa hind on

vastavalt nõudesumma 70 576,56 eurot ja 11 529 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause).

Viivise nõude (II.8) hind on 8% nõude (II.4) summast ehk 5646,12 eurot (TsMS § 133 lg 2).

Nii kujuneb hagi hind selles osas 101 751,68 eurot (TsMS § 134 lg 1 esimene lause).

10 (10)

19.2. Ringkonnakohus eksis hageja kaebustelt hinna määramisel 7. oktoobri 2021 määruses.

Eelmise p 19.1 põhimõtteid, maakohtu loogikat ja kaebuste ulatust järgides kujuneb kostja I

vastu esitatud kaebuse hind 1 149 626,91 eurot (= 990 000 + 74 229,36 + 85 138,35 + 240 +

19,20) ja kostja II osas 94 751,68 eurot (= 70 576,56 + 3500 + 15 029 + 5646,12).

19.3. Kostja I arvutas oma kaebuselt tsiviilasja hinna lähtudes mittevaralise kahju nõude osas

TsMS § 132 lg-st 3 ja seda arusaama järgis ka ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021 määrus. See

ei ole korrektne, sest maakohus rahuldas osaliselt nõude (I.3) (mitte (I.4)). Kostja I kaebuse

hind on 14 300 eurot (= 3500 + 10 000 + 800).

19.4. Kostja II nimetas kaebuse hinna 13 500 eurot, lähtudes nõude (II.5) rahuldatud summast.

Vähemalt üldjuhul ei tohiks nõudelt arvestatud hind kohtumenetluse käigus suureneda.

Käesoleval juhul vastavaid erandlikke asjaolusid ei esine, st kostja II kaebuse hind on

7000 eurot (= 2 × 3500).

20. Eelneva põhjal saab ringkonnakohus lahendada poolte taotlused riigilõivu tagastamiseks.

20.1. Kostja II vastu esitatud hagilt tulnuks selle esitamise ajal tasuda riigilõivu 1500 eurot, aga

hageja maksis 3400 eurot, st 1900 eurot ettenähtust rohkem. Hageja taotluse ja TsMS § 150

lg 1 p 1 alusel tuleb vahe hagejale tagastada.

20.2. Hageja apellatsioonkaebused jäävad sisuliselt läbi vaatamata ja nende menetlus lõppeb.

TsMS ei sisalda erinormi sellises olukorras riigilõivu tagastamise kohta. Ringkonnakohus leiab,

et sel juhult tuleb analoogia aluse kohaldada TsMS § 150 lg 2 p 2, mille järgi pool menetluses

tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Apellatsioonkaebusest loobumine on

olemuselt piisavalt sarnane hagist loobumisega. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tuleb tagastatav

summa arvutada üksnes apellatsioonimenetluses tasutud summadelt.

20.3. Hageja maksis kostjate I ja III vastu esitatud nõudeid käsitlevalt kaebuselt riigilõivu

3825 eurot, millest eelmise p 20.2 kaalutlustel saab tagastada 1912,50 eurot.

20.4. Lisaks maksis hageja kostja II vastu esitatud nõudeid käsitlevalt kaebuselt lõivu

1200 eurot, millest p 20.2 kaalutlustel saab tagastada 600 eurot.

20.5. Kostjate I ja II taotlused riigilõivu tagastamiseks rahuldatakse TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

21. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 644 lg 3 teine lause alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluse tingisid just hageja kaebused, mistõttu on

ühtlasi õiglane jätta selle menetlusetapi kõik kulud tema kanda. Kostjate I ja II kaebused ei

laiendanud apellatsioonivaidlust oluliselt, sest ka hageja kaebuste lahendamiseks tulnuks

kontrollida hageja isiklike ja varaliste õiguste riivet ning selle intensiivsust. Nii järgib kohus

seni laiemalt levinud kohtupraktikat (nt Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-9373, p-d 7 ja 8; Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2019 määrus tsiviilasjas

nr 2-12-25835, p 8). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud

rahaliselt kindlaks maakohus.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 644 lg 7 ja § 643 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)