2-19-17384/75 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2022, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-19-17384

Tsiviilasi

Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu

töövõtulepingust tuleneva tasu 164 553 eurot 60

senti, kahjuhüvitise 185 eurot 41 senti ja viivise 100

790 eurot 76 senti saamiseks, garantiikohustuse

täitmisest keeldumise õiguse tuvastamiseks ning

hüpoteegi seadmiseks

Tsiviilasja hind

325 824,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Võlanõuded OÜ, rk 14841594; seaduslik

esindaja E. S.

kostja osaühing VAKS, rk 10171228; lepinguline

esindaja vandeadvokaat K. U.

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Võlanõuded OÜ hagist loobumine 2 392,64 euro ulatuses ja lõpetada

selles osas menetlus.

2. Jätta läbi vaatamata Võlanõuded OÜ hagi tuvastada hageja õigus keelduda

töövõtulepingust XX.XX.XXXX nr XXX tuleneva garantiikohustuse täitmisest.

3. Jätta rahuldamata Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hankelepingust

nr XXX tuleneva tasu 164 553 eurot 60 senti, kahjuhüvitise 185 eurot 41 senti ja

viivise 100 790 eurot 76 senti saamiseks.

4. Jätta rahuldamata Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hüpoteegi

seadmiseks hankelepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamiseks.

5. Menetluskulud jätta Võlanõuded OÜ kanda.

6. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast käesoleva

kohtulahendi jõustumist.

Kohtuotsus toimetada käte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

Hageja nõue ja põhjendused

1. XXX (nõude loovutaja, töövõtja) ja Vaks OÜ (kostja, tellija) vahel sõlmiti ehitustööde

töövõtuleping XX.XX.XXXX nr XXX (hankeleping). Tellitud tööd kirjeldati tellija

hankedokumentides ja töövõtja pakkumuses nr XXX.

2. 17.10.2017 muutsid pooled hankelepingut: sõlmiti kokkuleppe pealkirjaga

Tööettevõtuleping nr X, mille sisuks oli hankelepingule tööde lisamine (Lisatööd I) ja

ärajätmine, hinna, tähtaja ja kohtualluvuse muutmine. Uueks hankelepingu täitmise

tähtajaks lepiti kokku 04.12.2017 ja kohtualluvuseks Tartu Maakohus.

3. Hankelepingu järgne töötasu oli 717 792 eurot (käibemaksuga), tööettevõtulepingu nr

X järgne töötasu oli 36 003.50 eurot (käibemaksuga). Nendest kokkulepitud töötasudest

on tasumata 69 386,56 eurot. Sellele lisanduvad viivised.

4. Lisaks 03.03.2017 ja 17.10.2017 kokku lepitud töödele tegi töövõtja muid töid, st

lisatöid (Lisatööd II), mis ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka, kokku väärtuses 92

774,40 eurot.

5. Töövõtja andis tellijale akti hoone põhilise kasutusvalmiduse etapi tööde kohta

16.12.2017. Akt hõlmas kogu teostusdokumentatsiooni, nii lepingujärgseid töid kui

lisatöid. Tööde ülevaatamine toimus 08.01.2018 kuni 10.01.2018, kus osalesid lisaks

töövõtjale ja tellijale veel Terviseameti ja Päästeameti esindajad. Uuesti ja täiendatult

ülevaatusel tuvastatud vaegtööde nimekirjaga anti põhilise kasutusvalmiduse akt koos

kogu teostusdokumentatsiooniga üle e-kirjaga 16.01.2018. Tellija ei vaielnud akti

üleandmisele vastu ega esitanud mingeid pretensioone enne kui 16.02.2018, so kuu aega

hiljem.

6. Hankelepingus kokku lepitud tööde eest tasumise korra järgi tuli tasuda teostatud tööde

aktide alusel. 16.01.2018 olid tööd teostatud ja vastavad aktid edastatud. Et neile vastu ei

vaieldud, tuleb tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 17.01.2018. Kuni valduse üleandmiseni

09.04.2018, tegeles töövõtja vaid vaegtööde kõrvaldamisega. Tööde eest tasumise kord

oli ammendavalt reguleeritud lepinguga.

7. Töötasu nõue muutus sissenõutavaks ka alternatiivsel alusel: valmimise tõttu. Tööde

teostusdokumentatsioon, mille alusel anti kasutusluba hoonele 04.07.2018 tellija alustatud

kasutusloa menetluses, oli identne teostusdokumentatsiooniga, mis oli esitatud töövõtja

poolt kõigepealt 08.12.2017 ja seejärel teist korda 17.01.2018. Seega kui tööd olid tehtud

vastavalt nõuetele, nagu seda tõendab teostusdokumentatsioon 04.07.2018, pidid nad

olema tehtud nõuetekohaselt ka 17.01.2018 seisuga.

8. XXX on loovutanud kõik hankelepingust tulenevad nõuded Võlanõuded OÜ-le

(hageja).

9. Hageja rõhutab, et kasutusloa menetleja ja töö tellija osanik on üks ja sama isik –

XXX. Töövõtjale tasu mittemaksmine oli seega mõlema huvides ja töötasu

mittemaksmine oli algusest peale pahatahtlikult ette kavatsetud.

10. Jaanuaris 2018 tuvastatud vaegtööd likvideeris töövõtja suures enamuses perioodil

jaanuar kuni aprill 2018 (hoone valdus anti tellijale üle 09.04.2018). Aprillis 2018

teostasid Terviseamet ja Päästeamet uuesti objekti ülevaatuse, kus tehti kindlaks, et

jaanuaris 2018 fikseeritud puudused on töövõtja enamuses kõrvaldanud. Töövõtja poolt

kõrvaldamata puudused tõid Päästeamet ja Terviseamet välja vastavates aktides. Need

puudused likvideeriti kostja ja XXX vahel sõlmitud tööettevõtulepingu 08.06.2018 alusel

ja nende tööde maksumuseks oli 7340 eurot (ilma käibemaksuta).

11. Täitedokumentatsioon esitati tellijale jooksvalt lepingu täitmisel, mille puudumist ja

puudulikkust on menetluses ekslikult ja korduvalt töövõtjale ette heidetud.

12. Eeltõendamismenetluses kogutud tõend, ekspertarvamus, tuleb jätta tähelepanuta, sest

ekspertiisi teostanud T. L. puudus nii pädevus kui õigus sellises mahus ekspertiisi

tegemiseks.

13. Töövõtja tegi järgmised lisatööd (Lisatööd II):

1) Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine 1210 eurot. Tellija soovis paigaldada

olemasolevad valgustid teise tasapinda (laele lähemale).

2) Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus 1704 eurot. Vajadus selgus tööde käigus: töö

tegemata jätmisel oleks tunginud vesi liftišahti ja keldrikorrusele ja need poleks olnud

kasutatavad.

3) Boilerite vahetus soojasõlmes summas 10 000 eurot. Vajadus selgus tööde käigus:

tegemata jätmisel poleks olnud võimalik tagada sooja vee varustust vähemalt kaugkütte

kütteperioodi välisel ajal. Arvestades olemasolevate mahutite seisukorda oli küsitav ka

sooja vee varustuskindlus kaugkütte perioodi ajal ja selle vee kvaliteet. Vahetus oli

tellijale odavam lahendus kui seniste remont.

4) Tapeetimise lisamaht summas 2502 eurot. Konkreetne tellimus vahetada tapeedid ka

ruumides, mis hankes oli määratud kui säilitatavad tapeedid.

5) ATS lisakulu summas 13 175,70 eurot. Ettenägematu töö, mille vajadus selgus tööde

käigus, hankedokumentides ja objekti esmase ülevaatuse ajal kirjeldati olemasolevat

süsteemi kui toimivat, tööde käigus selgus, et oli siiski täielikult amortiseerunud.

6) Käiguteed pööningul summas 1080 eurot. Käiguteid tehti lisaks olemasolevatele

vastavalt tellija tellimusele.

7) 3. korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks summas 2520 eurot.

Töö, mille tegemise vajadus selgus tööde käigus konstruktsioonide avamisel.

8) 0-korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks summas 3780 eurot.

Töö, mille tegemise vajadus selgus tööde käigus konstruktsioonide avamisel.

9) Savitöökoja elektri paigaldus summas 1280 eurot. Tellija soovis abiruumi paigaldada

huvitegevusringi savitöökoja. Kuna savitöökoja kasutavad võimsaid kütteahjusid, vajas

elektrisüsteem täielikult väljavahetamist.

10) Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris summas 260 eurot. Töö telliti kasutusloa

menetluse ülevaatuse käigus.

11) Uste pakkudele ülemineku kiilude paigaldus summas 3600 eurot. Hooldekodu

spetsiifikat silmas pidades lisas see kasutusmugavust näiteks rulaatorite ja ratastooliga

liikuvatele klientidele aga ka töötajatele toidu- või muude kaubakärudega liikumisel.

12) Tuletõkke akende paigaldus summas 8679 eurot. Hankedokumentatsioonis oli tellitud

tööks olemasolevate akende korrastamine, samas ei osutunud korrastamine võimalikuks,

st aknad ei oleks vastanud kasutusotstarbest tulenevatele tuleohutuse tingimustele.

13) Ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine summas 3116 eurot. Tellija lähteandmete

kohaselt oli olemasoleva ventkambri konstruktsiooni tulepüsivus normidele vastav, kuid

töö käigus selgus, et seda tuli oluliselt parendada.

14) Invatualettide kutsesüsteem summas 2520 eurot. Töö oli vajalik et hoone vastaks

kasutusotstarbest tulenevatele tingimustele.

14. Lisatööd II ei sisaldunud hankelepingu lisaks olevates hankedokumentides. Töövõtja

ei ole neid töid hankemenetluses pakkunud ja seega puudub nende tegemiseks

hankemenetluses kokkulepe. Ekslik on tellija arvamus, et töövõtja kohustus lisatööde II

tegemiseks hankemenetluse raames tulenes hankelepingu p-st 3.2, mille järgi tuli teha

kõik objekti käikuandmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalikud mõõdistus-,

häälestus-, katsetus- ja seadistustööd, sh Lõuna Päästekeskuse, Keskkonnaameti,

Tervisekaitsetalituse,

Elektrikontrollikeskuse,

Tööinspektsiooni

nõudmistest

ja

ettekirjutustest tulenevad vajalikud tööd. Kuna lepingupooled ei ole lepingutingimusi

eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole

seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, on riigihanke tulemusel töövõtulepingu

sõlmimise menetluses sõlmitud leping tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kuna

tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamise kohta hankelepingutele puudub Eestis vastav

kohtupraktika, viitab hageja Euroopa Kohtu lahenditele. Kokkulepe Lisatööde II

tegemiseks väljendub läbivalt töökoosoleku protokollides. Kostja ei vaielnud lepingu

täitmise ajal vastu, nagu ei peaks lisatöid tasustama koos lõppmaksega.

15. Peaks kohus vaatamata eelnevale leidma, et kokkulepe Lisatööde II tegemiseks

puudub, on kostjal kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Et töövõtjal oli kavatsus kostjalt nõuda

Lisatööde II hüvitamist, nähtub töökoosoleku protokollidest, kus viidatakse tasumisele.

Kostja tahteavalduseks, millega kiideti Lisatööde II tegemine heaks, tuleb hinnata

töökoosoleku protokollis kinnitatud nõustumine, et lisatöid tasustatakse koos

lõppmaksega. Et ekspert on lisatöid hinnanud vaid lähtudes sellest, et kokkulepet nende

tegemiseks ei olnud, tuleb tema arvamus lisatööde osas jätta tähelepanuta. Samuti puudus

T. S. nii pädevus kui õigus sellises mahus ekspertiisi tegemiseks.

16. Hankeepingu p 10.1.2 järgi tuli töövõtjal anda garantiiperioodiaegsete kohustuste

täitmiseks garantii 2% riigihanke maksumusest ehk 14 355,84 eurot. Juhul, kui see

kohustus tuli töövõtjal täita, kuid on täitmata, võib tellijal tekkida õigus esitada mingeid

avaldusi, mille sisuks on oma töötasu maksmise kohustuse tasaarvestamine, seega see

võib mõjutada käesolevas hagimenetluses käsitletava võlasuhte saldot ja puudutab nii

hageja õigusi. Hageja õiguslikuks huviks on tuvastada, et tellijal puudub (on minetanud)

õigus garantiikohustuse nõudmiseks ja töövõtjal pole vastavat kohustust. Tellijal puudub

vastav õigus, kuna mh ei ole täidetud tingimused garantiikohustuse nõudmiseks: esiteks ei

ole tellija allkirjastanud tööde üleandmisakti, mis oli lepingu p. 10.2 kohaselt garantii

andmise eelduseks ja ilma milleta ükski krediidiasutus garantiikirja ei väljasta, teiseks on

tellija nõustunud töövõtja ettepanekuga garantii andmise kohustuse mittetäitmiseks (kiri

tellijale 02.10.2017). Alternatiivselt saab tulenevalt töövõtja kirjast 02.10.2017 lugeda

garantii andmise kohustus tasaarvestatuks töövõtja töötasu nõudega (lisa)tööde eest.

17. Töövõtja tasus perioodi 18.-31.01 2019 eest kostja eest hoone elektrikulu 185,41

eurot. Kuna 17.01.2019 tuleb lugeda tööd kostjale üleantuks, pidanuks selle kulu kandma

kostja. Kahjusumma tuleneb Eesti Energia arvest nr. XXX: arve summa 410,55 eurot

jagatud 31 päevaga ja korrutatud 14 päevaga. (410,55/31*14=185,41€) Hagejale on

vastavas ulatuses tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hüvitada.

18. Hageja taotleb kohtult: 1) kohustada osaühingut Vaks andma nõusolek kinnisasjale

kinnistusraamatu registriosa nr XXX, hüpoteegi summas 350 000 eurot sissekandmiseks

Võlanõuded OÜ kasuks; 2) tuvastada hageja õigus keelduda töövõtulepingust

XX.XX.XXXX nr XXX tuleneva garantiikohustuse täitmisest; 3) mõista osaühingult

Vaks välja töötasu 164 553,60 eurot, sealhulgas põhitööde eest 71 779,20 eurot ja

lisatööde II eest 92 774,40 eurot; 4) mõista osaühingult Vaks välja lepingu rikkumisega

tekitatud kahju 185,41 eurot; 5) mõista osaühingult Vaks välja viivis 100 790,76 eurot.

19. Menetluse kestel vähendas hageja rahalist nõuet. Kuna põhitööde eest 11 963,20 euro

ulatuses arvet ei ole esitatud ega käibemaksu arvestatud, vähendab hageja vastava

käibemaksu osas nõuet. Summalt 11 963,20 eurot oleks käibemaks 2392,64 eurot, seega

vähendamise tulemusena jääb töötasu nõudeks põhitööde eest 69 386,56 eurot (71 779,20

- 2392,64 = 69386,56).

Kostja vastuväited

20. Kostja ei vaidle vastu hageja järgmistele faktiväidetele: osaühing Vaks ja XXX

sõlmisid

XX.XX.XXXX

riigihanke

viitenumbriga

XXX

„XXX

hooldekodu

projekteerimis- ja ehitustööd“ tulemusena lepingu nr X XXX hooldekodu ehitus- ja

projekteerimistööde teostamiseks; XX.XX.XXXX andis tellija töövõtjale tööde

teostamiseks üle XXX hoone ja krundi valduse; lepingu p 7.2 järgi oli tööde teostamise

lõppkuupäevaks 01.08.2017; töövõtja esitas 27.07.2017 tellijale ettepaneku lepingu

tingimuste muutmiseks: töövõtja soovis lisatööde tasu 30 002,92 eurot + km ja tähtaja

pikendamist kuni 15.09.2017. Uue lõppkuupäevana lepiti kokku 15.09.2017;

21. 17.10.2017 sõlmisid tellija ja töövõtja lisatööde summas 30 002,92 eurot

(käibemaksuta) teostamiseks tähtajaga 04.12.2017 tööettevõtulepingu nr X, mis on

täidetud.

22. Töödes esinesid samal ajal olulised puudused, mille tõttu ei väljastatud mh hoonele

kasutusluba. Hankelepingu p 3.1 kohaselt oli lepingu objektiks XXX ehitustööd jne kuni

ehitise täieliku valmimiseni ning ehitise üleandmiseni töövõtja poolt ja kõikide tööde

vastuvõtmiseni tellija poolt. Lepingu p 8.1.3 järgi loetakse töö lepingutingimustele

mittevastavaks ka juhul, kui töövõtja ei esita töö üleandmisel-vastuvõtmisel töö juurde

kuuluvaid lepingu või asjasse puutuvate õigusaktide alusel üleandmisele kuuluvaid

dokumente. Tellija oli töös esinevatele puudustele viidanud järjepidevalt töökoosolekute

protokollides, samuti informeerinud töövõtjat puudustest kirjavahetuses. 08.01.2018

toimus lepingu objekti ülevaatus, millisel osalesid mh Päästeameti esindaja ja

omanikujärelevalve. Ülevaatuse tulemusena fikseeriti mitmeid olulisi puudusi, millistest

tellija on töövõtjat teavitanud 09.01.2018. Asjaolu, et töös esinesid olulised, mitte

pisipuudused, kinnitavad ka Terviseameti ja Päästeameti märkused hankelepingu objekti

kohta kasutusloa menetluses. Töövõtja oli seisukohal, et tööd on teostatud

nõuetekohaselt, mistõttu nõudis tellijalt tööde vastuvõtmist ja nende eest tasumist.

16.12.2017 esitas töövõtja tellijale põhilise kasutusvalmiduse akti, mida tellija ei

aktsepteerinud, kuna töövõtja ei olnud töödes esinevaid puudusi vaatamata korduvatele

nõudmistele jätkuvalt kõrvaldanud. Töövõtja esitas 17.01.2018 muudetud põhilise

kasutusvalmiduse akti, mida tellija samadel põhjustel ei aktsepteerinud.

23. Ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013) p-de 10.2.1 ja 10.2.8 järgi toimub

tööde üleandmine kahes etapis (põhiline valmidus ja lõplik valmidus) ainult siis, kui

lepingus on nii kokku lepitud. Hankelepingus ei ole kaheetapilist üleandmist kokku

lepitud ning seega pidi tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuma pärast lõpliku

kasutusvalmiduse saavutamist. ETÜ 2013 p 10.2.4 järgi, kui töövõtja on seisukohal, et

tööd on lepingu kohaselt lõpetatud (lõplik kasutusvalmidus on saavutatud) peab töövõtja

esitama tellijale asjakohase teate koos täitmisaktiga. ETÜ 2013 p 11.2.3 sätestab, et

töövõtjale tasumisele kuuluva viimase makse teeb tellija pärast täitmisakti allkirjastamist.

Töövõtja ei ole tellijale vastavat teadet ega täitmisakti kunagi edastanud.

24. ETÜ 2013 p 10.2.3 järgi toimub tööde lõplik vastuvõtmine pärast seda, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused: tööde lõplik kasutusvalmidus on saavutatud, sh on

kõrvaldatud vaegtööd; teostatud on ehitise ja tööde ülevaatus; töövõtja on teinud

kontrollmõõdistused

ja

katsetused,

töövõtja

on

andnud

tellijale

üle

kogu

täitedokumentatsiooni; töövõtja on andnud üle nõuetekohase garantiiaja tagatise; töövõtja

on korraldanud koolituskursused.

Lõpliku kasutusvalmiduse puudumist kuni hankelepingu tellija poolt lõpetamiseni

taganemisega 05.03.2018, kinnitavad mh järgmised tõendid: 1) töövõtja poolt 16.01.2018

esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse akti“ lisa, milleks on 3 lk pikkune nimekiri

vaegtöödest jm puudustest; Terviseameti 12.01.2018 paikvaatluse akt ja tuleohutusalase

ülevaatuse 08.01.2018; 2) riiklikult tunnustatud eksperdi T. S. ekspertarvamus, mis

tugineb 23.03.2018 seisuga teostatud paikvaatlusele. Ekspertarvamuse kohaselt juhul, kui

arvestada tööde mahust välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmidus

hinnanguliselt 65%; 3) Pärast hankelepingu lõpetamist on tellija teinud kulutusi töödes

puuduste kõrvaldamiseks 11 808 euro ulatuses; 4) Pärast hankelepingu lõpetamist on

XXXteinud kulutusi töödes puuduste kõrvaldamiseks 10 945,97 euro ulatuses.

25. Viimase teostatud tööde akti nr XXX tööde kohta perioodil 01.-17.10.2017

allkirjastasid pooled 18.10.2017 ning sellega koos oli akteeritud tööde maht kokku 90 %.

Töövõtja ei ole esitanud ei tellijale ega käesolevas tsiviilasjas teostatud tööde akti

viimasele 10 %-le hankelepingu alusel tegemisele kuulunud töödest.

26. Tellija oli tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepinguhinnast töövõtjale 646 012,80

eurot seisuga 18.10.2017 ning seega on töövõtja 24.01.2018. a arve nr XXX summas 57

423,36 eurot alusetu. Viimase makse tasumise eeldused vastavalt lepingule on jätkuvalt

täitmata.

27. 11.01.2018. a teatas töövõtja, et on „sulgenud 11.01.2018 kuupäeval XXX

hooldekodu hoonesse sissepääsu kuna hoone ehitustööd ei ole nõuetekohaselt vastu

võetud ja hoonele ei ole väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt kasutusluba“. Ka

faktiliselt vahetas Töövõtja 11.01.2018. a hoone ukselukud ning keeldus kedagi hoonesse

lubamast.

28. 16.02.2018. a esitasid tellija ja hooldekodu ühiselt töövõtjale nõudekirja/

kompromissettepaneku, milles mh teatati, et töövõtjal tuleb lõpetada vähemalt kõik

ehitustööd (sh teha ümber mittekvaliteetselt tehtud tööd) ning hankida kasutusloa

saamiseks vajalikud kooskõlastused hiljemalt 04.03.2018. Kui töövõtja ei täida eeltoodud

kohustusi hiljemalt 04.03.2018, loeb tellija ennast hankelepingust taganenuks ehk leping

lõpeb p 12.3. alusel 05.03.2018. Töövõtja puuduseid kõrvaldanud ei ole ning

töövõtuleping on seetõttu lõppenud taganemise alusel 5. märtsist 2018.

29. Hagi esemeks olevast lisatööde tasunõudest 92 774,40 eurot moodustab 22 693,20

eurot, mida hageja ei nõua tasuna hagis nimetatud lisatööde eest, vaid tingimusliku

hinnasoodustusena, mille kohta puudub pooltevaheline kokkulepe.

30. Vaidlus puudub, et Tööettevõtulepinguga nr X jäeti poolte kokkuleppel ära järgmised

tööd: ventagregaat, ventkamber, vendi küte; uue juhataja kabineti tsoonis lammutus ja

ehitustööd, santehnilised tööd; elektripõrandaküte niisketes ruumides; I-III korruse

koridoride otstes lammutus (6 positsiooni); TV koksiaalvõrk koos projekteerimisega.

Kokku oli ära jäävate tööde maht 22 693,20 eurot (käibemaksuga). Ära jäid konkreetsed

tööd konkreetsete maksumustega ning hageja ei ole väitnud, et töövõtja oleks need tööd

tegelikult siiski teinud või teinud nende asemel mingid muud lisatööd.

31. 16.01.2018 edastas töövõtja tellijale lisatööde nimekirja, mille kohaselt on lisatööde

kogumaksumus 55 426,70 eurot (käibemaksuta). Vaidlust ei ole, et lisatööde nimekirjas

märgitud tööd olid osaliselt lepitud kokku Tööettevõtulepingus nr X. Kostja ei tunnista

järgmisi lisatöid (Lisatööd II):

1) Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine;

2) Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus;

3) Boilerite vahetus soojasõlmes;

4) Tapeetimise lisamaht;

5) ATS lisakulu;

6) Käiguteed pööningul;

7) 3. korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks;

8) 0 korruse koridori lae katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks;

9) Savitöökoja elektripaigaldis;

10) Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris;

11) Ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus;

12) Tuletõkke akende paigaldus.

Tellija on seisukohal, et nr 1, 4, 5 nimetatud lisatöid ei ole tellija töövõtjalt tellinud ega

neid kooskõlastanud. Ülejäänud (nr 2, 3, 6-12) tööd kuulusid aga lepingu mahu hulka.

Lepingu p-st 12.1 tulenevalt võis lepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel,

mistõttu puudub tellijal kohustus tasuda kokku leppimata ja/või töövõtja omal algatusel

tehtud tööde eest.

32. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejal puuduvad kostja vastu rahalised nõuded,

puuduvad eeldused hüpoteegi seadmiseks mistahes summas. Lisaks saab VÕS § 654 lg 2

alusel tagada hüpoteegiga üksnes töövõtulepingust tulenevaid nõudeid, mitte mistahes

muid, sh lepinguvälistest võlasuhetest tulenevaid nõudeid (nt tasunõuet lisatööde eest ja

sellele lisanduvat viivisenõuet).

33. Garantiikohustusega seotud tuvastusnõue on hagis põhistamata, samuti on välja

toomata õiguslik alus ainult tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on XXX lepingujärgse

kohustusega, mille XXX ülekandmiseks OÜ-le Võlanõuded, ei ole tellija andnud

nõusolekut ega sõlminud ka lepingut. Kostja taotleb juurde jätta nõue läbi vaatamata.

34. Hageja leiab, et tellija peaks hüvitama töövõtja poolt perioodil 18.-31.01.2018 kantud

185,41 eurot kommunaalteenuste eest. Tellija on seisukohal, et vastav nõue on välistatud

arvestades hankelepingu p 4.1.12, sest Tööd ei olnud valmis seisuga 31.01.2018.

Kostja tasaarvestuse avaldus

35. Hankelepingu p 4.1.12 sätestas, et töövõtja on kohustatud tasuma igakuuliselt elektri-,

vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud. Töövõtja ei täitnud vastavat lepingulist kohustust

alates 2017. a oktoobrikuust kuni Lepingu lõppemiseni 05.03.2018. XXX hoone vee-,

kanalisatsiooni- ja küttekulude suurus perioodi eest 2017 oktoober kuni 08.04.2018 on

vastavalt esitatud arvetele kokku 20 248,82 eurot. Kostja nõuab kõrvalkuludelt ka

seadusjärgset viivist, mis kostja arvestuse kohaselt on summas 172.81 eurot.

36. Lepingu p 4.1.17 järgi oli töövõtja kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud

ehitusjäätmed, sh kaevetööde tegemisel tekkinud liigpinnase, vastavalt kehtivale korrale

ja töö lõpetamisel esitama tellijale vastavad dokumendid. Töövõtja jättis vastava

kohustuse täitmata. XXX korraldas konteineri tühjendamise ning esitas tellijale

21.02.2018 arve nr XXX summas 869,28 eurot.

37. Hankelepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal

ehitusplatsi ja töövõtja valdusesse antud ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult

ehitusplatsi töö üleandmise-vastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Töövõtja jättis

vastava kohustuse täitmata, mistõttu tegi tellija kulusid hoone ehitusjärgseks

koristamiseks summas 1866,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

38. Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste

hulgas olid ka sellised, mille tõttu oli välistatud hoonele kasutusloa saamine. Vastavate

puuduste kõrvaldamiseks on tellija kandnud kokku kulusid 11 808 eurot.

39. Tellija on taotlenud veel kõrvaldamata puuduste maksumuse hindamist XXX, esitades

02.03.2021. a maksumushinnangu saamiseks 2 puuduste nimekirja: 1) nimekirja

Päästeameti, Terviseameti ja Ekspertarvamuses osundatud puudustest; 2) nimekirja

töövõtja enda poolt koostatud vaegtööde nimekirjades nähtuvates puudustest.

XXX 04.03.2021. a maksumushinnangu kohaselt on lisas 1 toodud osade, veel

kõrvaldamata puuduste kõrvaldamise maksumus 63 265,00 eurot käibemaksuta. Lisas 2

toodud puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus on 45 000-65 000 eurot.

40. Lepingu p 8.1.6 kohaselt „juhul, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt hankelepingus

määratud ajal lõpetanud, maksab ta tellijale leppetrahvi (0,1% hankelepingu hinnast) iga

tähtajast üle läinud kalendripäeva eest“. Seisuga 28.02.2018 oli leppetrahvinõude

suuruseks 99 294,56 eurot. Lepingu lõppemise ehk 05.03.2018 seisuga oli leppetrahvi

suuruseks 101 687,20 eurot.

41. Kui kohus leiab, et töövõtja nõuded mistahes osas on põhjendatud, sh muutunud

sissenõutavaks, esitab tellija tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab töövõtja vastavad

nõuded vastavas ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ning seda alltoodud järjekorras

(alustades nõudest, millele tellija tugineb esmaselt):

1) XXX hoone kõrvalkulud 20 248,82 eurot;

2) XXX hoone kõrvalkuludelt seadusjärgne viivis kuni 05.03.2018. a (Lepingu lõppemise

hetk) 172,81 eurot;

3) ehitusprügi utiliseerimine 869,28 eurot;

4) XXX hoone ehitusjärgne koristus 2239,80 eurot;

5) Tellija poolt kantud kulud puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa saamiseks 11

808 eurot;

6) Tellija kulud töödes kõrvaldamata, Päästeameti ja Terviseameti aktides ning

ekspertarvamuses osundatud puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot;

7) Tellija leppetrahvinõue 101 687,20 eurot;

8) Tellija kulud töödes töövõtja poolt koostatud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste

kõrvaldamiseks 65 000 eurot.

42. XXX XXX on tasunud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks kulusid erinevateks

ehitustöödeks kokku 10 945,97 eurot. Tulenevalt puuduste kõrvaldamise vajadusest sai

hoone kasutusloa alles 31.07.2018 ning XXX XXX sai hoonesse kolida 02.08.2018.

43. Hageja on seisukohal, et tasaarvestusavaldus on alusetu, sest kostjal puuduvad

tasaarvestatavad nõuded.

43.1. Kuna ehitustööd olid lõppenud 16.12.2017, siis töövõtjal ei olnud kohustust tasuda

kommunikatsioonide kulude eest alates 16.12.2017. Tuleb jätta tähelepanuta kostja

seisukoht, et kõrvalkulud tuleb siduda valduse üleandmisega. Kõrvalkulude hüvitamise

nõuded on osaliselt aegunud. Vastavalt hankelepingu p 4.1.12 muutusid kulud

sissenõutavaks igakuuliselt, sõltumata sellest, mis kuupäeval on esitatud arve või mis on

märgitud arve tasumise tähtajaks. Kuna kostja on esitanud nõude 04.03.2021, on aegunud

kuni märtsini 2018 kantud kõrvalkulud: arved XXX, XXX, XXX, XXX, XXX.

43.2. Vastavast kuludokumendist ei nähtu, millal ja kus on koristustööd tehtud, sellel

puudub seos lepingu objektiga. Töövõtja oli järjepidevalt koristanud hoonet vastavalt

valmimisele ajavahemikus 22.09-30.11.2017 (arved XXX) ja lõplik koristus teostati

märtsi lõpus (21.03.2018 arve nr XXX ja 01.04.2018 arve nr XXX). Üheski hoone

ülevaatust puudutavas dokumendis ei ole tehtud märkusi selle kohta, et hoone oleks

koristamata.

43.3. Töövõtja utiliseeris järjepidevalt kogu objektil oleva ehitusprahi, viimati novembris

2017, st peale tööde lõpetamist. Kostja esitatud arvetelt ei nähtu, et prügi oleks

utiliseeritud töövõtu objektilt. Utiliseerimise vajadusele ei viita ükski kolmandate isikute

koostatud ülevaatusakt.

43.4. Seoses tellija poolt kantud kuludega töödes puuduste kõrvaldamiseks hoonele

kasutusloa saamiseks summas 11 808 eurot märgib hageja, et enne lepingu ehtsuse

tuvastamist ei ole midagi võimalik lõplikult öelda selle sisu kohta. Teiseks märgib hageja,

et pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise faktid iseenesest ei tõenda veel tööde

tegemist ja üleandmist, mistõttu kostjal tuleb tehtud kulu seostamiseks töövõtuga esitada

vastav täitedokumentatsioon.

43.5. Vastavalt hankelepingule ei olnud kasutusloa hankimine mitte töövõtja, vaid tellija

kohustus. ETÜ 2013 sätestab punktis 2.9, teine lause, et /.../ töövõtja taotleb /.../

kasutusloa (sh tasub asjaomased riigilõivud), kui lepingus on kokku lepitud, et nende

hankimine on töövõtja kohustus. Puudustest teatamine on toimunud hilinenult ja teiseks ei

saa kõneleda tulevaste kulutuste hüvitamisest põhjusel, et puudused on juba kõrvaldatud.

Lepingu täitmise tähtaeg oli 04.12.2017. Kostja leppetrahvi nõude ulatus on piiratud

hankelepingu punktis 5.2.7, mille kohaselt on leppetrahvi piirmäär kuni 3200 eurot iga

rikkumise kohta. Lisaks on leppetrahv piiratav ETÜ 2013 p 12.2.3, mille järgi tellija poolt

töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei ületa 5 (viit) protsenti lepingu

hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole kokku lepitud

teisiti.

Kogu

dokumentatsioon

anti

üle

juba

kasutusvalmiduse

aktidega.

Täitedokumentatsioon oli füüsiliselt paberkandjal saadav objektil ning digitaalselt

Dropbox’i veebiplatvormil. Kasutusloa teises menetluses, mis päädis kasutusloa

andmisega, on esitanud täpselt sama dokumentatsioon.

43.6. Töövõtjal ei ole olnud ega ole võlasuhet XXX. Mida kostja tahab saavutada XXX

poolt tehtud kulutustega, jääb arusaamatuks.

43.7. Peaks kohus hankelepingu p 5.2.7. ja ETÜ 2013 p 12.2.3 mitte kohaldama, taotleb

hageja hankelepingu p 8.1.6 tühisuse tuvastamist.

43.8. Nõue puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise

maksumuse hüvitamiseks on alusetu, sest on esitatud hilinenult ja nimetatud puuduseid ei

ole või on juba kõrvaldatud. Lepingu punkt 6.2.3 ja p 11.3 järgi tuli pretensioonide

olemasolul või puuduste avastamisel informeerida hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul,

arvates akti tellija esindajale üleandmisest. Kõik tööd anti kogumis üle põhilise

kasutusvalmiduse aktiga 16.01.2018 ja kolme tööpäeva jooksul arvates tööde tellijale

üleandmisest pretensioone ei esitatud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

44. Kohus on seisukohal, et hageja rahalised nõude tuleb jätta rahuldama, millest

tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka hüpoteegi seadmise nõue. Garantiikohustuste

puudumise tuvastamise nõude jätab kohus läbi vaatamata. Rahalisest nõudest osalise

loobumise võtab kohus vastu ja lõpetab selles osas menetluse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi

üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused

ei anna talle selleks võimalust. VÕS 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku

leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe

puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

45. Hageja eksib, väites, et tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamise kohta

hankelepingutele puudub Eestis vastav kohtupraktika. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas 2-

15-15662, 19. detsember 2017, p 21 on Riigikohus märkinud: „Pooled ei vaidle selle üle,

et tegemist oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. Kolleegium juhib

tähelepanu sellele, et tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse

eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui

lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Tüüptingimustega on tegemist ka hankedokumentides viidatud tingimuste osas, nt

hankedokumentide lisaks olev tehniline kirjeldus või ka ETÜ 2013 tingimused. […]

Kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 32115613, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3212615, p 9), ega

lepingutingimused, millele pooled ja kohus tuginevad, ole ebamõistlikult kahjustavad ja

seega tühised (VÕS §d 42 ja 44). Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1 teine

lause). Selliselt võib olla ebamõistlikult kahjustav ka see, kui tingimus sätestab seadusega

vastupidise riskide jaotuse. Lisaks tuleb tüüptingimuste tõlgendamiseks kohaldada

erireeglit (VÕS § 39), mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse

kasutaja kahjuks.“.

46. Poolte vahel ei ole vaidlust hankelepingu XXX ja selle hilisema lisa

Tööettevõtulepingu nr X sõlmimise osas, samuti selles, et töövõtja ei esitanud

(vaeg)tööde valmimise järgselt lõpliku kasutusvalmiduse akti ning töövõtja ei ole andnud

tellijale

hankelepingu

punktis

10.1

kokkulepitud

garantiikirja

krediidi-,

finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt garantiiperioodiaegsete kohustuste

täitmiseks 2% ulatuses riigihanke maksumusest ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole ka

selle üle, et Tööettevõtuleping nr X on täidetud mõlema lepingupoole poolt.

Hageja töötasu nõue

47. Tsiviilasjas X on kohus eeltõendamismenetluses määranud ehitustehnilise ekspertiisi

XXX (XXX) ehitus- ja projekteerimistööde XX.XX.XXXX lepingu nr X alusel

teostamisele kuulunud projekteerimis- ja ehitustöödele. Riiklikult tunnustatud ekspert T.

S. töötas läbi toimikus olevad dokumendid ja teostas paikvaatluse 23.03.2018.

Paikvaatlusel osales XXX esindaja E. A. T. S. ekspertarvamuse kohaselt on hoones

suuremas osas ehitustööd lõpetatud. Tehnosüsteemid töötavad. Avatud on enamus

ripplagesid. Teostamata on lõppkoristus. […] Paigaldamata on ustelukke ja suluseid.

Üldjoontes võiks pidada projekteerimis-ehitustööd 95% ulatuses teostatuks, puudu on

kasutusluba.[…] Teostatud tööde puhul on väga palju nõuetele mittevastavusi, mis

annavad Tellija võimaluse nõuda tööde ümbertegemist või küsida hinnaalandust. Kui

arvestada valminud tööde mahust välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde

valmiduse hinnanguliselt 65%.

48. Projektdokumentatsiooni osas on ekspert tuvastanud, et XXX edastatud

teostusdokumentatsioonis olevate projektide hulgas puudub sisekujunduse ja ATS

(automaatne tulekahju signalisatsioon) projekt. Lisaks on paigaldatud liftišahti alla vaiad,

mida projektis pole. Puudub tehnilise ruumi osa, kus on vahetatud boiler ja paigaldatud

hulgaliselt uusi torustikke. Eelpool nimetatud lahendusi pole ka teostusjoonistena.

Välisvõrkude osas on justkui reovee torustik ühendatud sademevee torustikuga, mida ei

tohiks teha (eelprojektis on kirjas, et lahendatakse lahkvoolsena). Välisvõrkude

teostusjoonis ei lähe üldse kokku projektiga. Hoonele on koostatud energiamärgis ja seal

on näidatud taastuvenergia tootmise soojuspump, aga ei projektis ega ülevaatusel polnud

võimalik täheldada, et hoones mingi soojuspump oleks (ette nähtud). Eksperdi arvates

projekteerimistööd ei vasta lepingule. Kogu ehitustegevuse juhtimine ja ehituse

dokumenteerimine pole teostatud vastavalt nõetele, kuna objektil pole olnud pädevat

isikut. Majandustegevuse registri andmetel on XXX ainuke pädev isik M. O. Pädev isik

peab tagama nõuetekohase ehituse ja allkirjastama kõik ehitustööde dokumenteerimise

käigus tekkivad dokumendid (koosoleku protokollid, kaetud tööde aktid, ehitustööde

päevikud, jne.). Ehitusdokumentidest ei olnud võimalik tuvastada, et M. O. üldse objektil

oleks viibinud. Ühelgi koosolekul pole ta osalenud ja ühelgi dokumendil pole tema nime.

Ehitusseadustiku (EhS) § 21 lg 1 p 1 kohaselt isik, kes tegutseb ehitusalal

majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest

tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse

põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et

oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik.

49. Hageja tunnistaja E. A. ütlustega on kohtule tõepoolest tõendatud, et vaidlusaluse

hoone projekteerimis- ja ehitustöödele ei olnud kaasatud XXX ehituse eest vastutav isik.

Töid juhtis E. A, kes kinnitas tunnistajana, et tal puudub ehitusalane haridus. Seega

töövõtja teostas projekteerimis- ja ehitustööd ilma, et oleks omanud selleks nõutud

pädevust. EhS § 24 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema

tõendatud järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2)

ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine. Kohus on seisukohal, et töövõtja

poolt teostatud projekteerimistöö ja ehitamine olid puudustega ning neid ei kõrvaldatud

ka ehitustandrilt lahkumise ajaks. Seetõttu oli kostjal tellijana vaja teha täiendavaid

kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde likvideerimiseks

ning tegemata jäänud tööde lõpetamiseks.

50. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega, et ehitustehniliste ekspertiiside ja

omanikujärelevalve ekspertiiside läbiviimiseks riiklikult tunnustatud ekspert T. S. ei

olnud

pädev

andma

eksperthinnangut

töövõtja

poolt

teostatud

ehitus-

ja

projekteerimistöödele. Ekspert on andnud hinnangu ehitustööde valmiduse, kvaliteedi ja

dokumenteerimise osas ning ei ole hinnanud ühegi spetsiifilise seadme või süsteemi

puuduseid (ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem vms). Ekspert on kohustatud

teatama kohtule, kui ta ei ole pädev mingile esitatud küsimusele vastama (TsMS § 302 lg

4). Ekspert T. S. on kohtuistungil küsitlemisel kinnitanud, et ta on pädev vastama

kõikidele poolte ja kohtu poolt esitatud küsimustele.

51. Eeltoodu alusel muutub ainetuks hageja tuginemine saamata tasu väljamõistmiseks

põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisele 17.01.2018, millele on lisatud vaegtööde pikk

nimekiri (100 positsiooni) kolmel lehel, mille kõrvaldamine töövõtja enda arvestuste

kohaselt maksab kogusummas 20 662 eurot käibemaksuta, ja millest loendi kohaselt

enamus vaegtöid tuli lõpetada jaanuarikuu jooksul. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oli

märtsikuus jätkuvalt nt mitme ventilatsiooniplafooni ümbrus viimistlemata, mitmed

aknalauad viimistlemata, tapeet lahti, mitmed torude läbiviigud seintest või põrandast

viimistlemata, duššivoolikud ja käsidušš ühes ruumis puudu jne. jne. Vaegtööde

nimekirjale on lisatud puuduste loetelud, mis põhinevad tervisekaitselisel paikvaatlusel

12.01.2018 tuvastatul ja tuleohutusalasel paikvaatlusel 08.01.2018 tuvastatul.

52. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning

kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist 23. märtsiks 2018.

Hageja märgib hagiavalduses, et vaegtööd likvideeris töövõtja jaanuaris-veebruaris 2018.

Tööde tegemist tõendab hageja arvates Tervisameti 20.04.2018 dokument “Terviseamet

XXX HK paikvaatlus_X”. Täpsemalt tuleneb aktist, et likvideeritud on 8 positsiooni

eelnevalt [jaanuaris] tuvastatud puudustest. Kuid nimetatud aktist nähtub ka see, et

jätkuvalt eksisteerisid likvideerimata puudused:

1. Osaliselt koridorides ja ruumides puudus ripplagi (vrdl eksperdiarvamus 23.03.2018).

2. Ruumid ei ole lukustatavad (ustel puuduvad lukusüdamikud).

3. Ruumis nr 223 ja 241 on peitmata juhtmed.

4. Pesupesemise ruumis ei ole valamut käte pesemiseks.

5. Medkabinetti ei ole paigaldatud valamut käte pesemiseks.

Lisaks juhiti aktis tähelepanu järgmisele: Esimesel korrusel on defektidega söögitoa

viimistlus. Ruumis 108 on jäetud uksepiiraja (traumaoht), pind kõrgem võrreldes

põrandaga ja puudub otstarve. Ruumis nr 143 (siibripesuruum) on seespool aknaklaas

katki ja aknalaud raskesti puhastatav (pind krobeline). Keldrikorrusel on ladu-saviruumis

aknaklaas mõraga, seinas defekt ning astang ukse juures viimistlemata. Juurvilja ruumis

torustiku ümbrus vajab korrastamist. Saunapoolses otsas on liiga kõrge lävepakk.

Viimistlemata on lifti tambur. Kolmandal korrusel on defekt saali põrandas. Teisel

korrusel koridori põrand toa nr 211 ees on defektiga (madalam). Tubades lahtised

tapeedipaanid vajavad kinnitamist (nt ruum nr 230). Uksepiitade kruvid on katteta.

53. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on koostatud ja

esitatud.

Hageja poolt 20.05.2021 esitatud menetlusdokumendi lisa on XXX hinnapakkumine T. S.

ekspertarvamuses ja Tervishoiuameti aprillikuises ülevaatusprotokollis tuvastatud

vaegtööde/puuduste kõrvaldamise maksumuse osas summas 22 594 eurot käibemaksuta.

Hinnapakkumise loendist on väljas need tööd, mis on kostja poolt XXX sõlmitud

tööettevõtulepingu nr X, 18.06.2018, kohaselt olnud kõrvaldatud ja mille maksumus on 7

340 eurot (käibemaksuta) vaegtööde kõrvaldamise eest ja 2 500 eurot (käibemaksuta)

dokumentatsiooni korrastamise eest. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et XXX

hinnapakkumise loendis hinnastamata jäetud tööde maksumus ning ekspertarvamuses

toodud dokumentatsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus oleks väiksem, kui kostja

poolt on esitatud. Hageja seisukohad XXX poolt teostatud tööde osas on vastukäivad:

ühest küljest hageja tunnistab tehtud tööde maksumust, teisalt kahtlustab, kas äriühing on

ikka kostjaga lepingu sõlminud või mitte. Kohus lähtub kostja esitatud tõenditest XXX

sõlmitud lepingu ja tehtud tööde maksumuse ning selle eest tasumise kohta, sest tõendid

on usutavad.

Eeltoodu alusel on hankelepingu täitmata jätmisest tulenevate puuduste kõrvaldamise

kogumaksumus vähemalt (22594+7340+2500) 32 434 eurot (käibemaksuta), koos

käibemaksuga 38 920,80 eurot.

54. Poolte vahel puudub vaidlus, et muude töövõttu reguleerivate dokumentide kõrval

kohaldatakse lepingu täitmisele ka ETÜ 2013 norme. ETÜ 2013 p 10.2.12. kohaselt on

vaegtööde esinemisel tellijal õigus pidada töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest

kinni nende tööde maksumus, mille puhul esinesid vaegtööd.

55. Hanketingimustega kokku lepitud, kuid ärajäänud tööd olid summas 18 911 eurot

(käibemaksuta), vastavalt Tööettevõtulepingu nr X lisas kokkulepitule (kostja vastuse lisa

6). Seega jäi lepingu kogumaksumusest tasumisele kuuluvaks (598160-18911) 579 249

eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 695 098,80 eurot.

56. Kostja on tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast töövõtjale 654 117.61

eurot (käibemaksuga) seisuga 22.11.2017 (hageja esitatud pangakonto väljavõte,

hagiavalduse lisa 16, ei sisalda Tööettevõtuleping nr X alusel tasumisele kuulunud

lisatööde summat). Tasumata lepingumaksumus (jääk) hankelepingu alusel on seega

(695098.80-654117.61) 40 981,19 eurot (käibemaksuga).

Hageja nõue 24.01.2018 a arve nr X alusel 57 423,36 euro (käibemaksuga) tasumiseks

tuleb jätta rahuldamata, sest arvesse ei ole võetud kõrvaldamata vaegtöid summas

vähemalt 38 920,80 eurot (käibemaksuga). Lisaks ei ole töövõtja andnud tellijale

hanekelepingus

ettenähtud

garantiid

garantiiperioodiks

2 %

ulatuses

lepingu

maksumusest (töövõtja 20.01.2018 e-kiri), mis on (0,02x579 249) 11 584,98 eurot

(käibemaksuta) ja millise summa kinnipidamiseks kuni garantiikirja esitamiseni (mida ei

ole tehtud) on töövõtja andnud nõusoleku viidatud e-kirjas. Hageja nõue tasu saamiseks

arves nr X märgitud summat ületavas osas jääb rahuldamata samal alusel: hagejal puudub

tasunõue, sest ta on saanud kätte tasu vastavalt tema poolt teostatud tööde mahule ja

kvaliteedile.

57. Kõrvaldamata puuduste tõttu ei saanud hoone kasutusluba jaanuaris 2018 toimunud

Terviseameti ja Päästeameti ülevaatuste aktidest nähtuvalt. Puudused olid osaliselt

kõrvaldamata hankelepingu ülesütlemise ajaks (5.03.2018) ja hoone üleandmise ajaks

(9.04.2018), mis nähtub ekspertarvamusest ja Terviseameti 20.04.2018 ülevaatusaktist

(hagiavalduse lisa 10). Kostja on esitanud hulgaliselt mitmesuguseid arveid seoses

(vaeg)töödega XXX. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et need arved, mis on tasutud

XXX poolt, ei ole kostja kui tellija kulu seoses puudustega ehitisega. Seetõttu tuginebki

kohus puuduste loetelu osas ekspert T. S ekspertarvamuses ja Terviseameti ülevaatusaktis

toodule ning puuduste hinna osas hageja esitatud XXX hinnapakkumisele ning XXX

sõlmistud tööettevõtulepingule nr X.

58. Kohus nõustub hageja väitega, et XXX, hilisem XXX on kostja osanik ja samas pädev

asutus väljastamaks ehitise kasutusluba, vastavalt EhS §-s 51 lg 1 sätestatule. Kuid

Terviseamet (ka Päästeamet) on kohalikust omavalitsusest sõltumatud asutused ning kui

nende poolt on tuvastatud ehitise puudused, mistõttu kooskõlastust kasutusloa

väljastamiseks ei saa anda, ei saa ka vallavalitsus kasutusluba väljastada (EhS § 54 lg 1).

Hageja nõue lisatööde eest tasu saamiseks

59. VÕS 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve

on siduv. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hankeleping sõlmiti riigihankest

tulenevatel tingimustel, mis tähendab, et hanke maksumus on ette kirjutatud ja seega

tegemist on siduva eelarvega.

Töövõtja on esitanud kohtule hagiavalduse lisas 22 XXX arve nr XXX summas 57 670,44

eurot kirjeldusega XXX hoone tasumata lisatööd. Arvele lisatud e-kirjas on töövõtja

esindaja avaldanud, et „16.01.2018 esitas Töövõtja Tellijale lõpliku lisatööde loetelu koos

maksumusega. Lisatööde esitamise nõuded on täidetud vastavalt ETÜ punktile 8.2. Kõik

lisatööd on kajastatud ka koosoleku protokollides ja tõlgendatav kui lisatööde tellimise

soov.“

60. Kostja on keeldunud arvet tasumast põhjendusega, et lisatööde (kirjalik) kokkulepe

puudub ning kostja nägi lisatööde loetelu ja maksumust esmakordselt alles arve saamisel.

Riigikohtu lahendi 2-15-15662, 19. detsember 2017, p 11 kohaselt „Kostja kui tellija

kohustus oli maksta kokkulepitud töö tegemise eest hagejale tasu (VÕS § 635 lg 1). VÕS

§ 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale

kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

VÕS § 639 lg 2 kohaselt võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda

eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel

juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata

jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles

tellija on alusetult rikastunud.“. Viidatud lahendi p 12 kohaselt „Lisaks tuleb arvestada, et

tegemist on riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. Kuna hind on

riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa

hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv (Riigikohtu 12.

novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 19).“. Viidatud lahendi p 13

kohaselt „Lisatöödeks saab pidada vaid algse lepinguga hõlmamata töid. Ainuüksi sellest,

et töö oleks pidanud sisalduma algses hinnapakkumises või see oli ehituslikult vajalik, ei

saa järeldada, et see oli kokkulepitud hinnaga hõlmatud töö.“. Viidatud lahendi p 15

kohaselt „Riigikohus on siduva eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski

kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal (Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 20). Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab

teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus

eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks

olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest

tulenevat riski (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p

22). Eelnevast lähtudes tuleb asja lahendamiseks selgeks teha, kas tellija esitatud andmed

võimaldasid töövõtjal kui professionaalil järeldada, et tööde maksumus võib eelduslikult

muutuda.“. Viidatud lahendi punktis 17 märgib Riigikohus, et „… üldjuhul tuleb töövõtjal

töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega.

Muuhulgas peaks töövõtja tegema oma tööd, lähtudes ka kehtivatest õigusaktidest,

tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele kvaliteedile

(VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 21-

15-8942/229, p 22). Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS

§ 641 lg-st 3.“.

61. Nähtuvalt Riigikohtu seisukohast on hageja arvamus, et töövõtja on hankelepingu

sõlmimisel alati nõrgemas positsioonis ja vajab seetõttu täiendavat kaitset, ebaõige.

Tellija ei pea tundma lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja

kui professionaal peab seda teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge.

62. Kohus on seisukohal, et Lisatööd II loetelus toodud tööd on kas lepingu täitmiseks

vajalikud tööd või sellised tööd, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalik

kokkulepe. ETÜ 2013 p 1.17. kohaselt on „lisatöö – töö, mis oma olemuselt ja lepingu

eesmärgist tulenevalt ei kuulu töö hulka ja mida tehakse lisaks lepingus kokku lepitud

töödele. Lisatööks ei peeta sellist lisanduvat tööd, millega kaasneb tööde mahu

suurenemine või täiendavate tööde tegemine, kui sellised tööd on oma olemuselt seotud

lepinguga ja selle eesmärgi saavutamisega ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks

võimalik lepingu eesmärki saavutada. Vastavaid töid käsitatakse lepingu tähenduses

muudatustöödena;“ ETÜ 2013 p 1.20. kohaselt on „muudatustöö – muudatus

(lisandumine, ärajäämine, vähenemine või suurenemine või muu muudatus) sellises töös,

mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka ja mis lepingu

kohaselt on töövõtja kohustus ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik

lepingu eesmärki saavutada;“.

63. ETÜ 2013 p 8.2.1 ja 8.2.2 kohaselt töövõtja teeb lisatöid üksnes tellija ja töövõtja

sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema, kui

pooled lisatööde tegemises kokku ei lepi. Juhul kui pooled soovivad lisatööde tegemises

kokku leppida, peab lisatööde kokkulepe sisaldama vähemalt järgmist: lisatööde maht,

sisu ja kirjeldus; lisatööde maksumus (kalkulatsioon); mõju lepingu hinnale; lisatööde

tegemise kirjeldus; lisatööde tegemise ajakava; vajaduse korral andmed lisatööde algataja

kohta ja algatamise põhjuste kirjeldus. Kohtu hinnangul ETÜ 2013 punktile 8.2. ei vasta

töövõtja seisukoht, et kõik lisatööd on kajastatud töökoosolekute protokollides ja on

seetõttu tõlgendatavad kui lisatööde tellimise soov. Ühestki kohtule esitatud töökoosoleku

protokollist ei nähtu lisatöö tellimine tellija pädeva esindaja poolt. Kohus kuulas ära

tunnistajad, kelle ütlustest samuti ei nähtunud arusaadavat lisatööde tellimuse esitamist.

64. Seega hageja viited, et töökoosolekute protokollides märgitud tööd on lepingupoolte

vahel kokku lepitud lisatööd, ei vasta tööettevõtu üldtingimustele. Kohus on seisukohal,

et selline üldtingimus ei ole töövõtjat koormav, sest töövõtjal on õigus lisatöö tegemisest

keelduda, vaid kaitseb tellijat selle eest, et lepingu hind ei suureneks ettenähtamatult.

Viidatud regulatsioon tagab seadusega sätestatud siduvast eelarvest kinnipidamise ning

on seetõttu asjakohane. Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema.

65. Kohtu hinnangul ei ole töökoosolekute protokollides tööde märkimine lahtise hinnaga

kokkulepe (VÕS § 26) mingi töö tegemiseks, sest protokollides on korduvalt mainitud

hinnapakkumise saamise vajadust (TK 5, 13.04.2017; TK 11, 9.06.2017; TK 12,

15.06.2017 jne) ning poolte vahel on olnud sõlmitud lisatööde kokkulepe

Tööettevõtulepingu nr X ja selle lisa näol. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta on

esitanud enne tööde tegemisele asumist hinnapakkumised Lisatööd II nimekirjas loetletud

tööde kohta.

66. Lähtudes kohtule esitatud tõenditest ning lisatöö ja muudatustöö definitsioonidest

ETÜ 2013-s on kohus seisukohal, et:

66.1 Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine on lisatöö, mis vajab tellija ja

töövõtja kirjalikku kokkulepet, eriti olukorras, kus ei ole tõendeid selle kohta, kas

sisekujundustöö projektile vastas laevalgustite senine asukoht nende uus asukoht (mis

muudab selle töö lepingu täitmiseks vajalikuks muudatustööks), samuti on tõendamata

lisatöö mahu ja hinna kokkuleppe olemasolu.

66.2. Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus on muudatustöö, sest liftišahti süvendi

kaevamine, liftišahti ehitus ja lifti paigaldamine oli töövõtja hinnapakkumises märgitud

töö; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja

kohustus; tellija on lisatööna hüvitanud töövõtjale liftišahti vaiamise ja lisaehituse Ilmselt

ka hüdroisolatsiooni) ning lifti kallinemise kulu.

66.3. Boilerite vahetus soojasõlmes rohkem kui ühe boileri osas oleks lisatöö, kui

boilerite vahetamise kohta oleks sõlmitud kirjalik kokkulepe koos mahu ja maksumuse

näitamisega; töövõtja hinnapakkumises on märgitud „boiler“, seega ühe boileri

paigaldamine; hageja ei ole tõendanud, et ka teine boiler vajas väljavahetamist.

Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt oli soojasõlmes kaks boilerit ja tema ei tea põhjust, miks

boilerid välja vahetati.

66.4. Tapeetimise lisamaht on lisatöö, kui selles on kirjalikult kokku lepitud ja tellijale on

enne töö tegemise alustamist teatavaks tehtud lisatöö maht ja maksumus. Osa

lisatapeetmisest on kostja poolt tunnustatud ja nähtub Tööettevõtulepingu nr X lisast.

66.5. ATS lisakulu on muudatustöö, kuna töövõtja ei hinnanud pakkumuse tegemisel

võimalikku tegelikku kulu õigesti; tellija ei pea teadma ATSi töökorda seadmiseks

vajalikku kulu; kulurida selgitusega „Nõrkvool (ATS)“ oli märgitud töövõtja

hinnapakkumises; projekteerimistööd ATSi osas hinnaga 1 100 eurot kuulusid

hinnapakkumisse, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas töövõtja saab teha süsteemi projekti

kui ta ei tea, kas olemasolev süsteem on korras ja piisavas mahus ning mida tuleb

süsteemi toimima hakkamiseks juurde ehitada; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö

hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.

66.6. Käiguteed pööningul kuuluvad kohtu hinnangul lepingu eesmärgist tuleneva töö

hulka ja on lepingu kohaselt töövõtja kohustus, sest katuslae soojustus puistevillaga on

töövõtja pakkumuses toodud töö. Ekspert on ärakuulamisel märkinud, et töövõtja kasutas

hankelepingus mitte ettenähtud soojustusmaterjali, mis tõi kaasa käiguteede rajamise

vajaduse (vt ka kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi lisa 50: soojustuse asendamise

vajaduse kohta kiri XXX).

66.7. Koridoride (3. korrus ja 0-korrus) lagede katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks

on kohtu hinnangul lisatööd, mida ei nähtunud pakkumusest, sest selles on ette nähtud

koridorides ripplagede paigaldamine, kuid lisatöödena nõudis tellija ja töövõtja kirjalikku

kokkulepet nii töömahu kui ka hinna osas. Kui asuda seisukohale, et tegemist oli siiski

muudatustööga hankedokumentides ettenähtud hoone tulepüsivuse tagamiseks, kuulub

koridoride lagede katmine kipsiga lepingu mahu sisse. Igal juhul puudub õiguslik alus

töövõtja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks.

66.8. Savitöökoja elektripaigaldis ei nähtu eelprojektist ega pakkumusest, seega on kohtu

hinnangul tegemist lisatööga, mis nõudis tellija ja töövõtja kirjalikku kokkulepet nii

töömahu kui ka hinna osas.

66.9. Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris on muudatustöö, sest pakkumuse kohaselt olid

arvestuses sees trepi piirded ja käsipuud; arvestama pidi hoone spetsiifikat, sest riigihanke

tehnilises kirjelduses ja ka muudes hankedokumentides (nt eelprojektis) on selge nõue, et

hoone vastaks kehtestatud invanõuetele ning hoones saaksid ohutult liikuda erinevate

puuetega inimesed; lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt

on töövõtja kohustus.

66.10. Ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus on muudatustöö, sest riigihanke

tehnilises kirjelduses ja ka muudes hankedokumentides on selge nõue, et hoone vastaks

kehtestatud invanõuetele ning hoones saaksid ohutult liikuda erinevate puuetega

inimesed, millest tuli lähtuda nii tööprojektide koostamisel kui ka ehitamisel; lepingu

eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.

66.11. Tuletõkke akende paigaldus on lisatöö, sest eelprojekti kohaselt (mis aluseks

olevate normatiivdokumentide loetelu kohaselt lähtub ka mitmetest tuleohutusnõudeid

sätestatavatest määrustest) avatäited säilitatakse olemasolevatena ning ka tehnilises

kirjelduses on märgitud ainult see, et akendel tuleb paigaldada puuduvad tihendid ja

lingid, aknad reguleerida ja muuta korralikult suletavateks; lisatöö tegemiseks puudub

kirjalik kokkulepe nii tööde mahu kui ka maksumuse osas.

67. Lisaks kokkulepitud boileri vahetamisele/paigaldamisele teise uue boileri

paigaldamise eest tasu saamise alus võiks olla alusetu rikastumine, kuid rikastunud ei ole

kostja, kes ei ole hoone omanik ja ei kasuta töövõtja paigaldatud uue täiendava boileri

arvelt saadavat kasu, samuti ei ole kostja oma rahalisi vahendeid kokku hoidnud. Kohus

on tuvastanud, et kostja on tasunud töövõtjale kvaliteedinõuetele vastavate tööde ulatuses.

Hagi ei ole esitatud hoone kasutaja, XXX vastu. Sama kehtib tapeetimise lisatöö kohta,

tuletõkkeakende paigaldamise kohta, savitöökoja elektripaigaldise kohta, ilmselt ka

koridoride lagede kipsiga katmise kohta. Äramärkimist väärib olukord, et mitmete

lisatööde osas oli hageja väitel kokkulepe mitte tellijaga, vaid XXX juhataja T. O.

Tunnistajana andis T. O, et ta käis hoones seoses sisekujundusega, seega suhtles

tõepoolest töövõtjaga. Töökoosolekute protokollidest nähtub, et sisekujunduslike tööde

osas tuligi töövõtjal arutada olukorda T. O, kuid saavutatud kokkulepped tuli esitada

tellijale, mis on loogiline tööde mahu kokkuleppimiseks ja tasu saamiseks, et jääda

tellijaga sõlmitud hankelepingus toodud eelarve raamidesse või leppida kokku lisatöö.

Teine võimalus oli töövõtjal leppida kokku lisatöö maht ja tasu XXX.

68. XXX on iseseisev juriidiline isik, kes kasutab hoonet hoonestusõiguse seadmise

lepingu alusel, mille kohaselt, nähtuvalt XXX nõusolekust hoonestusõiguse seadmiseks,

„Hoonestajal on kohustus omal kulul viia lõpule lepingu esemel asuva XXX ehitus- ja

viimistlustööd

koos

teenindavate

rajatiste

ja

tehnovõrkudega

vastavalt

projektdokumentatsioonile…“ (vallavalitsuse istungi protokoll 4. oktoober 2017, nr 2-

1/27, hagiavalduse lisa 3).

69. Hagiavalduses märgitud, kuid tellijale 16.01.2018 saadetud loetelus nimetamata

lisatöö on hageja arvates ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine summas 3116 eurot.

Tellija lähteandmete kohaselt oli olemasoleva ventkambri konstruktsiooni tulepüsivus

normidele vastav, kuid töö käigus selgus, et seda tuli oluliselt parendada. Kohus on

seisukohal, et tegemist on muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö

hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus. Sama kehtib invatualettide

kutsesüsteemi paigaldamise kohta summas 2520 eurot. Hageja enda hinnangul oli töö

vajalik, et hoone vastaks kasutusotstarbest tulenevatele tingimustele, seega on tegemist

muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt

on töövõtja kohustus.

Hageja hüvitisenõue tasutud elektrienergia eest

70. Töövõtja tasus perioodi 18.-31.01.2019 eest hoone kostja eest elektrikulu eest 185,41

eurot. Kuna 17.01.2019 tuleb lugeda tööd kostjale üleantuks, pidanuks selle kulu kandma

kostja. Kahju summa tuleneb Eesti Energia arvest nr. XXX vastavalt järgnevale

arvutusele:

410,55

eurot

jagatud

päevaga

ja

korrutatud

päevaga.

(410,55/31*14=185,41) Hagejale on vastavas ulatuses tekkinud kahju, mis tuleb kostjal

hüvitada.

Kostja on seisukohal, et vastav nõue on välistatud, sest tööd ei olnud valmis seisuga

31.01.2018. a.

71. Hankelepingu p 4.1.12. kohaselt pidi töövõtja tasuma igakuuliselt ehitusaegsed

elektrikulud. Hageja on esitanud 17.01.2018 seisuga objekti põhilise kasutusvalmiduse

akti, mitte lõpliku üleandmise akti. Objekti üleandmine tellijale toimus 9.04.2018

kohtuliku kompromissi alusel, sest töövõtja keeldus varasemalt objekti valduse

üleandmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et objektil olid tuvastatud vaegtööd, mida töövõtja

vastavalt tunnitöö lehtedele (hagiavalduse lisa 15) likvideeris kuni 31. jaanuarini ja siis

20.-23. märtsil 2018. Seega on hageja teinud hankelepingu järgi töid vähemalt kuni 31.

jaanuarini 2018 ning peab lepingu kohaselt ise katma ehitusaegsed elektrikulud.

Garantiikohustuse puudumise tuvastamise nõue

72. Hageja palub

kohtul

tuvastada hageja õigus keelduda töövõtulepingust

XX.XX.XXXX nr X tuleneva garantiikohustuse täitmisest.

Kostja on seisukohal, et garantiikohustusega seotud tuvastusnõue on hagis põhistamata,

samuti on välja toomata õiguslik alus ainult tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on

XXX lepingujärgse kohustusega, mille XXX ülekandmiseks OÜ-le Võlanõuded, ei ole

Tellija andnud nõusolekut ega sõlminud ka lepingut.

73. VÕS § 175 lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga

sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja

sellega nõustub. Kohtule ei ole tõendatud osaühing VAKS nõusolek XXX

garantiikohustuse üleandmiseks hagejale, mistõttu kohustus ei ole hagejale üle läinud.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hagejal puudub

nõudeõigus seoses XXX garantiikohustusega osaühingu Vaks ees.

Kostja tasaarvestusnõuded

74. Kostja taotleb, kui kohus tuvastab hageja mõne nõude põhjendatuse, tasaarvestada

hageja rahaline nõue kostja mitmete rahaliste nõuetega nende esitamise järjekorras.

Tasaarvestava nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas hageja on esitanud sellele nõudele

vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse

selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

Kohus võtab seisukoha kostja poolt tasaarvestamiseks esitatud nõuete osas.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-11 p 17 kohaselt VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav

pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud sätte

tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud

otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus märkinud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei

ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti

või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse

vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise

poole

vastuväited

tasaarvestusele

välistavad

tasaarvestuseks

kasutatud

nõude

maksmapaneku.

74.1. XXX hoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulude suurus perioodi eest 2017

oktoober kuni 08.04.2018 on vastavalt esitatud arvetele kokku 20 248,82 eurot. Kostja

nõuab kõrvalkuludelt ka seadusjärgset viivist summas 172,81 eurot.

Hageja vaidleb kostja nõudele vastu. Ehitustööd olid lõppenud 16.12.2017, järelikult

töövõtjal ei olnud kohustust tasuda kommunikatsioonide kulude eest. Kõrvalkulude

hüvitamise nõuded on osaliselt aegunud. Vastavalt lepingu p 4.1.12 muutusid kulud

sissenõutavaks igakuuliselt, sõltumata sellest, mis kuupäeval on esitatud arve või mis on

märgitud arve tasumise tähtajaks. Kuna kostja on esitanud nõude 04.03.2021, on aegunud

kuni märtsini 2018 kantud kõrvalkulud: arved XXX.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste

aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Hageja

4.03.2021

menetlusdokumendis

on

kohtule

ja

hagejale

esitatud

tasaarvestusavaldus, selle lisa 27 on kommunaalteenuste arved seoses XXX

hooldekoduga. Arve nr X sisaldab kommunaalteenuseid 2017 oktoobrikuu eest tasumise

tähtajaga 14.11.2017. Aegumine sellest arvest tuleneva nõude osas algas 01.01.2018 ja

lõppes 31.12.2020. Nõue on aegunud. Sama kehtib arve nr XXX alusel nõutava summa

osas.

Arvetel XXX, XXX ja XXX põhinevad nõuded aegunud ei ole, sest muutusid

sissenõutavaks alates jaanuarist 2018, seega aegumine oleks saabunud 31.12.2021. Kohus

nõustub kostjaga, et hagejal tuli tasuda kommunaalteenuste eest ehitamise ajal, vastavalt

hankelepingule. Hageja esitatud tunnitasulehtede kohaselt tegi hageja hoones töid terve

jaanuarikuu ja märtsis 2018. Hankeleping lõppes ülesütlemisega 05.03.2018.

Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus nõuda hankelepingu p 4.1.12 alusel töövõtja

poolt tasumata kommunaalteenuste eest alates jaanuarist kuni 05.03.2018 (20 248,82-

5673,77) 14 575,05 eurot ning vastavat viivist (172,81-75,34-45,75) 51,72 eurot

tasarvestusavalduse alusel, kui hageja rahaline nõue oleks kohtuotsusega rahuldatud.

74.2. Lepingu p 4.1.17 järgi oli töövõtja kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud

ehitusjäätmed, sh kaevetööde tegemisel tekkinud liigpinnase, vastavalt kehtivale korrale

ja töö lõpetamisel esitama tellijale vastavad dokumendid. Töövõtja jättis vastava

kohustuse täitmata. XXX korraldas konteineri tühjendamise ning esitas tellijale

21.02.2018 arve nr XXX summas 869,28 eurot.

Kostja on seisukohal, et töövõtja utiliseeris järjepidevalt kogu objektil oleva ehitusprahi,

viimati novembris 2017, st peale tööde lõpetamist. Kostja esitatud arvetelt ei nähtu, et

prügi oleks utiliseeritud töövõtu objektilt.

Kohtule on esitatud kinnituskiri, et utiliseerimisele viidud jäätmed pärinesid XXX

hooldekodu ehituselt (kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi lisa X, 04.03.2021

menetlusdokumendi isa 28.1). Kohtule on tõendatud tunnilehtedega, et töövõtja tegi töid

objektil kogu jaanuarikuu 2018, kuid viimane jäätmete utiliseerimine toimus novembris

2017. Hageja nõue 869,28 euro saamiseks tasaarvestusavalduse alusel on põhjendatud.

74.3. Hankelepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal

ehitusplatsi ja töövõtja valdusesse antud ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult

ehitusplatsi töö üleandmise-vastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Töövõtja jättis

vastava kohustuse täitmata, mistõttu tegi tellija kulusid hoone ehitusjärgseks

koristamiseks summas 1866,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja on seisukohal, et töövõtja oli järjepidevalt koristanud hoonet vastavalt

valmimisele ajavahemikus 22.09-30.11.2017 (arved XXX) ja lõplik koristus teostati

märtsi lõpus (21.03.2018 arve nr X ja 01.04.2018 arve nr X).

Kohus jätab kostja tasaarvestusliku nõude koristustööde maksumuse hüvitamiseks

rahuldamata. Hageja on tõendanud, et töövõtja on regulaarselt tellinud koristustöid kuni

lepingu lõppemiseni ja ka pärast seda. Kostja ei ole kohtule tõendanud täiendava

koristamise vajadust summas 1866,50 eurot, millele lisandub käibemaks (fotod vms).

74.4. Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste

hulgas olid ka sellised, mille tõttu oli välistatud hoonele kasutusloa saamine. Vastavate

puuduste kõrvaldamiseks on tellija kandnud kokku kulusid 11 808 eurot.

Kohus jätab selle tasaarvestusliku nõude rahuldamata, sest nimetatud summa on arvesse

võetud tõendina vaegtööde maksumuse kohta (XXX poolt tehtud tööd puuduste

kõrvaldamiseks ja dokumentatsiooni korrastamiseks), mille tõttu kostja ei pidanud

töövõtjale tasuma lepingu lõppemise järel kogu lepingusummat.

74.5. Tellija on taotlenud veel kõrvaldamata puuduste maksumuse hindamist XXX,

esitades 02.03.2021. a maksumushinnangu saamiseks 2 puuduste nimekirja: 1) nimekirja

Päästeameti, Terviseameti ja Ekspertarvamuses osundatud puudustest; 2) nimekirja

töövõtja enda poolt koostatud vaegtööde nimekirjades nähtuvates puudustest. XXX

04.03.2021. a maksumushinnangu kohaselt on lisas 1 toodud osade, veel kõrvaldamata

puuduste kõrvaldamise maksumus 63 265,00 eurot käibemaksuta. Lisas 2 toodud

puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus on 45 000-65 000 eurot.

Hageja on seisukohal, et puudustest teatamine on toimunud hilinenult ja teiseks ei saa

kõneleda tulevaste kulutuste hüvitamisest põhjusel, et puudused on juba kõrvaldatud.

Kohus on seisukohal, et XXX hinnapakkumise alusel objektil kõrvaldamata puuduste

(vaegtööde) maksumus on Lisa 1 olevas tabelis selgelt ülepaisutatud. XXX poolt tehtud

tööd (kollasega märgitud) on olnud mõistlikus hinnaskaalas ja aktsepteeritavad, mida

kohus on eelnevalt tuvastanud, ja samades piirides on ka hageja esitatud XXX

hinnapakkumine puuduste kõrvaldamiseks. Lisa 2 XXX hinnapakkumises on üleüldse

orienteeruv. Kaaskirjast nähtuvalt ei ole pakkumise tegija asja üle vaadanud ja tegelike

puuduste olemasolu, ulatust ning seetõttu ka tegelikku puuduse kõrvaldamise maksumust

tuvastanud.

Kohus

jätab

kostja

tasaarvestusavalduse

XXX

04.03.2021.

a

maksumushinnangul põhinevate summade ulatuses rahuldamata.

74.6. Lepingu p 8.1.6 kohaselt „juhul, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt hankelepingus

määratud ajal lõpetanud, maksab ta tellijale leppetrahvi (0,1% hankelepingu hinnast) iga

tähtajast üle läinud kalendripäeva eest“. Seisuga 28.02.2018 oli leppetrahvinõude

suuruseks 99 294,56 eurot. Lepingu lõppemise ehk 05.03.2018 seisuga oli leppetrahvi

suuruseks 101 687,20 eurot, mille kohta on kostja teinud hagejale tasaarvestusavalduse.

Kostja ei vaidlusta sisuliselt hageja leppetrahvi nõuet üleandmisega viivituse tõttu, kuid

leiab, et arvutuskäik on väär: esiteks ei ole selles arvestatud, et tööde üleandmise tähtaeg

oli 04.12.2017, teiseks ei saa leppetrahv ületada 5 protsenti lepingu hinnast so 35 889.6

eurot.

Kohus on seisukohal, et hankeleping lõppes tellija taganemisega lepingust, sest lepingu

täitmist tõendavat lõpliku kasutusvalmiduse akti ei ole koostatud ega esitatud. Lepingu

lõppemise ajaks oli kõrvaldamata hulk kohtu poolt tuvastatud, ekspertarvamuses,

Päästeameti aktis ja Terviseameti aktis märgitud puuduseid ja tegemata töid.

ETÜ 2013 p 12.2.3. Tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei

ületa 5 (viit) protsenti lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta), kui

lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. ETÜ 2013 p 12.2.4. kohaselt on tellijal on õigus

leppetrahv tasaarvestada tellija poolt töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega

õigusaktides ettenähtud korras.

Seega on kostjal õigus nõuda hankelepingu p 8.1.6 alusel leppetrahvi: juhul, kui töövõtja

ei ole tööd tähtaegselt hankelepingus määratud ajal lõpetanud, maksab ta tellijale

leppetrahvi (0,1% hankelepingu hinnast) iga tähtajast üleläinud kalendripäeva eest. Kohus

on seisukohal, et lepingu täitmisega viivitamise eest nõutav leppetrahv on mõistlik piirata

protsendiga lepingu käibemaksuta hinnast, sest hageja on lepingu suuremas osas täitnud

ning kostja taotletud leppetrahv summas üle 100 000 euro on ebamõistlikus suuruses,

võrreldes rikkumise ulatusega. Lepingust tuleneva leppetrahvi summa, arvestatuna 0,1 %

lepingu käibemaksuta hinnast (lepingu maksumusena lähtub kohus ärajäänud tööde

mahaarvamise järel allesjäänud lepingumaksumusest 579 249 eurot käibemaksuta)

perioodi eest 4.12.2017 kuni 4.03.2018, so 91 päeva eest on 52 711,659 eurot, mida tuleb

ETÜ 2013 p 12.2.3. alusel vähendada 5%-ni lepingu hinnast, so 28 962,45 euroni.

Kohus tunnustab kostja tasaarvestusavaldust lepingu täitmise tähtaja ületamise eest

leppetrahvi 28 962,45 euro ulatuses.

74.7. XXX poolt tasutud, ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud

erinevateks ehitustöödeks summas 10 945,97 eurot ei ole tasaarvestav nõue, sest XXX ei

ole tema poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõuet hagejale loovutanud, vähemalt pole

kohtule esitatud sellekohast dokumenti. Kostjal endal puudub kahju nimetatud summa

ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

75. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et kõik käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad hageja

kanda, sest hageja kõik nõuded on jäänud rahuldamata.

76. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik