2-21-106996/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-106996

Kohtuasi

Renovum OÜ hagi OÜ Skyworld Entertainment ja X

vastu krediidilepingust ja käenduslepingust tuleneva

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.08.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja OÜ Skyworld Entertainment apellatsioonkaebus

Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X ja OÜ Skyworld Entertainment apellatsioonkaebus

2729,41 eurot

Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus 1231,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Renovum OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline esindaja Alar Liivamärgi

Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: OÜ Skyworld Entertainment (registrikood

12960432), seaduslik esindaja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10.08.2021 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-106996

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 11.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X (kostja I) ja OÜ Skyworld Entertainment (kostja II) vastu 3495,38 euro

saamiseks. 25.03.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.04.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 1800

eurot, intressi 529,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1800

eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 90 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt on Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostjate (kaaslaenajad) vahel

23.08.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad laenu 5000 eurot intressiga

40 % aastas, 0,111 % päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates

22.09.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 22. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist

ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 537,36 eurot, viimane

maksetähtpäev 22.08.2020.

4. 23.08.2019 sõlmiti kostjaga II laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks lisaks

käendusleping käendaja vastutuse maksimumsummaga 10 000 eurot. Seega on kostja II

nii kaaslaenajana kui alternatiivselt käendusest tulenevalt kostjaga I solidaarselt vastutav

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

5. Ühisraha OÜ maksis laenuvõtjale laenusumma välja 23.08.2020. Laenulepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks tehti lepingu kehtivuse ajal vaid kaks makset –

16.12.2019 537,36 eurot ja 18.02.2020 537,36 eurot. Ükski makse ei laekunud

kokkulepitud tähtpäevaks. Maksete viivituse tõttu tasulisi meeldetuletusi (võlateade)

saatis laenuandja kostjale kolmel korral, s.o 26.09.2019, 26.10.2019 ja 26.11.2019,

igaüks hinnaga 5 eurot vastavalt laenulepingu p-s 7.6. ja hinnakirjas kokkulepitule.

08.12.2019 saatis laenuandja kostjatele tasulise (5 eurot) laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse. 13.01.2020 saatis laenuandja kostjatele tasulise (5 eurot) laenulepingu

ülesütlemise teatise, milles ütles laenulepingu üles ja esitas nõude laenulepingust

tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks, milles nõudis kogu võlgnetava summa

tasumist 14 päeva jooksul. Seega laenuleping lõppes ülesütlemisega 13.01.2020.

6. 24.03.2020 loovutas Ühisraha OÜ laenulepingust tuleneva nõude hagejale.

7. 20.04.2020 esitas hageja kostjate vastu solidaarselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ning 28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 kohustas kohus kostjaid

solidaarselt tasuma põhivõla 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot, kokku 6400 eurot.

Kostjad tasusid võla osaliselt täitemenetluses, hagejale laekusid järgmised summad:

05.10.2020 817,16 eurot; 27.10.2020 6,14 eurot; 17.11.2020 934,36 eurot ja 08.02.2021

4854,34 eurot. Hageja loeb täiturilt laekunud summadest põhivõla tasutuks viimases

järjekorras (täitemenetluse seadustik (TMS) § 56 lg 2, võlaõigusseadus (VÕS) § 88 lg 8).

Lepingu kehtivuse ajal saadetud kirjade kulu on tasutuks loetud.

2-21-106996

8. Põhinõude kujunemise 1800 euro osas selgitas hageja, et laenuvõtja sai laenu 5000

eurot, laenusummast on tagasi makstud 3200 eurot.

9. Viivisenõude kujunemise osas selgitas hageja, et viivisemääraks on 0,5 % päevas

(laenulepingu üldtingimuste p 7.2).

9.1. 16.12.2019 makse 537,36 eurot (esimene makse) laekumise päevaks oli möödunud

kolme maksegraafikujärgse makse maksetähtpäev. Maksetes sisalduvalt põhiosalt

oli selleks ajaks kogunenud viivist 289,44 eurot järgmiselt:

23.09.2019 – 16.12.2019 (85 päeva) 345,69 x 85 x 0,5 % = 146,92 eurot;

23.10.2019 – 16.12.2019 (55 päeva) 357,21 x 55 x 0,5 % = 98,23 eurot;

23.11.2019 – 16.12.2019 (24 päeva) 369,12 x 24 x 0,5 % = 44,29 eurot.

9.2. Lisaks põhiosale olid sissenõutavaks muutunud esimese kolme makse intressiosad

166,67 + 155,15 + 143,24 = 465,06 ja hooldustasu maksed 3 x 25 = 75 eurot. Seega

liigitus 16.12.2019 tasutud 538,36 eurot VÕS § 88 lg 8 alusel järgmiste kohustuste

katteks: 4 meeldetuletuskirja (sh ülesütlemishoiatus) eest 20 eurot, viivis 289,44,

hooldustasu 75 eurot ja intress 152,92 eurot. Tasumata jäi põhivõlg 1072,02 (345,69

+ 357,21 + 369,12) ja intress 312,14 eurot. Tasumata jäänud põhivõlalt jätkus

viivise arvestus.

9.3. 18.02.2020 makse 537,36 eurot (teine makse) laekumise ajaks olid saadetud

tasuline ülesütlemisteade (5 eurot) ja laenuleping üles öeldud (13.01.2020) ning

sissenõutavaks muutunud kogu võlg, seejuures veel lepingu kehtivuse ajal muutus

sisenõutavaks 4. lepingujärgne makse, mille põhiosa oli 381,42 ja intressiosa 130,94

eurot ja hooldustasu 25 eurot, ning ülesütlemisega muutus sissenõutavaks ka

proportsionaalne osa 5. makse intressist eelmisele maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni ülesütlemiseni (23.12.20 – 13.01.21) kulgenud 22 päeva eest summas

86,69 eurot (118,22 / 30 x 22 = 86,69).

9.4. Viivist oli teise makse laekumise hetkeks arvestatud varem tasumata jäänud

põhiosalt alates eelmise makse laekumisele järgnevast päevast ja 4. makse

põhiosalt kuni ülesütlemiseni ning ülesütlemisele järgnevast päevast kogu

sissenõutavaks muutunud põhiosalt (5000 eurot) kokku 1091,96 eurot järgmiselt:

17.12.2019 – 13.01.2020 (28 päeva) 1072,02 x 28 x 0,5% = 150 eurot (1-3 makse

põhiosa jäägilt)

23.12.2019 – 13.01.2020 (22 päeva) 381,42 x 22 x 0,5 % = 41,96 eurot (4. makse

põhiosalt)

14.01.2020 – 18.02.2020 (36 päeva) 5000 x 36 0,5 % = 900 eurot (kogu põhivõlalt).

9.5. Seega kaeti teise maksega 5 euro ulatuses meeldetuletuskirja (ülesütlemine) kulu,

25 euro ulatuses hooldustasu ja 507,36 euro ulatuses viivise võlga. Tasumata jäi

18.02.2020 seisuga põhiosa 5000 eurot, intress 529,77 eurot (312,14 + 130,94 +

86,69 = 529,77) ja viivis 1091,96 – 507,77 = 584,19 eurot.

9.6. Alates järgmisest päevast jätkus kogu põhivõlalt viivise arvestus kuni põhivõla

osalise tasumiseni (08.02.2021 3200 eurot) ja sealt edasi põhivõla jäägilt kuni hagi

koostamiseni järgmiselt: 19.02.2020 – 08.02.2021 (357 päeva) 5000 x 357 x 0,5%

= 8925 eurot; 09.02.2021 – 19.04.2021 (70 päeva) 1800 x 70 x 0,5% = 630 eurot.

9.7. Viivisest tasusid kostjad täitemenetluses 3200 eurot, seega on hagi esitamise seisuga

viivise võlgnevuse jääk 584,19 + 8925 + 630 - 3200 = 6939,19 eurot. Hea tahte

märgina vähendab hageja viivise nõuet 1800 euroni.

10. Intressivõlgnevuse osas selgitas hageja, et laenulepingu kehtivuse ajal on sissenõutavaks

muutunud nelja makse intressiosad ja lisaks proportsionaalne osa 5. makse intressiosast

(118,22 / 30 x 22 = 86,69). Intressi on tasutuks loetud 152,92 euro ulatuses. Võlg intressi

osas kujuneb järgmiselt: 166,67 + 155,15 + 143,24 + 130,94 + 86,69 – 152,92 = 529,77

eurot. Laenulepingu maksegraafiku näol on tegemist annuiteetgraafikuga, mille intress

2-21-106996

arvestatakse põhiosa jäägilt, s.t kuna iga perioodiga (1 kuu kaupa) põhiosa eelduslikult

väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt.

Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt,

justkui oleks makse tehtud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse

alates tähtpäeva möödumisest viivist.

11. Kostjal on tasumata kolme pärast lepingu lõppemist saadetud kirja eest

(sissenõudmisega seotud kulu) 3 x 30 = 90 eurot. Kuivõrd laenuandja hinnakirja

kohaselt tuleb pärast lepingu lõppemist saadetud kirjade eest tasuda 30-50 eurot, lähtub

hageja minimaalselt kokkulepitud kirja hinnast 30 eurot (VÕS § 1131 lg 1).

Kostja vastuväited

12. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

13. Hageja lähtub ebaõigest viivisemäärast. Hageja on hagiavalduses nõude arvestuses

läbivalt lähtunud viivisemäärast 0,5% päevas, viidates üldtingimuste p-le 7.2. Kostja

hinnangul on tegelik kohaldatav viivisemäär mitte rohkem kui 0,11% päevas

(üldtingimuste p 3.7, põhitingimuste p 1.10). Asjaolu, et pooled leppisid tegelikkuses

kokku viivisemääras 0,11% päevas, tõendab ka hageja poolt tsiviilasjas nr 2-20-115785

(maksekäsk) arvestatud viivis. Hageja nimetas tsiviilasjas nr 2-20-115785

viivisemääraks 0,11% päevas. Tüüptingimuste p-de 3.7 ja 7.2 vastuolu tõttu tuleb

tüüptingimusi VÕS § 38 põhimõtetel tõlgendada tingimuste kasutaja kahjuks.

14. Hageja viivisearvestus on ebaõige. Maksekäsu nr 2-20-115785 kohaselt on hageja

nõudnud ja saanud viivist kuni 20.04.2020 ning hageja ei saa arvestada viivist lähtuvalt

viivisemäärast 0,5% päevas. Kohtupraktikas on üheselt juurdunud põhimõte, et viivist

ei mõisteta välja põhivõlga ületavas summas.

15. Hageja on ebaõigesti arvestanud seda, millisel määral on kostjad täitnud põhinõude.

Kaks esimest graafikujärgset makset on tasutud. Mõlemad tasutud maksed olid summas

537,36 eurot, millest vastavalt maksegraafikule moodustasid põhiosad 345,69 ja 357,21

eurot. Samuti on põhivõlgnevusest tasutud 3200 eurot tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud

maksekäsu alusel. Kuna laenusumma (põhivõlg) moodustas 5000 eurot, siis on põhivõlg

tasutud 3902,90 euro ulatuses. Seega saab põhinõue olla põhjendatud maksimaalselt

1097,10 euro ulatuses. Hageja nõue 702,90 euro ulatuses on põhjendamatu.

16. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt intressi, sest kostja on kogu intressi tasunud.

Viimane intressi arvestus nähtub tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsus, kus on

intress arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni ehk kuni 13.01.2020. Kuivõrd hageja on

intressi kuni lepingu ülesütlemiseni kostjalt juba nõudnud ja maksekäsu alusel saanud,

ei ole hagejal õigust intressi uuesti nõuda.

17. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingu lõppemise järgselt saadetud kirjade eest

kokku 90 euro (3 x 30) tasumist.

18. Kostjad esitasid 25.05.2021 tasaarvestuse vastuväite (VÕS § 197 lg 1). Hageja on

maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-20-115785 kostja I arvelt alusetult rikastunud

(VÕS § 1028 lg 1). Maksekäsu kohaselt on põhinõudelt summas 3200 eurot perioodil

14.01.2020 kuni 20.04.2020 ehk 97 päeva eest arvestatud viivist määraga 0,11% päevas

summas 2752,61 eurot. Selline arvutus on matemaatiliselt ebaõige. Maksekäsu

kiirmenetluses saanuks hageja viivisenõue olla maksimaalselt 341,44 eurot (3200 eurot

x 0,11% x 97 päeva). Järelikult on hageja saanud alusetult 2411,17 eurot. Lisaks

põhinõudele on kostjal õigus nõuda alusetult saadud summalt viivist seadusjärgses

määras. Vaidluste ennetamiseks arvestab kostja viivist alates viimasest täitemenetluses

laekunud summast, st alates 09.02.2021. 25.05.2021 seisuga on kostjal õigus nõuda

viivist 105 päeva eest ning viivise summaks on 55,69 eurot (2 411 eurot x 0,022% x 105

päeva). Kokku on kostja tasaarvestatava nõude summa seega 2466,86 eurot.

2-21-106996

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Harju Maakohtu 10.08.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjatelt

hageja kasuks solidaarselt välja 2729,41 eurot ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus jättis hagi rahuldamata 1490,36 euro väljamõistmise osas.

20. Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja II vahel 23.08.2019

sõlmitud laenuleping (VÕS § 401). Leping öeldi üles seisuga 13.01.2020 ja kostja I

vastutab krediidilepingust tulenevate kohustuste eest käendajana solidaarselt. Kostjad

võtsid eelnimetatud faktilised asjaolud omaks.

21. Kohus viitas VÕS § 401 lg-le 1, §-le 397 ja § 113 lg-le 1.

22. Tasaarvestus, millele kostjad on tuginenud, on õiguslikult kehtetu. Jõustunud

kohtulahendi täitmise tulemusel ei saa sissenõudja alusetult rikastuda. Kohtul ei ole

võimalik lahendada uuesti õigussuhteid, mis on teises tsiviilasjas jõustunud

kohtulahendiga juba lahendatud. Oma väidetavate õiguste teostamiseks oleksid kostjad

pidanud vaidlustama teise tsiviilasja lahendi kehtivuse või esitama sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi. Kuna tegemist ei ole protsessuaalse tasaarvestusega, siis

2466,86 euro ulatuses on kostjad hageja nõudeid tunnustanud ja hagi rahuldamine

vastavas osas sõltub ainult tasaarvestuse kehtivusest. Kuna kostjate tasaarvestus on

kehtetu, tuleb hagi kostjate poolt tasaarvestatud summas eelnimetatud põhjustel

rahuldada. Kohtul tuleb järgnevalt kontrollida hageja nõuete põhjendatust ülejäänud

osas, s.o. summas 1752,91 eurot (4219,77 – 2466,86).

23. Kostjad pole täpsustanud, milliseid konkreetseid hagi esemeks olevaid nõudeid nad on

tasaarvestanud.

24. Krediidilepingu üldtingimuste p-i 3.6 järgi on viivise määraks lepingus kokku lepitud

intressimäär, sama dokumendi p-i 7.2 järgi on aga viivise määraks 0,5% päevas.

Lepingu näol on eelduslikult tegemist laenuandja poolt kasutatavate tüüptingimustega.

VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendatakse tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Kohus selgitas

selle sätte kohaldamise kavatsust hagejale 03.06.2021 määruses (p 6). Hageja väitel on

intressimäär 0,111% päevas ja kostjad on võtnud selle faktiväite omaks (25.05.2021

avalduse p 1.4). Hageja viivisenõude suurus on 1800 eurot ja see on arvestatud määraga

0,5% päevas. Samadel alustel määraga 0,111% päevas arvestatud viivisenõue oleks

4,504 korda väiksem (0,5 / 0,111) ehk 399,64 eurot (1800 / 4,504). Seega on viivisenõue

alusetu summas 1400,36 eurot (1800 – 399,64).

25. Kostjad eitasid hageja õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 90 eurot.

Kuna hageja ei ole selle nõude alust põhjendanud, siis on hagi selle summa osas alusetu.

26. Tsiviilasjas nr 2-20-115785 rahuldati hageja intressinõue summas 447,39 eurot (dtl

104). Põhinõue oli selles menetluses esitatud ainult osana tegelikult tagastamata

krediidist. Hageja nõudis 3200 eurot, kuid kostjate poolt käesolevas asjas omaks võetud

krediidi tagasimaksete asjaoludest järelduvalt oli põhivõlg tegelikkuses vähemalt

4297,1 eurot (5000-702,9, kostjate 25.05.2021 vastuse p 1.9). Tasaarvestuse kaudu on

kostjad tunnistanud hageja põhivõlga hageja poolt väidetud summas. Kostjad on võtnud

omaks hageja faktiväite, et kokkulepitud intressimäär oli 40% aastas. Tsiviilasjas nr 2-

20-115785 tehtud maksekäsus on intressi arvestamise perioodiks märgitud 23.08.2019-

13.01.2020. Ainuüksi põhivõla summalt 3200 eurot arvestatuna oleks intressisumma

504,86 eurot, kuid tegelik põhivõla jääk oli eespool selgitatu kohaselt veelgi suurem.

Seega ei ole hageja nõudnud varasemas menetluses kogu intressivõla tasumist. Hageja

intressinõudele esitatud vastuväited on alusetud.

27. Kostja I vastutab krediidilepingu täitmise eest solidaarselt kostjaga II (käenduslepingu

p 1.2, VÕS § 145 lg 1).

28. Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõlanõude summa 1800 eurot,

intressinõude summa 529,77 eurot ja viivisenõude summa 399,64 eurot osas. Kokku

2-21-106996

mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2729,41 eurot. Hagi jääb

rahuldamata viivisenõude summas 1400,36 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise

summas 90 eurot osas, kokku summas 1490,36 eurot.

29. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kostjate apellatsioonkaebus

30. Kostjad esitasid 10.09.2021 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

otsuse osas, milles hagi rahuldati ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

31. Kohus arvestas ebaõigesti põhinõude ulatust. Kohus jättis arvestamata, et põhivõlga on

tasutud 3902,90 euro (3200 + 345,69 + 357,21) ulatuses. Seega saab hageja põhinõue

olla põhjendatud maksimaalselt 1097,10 eurot. Hageja nõue on 702,90 euro ulatuses

põhjendamatu.

32. Kostjad esitasid maakohtus tasaarvestusavalduse summas 2466,86 eurot, mille kohus

jättis põhjendamatult arvestamata. Tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud maksekäsu alusel

on hageja alusetult rikastanud, mistõttu on kostjatel hageja vastu alusetult saadu

tagastamise nõue ja ning tasaarvestuse vastuväide. Hageja nõue on vastuolus hea usu

põhimõttega VÕS § 6 lg 2 tähenduses, on liigkasuvõtjalik ning hageja on juba nõutavad

summad saanud läbi maksekäsu kiirmenetluse tsiviilasjas nr 2-20-115785. Hageja

nõude veelkordne rahuldamine 2411,17 euro ulatuses, mille hageja on juba saanud, on

ilmses vastuolus hea usu põhimõttega.

33. Maakohus on asunud meelevaldsele seisukohale, justkui kostjad oleksid tasaarvestuse

kaudu tunnistanud hageja põhivõlga summas 1800 eurot. Kostjad on vastuses hagile

üheselt tuginenud asjaolule, et hageja on põhinõuet valesti arvestanud ning põhinõude

maksimaalne võimalik summa on 1097,10 eurot.

34. Kohtu seisukohad kostjate tasaarvestusavalduse arvestamisel on vastuolulised ja

ebaloogilised. Otsuse punktis 11 sedastab kohus õigesti, et kostjad ei ole täpsustanud,

milliseid konkreetseid hagi esemeks olevaid nõudeid nad on tasaarvestanud. Samas

otsuse punktis 12 märgib kohus, et tasaarvestuse kaudu on kostjad tunnistanud hageja

põhivõlga hageja poolt väidetud summas. Olukorras, kus kostjad on esitanud

kõikehõlmava tasaarvestuse vastuväite ja on samaaegselt sõnaselgelt vastu vaielnud

põhinõude suurusele, on kohtu järeldus, et kostjad on põhinõuet kogu ulatuses

tunnistanud, ebaõige.

35. Kohus jättis intressinõude lahendamisel täielikult arvestamata kostjate vastuväitega,

mille kohaselt hagejal ei ole õigust intressi kostjalt nõuda, sest kostja on kogu intressi

tasunud. Viimane intressi arvestus nähtub tsiviilasjas nr 2-20-115785 tehtud

maksekäsust, kus on intress arvestatud kuni 13.01.2020.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

36. Hageja palub 23.10.2021 vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas,

milles kohus jättis hagi rahuldamata viivise nõude 1141,03 euro ulatuses ja

sissenõudmiskulude nõude 90 euro ulatuses ja uue otsusega rahuldada hagi 3960,44

euro ulatuses ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3960,44 eurot. Hageja

palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega

jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

37. Hageja nõustub kohtu seisukohaga kohaldatava viivise määra ja nimetatud

viivisemäärade omavahelise proportsiooni küsimuses. Hageja ei nõustu, et neil

põhjustel oleks võinud hagis nõutud viivist nimetatud proportsiooni alusel vähendada,

vaid vähendada tulnuks kogu hagi esitamise ajaks kogunenud viivist.

2-21-106996

38. Hagi esitamise seisuga oli kostjate 0,5 %-lise viivisemääraga arvestatud võlg viivise

osas 6939,19 eurot (vt hagi p. 2.1. ja 2.4.). Kostjad ei ole viivise arvestuslikku külge

vaidlustanud, järelikult on nad selle õigeks võtnud. Hageja vähendas tegelikku viivist

1800 euroni. Seega, kui kohus pidas põhjendatuks kohaldada 4,504 korda väiksemat

viivisemäära, oleks kohus pidanud selle jagajaga jagama tegeliku hagi esitamise seisuga

moodustunud viivise 6939,19 eurot, mitte hageja poolt hagis esitatud vähendatud ehk

osalise nõude 1800 eurot. Viivise määra 0,111 % päevas kohaldamisel oleks seega

tulnud hagi viivise nõudes rahuldada 1540,67 euro ulatuses (6939,19 / 4,504 = 1540,67).

Kuivõrd kohus rahuldas viivise nõude 399,64 euro suuruses summas, vaidlustab hageja

viivise nõude rahuldamata jätmise 1141,03 euro ulatuses.

39. Hageja ei nõustu, et ta ei ole sissenõudmiskulude nõude 90 eurot osas nõude alust

põhjendanud (vt hagi p 1.5, 1.11, 1.12, 2.5, lisa 7). Kohtu lahend on selles osas üllatuslik

ja kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et pärast

lepingu lõppemist on saadetud veel vähemalt kolm meeldetuletuskirja võla nõudes.

Järelikult on kostjad kirjade saamise fakti õigeks võtnud ja nõue oleks tulnud rahuldada.

40. Hageja ei nõustu menetluskulude jaotusega. Menetluskulude jaotus peaks olema

proportsionaalne hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ca’ 65 % ulatuses. Juhul

kui kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid hagis nõutule lähedases summas, on õiglane kõik

menetluskulud kostjate kanda jätta.

Vastustaja seisukoht

41. Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

42. Kostjad vaidlevad hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja

saata

asi

maakohtule

uuesti

läbivaatamiseks

eelmenetluse

staadiumis.

Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

44. Ringkonnakohtu hinnangul viis ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse tegemiseni see,

et maakohus jättis hagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse

täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest

kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate

asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause

kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis

on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu

lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23). Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442

lg-s 8 sätestatule.

45. Maakohus ei viinud läbi kohast eelmenetlust, sh ei selgitanud välja hageja nõude ulatust

ega neid asjaolusid, mis tuleb tuvastada nõude rahuldamise eeldustena. Samuti ei

arutanud maakohus pooltega hageja nõudeid piisavalt õiguslikust ja faktilisest küljest.

46. Käesoleval ajal ei vaidle pooled järgmiste maakohtu poolt tuvastatud ja asjas tähtsust

omavate asjaolude üle:

-

Ühisraha OÜ (laenuandja) ja OÜ Skyworld Entertainment ( laenaja, kostja II) vahel

on 23.08.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel andis laenuandja laenusaajale

2-21-106996

laenu 5000 eurot intressiga 40 % aastas, 0,111 % päevas, tagasimakseperioodiga 12

kuud, kohustusega tasuda alates 22.09.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 22.

kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid

summas 537,36 eurot. Laenusumma on kostjale II välja makstud.

-

Viivisemääraks tuleb lugeda kokkulepitud intressimäära 0,111% päevas.

-

23.08.2019 sõlmiti kostjaga I laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks

käendusleping käendaja vastutuse maksimumsummaga 10 000 eurot.

-

Laenusaaja tasus hilinemisega ainult kaks esimest graafikujärgset makset –

16.12.2019 537,36 eurot ja 18.02.2020 537,36 eurot.

-

Laenuleping lõppes laenuandjapoolse ülesütlemisega 13.01.2020.

-

24.03.2020 loovutas Ühisraha OÜ laenulepingust tuleneva nõude hagejale.

-

28.07.2020 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-20-115785 on kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja mõistetud laenulepingust tulenev võlgnevus 6400 eurot,

sealhulgas põhivõlg 3200 eurot ja kõrvalnõuded 3200 eurot.

-

Maksekäsu täitmiseks on hagejale kantud üle järgmised summad: 05.10.2020 817,16

eurot; 27.10.2020 6,14 eurot; 17.11.2020 934,36 eurot ja 08.02.2021 4854,34 eurot.

-

19.04.2021 esitas hageja käesoleva hagi, milles palub kostjalt solidaarselt välja

mõista samast laenulepingust tuleneva võlgnevuse: põhivõla 1800 eurot, intressi

529,77 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1800 eurot ja

võla sissenõudmisega seotud kulud 90 eurot.

47. Pooled vaidlevad kokkuvõttes selle üle, millal ja millises osas on laenusaaja

laenulepingu alusel täitnud põhivõla ja intressi osas, kui suur on sellest tulenevalt hageja

põhjendatud viivisenõue ja kas hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud.

48. Maakohus ei ole hageja nõuet kontrollinud ja on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta.

49. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud kostja vastuväited

tähelepanuta, tuginedes järeldusele, et tasaarvestuse vastuväite esitamisega on kostjad

tunnustanud hageja nõuet 2466,86 euro ulatuses ja selles osas pole vaja hageja nõuet

kontrollida. Alusetu on maakohtu seisukoht, et tasaarvestuse kaudu on kostjad

tunnistanud hageja põhivõlga hageja poolt väidetud summas. Kostjad ei ole

tasaarvestuse vastuväite esitamisega ega ka muus vormis hageja nõuet õigeks võtnud,

mistõttu pidi maakohus kontrollima kogu hageja laenulepingust tulenevat nõuet algusest

peale.

50. Maakohus ei ole vastanud kostja vastuväitele, et hageja on ebaõigesti arvestanud seda,

millises määral on kostjad täitnud põhinõude. Kostjad väidavad, et tasudes

annuiteetgraafiku alusel kaks makset, mis sisaldasid kindlas proportsioonis laenu

põhiosa, intressi ja lepingu hooldustasu, on nad osa põhivõlast tasunud juba enne

maksekäsu tegemist. Maakohus ei ole neid kostjate väiteid käsitlenud ega neile

hinnangut andnud.

51. Jälgitav ei ole maakohtu põhjendus selle kohta, et hageja nõudis 3200 eurot, kuid

kostjate poolt käesolevas asjas omaks võetud krediidi tagasimaksete asjaoludest

järelduvalt oli põhivõlg tegelikkuses vähemalt 4297,1 eurot.

52. Maakohus ei ole vastanud kostjate vastuväitele, et kuivõrd hageja on intressi kuni

lepingu ülesütlemiseni kostjalt juba nõudnud ja maksekäsu alusel saanud, ei ole hagejal

õigust intressi uuesti nõuda.

53. Hageja esitas samast laenulepingust tuleneva nõude kostjate vastu kahes erinevas

menetluses. Kuna hageja nõuab mõlemas menetluses osaliselt põhivõlga ja

kõrvalkulusid,

omab

ringkonnakohtu

hinnangul

hageja

nõude

ulatuse

kindlaksmääramisel tähtsust, milline osa laenulepingu järgsest võlgnevusest on

kostjatelt hageja kasuks maksekäsuga juba välja mõistetud. See ei tähenda jõustunud

kohtulahendi uuesti hindamist, vaid sellega arvestamist. Kostjate tasaarvestuse

2-21-106996

vastuväide põhineb sisuliselt asjaolul, et põhivõlast osa ja intressivõlg täielikult on

maksekäsu kiirmenetluse tulemusena tasutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

tasumata võlasumma tuvastamisel jätta seda vastuväidet tähelepanuta.

54. Hageja nõustus maakohtu hinnanguga, et kokkulepitud viivisemääraks tuleb lugeda

0,111 % päevas, mitte 0,5 % päevas, millega hageja on teinud kõik oma viivise

arvestused. Hageja ei ole oma viivisearvestust ümber teinud ja maakohus ei ole välja

selgitanud, milline on kostjate poolt tasumisele kuuluv viivis alates viivise

sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, arvestades milline osa ja millal on

põhinõudest ja intressist tasutud.

55. Maakohus jättis hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks rahuldamata ühe

lausega, leides, et hageja ei ole selle nõude alust põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub

hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu lahend on selles osas üllatuslik ja

kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Hageja väidetel nägi pooltevaheline leping

ette, et meeldetuletuskirjade saatmine on tasuline ja kostjad ei ole vaidlustanud

meeldetuletuskirjade saamist. Seega pidi maakohus selgitama välja kostjate vastuväited

sissenõudmiskulude hüvitamisele ja andma hinnangu nõude põhjendatusele.

56. Kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, siis saab kohus seda teha poolte esiletoodu põhjal. Kui pooled ei ole toonud esile

neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada võla tegeliku suuruse üle, siis tuleb

eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele. Sama

põhimõte rakendub mõlema poole väidete ja asjaolude esituse osas (RKTKo tsiviilasjas

nr 3-2-1-17-16, p 12). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised

mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses.

57. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)