Legislator Case Law & Legislation
2-21-14144/17 AI generated

2-21-14144/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-14144/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-21-14144/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14144 Tsiviilasi AS-i AXIS Tech Estonia hagi TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 52 542 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS AXIS Tech Estonia (registrikood 10133593, asukoht Uus-Tehase tn 12, 30328 Kohtla-Järve linn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson, advokaat Ken Kaarel Gross (Advokaadibüroo RASK, e-post menetlus@rask.ee); Kostja: TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ (TCI-GROUP SP.Z.O.O, Poola, registrikood 361890563, asukoht Stanisława Leszczyńskiego 4 M29, 50-078 Wrocław, Poola Vabariik); Kostja lepinguline esindaja: Valdis Härmsalu (Ceteris Õigusabi OÜ, e-post xxx). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS-i AXIS Tech Estonia hagi TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 2. Välja mõista TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄlt põhivõlgnevus 43 220 eurot ASi AXIS Tech Estonia kasuks. 3. Välja mõista TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄlt viivis 9322 eurot ASi AXIS Tech Estonia kasuks. 4. Tunnistada käesoleva otsuse resolutsiooni punkt 2 viivitamata täidetavaks.

2

Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord 6. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtuotsuse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on AS-i AXIS Tech Estonia hagi TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

2. 23.02.2022 esitas kostja avalduse, milles kinnitab, et võtab hagi õigeks põhinõude summas 43 220 eurot osas. Kostja vaidlustab hageja viivisenõuet.

3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine põhinõude osas, kuna kostja on 23.02.2022 esitatud avalduses hagi põhinõude osas õigeks võtnud.

4. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav, seega tuleb käesolev otsus põhinõude väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks tunnistada.

5. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuväite hageja viivisenõudele, mistõttu kohus analüüsib nimetatud nõuet sisuliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 9322 eurot. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu p-st 6.2 ilmneb, et kui ostja ei maksa lepingu järgselt makseid, siis ostja maksab müüjale viivist 0,1% viivitatud summa pealt iga viivitatud päeva eest. Viivise maksimaalne summa ei tohi ületada 10% lepingu summast (tlk 7 pöördel). Müügihind summas 63 220 eurot muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.10.2020. Kostja tasus 04.12.2020 hagejale 15 000 eurot. Seega viivis: (i) võlgnevuselt summas 63 220 eurot alates 29.10.2020-03.12.2020 on 2 339,14 eurot; (ii) võlgnevuselt summas 48 220 eurot alates 04.12.2020 kuni 07.09.2021 on 13 405,16 eurot, kokku on viivis 15 744,30 eurot. Müügilepingu p 6.2 kohaselt on viivisenõue piiratud 10% müügilepingu hinnast, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 9 322 eurot (93 220*10%).

6. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

3

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, seega on hagejal õigus kostjalt nõuda lepingus kokkulepitud määras, arvestades ka lepingus sätestatud maksimumvastutuse summat. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista viivised summas 9 322 eurot.

7. Seoses kostja poolt hageja viivisenõudele esitatud vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on asunud seisukohale, et viivise summat tuleks vähendada 5000 euroni, kuna kostja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi pahatahtlikkusest. Kostja palub viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Nimelt on poolte vahel kokku lepitud viivise määr 0,1% päevas kohtu hinnangul majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul mõistliku suurusega ning täiendavalt on kokku lepitud, et hagejal ei ole õigust viivist nõuda enam kui 10% lepingu summast, mistõttu ei ole hageja viivise nõue ebaproportsionaalselt suur ega ebamõistlikult kostja huve kahjustav. Täiendavalt märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 2-16-18005 punktis 14 asunud seisukohale, et kohus võib VÕS § 162 lg 1 kohaselt ebamõistlikult suurt viivist vähendada viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodu järgi tuleb viivise vähendamisel VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada mh kohustuse täitmise ulatust ja muid asjaolusid (Riigikohtu 6. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3965, p 32). Kohus märgib, et on juba eelnevalt tuvastanud, et hageja nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Samuti ei esine alust viivise vähendamiseks tulenevalt kohustuse täitmise ulatusest, kuna kostjal on seni hagejale tasumata ligi pool kogu lepingu müügihinnast. Kohtu hinnangul on hagejal olukorras, kus kostja on jätnud pika aja jooksul oma kohustuse täitmata, õigustatud huvi saada lepingus kokkulepitud ulatuses viivist. Seega jätab kohus kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, kuna alust selleks ei esine.

8. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, TsMS § 133 ja TsMS § 134 lg 1 järgi 52 542 eurot.

Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

4

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik