2-20-18984/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18984

Tsiviilasi

A. M.i hagi M OÜ vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

6000,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Merle Järvala

Kostja M OÜ (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. M.i hagi M OÜ vastu kahjunõudes rahuldamata.

2. Kohtuotsuse avalikustamisel asendada menetlusosaliste nimed initsiaalidega

ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud A. M.i kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. M OÜ (kostja) ostis A. M.ile (hageja) kuuluva korteriomandi asukohaga xxxx

täitemenetluses elektroonilisel enampakkumisel. Korteris asus köögimööbel koos

integreeritud külmkapiga, esikuriiulid, stanged ja magamistoa garderoobikapid koos

lükandustega. Kostja on käitunud pahauskselt - hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud

vaidlusaluse korteriomandi valduse üleandmise akti - kostja võttis valduse omavoliliselt ja

ebaseaduslikult. Kostja vahetas pärast enampakkumise võitmist korteris ukselukud ja asus

korterit valdama. Seeläbi võttis ta enda valdusesse ka korteris olnud mööbli ja tehnika, mis

kuulub hagejale. Hageja on palunud kostjal mööbel ja tehnika tagastada, kuid kostja pole

seda teinud.

2(5)

2. Enampakkumisel ei müüdud korteris olevaid hagejale kuuluvaid esemeid ja need esemed

ei ole korteri päraldised. Integreeritav kodutehnika tähendab seda, et neid on võimalik

paigaldada vastavalt ruumile ja muule sisustusele. Need asjad ei ole kinnisasja olulised osad

ega päraldised - neid esemeid on võimalik eemaldada ilma kinnisasja rikkumata.

3. Hageja palub välja mõista kostjalt asjade väärtus 6000 eurot. Hageja hinnangul on asjade

väärtused järgnevad: köögimööbel - 3000 eurot, valgustid köögimööbli sees - 60 eurot,

kraanikauss koos segistiga - 275 eurot, õhupuhasti ehk väljatõmbe ventilaator - 175 eurot,

integreeritav külmkapp - 450 eurot, esikumööbel - 225,00 eurot, magamistoa

garderoobikapid - 1605 eurot, laevalgusti magamistoas 60 eurot ja peegel magamistoas 150

eurot.

4. Hageja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja pole tuginenud konkreetsetele

maksetele ja neid kinnitavatele maksekorraldustele. Hageja leidis, et tasaarvestamine on

vastuolus hea usu põhimõttega.

5. Hageja esitas taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed

initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi ega aadressi.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja võttis omaks väited, et

ostis täitemenetluses toimunud enampakkumisel hagejale kuulunud korteri, korteris asus

mööbel ja tehnika, mis on seal praeguseni. Korteris olev mööbel on korteri päraldiseks või

oluliseks osaks ja TMS § 152 alusel vahetus mööbli omand koos korteri omandiga. Samuti

ei ole hageja tõendanud kahju suurust.

7. Arvestades kohtupraktikas kajastatud seisukohti ja seaduses (TMS § 152) sätestatut, ei

sõltu vallasvara käsitlusest tegelikkuses asja lõpplahendus, kuna üldjuhul müüakse

vallasasjad igal juhul koos kinnisasjaga.

8. Asjas puudub vaidlus, et kostja soetas xxxx korteri kohtutäitur M. K. poolt korraldatud

enamapakkumiselt. Seega sai kostja igal juhul vaidlusaluse vallasvara omanikuks. Hagejal

puudub seega kostja vastu vaidlusaluse vallasvara osas mistahes nõue.

9. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja nõude

rahuldab. Kostja on täitnud hageja eest Swedbank AS-i ees hageja laenulepingust tulenevaid

kohustusi vähemalt summas 15 022,23 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude hageja vastu

nõudega, mis tuleneb Swedbank AS-ile alates 21.01.2019 hageja eest tehtud maksetest

kogusummas 15 022,23 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus jätab hagi rahuldamata.

11. Kohus selgitas 21.01.2022 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (II kd, tl 1-3).

12. Hageja esitas kostja vastu nõude mööbli ja tehnika väärtuse 6000 euro väljamõistmiseks.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Esemete tagastamise kohustuse täitmise asemel võib

kahju hüvitamist nõuda pärast täiendava tähtaja möödumist, kui võlausaldaja on viivituse

tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2). Kohus peab hageja

kahjunõude lahendamiseks tuvastama, et 1) kostjal oli kohustus hageja nimetatud mööbli

3(5)

välja andmiseks, 2) kostja rikkus nõude kohustust, 3) kostja vastutab rikkumise eest, 4)

hageja andis kostjale täiendava tähtaja, 5) kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja

jooksul, 6) hageja on kaotanud huvi mööbli tagastamise vastu, 7) hagejale on tekkinud kahju.

13. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kostja omandas

hagejale kuuluva korteri asukohaga Xxxx täitemenetluse käigus elektroonilisel

enampakkumisel (I kd, tl 9-24). Kostja kanti korteriomanikuna kinnistusraamatusse

05.01.2018.

14. Kohus tuvastab kas kostjal oli kohustus hageja nimetatud mööbli ja tehnika välja

andmiseks. Pooled ei vaidle, et korteris olev mööbel kuulus hagejale enne korteri

võõrandamist täitemenetluses. Pooled vaidlevad, kas enampakkumise tulemusel läks mööbli

ja tehnika omandiõigus üle kostjale või mitte, sh kas mööblit ja tehnikat saab pidada

iseseisvateks vallasasjadeks või on tegemist kinnisasja olulise osa või päraldistega.

15. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle, sh õigus asja vallata (AÕS § 68 lg 1).

Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (AÕS § 80

lg 1). Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele

ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 2). Vallasomand tekib vallasasja

üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud,

et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92). Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav

õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (AÕS § 641).

16. Asja

võõrandamisele

täitemenetluses

on

sätestatud

eriregulatsioon.

Omand

enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel

(TMS § 98 lg 1). Vallasasjade müümiseks enampakkumisel tuleb need esmalt arestida (TMS

§ 78 lg 1). Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning

muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse

kanda kinnistu käsutamise keelumärke (TMS § 142 lg 1). Kinnisasja päraldisi ei saa

vallasasjana arestida (TMS § 146 lg 1 ls 1). Muid esemeid, millele ulatub hüpoteek, saab

vallasasjana arestida, kuni neid ei ole arestitud koos kinnisasjaga (TMS § 146 lg 1 ls 2).

Kohtutäitur võib sissenõudja ettepanekul määrata, et vallasasi välistatakse kinnisasja

enampakkumiselt ja võõrandatakse vastavalt vallasasjadele sissenõude pööramise sätetele,

kui asja selliselt müües võib eeldada, et asja müügist saadakse kõrgem hind või kui vallasasja

eraldi müümine on muul põhjusel mõistlik (TMS § 152). Tallinna Ringkonnakohus on

selgitanud, et TMS § 152 tähendab, et üldjuhul müüakse vallasasjad koos kinnisasjaga ja seda

ka juhul, kui vallasasjad ei ole päraldisteks ega kinnisasja olulisteks osadeks (TalRK 2-20-

4712, p 32). Arestimisaktis märgitu ei oma omandiõiguse ülemineku seisukohalt tähtsust

(TalRK 2-20-4712, p 33).

17. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50 lg 1). Asi, mis ei ole kinnisasi, on

vallasasi (TsÜS § 50 lg 2). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,

ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53 lg 1). Kinnisasja

olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed

ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1). Hagis nimetatud mööblit ja tehnikat on võimalik korterist

eemaldada. Seetõttu ei ole tegemist korteri oluliseks osaks olnud asjadega.

18. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud

ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, v.a kui seda käibes

päraldiseks ei loeta (TsÜS § 57 lg 1 ja 2). Pooltel oli võimalik esitada oma selgitused

küsimuses, kas ja miks tuleks korteris asuvat mööblit ja tehnikat pidada eraldiseisvateks

vallasasjadeks või korteri päraldisteks. Hageja 17.02.2022 seisukoha kohaselt tähendab

integreeritud kodutehnika seda, et neid on võimalik paigaldada vastavalt ruumile ja muule

sisustule. Need ei ole kinnisasja olulised osad ega päraldised - neid on võimalik eemaldada

4(5)

ilma kinnisasja rikkumata. Korteris olnud vallasajad ei olnud päraldised ja neid ei arestitud

ega müüdud. Kostja on 17.02.2022 menetlusdokumendis seisukohal, et hagis käsitletud

vallasvara tuleb pidada korteri oluliseks osaks või päraldiseks.

19. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et köögimööblit ja tehnikat saab pidada korteri

päraldiseks, sest söögi tegemise võimalus on oluline korteri kui eluruumi kasutamiseks

(TlnRK 2-12-46054). Eeldatakse, et asja võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi

(TsÜS § 57 lg 3 ls 2).

20. Kohtutäituri poolt arestitud korter on peaasi. Köögisisustus, kui söögi tegemise võimalus,

on peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku

eesmärgi saavutamisele. Eluruumi juurde kuulub köök, seega kui müüakse peaasi, siis tuleb

eeldada, et müügileping hõlmab ka päraldisi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

hageja poolt esile toodud köögimööblit ja tehnikat tuleb pidada kinnisasja päraldisteks TsÜS

§ 57 lg 1 tähenduses, kuivõrd korteriomandiks on eluruum ning nimetatud esemed on peaasja

korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi

saavutamisele. Seega saab köögimööblit ja tehnikat (valgusteid, kraanikaussi koos segistiga,

õhupuhastit ehk väljatõmbe ventilaatorit, integreeritud külmkappi) pidada korteri

päraldiseks.

21. Hagis märgitud muud kõik esemed on samuti integreeritud. Nimetatu nähtub kohtule

hageja poolt esitatud booking.com väljavõtetest (I kd, tl 38-43). Kriminaalasjas esitatud

müügikuulutusest nähtuvad korteris olevad esemed. Nimetatud fotodelt nähtub samuti, et

magamistoa mööbel (riiulid) ja esikumööbel on integreeritud (I kd, tl 158-202). Neid on küll

põhimõtteliselt võimalik eemaldada, kuid nende eemaldamine ei ole võimalik nii korterit ega

mööblit kahjustamata. Vastavalt on nimetatud esemed peaasja (korteri) korrapärase

kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi

saavutamisele.

22. Kohus leiab, et kuna hagis nimetatud vara ei arestitud eraldi vallasasjadena, võõrandati

need kostjale koos kinnisasjaga. TMS § 152 tähendab, et üldjuhul müüakse vallasasjad koos

kinnisasjaga ja seda ka juhul, kui vallasasjad ei ole päraldisteks ega kinnisasja olulisteks

osadeks. Asjaolu, et arestimisaktis ei märgitud päraldisi, ei anna alust asuda seisukohale, et

vaidlusalused asjad ei ole päraldised. Arestimisaktis märgitu ei oma omandiõiguse ülemineku

seisukohalt tähtsust. Asjad on täitemenetluses müüdava asja päraldised, kui nad vastavad

TsÜS 57 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja poolt esile

toodud integreeritud mööblit ja seadmeid tuleb pidada päraldisteks ning päraldis müüakse

koos kinnisasjaga, ei olnud kostjal kohustust hageja nimetatud mööbli ja tehnika välja

andmiseks. Seega ei saanud hagejale kahju tekkida. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida

teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.

23. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks hagi

rahuldama. Tasaarvestuseks kasutatavad nõuded tulevad kostja vastuse kohaselt kostja poolt

hageja eest Swedbankile tasutud laenumaksetest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi

rahuldamata, ei ole vaja võtta seisukohta tasaarvestusavalduse osas.

24. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

25. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 2). Vastavalt hageja taotlusele asendab

kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode.

5(5)

MENETLUSKULUD

26. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.

27. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik