4-22-161/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-22-161

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-22-161 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Väärteoasi Nigol Sobolev’i väärteoasi KarS § 277 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik

Nigol Sobolev, ik: 38805240445; elukoht: xxxx; kodakondsus: xxxx kodanik; töökoht või õppeasutus: xxxx Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik (t lk 82-84).

Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi esindaja Kristel Proos

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Nigol Sobolev 16.12.2021.a. toime pandud väärteos KarS § 277 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 4

(neli) päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Nigol Sobolev’i ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa) hiljemalt 14.04.2022.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Nigol Sobolev’i suhtes sundtoomist arestimajja.

Asitõendiks olevad: politsei vormimüts (asub PPA asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel;

helkurvest kirjaga „kasutan sundi“, relvamakett, kabuur, käerauad, raadiojaam, mikrofon, pipragaas (asuvad PPA asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Nigol Sobolev’ile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 16.03.2022.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 14.04.2022.a. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna väärteomenetleja H. K. poolt koostati 21.12.2021.a väärteoasjas nr. 2316,21,005882 väärteoprotokoll nr AB 1567039 selle kohta, et Nigol Sobolev 16.12.2021.a kella 14:07 ajal Rahukohtu tn 3, Tallinnas, kasutas avalikus kohas, tänaval ebaseaduslikult politseiametniku vormiriietust, milleks on sinist värvi müts politsei funktsiooniembleemidega (kirjeldus on toodud Siseministri 31.08.2017 määruses nr 35 § 13 lg 1). Isik ei ole politseiametnik Politsei-ja Piirivalveseaduse mõistes ning tal puudub õigus antud riietust kanda. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Nigol Sobolev Karistusseadustik (KarS) § 277 lg-t 1, pannes sellega toime KarS § 277 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Nigol Sobolev on toime pannud temale süüksarvatava väärteo ning kohtuvälise menetleja esindaja taotles Nigol Sobolev’i karistamist arestiga 8 päeva, ka taotles sinist värvi mütsi konfiskeerimist ning muude asitõendite tagastamist menetlusalusele isikule. Menetlusalune isik Nigol Sobolev kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik (t lk 82-84). Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja M. T..

Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti:

- 21.12.2021.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 3); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, õiguste ja kohustuste allkirjalehe (tl 4, 5); - vastulauset (tl 6); - 21.12.2021.a vaatlusprotokolli (tl 13-15); - isikusamasuse tuvastamise protokolle (tl 16, 17); - ettekandeid (tl 18, 19); - vallasasja hoiulevõtmise protokolli (tl 20-29); - kaamerate väjatrükke (tl 30-33);

- karistusregistri väljatrükki (tl 34); - asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akti (tl 35);

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidas kohtuistungil osalenud pool lubatavaks.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles lisada väärteoasja materjalidele uuendatud karistusregistri väljavõtte. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja esindaja taotluse, avaldas ja lisas karistusregistri väljavõtte väärteoasja materjalidele.

Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestist.

Kohtu järeldused:

Kohus esmalt märgib, et väärteoprotokollis on menetlusalune isik Nigol Sobolev märkinud, et soovib kaitsja osavõttu menetlusest, väärteoasja materjalidele on lisatud allkirjastatud volikiri, millest nähtuvalt Nigol Sobolev annab A. B.’ile volituse enda esindamiseks. 21.01.2022.a võttis kohus telefoni teel ühendust A. B.’iga, kes selgitas kohtule, et kuna ta ei valda eesti keelt, siis ei osale ta antud väärteoasjas kaitsjana ning teavitab kohtule uue kaitsja nime (tl 37). 21.01.2022.a kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määrusega määrati kohtuistungi toimumisajaks 22.02.2022.a ning kohustati menetlusalust isikut teavitama kohut, kas ta soovib endale kaitsjat ning kes on tema kaitsja.

Ka märgiti, et kui kaitsja ei ole advokaat, siis tuleb VTMS § 20 lg 1 alusel edastada kohtule vähemalt 2 päeva enne kohtuistungi algust kaitsja haridust tõendav dokumentatsioon (tl 38). 31.01.2022.a edastas Nigol Sobolev kohtule kirja, millises mh märkis, et ta ei kavatse kohtuistungist osa võtta (tl 50). 17.02.2022.a teavitas A. B. vastusena kohtu e-kirjale, et ta on valmis menetlusalust isikut esindama, kuid tal on probleem keelega, ka märkis, et tuletab oma kaitsealusele meelde vajadusest esitada kohtule uue kaitsja andmed (tl 65-65). 22.02.2022.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud ning kuivõrd kohtul puudus kinnitus, et ta oleks kätte saanud määruse, millises selgitati kaitsjaga seonduvat, määras kohus lükata väärteoasja arutamise edasi ning uueks kohtuistungi ajaks määrati 15.03.2022.a. 22.02.2022.a edastas kohus Nigol Sobolev’ile e-kirja, millises märkis, et menetlusalune isik peab teavitama kohut hiljemalt 01.03.2022.a asjaolust, kas ta soovib endale kaitsjat ning kui kaitsja ei ole advokaat, tuleb kohtule edastada kaitsja haridust tõendav dokumentatsioon.

Kuivõrd kohtul ei õnnestunud menetlusalusele isikule kohtukutset edastada, palus kohus 09.03.2022.a kohtuvälise menetleja abi kontrollimaks menetlusaluse isiku võimalikke elukohti ning võimalusel kutse edastamist menetlusalusele isikule (tl 80). 12.03.2022.a edastas menetlusalune isik kohtule kirja, mille sisust nähtuvalt oli Nigol Sobolev teadlik, et 15.03.2022.a kell 08:30 toimub kohtuistung (tl 81-83). 14.03.2022.a teavitas kohtuväline menetleja e-kirja teel kohut, et politseiametnik üritas Nigol Sobolev’ile kohtukutse allkirja vastu edastada 14.03.2022.a, kuid Nigol Sobolev keeldus kohtukutset vastu võtmast, Nigol Sobolev’ile selgitati, et peab ilmuma 15.03.2022.a kell 08:30 Harju Maakohtusse seoses väärteoasjaga (tl 84).

VTMS § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Käesolevas väärteoasjas oli menetlusalune isik Nigol Sobolev teadlik kohtuistungi toimumisest (kaitsja tal puudus), menetlusalune isik ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu pidas kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kohtuistungil poole esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et isiku süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Nigol Sobolev’i poolt. Väärteoprotokolliga tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 3).

Kohus märgib, et tõendina ei arvesta kohus politseiametnike koostatud ettekandeid (tl 18-19), kuna need sisaldavad isikute ütlusi, ülejäänud tõendeid pidas kohus lubatavaks. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldati menetlusaluse isiku ütlused, milliste sisust nähtuvalt ta end süüdi ei tunnista ja väidab, et ei mäleta, kust antud mütsi ostis. Ta väidab, et ta eesmärk oli avaldada meelt seoses vaktsineerimisega ning ta kohtus politseinikega Stenbocki maja juures ja tal kästi mütsil olev lõvivapp kinni katta, mida ta ka tegi. Hiljem küsiti temalt dokumenti, mida ta keeldus esitamast ja liikus edasi ning talt nõuti eemaldada lipud ja vapid riietelt, kuid ta keeldus (tl 4). Nigol Sobolev ei eita iseenesest politsei vormimütsi kandmist. Ka ei ole ta väitnud, et oleks politseinik. Kohtul puudus võimalus menetlusaluse isiku ütlusi täpsustada, kuna ta ei soovinud istungil osaleda, istungile ei ilmunud.

Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistaja M. T.’i, kes kinnitas, et menetlusalune isik kandis politseimütsi. Antud mütsi on vaadeldud ka vaatlusprotokollis (tl 13-15) ning kohus vaatles ka linnakaamerast tehtud fotot (tl 33), milles on samuti näha antud müts isiku peas ning kohus vaatles ka videosalvestist, milline oli tehtud politseiametniku rinnakaameraga ning tunnistaja

M. T. kinnitas, et tegemist oli Nigol Sobolev’iga, kelle isikusamasus tuvastati hiljem (isikusamasuse tuvastamise protokoll, tl 17), kuna ta algselt keeldus dokumenti esitamast. Menetlusalune isik ei ole eitanud dokumendi esitamise keeldumist. Kohus ei pea usaldusväärseks menetlusaluse isiku väidet, et ta ostis politsei vormimütsi poest, kuna tulenevalt Politsei ja piirivalve seadus § 371 lg-st 1 politseiametnikule ja kadetile antakse vormiriietus ja ametitõend, on üldteadaolev asjaolu, et kauplustest politseivormi osta ei saa. Ülejäänud osas on Nigol Sobolev’i väited riimuvad tunnistaja M. T.’i ütlustega, linnakaamera fotoga ja politseiniku rinnakaameraga ja kohtul puudub neis alus kahelda. Eelrefereeritud tõenditest nähtuvalt kasutas isik politseiametniku vormiriietust - politseimütsi ning menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist politseiametnikuga ega isikuga, kes omaks õigust politseivormi kanda Politsei ja piirivalve seaduse § 371 tähenduses, mistõttu on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang. Väärteoprotokollist nähtuvalt on isik töötu (tl 3).

Siseministri 31.08.2017.a määruses nr 35 Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus § 13 lg 1 kohaselt koosneb suvemüts mütsipõhjast ja -nokast. Mütsinokk on kaetud riidega. Suvemütsi eriosal on sõna POLITSEI ja vasakul küljel vapilõvi. Tulenevalt tunnistaja

M. T.’i ütlustest nähtub, et tegemist oli politseimütsiga ning vaatlusprotokollist nähtub (tl 13), et tegemist oli politsei vormimütsiga, välivormi suvemütsiga. Tegemist on ametniku vormiriietusega, kuna selle all mõeldakse igasugust riietust, mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud teatud grupile avaliku võimu kandjatele ning mille eesmärk on nende ametikoha ja sellest tuleneva pädevuse rõhutamine kolmandatele isikutele. Kuna Nigol Sobolev ei olnud politseitöötaja, puudus tal õigus kasutada politsei vormiriietust. Tunnistaja M. T.’i vastusest kohtule nähtus, et antud isikut vaadates tekkis kindlasti mulje, et tegemist on politseitöötajaga (tl 89) ning ka linnakaamera fotot vaadates tekib eksitav mulje Nigol Sobolev’ist kui politseitöötajast. Nigol Sobolev’i väide, et politseimütsil olev vapp oli teibiga kaetud, ei oma juriidilist tähendust, kuna politseivormi müts on politseivormi müts sõltumata sellest, et selle ebaseaduslik kandja on vormimütsi omavoliliselt ümber kujundanud. Antud juhul oli vormimütsi kandmine ebaseaduslik, kuna isikul puudus selleks üleüldse õigus ning kuna isik kandis antud mütsi peas, oli tegemist kasutamisega. Tulenevalt tavalise inimese elementaarsetest teadmistest ning asjaolust, et isik on Eesti Vabariigi kodanik (nähtub väärteoprotokollist, tl 3) ning täiskasvanud isik, teadis Nigol Sobolev kindlasti, et tegemist on politsei vormimütsiga ning selle ebaseaduslik kasutamine oli tahtlik.

Kohus ei ole tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteomenetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud pädeva asutuse, Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna väärteomenetleja poolt. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 3pö).

Seega on Nigol Sobolev’i tegu koosseisupärane ning eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud Nigol Sobolev’i poolt KarS § 277 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Kohus on seisukohal, et Nigol Sobolev on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nigol Sobolev on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 277 lg 1 järgi näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti.

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik leiab, et ta ei ole süüliselt käitunud, siis ei saa esineda toimepandu osas ka puhtsüdamlikku ehk siirast kahetsust.

Kohus ei pea isiku karistamist rahalise karistusega põhjendatuks. Kohus märgib, et Nigol Sobolev’i on varasemalt kahel korral väärteokorras karistatud, millised teod on ta toime pannud enne käesolevat väärtegu ja milliste eest on määratud rahalised karistused, mis on küll täidetud (tl 93), kuid kohus on seisukohal, et kuna isik jätkuvalt paneb toime väärtegusid, ei ole rahaline karistus, kui karistuse liik, karistuse eesmärke saavutav ning isikut tuleb karistada arestiga. Kohtuväline menetleja taotles Nigol Sobolev’ile toimepandud väärteo ees karistuseks aresti 8 päeva. Kohus, arvestades KarS § 56 lg-t 1, leiab, et arvestades süü suurust ja asjaolu, et isikule ei ole varasemalt aresti määratud, peab põhjendatuks mõista isikule karistuseks 4 päeva aresti.

Väärteoasjas asitõendiks olev politsei vormimüts tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel, kuna tegemist oli esemega, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks. Helkurvest kirjaga „kasutan sundi“, relvamakett, kabuur, käerauad, raadiojaam, mikrofon, pipragaas tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel Nigol Sobolev’ile.

Kohus juhindub KarS § 48, § 56, VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113.

Merle Parts Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/