2-21-134094/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-134094

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi O. T. i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1651 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž.

e-post XXX

Kostja: O. T. , isikukood XXX; elukoht XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt osaühing Aktiva Finants hagi O. T. i vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista O. T. ilt (T. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 1465 eurot 91 senti (sealhulgas põhiosa 1251 eurot 82 senti, intress 64 eurot 68 senti,

lepingutasu 18 eurot 66 senti, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja viivis kuni

29. detsembrini 2021 summas 95 eurot 75 senti) ning

2.2. viivis 1251 euro 82 sendi jäägilt alates 30. detsembrist 2021 kuni 1251 euro 82 sendi

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta osaühing Aktiva Finants hagi O. T. i vastu rahuldamata osas, milles osaühing Aktiva

Finants palub mõista O. T. ilt osaühing Aktiva Finants kasuks välja 29. detsembri 2021

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 95 eurot 75 senti.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 95% O. T. i ja 5% osaühing Aktiva Finants kanda.

6. Mõista O. T. ilt (T. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 460 eurot 75 senti.

7. Mõista O. T. ilt (T. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi O. T. i

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 1251 eurot 82 senti, intress 64 eurot 68 senti, lepingutasu 18 eurot 66 senti,

sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 180 eurot 69 senti ning viivis

põhivõlgnevuselt

alates

30. detsembrist

2021

kuni

põhivõlgnevuse

tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 28. oktoobril 2017 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus

sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus

kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Kostja kinnitas lepingu(te) sõlmimisega, et ta kohustub

täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Üldtingimuste

p 5.2.5 järgi on kliendil teenuste kasutamisel kohustus maksta Teliale tasu vastavalt esitatud

arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning

tähtajaks. Üldtingimuste p 4.1. järgi väljastab Telia kliendile arve(d) paberkandjal või

elektrooniliselt e-arvena. Kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on arveldusperioodiks üks

kalendrikuu. Telia Eesti AS esitas kostjale igakuiselt arveid.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 1. novembril 2017 tähtajatu seadmete kasutuslepingu, mille

alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris

VIP1113, optilise võrgu terminali Huawei GPON ONT HG8010 ja ruuterit Inteno DG200A.

Üldtingimuste p 5.3.8. järgi on Telial kliendile teenuse osutamisel õigus ühepoolselt piirata

kliendile teenus(t)e osutamist üldtingimuste punktis 6.7 sätestatud alustel. Üldtingimuste

p 6.7.2. näeb ette, et Telia võib ühepoolselt piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient on

hilinenud teenuste eest tasumisega üle neljateistkümne kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9.

järgi on Telial õigus öelda leping kliendile ette teatamata üles, kui teenuse osutamist on piiratud

õigusaktides, tingimustes või lepingus ettenähtud alusel ja piiramise alus ei ole ära langenud

ühe kuu jooksul alates piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast.

Kostja oli alates 21. novembrist 2019 arvete tasumisega võlgnevuses. Telia Eesti AS saatis

10. detsembril 2019 kostjale e-kirja, milles hoiatas, et ta kasutab võlgnevuse tasumata jätmisel

õigust piirata kostjale teenuse osutamist. Kostjale teenuse koduinternet 10M / 10M osutamist

piirati alates 13. detsembrist 2019. Kostja ei tasunud seadmete üüriteenuse osutamise, tv

teenuse ega internetiteenuste osutamise eest kuutasusid arvetel näidatud tähajaks. Kostjale

osutati teenust Telia TV edasi. Kostja kohustus seetõttu tasuma ühenduse säilitamise tasu.

Kostja üüris seadet digiboks Arris VIP1113, kuutasu 1 euro 99 senti. Kostja ei tasunud arvete

alusel üürimakseid. Kostja jättis perioodi 1.10.2019-29.02.2020 eest kuutasud tasumata, kokku

9 eurot 64 senti. Kostja üüris seadet ruuter Inteno DG301A, kuutasu 2 eurot 99 senti. Kostja

jättis perioodi 1.10.2019-29.02.2020 eest kuutasud tasumata, kokku 14 eurot 48 senti. Hageja

arvestas maksmata üüritasud teenuste võlgnevuse hulka.

Seadme kasutustingimuste p 2.1. järgi annab Telia seadme kliendi kasutusse lepingus nimetatud

Telia teenuse kasutamise eesmärgil. Kuna kostjale teenuse osutamist piirati võlgnevuse tõttu,

ei olnud enam viidatud lepingu punkti eeldused täidetud, st seadmeid ei kasutatud Telia teenuse

kasutamise eesmärgil. Kostja kohustus seetõttu tagastama üüritud seadmed Telia Eesti AS-ile.

Üldtingimuste p 4.3 näeb ette, et kui lepingus on märgitud seadme tagastamise kohaks Telia

esindus, tagastab klient seadme Telia esindusse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates

lepingu lõppemisest konkreetse seadme osas. Telia Eesti AS saatis 1. septembril 2020 kostja

e-postiaadressile seadmete tagastamise nõude. Kostja ei tagastanud seadmeid Inteno DG200A

ja Digiboks Arris VIP1113-L Telia Eesti AS-ile.

Üldtingimuste p 4.4. näeb ette, et kui klient ei ole tagastanud seadet või võimaldanud Teliale

juurdepääsu seadmele 30 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest, loetakse, et Telia on

kaotanud viivituse tõttu huvi seadme tagastamise vastu. Sellisel juhul loobub Telia seadme

tagastamise nõudest ja Telial on õigus nõuda kliendilt seadme tagastamise asemel lepingus

määratletud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest. Kostja kohustus seoses lepingu

rikkumisega hüvitama seadme ruuteri Inteno DG200A jääkmaksumuse 27 eurot ja seadme

Digiboks Arris VIP1113-L jääkmaksumuse 24 eurot 75 senti. Hageja arvestas need summad

teenuste võlgnevuse hulka.

Telia Eesti AS esitas teenuste kasutamise eest kostjale igakuiseid arveid. Kostja kasutas Telia

Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on teenuste kasutamise eest tasumata järgmised

arved: nr XXX (maksetähtpäev 20.11.2019) summas 49 eurot 88 senti, nr XXX (maksetähtpäev

20.12.2019) summas 46 eurot 88 senti, nr XXX (maksetähtpäev 20.01.2020) summas 50 eurot

9 senti, nr XXX (maksetähtpäev 20.02.2020) summas 48 eurot 11 senti, nr XXX

(maksetähtpäev 20.03.2020) summas 65 eurot 30 senti ja nr XXX (maksetähtpäev 20.05.2020)

summas 27 eurot, kokku 287 eurot 26 senti.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 21. mail 2018 järelmaksu müügilepingu seadme mobiiltelefoni

kõrvaklapid Huawei CM-Q3 ostmiseks, mille netohind oli 0 eurot, ja mobiiltelefoni Huawei

P20 Pro Dual SIM (must) ostmiseks, mille netohind oli 849 eurot. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas.

Lepingutasu oli 15 eurot 90 senti.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 6. septembril 2019 järelmaksu müügilepingu seadme

mobiiltelefon Huawei P30 Pro 128 GB ostmiseks, mille netohind oli 729 eurot, kaaned KEY

Premium Huawei P30 Pro'b ostmiseks, mille netohind oli 14 eurot 90 senti, ja

ekraanikaitseklaasi KEY Huawei P30 Pro'le (kumerate servadega) ostmiseks, mille netohind

oli 29 eurot 90 senti. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingutasu oli 19,90 eurot.

Kostja oli alates 20. novembrist 2019 järelmaksu osamaksete tasumisega võlgnevuses. Kostja

oli võlgnevuses kolme osamakse tasumisega. Telia Eesti AS saatis 6. jaanuaril 2020 kostja poolt

avaldatud e-postiaadressile ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja kuni

20. jaanuarini 2020 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja

jooksul. Kostjaga sõlmitud lepingud öeldi üles. Tasumata põhiosa on 964 eurot 56 senti, intress

64 eurot 68 senti ja lepingutasu 18 eurot 66 senti.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 21. mail 2018 seadmekindlustuse lepingu. Kuutasu oli 9 eurot

90 senti. Kostjal on kuutasud 01.10.2019-29.02.2020 eest tasumata, kokku 49 eurot 50 senti.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 6. septembril 2019 seadmekindlustuse lepingu. Kuutasu oli

10 eurot 90 senti. Arve nr XXX alusel kohustus kostja tasuma 9 eurot 14 senti, arve nr XXX

alusel muutus sissenõutavaks kuutasu 10 eurot 90 senti ja arvega nr XXX kuutasu 10 eurot 90

senti. Võlg on kokku 30 eurot 94 senti.

Telia Eesti AS loovutas 4. mail 2021 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Hageja arvestab teenuste võlgnevuselt viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast

kuupäevast kuni hagiavalduse koostamiseni 29. detsembril 2021 seadusjärgses viivisemääras

8% aastas, s.o kokku 43 eurot 65 senti. Hageja arvestab viivist järelmaksu põhiosalt 963 eurolt

24 sendilt alates 21. märtsist 2020 kuni hagiavalduse koostamiseni 29. detsembril 2021

seadusjärgses viivisemääras 8% aastas, kokku 137 eurot 4 senti. Hageja palub lisaks hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele mõista kostjalt välja viivis alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja saatis kostjale kolm tasulist kirja. Hagejal tekkist sellest tulenevalt võla sissenõudmise

kulu 35 eurot.

2. Kostja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaegadele vaatamata menetluses seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavaldusele lisatud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud Telia kliendilepingust nr XXX

nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 28. oktoobril 2017 kliendilepingu. Lepingul nr XXX

on kostja allkiri. Kostja ei vaielnud lepingu nr XXX sõlmimisele vastu. Telia Eesti AS kohustus

lepingu nr XXX p 2 alusel osutama kostjale teenuseid ja müüma kaupu. Telia Eesti AS osutab

lepingu nr XXX järgi kliendile teenuseid ja müüb kaupu tingimustel, mis on toodud

üldtingimustes, hinnakirjas, teenuse kohta kehtivates teenusetingimustes ja muudes

tingimustes. Kostja kohustus lepingu nr XXX p 4 järgi teenuste ja ostetud kaupade eest Telia

Eesti AS-ile tasuma vastavalt esitatud arvetele arvetel märgitud tähtajaks.

3.1. Hagiavaldusele lisatud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud seadmete kasutuslepingust

nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 1. novembril 2017 seadmete kasutamise

lepingu. Lepingul nr XXX on kostja allkiri. Kostja ei vaielnud lepingu nr XXX sõlmimisele

vastu. Telia Eesti AS võimaldas lepingu nr XXX alusel kostjal kasutada teenust „internet ja/või

nutiTV ja/või telefon“ ja üüris kostjale selleks ruuteri Inteno DG301A ja optilise võrgu

terminali Huawei GPON ONT HG8010 ning teenust „nutiTV“ ja üüris kostjale selleks seadme

Digiboks Arris VIP1113-L. Lepingu nr XXX kohaselt oli leping tähtajatu. Seadmete

kasutustingimuste p 1.2. kohaselt juhinduvad pooled omavahelistes suhetes kliendilepingust,

üldtingimustest, hinnakirjast, lepingust, asjakohastest kampaaniatingimustest ja tingimustest.

3.2. Hagiavaldusele lisatud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingust

nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 21. mail 2018 järelmaksulepingu järgmiste

kaupade ostmiseks: kõrvaklapid Huawei CM-Q3 ja mobiiltelefon Huawei P20 Pro Dual SIM

(must). Lepingul on kostja allkiri. Kostja ei vaielnud lepingu sõlmimisele vastu. Kauba

maksumus oli kokku 849 eurot. Lepingutasu oli 15 eurot 90 senti. Intress oli 21,90% aastas.

Krediidi kulukuse määr oli 26,32% aastas. Krediidi kogukulu oli 1065 eurot 82 senti. Kostja

kohustus tasuma kauba maksumuse, lepingutasu ja intressi osamaksetena maksegraafiku ja

Telia Eesti AS poolt esitatava arve alusel, s.o alates 20. juunist 2018 kuni 20. maini 2020.

3.3. Hagiavaldusele lisatud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingust

nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 6. septembril 2019 järelmaksulepingu

järgmiste kaupade ostmiseks: mobiiltelefon Huawei P30 Pro 128 GB, telefonikate KEY

Premium Huawei P30 Pro’le ja ekraanikaitseklaas KEY Huawei P30 Pro’le. Lepingul on kostja

allkiri. Kostja ei vaielnud lepingu sõlmimisele vastu. Kauba maksumus oli kokku 773 eurot

80 senti. Lepingutasu oli 19 eurot 90 senti. Intress oli 21,90% aastas. Krediidi kulukuse määr

oli 27,51% aastas. Krediidi kogukulu oli 965 eurot 97 senti. Kostja kohustus tasuma kauba

maksumuse, lepingutasu ja intressi osamaksetena maksegraafiku ja Telia Eesti AS poolt

esitatava arve alusel alates 20. septembrist 2019 kuni 20. septembrini 2021.

3.4. Hagiavaldusele lisatud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud seadmekindlustuslepingust

nähtub, et kostja sõlmis kindlustuslepingu mobiiltelefoni Huawei P20 Pro Dual SIM (must)

kindlustamiseks. Lepingul on kostja allkiri. Kostja ei vaielnud lepingu sõlmimisele vastu.

Lepingust nähtub, et kindlustusmakse on 9 eurot 90 senti kindlustusperioodi eest, s.o 9 eurot

90 senti kuus. Lepingu kohaselt pikeneb kindlustuskaitse periood ühe kuu kaupa automaatselt

kuni lepingu ülesütlemiseni või kokku kuni 60 kuud. Kostja kohustus tasuma kindlustusmakse

eelneva kindlustusperioodi eest vastavalt järgneval kuul esitatud Telia teenuste arvele.

3.5. Hagiavaldusele lisatud Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud seadmekindlustuslepingust

nähtub, et kostja sõlmis kindlustuslepingu mobiiltelefoni Huawei P30 Pro 128 GB

kindlustamiseks. Lepingul on kostja allkiri. Kostja ei vaielnud lepingu sõlmimisele vastu.

Lepingust nähtub, et kindlustuskaitse algas 6. septembril 2019. Kindlustusmakse on 10 eurot

90 senti kindlustusperioodi eest, s.o 10 eurot 90 senti kuus. Lepingu kohaselt olid esimesed

kolm kuud kliendile tasuta. Lepingu kohaselt pikeneb kindlustuskaitse periood ühe kuu kaupa

automaatselt kuni lepingu ülesütlemiseni või kokku kuni 60 kuud. Kostja kohustus tasuma

kindlustusmakse eelneva kindlustusperioodi eest vastavalt järgneval kuul esitatud Telia

teenuste arvele.

4. Hagiavalduse ja nõude loovutamise teatise kohaselt loovutas Telia Eesti AS 4. mail 2021

lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Nõude loovutamise teatisest nähtub, et kostjat teavitati

nõuete loovutamisest 17. mai 2021 e-kirjaga. Kostja ei vaielnud nõuete loovutamisele vastu.

Hageja on VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi lepingutest tulenevate nõuete osas Telia Eesti AS asemel

seega uus võlausaldaja.

5. Hagiavaldusele lisatud arvelt nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS esitas 31. oktoobril 2019

kostjale alljärgneva arve: Telia järelmaks leping XXX, intress 18/24 summas 5 eurot 33 senti,

osamakse 18/24 summas 39 eurot 50 senti; Telia järelmaks leping XXX, intress 2/24 summas

12 eurot 61 senti, osamakse 2/24 summas 24 eurot 45 senti; koduinterneti teenus 16 eurot; Telia

TV ja ekodu teenus 19 eurot; ruuteri DG301A üür 2 eurot 99 senti; digiboks Arris üür 1 euro

99 senti; Telia seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX) summas 9 eurot 90 senti.

Arvelt nähtub, et see tuli tasuda hiljemalt 20. novembriks 2019. Hageja väitel ei tasunud kostja

arvel märgitud kohustusi. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja võib nõuda kostjalt eespool

nimetatud lepingute ja VÕS § 108 lg 1 alusel seega arvel nr XXX nimetatud kohustuste

täitmist.

5.1. Hagiavaldusele lisatud arvelt nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS esitas 30. novembril 2019

kostjale alljärgneva arve: Telia järelmaks leping XXX, intress 19/24 summas 4 eurot 61 senti,

osamakse 19/24 summas 40 eurot 22 senti; Telia järelmaks leping XXX, intress 3/24 summas

12 eurot 17 senti, osamakse 3/24 summas 24 eurot 89 senti; koduinterneti teenus 16 eurot; Telia

TV teenus 16 eurot; ruuteri DG301A üür 2 eurot 99 senti; digiboks Arris üür 1 euro 99 senti;

Telia seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX) summas 9 eurot 90 senti. Arvelt

nähtub, et see tuli tasuda hiljemalt 20. detsembriks 2019. Hageja väitel ei tasunud kostja arvel

märgitud kohustusi. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja võib nõuda kostjalt eespool

nimetatud lepingute ja VÕS § 108 lg 1 alusel seega arvel nr XXX nimetatud kohustuste

täitmist.

5.2. Hagiavaldusele lisatud arvelt nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS esitas 31. detsembril 2019

kostjale alljärgneva arve: Telia järelmaks leping XXX, intress 20/24 summas 3 eurot 88 senti,

osamakse 20/24 summas 40 eurot 95 senti; Telia järelmaks leping XXX, intress 4/24 summas

11 eurot 71 senti, osamakse 4/24 summas 25 eurot 35 senti; koduinterneti teenus 6 eurot 19

senti; ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 3 eurot 88 senti; Telia TV teenus 16

eurot; ruuteri DG301A üür 2 eurot 99 senti; digiboks Arris üür 1 euro 99 senti; Telia

seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX) summas 9 eurot 90 senti; Telia

seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis) nr XXX) summas 9 eurot 14 senti. Arvelt nähtub,

et see tuli tasuda hiljemalt 20. jaanuariks 2020. Hageja väitel ei tasunud kostja arvel märgitud

kohustusi. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja võib nõuda kostjalt eespool nimetatud

lepingute ja VÕS § 108 lg 1 alusel seega arvel nr XXX nimetatud kohustuste täitmist.

5.3. Hagiavaldusele lisatud arvelt nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS esitas 31. jaanuaril 2020

kostjale alljärgneva arve: Telia järelmaks leping XXX, intress 21/24 summas 3 eurot 13 senti,

osamakse 21/24 summas 41 eurot 70 senti; Telia järelmaks leping XXX, intress 5/24 summas

11 eurot 24 senti, osamakse 5/24 summas 25 eurot 82 senti; ühenduse säilitamise tasu võla tõttu

piiratud ajal 6 eurot 33 senti; Telia TV teenus 16 eurot; ruuteri DG301A üür 2 eurot 99 senti;

digiboks Arris üür 1 euro 99 senti; Telia seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX)

summas 9 eurot 90 senti; Telia seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX) summas

10 eurot 90 senti. Arvelt nähtub, et see tuli tasuda hiljemalt 20. veebruariks 2020. Hageja väitel

ei tasunud kostja arvel märgitud kohustusi. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja võib nõuda

kostjalt eespool nimetatud lepingute ja VÕS § 108 lg 1 alusel seega arvel nr XXX nimetatud

kohustuste täitmist.

5.4. Hagiavaldusele lisatud arvelt nr XXX nähtub, et Telia Eesti AS esitas 29. veebruaril 2020

kostjale alljärgneva arve: ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 5 eurot 34 senti; Telia

TV teenus 13 eurot 48 senti; ruuteri DG301A üür 2 eurot 52 senti; digiboks Arris üür 1 euro 68

senti; Telia seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX) summas 8 eurot 34 senti;

Telia seadmekindlustuse kuutasu (kindlustuspoliis nr XXX) summas 9 eurot 19 senti. Arvelt

nähtub, et see tuli tasuda hiljemalt 20. märtsiks 2020. Hageja väitel ei tasunud kostja arvel

märgitud kohustusi. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Hageja võib nõuda kostjalt eespool

nimetatud lepingute ja VÕS § 108 lg 1 alusel seega arvel nr XXX nimetatud kohustuste täitmist.

5.5. Hageja tugineb seadmete tagastamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitise nõuete alusena

sellele, et kostjal oli lepingu lõpetamise tõttu kohustus seadmed tagasi anda, kuid kostja ei

teinud seda. Telia Eesti AS-i poolt 10. detsembri 2019 kostjale saadetud e-kirjast ja sms-ist

nähtub, et kostjat teavitati võlgnevusest ja teda hoiatati, et võla tasumata jätmise korral

piiratakse kostjale teenuste osutamist alates 12. detsembrist 2019. Telia Eesti AS-i poolt 12.

detsembri 2019 kostjale saadetud sms-ist nähtub, et Telia Eesti AS teavitas kostjat kostjale

osutatavate teenuste piiramisest. Telia Eesti AS-i poolt 6. jaanuaril 2020 kostjale saadetud sms-

ist nähtub, et kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 20. jaanuarini 2020 ning kostjat

hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse lepingud üles. Kostja kinnitas seadme

kasutuslepingu allkirjastamisel, et talle on üle antud järgmised seadmed: ruuter Inteno

DG301A, digiboks Arris VIP1113-L ja optilise võrgu terminal Huawei GPON ONT HG8010.

Kostjal oli seadme kasutuslepingu ja seadmete kasutustingimuste p 4.1. ja 4.3. alusel kohustus

seadme kasutuslepingu lõppemisel seadmed Telia esindusse tagastada. Kostja ei väitnud, et ta

on seadmed tagastanud. Hagejal on seadme kasutuslepingu nr XXX, seadmete

kasutustingimuste p 4.4. ning VÕS § 335 ja § 115 lg 1 alusel seega õigus nõuda kostjalt ruuteri

Inteno DG200A tagastamata jätmisest tulenevat kahju hüvitist 27 eurot (arve nr XXX,

maksetähtaeg 20. mai 2020) ja digiboks Arris VIP1113-L tagastamata jätmisest tulenevat kahju

hüvitist 24 eurot 75 senti (arve nr XXX, maksetähtaeg 20. märts 2020).

5.6. Hageja võib eeltoodust tulenevalt nõuda kostjalt Telia Eesti AS poolt kostjale osutatud

teenuste eest tasumist kokku summas 134 eurot 22 senti, alates 20. novembrist 2019 kuni

20. veebruarini 2020

sissenõutavaks

muutunud

järelmaksulepingutest

tulenevate

põhiosamaksete tasumist kokku summas 262 eurot 88 senti ja intressi tasumist kokku summas

64 eurot 68 senti, ruuteri DG301A üüritasu kokku summas 14 eurot 48 senti, digiboks Arris

üüritasu kokku summas 9 eurot 64 senti, seadmekindlustuse kuutasu kindlustuspoliisi nr XXX

alusel kokku summas 47 eurot 94 senti, seadmekindlustuse kuutasu kindlustuspoliisi nr XXX

alusel kokku summas 29 eurot 23 senti ning kahju hüvitise kokku 51 eurot 75 senti. Selles osas

tuleb hagi rahuldada (hagiavalduses nn teenuse nõuded on kokku seega 287 eurot 26 senti).

6. Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu müügilepingud nr XXX ja XXX on VÕS

§ 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingud. Hageja tugineb hagiavalduses lepingutest nr XXX ja

XXX tulenevate järelmaksu põhiosamaksete sissenõutavaks muutumise juures sellele, et Telia

Eesti AS ütles lepingud nr XXX ja XXX üles.

Krediidiandja võib VÕS § 416 lg 1 järgi osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hageja väitel oli kostja alates 20. novembrist 2019 järelmaksu osamaksete tasumisega

võlgnevuses. Hageja väitel saatis Telia Eesti AS 6. jaanuaril 2020 kostja poolt avaldatud e-

postiaadressile ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja kuni 20. jaanuarini 2020

võlgnevuse tasumiseks. See nähtub ka Telia Eesti AS 6. jaanuari 2020 e-kirjast. Samas,

arvestades, et kostja oli hageja kinnitusel järelmaksu osamaksete tasumisega võlgnevuses alates

20. novembrist 2019, ei saanud kostja lepingutes nr XXX ja XXX kajastatud maksegraafikutest

ja hagile lisatud arvetest nähtuvalt olla 6. jaanuaril 2020 täielikult ega osaliselt võlgnevuses

lepingutest nr XXX ja XXX tuleneva kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Kostja sai

lepingute nr XXX ja XXX maksegraafikute ja arvete järgi jääda kolme järjestikuse osamakse

tasumisega võlgnevusse alates 21. jaanuarist 2020, s.o päev pärast seda, mil lõppes Telia Eesti

AS-i poolt kostjale antud täiendav tähtaeg. Hageja ei märkinud selgelt, mis kuupäevast on

lepingud nr XXX ja XXX üles öeldud. See ei tulene selgelt ka Telia Eesti AS-i 6. jaanuari 2020

e-kirjast, milles kostjat hoiatati lepingute ülesütlemise eest. Hageja viivise arvestamise alguse

kuupäevast võib siiski järeldada, et hageja hinnangul öeldi lepingud üles millalgi enne 21.

märtsi 2020. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostjale anti pärast seda, kui kostja jäi

viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, täiendav tähtaeg võla tasumiseks

koos avaldusega, et Telia Eesti AS ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral

lepingud nr XXX ja XXX üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lepingud nr XXX ja XXX ei ole

seega VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud eeldusi järgides üles öeldud. Kuna lepingute nr XXX ja

XXX ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, ei saa lugeda lepinguid nr XXX ja XXX üles

öelduks. Kuna lepingud nr XXX ja XXX ei ole üles öeldud, ei vabanenud lepingute nr XXX ja

XXX pooled VÕS § 195 lg 1 alusel oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingutest nr

XXX ja XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3 ja § 195

lg 5 alusel lepingute nr XXX ja XXX ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.

7. Hageja tugineb hagiavalduses samas ka sellele, et kostja pidi tasuma lepingutest XXX ja

XXX tulenevad põhiosamaksed maksegraafiku alusel. Kostja pidi lepingust XXX tulenevad

osamaksed tasuma hiljemalt 20. maiks 2020 ja lepingust XXX tulenevad osamaksed hiljemalt

20. septembriks 2021. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel alates

20. märtsist 2020 kuni 20. maini 2020 tasumata osamakseid summas 129 eurot 64 senti ning

lepingu XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel alates 20. märtsist 2020 kuni 20. septembrini 2021

tasumata osamakseid summas 590 eurot 70 senti, kokku 720 eurot 34 senti. Lepingute nr XXX

ja XXX tingimuste kohaselt on lepingutes nimetatud lepingutasu arvestatud järelmaksu

põhiosamaksete hulka. Hageja põhiosamaksete tasumise nõue tuleb eeltoodust tulenevalt seega

rahuldada summas 964 eurot 56 senti (262,88 + 701,68) ja lepingutasu nõue summas 18 eurot

66 senti.

8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 113 lg 1

alusel võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja soovib viivise väljamõistmist seadusjärgses määras.

Viivise seadusjärgne määr on hetkel 8% aastas. Arvetest nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX tulenevate kohustuste (va järelmaksu osamaksed ja intress) tasumisega viivitamise eest

on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud viivis välja mõista alates iga arve

sissenõutavaks muutumisest kuni 29. detsembrini 2021 summas 43 eurot 65 senti ning alates

30. detsembrist 2021 kuni kohustuste tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud

asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendada hageja nõude aluseks

olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest. Kohus juhtis hageja tähelepanu

hageja nõude võimalikule põhjendamatusele ja palus esitada andmed lepingutest nr XXX ja

XXX tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise kohta juhuks, kui lepingud nr XXX ja

XXX ei ole üles öeldud (30.12.2021 määrus). Hageja jäi oma nõude juurde sellisena, nagu ta

selle esitas. Kohus tuvastas ülal, et lepingud nr XXX ja XXX ei ole üles öeldud. Lepingutest nr

XXX ja XXX tulenev põhiosamaksete tagastamise kohustus ei muutunud seega lepingute nr

XXX ja XXX ülesütlemisega sissenõutavaks. Kuna hageja ei toonud oma seisukohtades välja

lepingutest XXX ja XXX tulenevate põhiosamaksete sissenõutavaks muutumise aega ega

sellele vastavat viivise arvestust, tuleb hageja viivise nõue lepingutest XXX ja XXX tulenevate

põhiosamaksete tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldada

järgnevalt:

• lepingu nr XXX osas (289,78) alates 21. maist 2020 kuni 29. detsembrini 2021 summas

37 eurot 31 senti,

• lepingu nr XXX osas (674,78) alates 21. septembrist 2021 kuni 29. detsembrini 2021

summas 14 eurot 79 senti,

• lepingute nr XXX ja XXX osas kokku (964,56) alates 30. detsembrist 2021 kuni

nimetatud summa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kolm meeldetuletuskirja. Hagiavaldusele lisatud

kirjadega on kostjale meeldetuletuskirjade saatmine tõendatud. Hagejal tekkis sellest tulenevalt

kulu 35 eurot. Kostja ei vaielnud sissenõudmiskulude suurusele vastu. Hageja võib nõuda

VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Selles

osas tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Hagi rahuldati ligikaudu 95% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.

11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 225 eurot ja

esindajakulu 480 eurot käibemaksuta.

12. Riigilõiv on 225 eurot TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavaldus esitati

teenuse osutamise, seadmete üüri- ja kindlustuslepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks

ning tarbijakrediidilepingust tuleneva põhiosa, lepingutasu, intresside ja viivise saamiseks.

Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole

tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli

vajalik ja põhjendatud kahe tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta

ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on

seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on seega põhjendatud 240 euro ulatuses

käibemaksuta.

Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

kostjal võiks olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Kuna kohus jättis 95% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

hageja menetluskulud 460 eurot 75 senti [(225 + 20 + 240) * 0,95]. Hageja ülejäänud

menetluskulud jäävad hageja kanda.

13. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik