2-21-7878/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2022. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7878 Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht hagiavalduses Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn); lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, epost: carlo.kask@plusplus.ee); Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post:) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 17 732,09 eurot, millest 9166,59 eurot on põhivõlg, 2473,13 eurot kuni 11.04.2019. a arvestatud viivis, 10 eurot lepingu sõlmimise tasu, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 6047,37 eurot on 08.04.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3. Välja mõista M. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 09.04.2022. a viivis tasumata põhivõlalt (9166,59 eurolt) 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud M. V. kanda. 2. Välja mõista M. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 1170 eurot, sh 750 eurot riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja tasu. 3. Välja mõista M. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 17.05.2021. a kohtule hagiavalduse M. V. vastu kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.04.2019. a kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24761587, milles kostja tunnistas 19.10.2018. a Inbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenevat põhivõlga hageja ees summas 10 246,59 eurot ja viiviste võlgnevust summas 2474,13 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja kostjalt viiviste nõudmisest summas 1 eurot ja kostja võttis kohustuse tasuda hagejale põhivõlg summas

10 246,59 eurot ja viivised summas 2473,13 eurot, kokku 12 719,72 eurot osamaksetena maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Põhjusel, et kostja hilines vähemalt kahe graafikujärgse maksega, luges hageja kogu kompromissisumma alates 26.06.2019. a koheselt sissenõutavaks muutunuks. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid kostja kohustust täitma ei ole asunud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 10 246,59 eurot, enne 11.04.2019. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 2473,13 eurot, lepingu sõlmimise tasu summas 10 eurot, viivised põhinõudelt perioodi eest alates 26.06.2019 kuni 17.05.2021. a summas 4254,38 eurot, võla sissenõudekulu summas

35 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, s.o 0,06% päevas. 2. Kohus võttis hagi 20.05.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja M. V. esitas 28.06.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et on nõus tasuma võla maksegraafiku alusel summas 370 eurot kuus ja esimene makse oleks 15.09.2021. a. 4. 03.08.2021. a teatas hageja esindaja, et on edastanud kostjale kompromissilepingu, kuid kostja ei ole seda allkirjastatult tagastanud. 5. Kohus otsustas 09.11.2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Sama tähtaja jooksul oli pooltel võimalik pidada kompromissiläbirääkimisi ja sõlmida kompromiss. Antud tähtaja jooksul pooled kohtule täiendavaid dokumente ega kompromissilepingut ei esitanud. 6. 03.01.2022. a andis kohus pooltele tähtaja täiendavate menetluskulu nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse tegemise aja. Samal päeval teatas kostja kohtule e-kirjas, et ta on võlgnevust tasunud igakuiselt graafiku alusel ja väljendas arusaamatust nõude osas. Eeltoodu alusel leidis kohus, et põhjendatud on asja arutamine uuendada ja pooltele teatatud kohtuotsuse tegemise aeg tühistada. Enne asja lahendamist pidas kohus vajalikuks täpsustada hageja nõude suurust. 7. 14.02.2022. a teatas hageja kohtule, et kostja on tasunud hagejale kolmel korral 360 eurot järgnevatel kuupäevadel: 15.09.2021. a, 15.10.2021. a ja 07.02.2022. a. Tuginedes eelnevale korrigeeris hageja hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse nõuet ning palub kohtul kostjalt põhivõlgnevuse välja mõista summas 9166,59 eurot (10246,59 - 1080,00=9166,59). Kostja teatas e-kirja teel kohtule, et on edaspidi nõus maksma hagejale ka 400 eurot kuus. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissilepingu kohtule esitamiseks. Pärast täiendava tähtaja andmist kinnitas kostja uuesti e-kirja teel kohtule, et tasub võlgnevust edaspidi 400 eurot kuus, kuid kompromissi saavutamisest pooled kohut ei teavitanud ega kompromissilepingut ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT 8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3 (5) 8.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 11.04.2019. a kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24761587, milles kostja tunnistas 19.10.2018. a Inbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenevat põhivõlga hageja ees summas 10 246,59 eurot ja viiviste võlgnevust summas 2 474,13 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja kostjalt viiviste nõudmisest summas 1 eurot ja kostja võttis kohustuse tasuda hagejale põhivõlg summas

10 246,59 eurot ja viivised summas 2 473,13 eurot, kokku 12 719,72 eurot osamaksetena maksegraafiku alusel. Kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus. Pooled leppisid ka kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kohustus seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks. Lisaks leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel kohustub kostja maksma viivist 0,060% viivituses olevalt summalt päevas. Kompromissilepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja koos kompromissisumma esimese osamaksega tasuma ka lepingu sõlmimise tasu 10 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on rikkunud nimetatud kompromissilepingust tulenevat osamaksete tasumise kohustust ning kohustus on muutunud sissenõutavaks alates 26.06.2019. a. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejale kolmel korral 360 eurot järgnevatel kuupäevadel: 15.09.2021, 15.10.2021 ja 07.02.2022. Sellest tulenevalt vähendas hageja põhivõla nõuet 1080 euro võrra. Kostja ei ole vaidlustanud nõude suurust ehk seda, et kompromissilepingu alusel on tal tähtaegselt tasumata põhiosa summas 9166,59 eurot, kuni 11.04.2019. a arvestatud viivis 2473,13 eurot ning et lepingu alusel tuleb tasumata põhivõlalt maksta viivist määrast määras 0,06% päevas.

Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Ka lepingutasu ja võla sissenõudmiskulu nõuetele pole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Samas ei ole kostja hagi ka selgesõnaliselt õigeks võtnud. Kostja on menetluse käigus korduvalt lubanud hagejale võla osamaksetena tasuda, kuid kompromissilepingut pooled määratud tähtaja jooksul kohtule ei ole esitanud. 8.2. Kohus leiab, et poolte suutmatus jõuda kompromissis kokkuleppele ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud tõendina poolte vahel 11.04.2019. a sõlmitud kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24761587.

Oma sisult on nimetatud leping käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud Inbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenevat põhija viivisevõlga. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.4).

Antud juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on võlatunnistuses tunnistatud võla tasumise kohustust rikkunud. Kostjal on võlatunnistuse alusel hagejale tasumata põhivõlg summas 9 166,59 eurot, viivisevõlgnevus summas 2 473,13 eurot ja lepingu sõlmimise tasu summas 10 eurot, kokku

11 649,72 eurot. Nimetatud võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus selle kohustuse täitmist nõuda. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8.3. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni alates kogu nõude sissenõutavaks muutumise päevast 26.06.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni 17.05.2021. a

4 (5) lepingujärgses määras 0,06% päevas, mis on kokku 4254,38 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täitmiseni, mis on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 17.05.2021. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 4254,38 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 18.05.2021. a – 08.04.2022. a kujuneb 9166,59 euro suuruselt võlasummalt lepingujärgses määras 0,06% aastas arvestatud viivise suuruseks 1792,99 eurot (9166,59 x 0,06% x 326 päeva).

Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 6 047,37 (4254,38 + 1792,99) eurot. 8.4. Hageja nõuab kostjalt ka 35 eurot võla sissenõudmiskulu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja on esitanud tõenditena kostjale 04.07.2019. a, 26.02.2020. a ja 03.02.2021. a saadetud võlateatised. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8.5. Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 17 732,09 eurot, millest 9166,59 eurot on põhivõlg, 2473,13 eurot kuni 11.04.2019. a arvestatud viivis, 10 eurot lepingu sõlmimise tasu,

35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 6047,37 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 08.04.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 10. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1170 eurot, sh 750 eurot riigilõiv hagilt ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

5 (5) Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 750 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast, ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda nii hageja esindaja tehtud õigusabitoimingud 3,5 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks ning samuti saab lugeda põhjendatuks taotletava tasumäära nende toimingute eest arvestusega 100 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seetõttu on TsMS §

174 lg 10 alusel põhjendatud hüvitada hagejale lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1170 eurot, sh 750 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1170 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik