3-21-1436/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1436

Haldusasi

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu kaebus

avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste

asjaolude

kindlakstegemiseks

seonduvalt

Eesti

Lasterikaste

Perede

Liidule

hasartmängumaksu

strateegilise partneri projektitaotluse alusel RE.3.01.19-

0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ antud toetusega

ning Siseministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede

Liidu vahel 25.01.2021 sõlmitud riigieelarvelise toetuse

andmise

lepinguga

ning

Sotsiaalministeeriumi

kohustamiseks

algatada

läbirääkimisi

nimetatud

projektitaotluse

ja

lepingu

finantstingimuste

muutmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit,

seaduslik esindaja – KL

Vastustaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja

Piret Eelmets

Kolmas isik – Eesti Lasterikaste Perede Liit, volitatud

esindaja Pirkka-Marja Põldvere

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu taotlused

määruskaebuse tagastamiseks või läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu taotlus MTÜ Narva

paljulapseliste perede ühingu Perekolle menetlusse kaasamiseks rahuldamata.

3. Kaasata kolmanda isikuna menetlusse Eesti Lasterikaste Perede Liit.

4. Jätta Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu määruskaebus rahuldamata

ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1436 muutmata.

3-21-1436

2(7)

5. Mõista Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidult Eesti Lasterikaste Perede

Liidu kasuks välja menetluskulu 1536 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg-d 3 ja 4, § 121

lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit (TLPL) on 26.05.2009 asutatud

mittetulundusühing, mille koosseisu kuulub 300 perekonda. Eesti Lasterikaste Perede Liit

(ELPL) on 23.04.1999 moodustatud lasterikaste perede piirkondlikke organisatsioone koondav

ühendus, mille liikmeskonda kuulus kuni 20.05.2021 21 liikmesorganisatsiooni. TLPL on

olnud oma tegevuse algusest saati ELPL-i liige.

2. ELPL juhatus otsustas 20.05.2021 otsusega arvata TLPL-i välja ELPL-i liikmete hulgast.

ELPL-i üldkoosolek kinnitas 13.06.2021 ELPL-i juhatuse otsuse.

3. ELPL-le määrati Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.01.2020 otsusega nr 11.6-26/0048

hasartmängumaksu laekumistest toetus ELPL-i strateegilise partnerluse projektile nr

RE.3.01.19-0564 „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ (edaspidi: strateegilise partnerluse projekt

ja toetus), mille abikõlblik periood oli 01.02.2020–31.01.2022 ja maht 310 000 eurot. ELPL

sõlmis 25.01.2021 Siseministeeriumiga riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu vastavalt

rahvastikuministri 22.01.2021 käskkirjale nr 21 riigieelarvelise toetuse eraldamise kohta

(edaspidi: riigieelarveline toetus), mille maht oli 251 000 eurot.

4. TLPL esitas 28.06.2021 kaebuse Sotsiaalministeeriumi vastu, milles palus teha kindlaks

avalik-õiguslikus suhtes järgmised tähtsust omavad faktilised asjaolud: a) ELPL-i

liikmesorganisatsioonide koosseisude oluline, rohkem kui 10% vähenemine, mille tõttu on

põhjendatud

seotud

otsuste

ja

toetuslepingute

ümbervaatamine

riigi

esindaja

Sotsiaalministeeriumi poolt; b) ELPL-i ja Siseministeeriumi sõlmitud lepingu p-s 2.2 toodud

kohustuse „liikmesorganisatsioonide ja võrgustikukoostöö arendamine“ olulises osas täitmata

jätmine, mis väljendub ELPL-i kui kasusaaja sisemise kontrolli puudumises finantsvahendite

kasutuse üle ning vastavaid küsimusi tõstatanud liikmesorganisatsiooni eemaldamises

liikmeskonnast.

Teiseks

palus

kaebaja

kohustada

Sotsiaalministeeriumit

algatama

läbirääkimised strateegilise partnerluse ja riigieelarvelise toetuse finantstingimuste

muutmiseks, kaasates läbirääkimistesse kaebaja ja arvestades muutunud juriidilisi asjaolusid.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus.

ELPL-le määratud toetuste eeltingimuseks on olnud TLPL-i kuulumine ELPL-i liikmeskonda

ning toetused on eraldatud otseselt eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid ja nende

esindusorganisatsioone. Kuna TLPL arvati ELPL-i liikmete hulgast välja, tuleb toetuste

tingimused üle vaadata. Lasterikaste perede katusorganisatsioonina registreeriti 26.04.2021

MTÜ Suurperede Liit, mille asutajate ringi kuulub lisaks TLPL-le MTÜ Narva paljulapseliste

perede ühing Perekolle (edaspidi: Perekolle). Seega kuulub ELPL-i liikmeskonnast praegu

19,4% teise, värskelt asutatud katusorganisatsiooni. Seega ei ole võimalik toetuslepingu

täitmine ettenähtud mahus ja ulatuses. TLPL ja Perekolle on ELPL-i projektitaotluses märgitud

kui partnerid, kes viivad ellu iseseisvaid projektitegevusi.

3-21-1436

3(7)

5. Sotsiaalministeerium leidis 09.07.2021 vastuses, et isegi kui ELPL rikub toetustega võetud

kohustusi või jääb osa toetust kasutamata, ei anna see alust suunata osa toetusest TLPL-le.

Samuti vaidles Sotsiaalministeerium vastu esialgse õiguskaitse taotlusele.

ELPL-le eraldatud toetuste puhul on toetuse saajaks ehk õigustatud, kohustatud ja vastutavaks

isikuks ELPL. Seega on Sotsiaalministeeriumil õigussuhe üksnes ELPL-ga. ELPL-l aitavad

projekti ellu viia partnerid ning kõnealuses projektis on 22 partnerit, sh TLPL. Samas on ka

partnereid, kes ei ole liikmesorganisatsioonid. TLPL on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse

40 puhul ja toetuseks on 15 000 eurot. ELPL-le eraldatud toetussumma ei kujunenud otseselt

liikmesorganisatsioonide või nendesse kuuluvate liikmesperede arvu põhjal, vaid lähtuvalt

ELPL-i taotluses märgitud tegevustest. Seega ei ole võimalik pelgalt ELPL-i liikmeskonna

muutumise põhjal toetust ELPL-lt ära võtta või makseid peatada.

Sotsiaalministeerium ei kooskõlasta ELPL-i toetuse edasiandmise kokkuleppeid ja otsuseid.

Toetuse õiguspärast kasutamist hindab Sotsiaalministeerium alles ELPL-i esitatud aruannete

raames. TLPL-l on nõudeõigus üksnes ELPL-i vastu. Strateegilise partnerluse projekti

vahendite ümber jagamine ELPL-lt teistele organisatsioonidele ei ole õiguslikult võimalik, sest

toetuse andmine toimub hasartmängumaksu seaduse ja selle alusel kehtestatud korra alusel, mis

ei näe ette võimalust hasartmängumaksu vahendeid taotleda ja välja maksta väljaspool

taotlusvoorusid.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 15.07.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, ei ole tuvastamisnõue lubatav

(HKMS § 45 lg 2) ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Asjaolu üle, et ELPL-i koosseis on kaebaja väljaarvamise tõttu vähenenud, ei ole poolte vahel

vaidlust. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks sellise tuvastamisnõude esitamine vajalik.

Küsimus sellest, kas liikmete arvu vähenemine toob kaasa otsuste ja toetuslepingute muutmise

vajaduse, on õiguslik küsimus, millise asjaolu esinemist või puudumist ei saa kohus

tuvastamisnõude alusel lahendada. Kohaseks nõudeks on kohustamisnõue, mille on kaebaja ka

esitanud. Küsimuse sellest, kas lepingut on rikutud ja kas rikkumisest tulenevalt on

Sotsiaalministeeriumil kohustus algatada riigieelarvelise toetuse lepingu muutmine, saab kohus

lahendada kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude raames eeldusel, et kohustamisnõue on

praeguses asjas lubatav.

Ka kohustamisnõudega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest isegi kui

kohus kohustaks Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi strateegilise partnerluse toetuse

ja riigieelarvelise toetuse lepingu muutmiseks, ei saa vastav menetlus viia nende reaalse

muutmiseni. Strateegilise partnerluse projekti taotluse kohaselt on taotlejaks ELPL ja partneriks

muu hulgas TLPL, kes on märgitud tegevuse elluviijaks tegevuse nr 40 puhul. Projektitaotluse

kohaselt aitavad projekti ellu viia taotleja ja partnerid. Ehkki partnerid osalevad tegevuste ellu

viimisel koos taotlejaga, teevad nad seda kokkuleppel ELPL-ga, kes on toetuse saaja, taotleja

ning projekti elluviimise eest vastutav isik. Järelikult eksisteerib partneri ning ELPL-i vahel

eraldiseisev õigussuhe, mis ei oma puutumust ELPL-i ja riigi vaheliste õigussuhetega, mis

tekkisid seoses ELPL-i poolt esitatud projektitaotluse ja selle finantseerimisega. Seda kinnitab

ka Sotsiaalministeeriumi ja ELPL-i vahel sõlmitud hasartmängumaksu laekumisest antud

toetuse kasutamise leping nr 3-3/1452-1, mille kohaselt on lepingu pooleks ELPL, mitte ELPL-

i partneriks olevad organisatsioonid. Kaebajal saab olla õigussuhe üksnes ELPL-ga, mis on

reguleeritud kaebaja ja ELPL-i vahel sõlmitud sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingus nr

01-2020 ja millega ELPL kohustus eraldama TLPL-le projekti täitmiseks 15 000 eurot. Projekti

partneriteks on ka organisatsioone, kes ei ole ELPL-i liikmesorganisatsioonid. Seega ei ole

TLPL-i väljaarvamine ELPL-st automaatselt muutnud tema staatust projekti partnerina ning

3-21-1436

4(7)

tema väljaarvamine ELPL-st ei välista tema jätkamist partnerina. Kuivõrd kaebajal on õigus

kasutada toetust konkreetses mahus, siis ei saa ta ka väljaspool taotlusvooru nõuda raha

eraldamist endale või mõnele muule enda poolt näidatud isikule. Samuti ei tähenda asjaolu, et

ELPL-i liikmeskonnas on toimunud muutused, veel seda, et ELPL ei suuda täita oma kohustusi.

Vastav asjaolu selgub alles peale projekti realiseerumist.

Riigieelarvelise toetuse lepingu järgi eraldati toetus lepingu punktis 2.2 nimetatud eesmärkide

elluviimiseks ning sellest nähtub, et mitmetest lepingus toodud tegevusest saavad kasu

lasterikkad pered sõltumata liikmelisusest. Seega ei ole mõne liikmesorganisatsiooni lahkumine

lepingu regulatsiooni kohaselt selliseks asjaoluks, mille puhul tuleks eeldada lepinguga

kavandatud programmi elluviimise võimatust ja mis annaks aluse välja makstud toetuse

vähendamiseks. Leping loob õigusi ja kohustusi vaid selle pooleks olevale ELPL-le ega

reguleeri ELPL-i õigussuhteid oma liikmeteks olevate organisatsioonidega. Ka toetuse

tagastamise kohustus on lepingu p 5 järgi ELPL-l, kes vastutab ühtlasi toetuse sihipärase

kasutamise eest. Kaebajale eraldatud toetuse summa, hüvitatavad kulud ja nende maht sõltub

ELPL-i ning TLPL-i vahel sõlmitud kokkuleppest ja TLPL-l on nõudeõigus üksnes ELPL-i

vastu. Seda, kas ELPL on kasutanud kogu eraldatud toetuse summat eesmärgipäraselt, hindab

Sotsiaalministeerium toetuse kasutamise aruannete alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. TLPL palub 05.08.2021 määruskaebuses halduskohtu 15.07.2021 määrus tühistada ja teha

uus määrus, millega saata asi halduskohtule läbivaatamiseks, ning läbi vaadata kaebaja esialgse

õiguskaitse

taotlus.

Kaebaja

soovib

esialgse

õiguskaitse

korras

kohustada

Sotsiaalministeeriumit peatama väljamaksed ELPL-le; keelata ELPL-l vaidluse ajaks

väljamaksete tegemine projektipartneritele või kõrvalistele isikutele hasartmängumaksu

strateegilise partnerluse projektile eraldatud vahenditest; keelata ELPL-l projektipartneritele

taotlusvoorude jätkamine ning selle raames täiendavate kolmandate isikute kaasamine, kes ei

ole märgitud projektipartneritena esialgses taotluses; kohustada ELPL-i edastama

Sotsiaalministeeriumile kui projektipartnerile kõik alates 01.01.2021 teistele partneritele

edastatud sisemiste taotlusvoorude materjalid. Määruskaebuses taotletakse ka Perekolde

kaasamist kaebaja poolel.

Kaebuse eesmärk on tagada ELPL-i projektipartnerite võrdne kohtlemine ja teabe edastamine

taotlusvoorude kohta kõikidele toetusi saama õigustatud projektipartneritele; sundida kohut

tuvastama muutunud faktilised asjaolud, mis muudavad olemasolevate lepingutega

saavutatavat eesmärki ning ei saa olla enam sama efektiivsed; sundida vastustajat tegevusele

järelevalve teostamisel (samas mööndes, et edasised ettepanekud lahenduste osas on

ministeeriumi diskretsiooniotsus); tagada ELPL-le üle antud vahendite säilimine kohtuvaidluse

lõppemiseni ning võimalus ka TLPL-le ja Perekoldele toetuste eraldamiseks. Kaebaja on

ELPL-i projektides partneriks, kuid tema õigusi projektide kohta infot saada või neis osaleda

on tänaseks rikutud, sest ELPL on suunanud toetuse üksnes oma organisatsiooni liikmetele.

Kaebuse täpsustatud nõue on seega kohustada Sotsiaalministeeriumit tagama strateegilise

partnerluse

projektis

kõikidele

projektipartneritele

võrdsed,

proportsionaalsed

ja

mittediskrimineerivad tingimused projekti rahaliste vahendite taotlemisel. Selle tagamine on

võimalik ka läbi Sotsiaalministeeriumi poolse täiendava järelevalve teostamise. Kaebajal ei ole

praegu kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ning ka vaidluse algatamine ELPL-i vastu

oleks liigselt koormav, kuna seda tuleks teha üksikute taotlusvoorude otsuste alusel. Kohus ei

ole selgitanud, milliseid tõhusamaid vahendeid tuleks kasutada.

8. Sotsiaalministeerium palub 23.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata või

kaebetähtaja ületamise korral see tagastada või jätta läbi vaatamata jätta.

3-21-1436

5(7)

9. ELPL palub 23.08.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus

rahuldamata või määruskaebuse esitamise tähtaja ületamise korral see tagastada.

Menetluskulud palub ELPL jätta kaebaja kanda.

TLPL-i eesmärgiks (vt kaebuse lk 2, 3, 6 ja 8) on saada oma tegevuseks lisaraha, aga kaebus ei

võimalda seda eesmärki saavutada. Projektide tingimuste kohaselt puudub ELPL-l igasugune

kohustus kutsuda TLPL-i minikonkurssidel osalema. TLPL ei ole viidanud ühelegi õiguslikule

alusele, mis vastupidist kinnitaks. TLPL on projektis kajastatud partnerina seoses tegevusega

nr 40 ja puudub vaidlus, et see tegevus on lõpetatud. Kõik muud pooltevahelised õigused ja

kohustused on seotud ELPL-i liikmelisusega ega puuduta vaidlusaluseid projekte. TLPL-l

puudub subjektiivne õigus nõuda Sotsiaalministeeriumilt ELPL-le eraldatud toetuste ja ELPL-

ga sõlmitud lepingute osas järelevalve teostamist. Kaebaja väide, et TLPL-i liikmespered on

projektide toetustest ilma, on ebaõige. Nt jagab ELPL mh huviharidustoetust, mille saamine ei

sõltu sellest, kas pere kuulub mõnda ELPL-i liikmesorganisatsiooni või mitte. Seega saavad

toetuse saamisel osaleda ka kõik TLPL-i pered. Samuti saavad TLPL-i pered osaleda kõigil

ELPL poolt korraldatavatel üleriigilistel üritustel. Eeldusel, et nad on Perekaardi omanikud, on

neil õigus Perekaardi programmi hüvedele.

TLPL-i ja Perekolde lahkumine ELPL-st ei välista ELPL-i poolt toetustega kaasnevate

kohustuste nõuetekohast täitmist.

Taotletavate

esialgse

õiguskaitse

meetmete

kohaldamine

kahjustaks

alusetult

ja

ebaproportsionaalselt Eesti suurperede, sh ELPL liikmeks mitteolevate suurperede huve.

Suurperede huvide kaitset tuleb antud juhul käsitleda ka kui avalikku huvi. Osa kaebaja

taotlustest ei ole olemuselt esialgse õiguskaitse abinõud, vaid menetluslikud taotlused

(taotlused dokumentide edastamiseks).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg

7) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt toimetati halduskohtu määrus kaebaja esindajale Karl Laasile e-toimiku kaudu kätte

21.07.2021 ja kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 05.08.2021. Seega on

määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja ringkonnakohus jätab Sotsiaalministeeriumi ja

ELPL taotlused tagastada määruskaebus selle esitamise tähtaja ületamise tõttu rahuldamata.

11. HKMS § 20 lg 2 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuna

kaebus puudutab ELPL-le määratud rahalisi toetusi ja sealhulgas on kaebaja soovinud esialgse

õiguskaitse korras nende väljamaksmise peatamist, võidakse kohtulahendiga otsustada ka

ELPL-i õiguste ja kohustuste üle. Seega kaasab ringkonnakohus HKMS § 21 lg 1 alusel

menetlusse kolmanda isikuna ELPL-i.

12. Kaebaja on taotlenud

Perekolde

kaasamist

menetlusosalisena kaebaja poolel.

Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab menetlusse kaasata kolmanda isiku, kui

kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Kolmas

isik on reeglina vastustaja poolel. Perekolde menetlusse kaasamine pole seega põhjendatud, sest

tal on endal kaebeõigus.

3-21-1436

6(7)

II

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks leidub

tõhusamaid vahendeid, ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Halduskohus on

õigesti selgitanud, et ELPL-i koosseisu vähenemise üle ei ole vaidlust ning lepingu rikkumise

tuvastamine ei aita kaasa kaebaja väidetavate õiguste taastamisele, kuna rikkumise tuvastamine

ei ole iseenesest alus lepingu muutmiseks. Seega on kaebuse eesmärgi, s.t toetuslepingute

muutmise saavutamiseks kohasem Sotsiaalministeeriumi kohustamise nõue eeldusel, et

viimane on lubatav. Küll ei saanud halduskohus kaebust tuvastamisnõude osas tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse eesmärgipäratuse tõttu, vaid selle nõude osas tulnuks

kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.05.2021 määrus asjas nr 3-20-2596, p 20; 24.05.2021 määrus asjas nr 3-

21-585, p 17).

14. Halduskohus leidis, et ka kohustamisnõudega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse

eesmärki, sest kohustamisnõude rahuldamise tagajärjel ei tekiks kaebajal õigust ELPL-le

eraldatud toetustele. Halduskohus jõudis järeldusele, et isegi kui kohus kohustaks

Sotsiaalministeeriumit algatama läbirääkimisi toetuslepingute muutmiseks, ei saa vastav

menetlus viia nende reaalse muutmiseni. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ka ringkonnakohtule ei nähtu,

et ELPL-i taotlustest, toetuse määramise otsusest, nende aluseks olevatest õigusaktidest või

ELPL-i ja Sotsiaalministeeriumi vahelistest lepingutest võiks tuleneda kohustus mingil

tingimusel ELPL-le määratud raha otse tema liikmesorganisatsioonidele või partneritele ümber

jagada. Isegi kui peaks selguma, et ELPL ei ole toetust kasutanud sihipäraselt või ei ole järginud

muid nõudeid, ei oleks alust suunata ELPL-le määratud toetust kellelegi teisele. Nagu

Sotsiaalministeerium on kaebajale 20.05.2021 e-kirjas selgitanud, on uutel organisatsioonidel

võimalik kasutada olemasolevaid toetuse taotlemise võimalusi. Konkreetselt kaebajale oli

strateegilise partnerluse toetuse taotluse kohaselt ette nähtud 15 000 eurot tegevuse nr 40

elluviimiseks. Kaebaja on määruskaebuses kinnitanud, et selle tegevuse toetuse osas poolte

vahel vaidlust ei ole.

15. Määruskaebuses leiab kaebaja, et kuna ta on hasartmängumaksust toetatava projekti partner,

on tal õigus osaleda ELPL-le eraldatud toetuste jagamisel. Kaebuse eesmärk on niisiis võrdsete

ja proportsionaalsete osalemistingimuste saavutamine strateegilise partnerluse projekti

taotlusvoorudes. Sellest tulenevalt on kaebaja määruskaebuses kohustamisnõuet täpsustanud,

taotledes Sotsiaalministeeriumi kohustamist tagada strateegilise partnerluse projektis kõikidele

projektipartneritele võrdsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad tingimused rahaliste

vahendite

taotlemisel.

Kaebaja

hinnangul

on

sellise

nõude

tagamine

võimalik

Sotsiaalministeeriumi täiendava järelevalve tegemise kaudu.

16. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.03.2021 käskkirja nr 30

„Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise ja järelevalve kord“ p 20 sätestab

Sotsiaalministeeriumi kohustuse teha järelevalvet igal ajal kõikide hasartmängumaksu

laekumistest määratud toetuste üle. See käskkiri muudab sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 ning kohaldub ka vaidlusalusele toetuse otsusele

(käskkirja p 22). Samuti näeb Sotsiaalministeeriumi kantsleri 21.12.2020 käskkirja nr 15

„Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord“ p 8 ette riigieelarvelistest

vahenditest antavate toetuste kasutamise üle igal ajal järelevalve tegemise. Seda, et

vaidlusaluste toetuste kasutamise üle peab Sotsiaalministeerium järelevalvet tegema ka

lepingute kehtivuse ajal, on kinnitanud ministeerium oma vastuses määruskaebusele. Samas

selgitas Sotsiaalministeerium, et praeguses kohtuvaidluses ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid,

mille pinnalt tuleks algatada erakorraline kontroll ELPL-i toetuslepingute täitmise üle.

3-21-1436

7(7)

17. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Sotsiaalministeerium ei saa kummagi

vaidlusaluse toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve tegemisel anda ELPL-le korraldusi

selle kohta, mil viisil ta koos oma partnerite või liikmesorganisatsioonidega koostööd tehes

toetuste aluseks olevates taotlustes püstitatud eesmärke ellu viib. Strateegilise partnerluse

projekti taotluses on küll mitme tegevuse juures märgitud tegevuse elluviijaks ELPL ja

partnerid (liikmesorganisatsioonid), kuid ei ole ette nähtud täpsemaid tingimusi, mis ulatuses

ja vormis partnerid neis tegevustes osalevad. Nagu Sotsiaalministeerium on nentinud, on

kaebaja partneri staatuses, kuid see ei tähenda, et ministeerium saaks järelevalve tulemusel

ELPL-le ette öelda, kuidas täpsemalt tegevuste elluviimisse partnereid kaasatakse. Sealjuures

ei sõltu vaidlusaluste toetuste kasutamise õiguspärasus sellest, kas toetuste kasutamise ajal

liikmesorganisatsioonide arv muutub. ELPL-le määratud toetustest saavad endiselt kasu ka

TLPL-i liikmespered, sest mitmed tegevused on suunatud otse suurperedele, kes ei pea olema

ELPL-i liikmesorganisatsioonide liikmespered.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

on põhjendatud ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

18. Kuna kaebus on õigesti tagastatud, pole praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine

põhjendatud. Praeguseks ajaks on vaidlusalused toetused realiseeritud ning kaebajal või MTÜ-

l Suurperede Liit on 2022. a osas olnud võimalik osaleda uute toetuste jagamise menetlustes.

III

19. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Ringkonnakohus kaasas ELPL-i praeguse määrusega kolmanda

isikuna HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse, seega on põhjendud ka ELPL-i menetluskulude

kaebaja kanda jätmine. ELPL esitas ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude

nimekirja ja palub mõista kaebajalt ELPL-i kasuks välja 2220,80 eurot (koos käibemaksuga).

Lisatud arve kohaselt on ELPL-le osutatud õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta)

kokku 11 tundi ja 34 minutit, millest 20 minutit on kulunud kliendiga telefonivestlusele, 2 tundi

ja 28 minutit materjalidega tutvumisele, 8 tundi ja 31 minutit seisukoha ettevalmistamisele ja

kohtule esitamisele ning 15 minutit menetluskulude nimekirja koostamisele.

20. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise

otsustamiseks analüüsida läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse või vastuse

koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11;

15.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et

kohtupraktikat arvestades tuleb tunnitasu 160 eurot pidada põhjendatuks (vt nt Riigikohtu

27.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-159-16, p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus

asjas nr 3-20-2336, p 24.3 ja 10.05.2021 otsus asjas nr 3-21-413, p 22). Küll ei pea

ringkonnakohus asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks kolmanda isiku seisukoha

koostamise kogukulu (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 määrus asjas nr 3-19-457, p

40). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ka tavapärasest oluliselt keerukama ja

mahukama vaidlusega. Ringkonnakohus peab seega kolmanda isiku põhjendatud

menetluskuluks 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)