3-21-2630/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2630 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses helistamise mittevõimaldamisega veebruaris 2021 Menetlusosalised Kaebaja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-21-2630.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-21-2630 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses veebruaris 2021 Tallinna Vanglas helistamise mittevõimaldamisega, kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmisega ja sellele järgnenud kohtumenetlustega. Kaebuse kohaselt on vastustajateks Justiitsministeerium, Tallinna Vangla, Tallinna Halduskohus (kohtunikud KK, AP, JJ, KS), Tallinna Ringkonnakohus (kohtunikud MA, OK, VS) ning Riigikohus (kohtunikud IP, JP, NP). Kaebaja selgitas 13.12.2021 vastuses halduskohtule, et nõuab Justiitsministeeriumi alla kuuluvate asutuste tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et kaebajal ei võimaldatud veebruaris 2021 vanglas helistada ning kaebaja õiguste kaitseks ei ole tagatud ausat kohtumenetlust. Korruptantide paljastamine on ainuke viis tagamaks, et nad ei saaks oma õigusvastast tegevust jätkata.

3-21-2630

2(3)

2. Tallinna Halduskohus tagastas 28.01.2022 määrusega kaebuse Justiitsministeeriumi, kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse (resolutsiooni p 2). Kaebus Justiitsministeeriumi, kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Õigusvastasuse tuvastamiseks võib kaebuse esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei ole rahul kohtute tegevusega tema 2021. a veebruaris ära jäänud helistamiste peale esitatud kaebuste lahendamisel. Veebruaris 2021 on kaebajale väidetavalt helistamise mittevõimaldamisega olnud seotud haldusasjad nr 3-21-839, 3-21-1112 ja 3-21-1605. Kohtulahendite õiguspärasuse kontrollimiseks on ette nähtud kolmeastmeline kohtumenetlus ja edasikaebeõigus. Samuti on kohtumenetluse ajal menetlusosalisel võimalik esitada sellise kohtu tegevuse peale, mille peale ei saa esitada määruskaebust, vastuväide (HKMS § 90 lg 1).

Seega saab kaebaja kaitsta oma õigusi võimalike kohtu eksimuste eest kõige tõhusamini, vaidlustades kohtulahendeid ja esitades kohtu tegevusele vastuväiteid. Haldusasjadest 3-21-839 ja 3-21-1605 nähtub, et kaebaja on edasikaebevõimalust ka kasutanud. Kohtuniku aususes kahtlemiseks ei anna alust asjaolu, et sama kohtunik on varem kaebaja kaebusi lahendanud ja teinud seejuures lahendi, millega kaebaja ei nõustu. Asjaolu, et kaebaja kaebused ja määruskaebused on jäänud rahuldamata, ei tähenda veel, et kohus on tegutsenud tema kaebuste lahendamisel õigusvastaselt.

Kui vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaebuse rahuldamise korral kaasa sellele, et seoses kaebajale telefonikõnede võimaldamisega sarnaseid rikkumisi edaspidi ei esineks, siis kohtu tegevuse osas kaebajale tuvastamiskaebuse esitamisest tulenev kasu puudub. Iga kohus ja kohtunik on asja lahendamisel sõltumatu (põhiseaduse (PS) § 146) ja igat kaebust lahendatakse juhtumipõhiselt. Kui samas asjas tehtud kõrgema astme kohtu lahend on madalamale astmele järgimiseks kohustuslik (HKMS § 202 lg 2), siis teises asjas sarnases asjas tehtud lahend võib küll olla tõendiks või suuniseks, kuid ei ole kohtule järgimiseks kohustuslik.

Seega ei aita kohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguseid kaitsta ka järgmise sarnase vaidluse kohtusse jõudmise korral. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.01.2022 määrus osas, millega kaebus tagastati. Kaebus on üks tervik, kus õigusvastasus tuleneb Justiitsministeeriumi ja selle alla kuuluvate asutuste ühisest ja organiseeritud seaduse rikkumisest. Nt peab kohus järgima seadust, kuid ei ole seda teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

6. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub Justiitsministeeriumi, kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks õigus ja seega tuleb selles osas kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud

3-21-2630

3(3) halduskohus siiski tugineda sellele, et praegusel juhul saaks kaebaja enda õigusi võimalike kohtu eksimuste eest kaitsta kõige tõhusamini, vaidlustades kohtulahendeid ja esitades kohtu tegevusele vastuväiteid. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu 18.09.2014 otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20). Halduskohtu osutatud haldusasjades nr 3-21-839, 3-21-1112 ja 3-21-1605, mis puudutasid veebruaris 2021 kaebajale helistamise mittevõimaldamist, jõustusid lõpplahendid vastavalt 13.05.2021, 15.07.2021 ja 19.10.2021. Seega ei olnud kaebajal praeguse kaebuse esitamise ajal nendes asjades enam võimalik kohtu tegevusele vastuväiteid esitada ega kohtulahendeid vaidlustada.

7. Sellegipoolest ei ole praegusel juhul Justiitsministeeriumi, kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine lubatav. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks ja kui tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Nagu halduskohus oma määruses selgitas, ei aitaks kohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õiguseid tulevikus uute sarnaste kohtuvaidluste lahendamisel. Samuti ei muudaks sellise tuvastamiskaebuse rahuldamine olematuks varasemaid, juba jõustunud kohtute otsustusi, sest halduskohtul ei ole PS § 148 lg-s

1 ja § 149 lg-tes 1–3 sätestatud kohtusüsteemi astmelisuse ning res judicata põhimõtte kohaselt õigust kõrgema astme kohtu jõustunud lahendit üle vaadata. Ringkonnakohus jagab seega halduskohtu seisukohta, et kohtu tegevuse osas puudub tuvastamiskaebuse esitamisest kaebajale tulenev kasu.

8. Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend hüvitamiskaebuse näol. Haldusasjades nr 3-21-839 ja 3-21-1605 soovis kaebaja seoses telefonikõnede mittevõimaldamisega mittevaralise kahju hüvitamist. Kui kaebaja arvates on kohtud telefonikõnede mittevõimaldamisega seotud vaidluste lahendamisel õigusvastaselt tegutsenud, saaks kaebaja nõuda ka õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § l5 lg 1). Kuna aga hilisemale kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav (HKMS § 45 lg 2 teine lause), tuleb praegune kohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebus tagastada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks siiski ebatõenäoline (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 11). RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on pannud kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Sellega on soovitud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt karistusseadustiku § 311). Nagu eespool märgitud, puudub halduskohtul ka õigus hinnata teises menetluses tehtud kohtulahendite sisulist õiguspärasust. Ühtlasi ei ole halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-70-15, p 20).

9. Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)