1-08-7643/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-7643

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 oktoober 2010. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 11 oktoober 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-7643 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Margit Pärn Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint Taotlus

A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu A.B

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7643 KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.10.2006.a otsusega mõistetud

2 (3)

karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 7 kuud 20 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

04.09.2008.a ja lõpeb 23.07.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega

tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 13.08.2010.a. A.B esitas 16.06.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 03.09.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel

kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.10.2010.a seisuga on A.B kandmata karistusaeg 1 aasta 9 kuud 12 päeva vangistust. A.B on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:

1) 05.09.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141

1 lg 1 järgi rahatrahv 4000 krooni;

2) 20.09.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aastat vangistust,

millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt kandmisele 1 aasta vangistust; 3 aastat vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;

3) 24.10.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 6 aastat vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.B tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Prokurör samuti ei toeta A.B ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ja

vangla iseloomustusest nähtub, et A.B on väga tugevas narkosõltuvuses. Ta on alates

17-eluaastast tarvitanud süstemaatiliselt igapäevaselt narkootikume. Teda on karistatud 4

korral kriminaalkorras, kahel korral on saanud vanglakaristuse. 2008. a on teda karistatud

vanglas karistuse kandmise ajal narkootikumide tarvitamise eest. Lisaks on teda karistatud distsiplinaarkorras ja seda ka ajal, kui oli juba esitatud taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks.

Eelnev näitab, et isik ei ole hakanud õiguskuulekalt käituma, ta ei suuda ka vanglas täita reegleid. Kuigi pere toetus on olemas ja ta võetakse elukohta elama, isa ja vennad toetavad

materiaalselt, nähtub hooldaja arvamusest, et pereliikmed ei ole kindlad A.B

seaduskuuleka käitumise osas, vaid kardavad, et ta hakkab uuesti narkootikume tarvitama. Kaitsja leiab, et esinevad sisulised alused A.B vabastamiseks: tal on elukoht ema

juures. Tal ei ole küll veel kindlat tööpakkumist, kuid tal on keevitaja elukutse olemas.

A.B on kavas end töötuna arvele võtta ja töö leida. Süüdimõistetu on vangistuses

läbinud programme, et vabaneda narkosõltuvusest - Convictus, 12 sammu. Ta on tundnud

huvi ka selle vastu, et vabaduses läbida rehabilitatsiooni. Ja saab sinna pöörduda ka pärast

elektroonilise järelevalve lõppemist. A.B kahetseb oma varasemat kuritegelikku

käitumist, ta on kindel, et ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta on nõus

võtma erinevaid lisakohustusi. Oluline on tema lähedaste toetus. Isa soovib tasuda

rehabilitatsioonikeskuses olemise kulud ja vend on nõus võtma kohustuse materiaalselt toetada venda, seni kuni A.B saab tööle.

A.B ise soovib vabaneda koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ta selgitab, et on vangistuse ajal osalenud erinevates programmides, et loobuda narkootikumide tarvitamisest ja soovib seda jätkata ka vabaduses olles. Ta on uurinud võimalust asuda elama rehabilitatsioonitallu ja selleks ka nõusoleku saanud. Kõik lähedased on avaldanud valmidust

teda toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt. A.B kahetseb seni toimunut ja lubab, et enam see ei kordu. Tema suhtumine ellu on muutnud, elu narkootikumidega on ära tüüdanud. Ta saab aru, et rehabilitatsioonitalus ei saa tema suhtes elektroonilist järelevalvet

teostada, kuid leiab, et võiks sinna minna peale selle tähtaja lõppu või siis olla enne ära rehabilitatsioonitalus ja sealt tulles alluda täiendavalt elektroonilisele valvele kohtu poolt määratud tähtajaks. Ta on nõus alluma kõige rangematele kontrollnõuetele.

3 (3)

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. A.B on

temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise

valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

On positiivne, et A.B on vangistuse ajal väidetavalt teinud järeldused enda

varasema käitumise osas ja otsustanud edasi elada seaduskuulekalt ja narkootikumidest

vabana. Selleks on ta astunud ka esimesi samme – osalenud vangistuses erinevates

programmides ja avaldanud valmidust sellega jätkata ka vabaduses. Ta on välja selgitanud võimalused, mis tal vabaduses oleks enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, mis näitab, et isiku tahe muutuda on tõsine. Vabaduses on tal lähedaste tugev toetus.

Samas ei saa jätta tähelepanuta, et A.B on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta oli peale vangistuse osalist ärakandmist allutatud käitumiskontrollile, kuid pani määratud katseajal toime uued kuriteod, mille järel karistati uuesti vangistusega. Käesoleval

ajal kannab ta karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest, mille ta pani toime viimase otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal vangistuses. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja kaks kehtivat karistust on alles käesoleva aasta augustist, s.o ajast kui käis juba ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlus. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine

vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest ka tegelikult

vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt puudub alus A.B ennetähtaegseks

vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu jõupingutused tegelemaks ka vabaduses edasi enda narkosõltuvusega kasutades selleks rehabilitatsioonitalu võimalusi ja lähedaste tugevat toetust, saavad realiseeruda veel ka hiljem, kui kohus lahendab

küsimust tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilist järelevalvet kohaldamata. Selleks, et kohus saaks otsustada, et vabastamine on võimalik, peaks süüdimõistetu eelnevalt ka enda käitumisega vangistuses tõestama, et tema soov paraneda pole paljasõnaline.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik