3-21-2882/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2882

Haldusasi

X kaebus Rahapesu Andmebüroo 12. novembri 2021.

a

ettekirjutuse

nr

3-1/1095-2

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja 10. detsembri 2021. a ettekirjutuse nr

3-1/1176-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Risto Käbi

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle

Kalma

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määruse

peale haldusasjas nr 3-21-2882 osas, milles on vaidlustatud haldusasja menetluse

osaliselt kinniseks kuulutamist.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2022. a

määruse peale haldusasjas nr 3-21-2882 osas, milles on vaidlustatud toimikuga

tutvumise õiguse piiramist.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2022. a määrus haldusasjas nr 3-21-

2882 osas, milles sellega piirati kaebaja õigust tutvuda Rahapesu Andmebüroo

14. veebruari 2022. a menetlusdokumendi nr 1.2-1/47-3 lisadega 1 ja 2 ning saada

neist ärakirju. Saata Rahapesu Andmebüroo 14. veebruari 2022. a taotlus toimikuga

tutvumise õiguse piiramiseks uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 12.11.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1095-2

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1 alusel

AS-i LHV Pank kehtestama X kontol oleva vara summas 750 000 eurot suhtes käsutuspiirangu

3-21-2882

2(8)

30 kalendripäevaks. RahaPTS § 55 lg 2 alusel on ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised

asjaolud kajastatud eraldi RAB-i 12.11.2021 dokumendis nr 3-1/1095-1. X-l on õigus esitada

RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu

kahtluse korral tõendamist, tühistatakse piirang viivitamatult.

2. RAB kohustas 10.12.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1176-2 RahaPTS § 57 lg 3 p 1 alusel

AS-i LHV Pank pikendama X kontol olevale varale summas 750 000 eurot seatud

käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra, sest vara valdaja või omanik ei tõendanud RAB-le 30

kalendripäeva jooksul vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu.

RahaPTS § 55 lg 2 alusel on ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatud

eraldi RAB-i 10.12.2021 dokumendis nr 3-1/1176-1. X-l on õigus esitada RAB-le tõendid vara

legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral

tõendamist, tühistatakse piirang viivitamatult.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2021 kaebuse RAB-i 12.11.2021 ettekirjutuse nr

3-1/1095-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-2

tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja ettekirjutuste õiguspärasuse hindamiseks nõuda RAB-lt

välja ka ettekirjutuste faktilist alust kajastavad dokumendid. RAB avaldas kaebajale 12.11.2021

dokumendi nr 3-1/1095-1 sisu üksnes osaliselt (st dokumendi väljavõttes puudus igasugune

informatsioon selle kohta, millel põhineb RAB-i kahtlus kaebaja osas ning milliseid asjaolusid

on vaja selle kahtluse ümberlükkamiseks tõendada). RAB ei ole toonud välja faktiliste

asjaolude avaldamata jätmise põhjuseid (vt RahaPTS § 55 lg 3). Kaebaja on 06.12.2021 kirjas

RAB-le selgitanud, et ta soovib osta kinnisvara Prantsusmaal ning tehing selleks pidi toimuma

15.11.2021. Kinnisvara ostmiseks tasus kaebaja abikaasa Q 27.08.2021 prantsuse notari

deposiiti 50 500 eurot ning kinnisvara ostu finantseerimiseks sai kaebaja 20.10.2021 tagatiseta

ja soodsa intressiga 750 000 eurot laenu (laenuleping nr 20/10) Kanada äriühingult C Ltd, mis

on kaebajale kuuluv ettevõte. Lisaks müüb kaebaja Prantsusmaal temale ja tema abikaasale

kuuluvat kinnisvara, mille müügist saadava rahaga plaanib täita laenulepingust nr 20/10

tulenevad kohustused. Laenulepingu alusel kanti kaebaja AS-i LHV Pank kontole 750 000

eurot, et kaebaja saaks selle kanda Prantsusmaa notaribüroo SCP Bona-Aral & Frech kontole

tehingu läbiviimiseks. RAB-i ettekirjutuse tõttu kaotas kaebaja võimaluse tehingut sõlmida

ning kui käsutuspiirang peaks jääma kehtima kauemaks, kaotavad kaebaja ja tema abikaasa ka

notari deposiiti tasutud summa. Kuigi RAB 12.11.2021 ettekirjutus on kehtivuse kaotanud,

soovib kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.

4. Rahapesu Andmebüroo palus 14.02.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Ühtlasi

palus RAB piirata kaebaja ja tema esindaja ning kolmandate isikute juurdepääsu vaidlustatud

ettekirjutuste faktilist alust kajastavatele dokumentidele (RAB-i 12.11.2021 dokument nr 3-

1/1095-1 ja 10.12.2021 dokument nr 3-1/1176-1). RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1–3 annavad RAB-le

õiguse teatud tingimustel keelduda isikule tutvustamast tema tehingu peatamiseks või tema

konto või muu vara kasutamise piiramiseks tehtud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava

dokumendiga. RAB-i õigust informatsiooni avaldada piiravad ka Euroopa Liidu õigusaktid

ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015

direktiivi (EL) 2015/849 art 54 kohaselt on edastaval rahapesu andmebürool õigus kehtestada

piirangud ja tingimused EL-i siseselt edastatud teabe kasutamisele, mida vastuvõttev rahapesu

andmebüroo peab järgima. See põhimõte on Eestis sätestatud RahaPTS § 63 lg-s 8.

Ehkki praegusel juhul on tegemist kaebajat koormanud ettekirjutuste põhistusi sisaldavate

dokumentidega ning isiku huvi nendega tutvumiseks tuleb pidada iseenesest kaalukaks, palub

RAB kuulutada menetlus HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg

1 p 1 alusel kõnealuste dokumentide osas kinniseks ning piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg

2 alusel selles osas kaebaja ja tema esindaja ning kolmandate isikute õigust kohtutoimikuga

3-21-2882

3(8)

tutvuda, sest avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe saladuses hoidmiseks on

konkreetse teabe iseloomu ja RAB-i suhtes kehtivat saladuse hoidmise kohustust (mis tuleneb

RahaPTS § 55 lg-st 3, §-st 60 ja § 63 lg-st 8 ning EL õigusest ja rahvusvahelistest kokkulepetest)

arvestades kaalukam kaebaja huvist tutvuda ettekirjutuste faktilise põhistusega. Dokumentides

sisalduvate andmete sisulist seotust arvestades ei ole neid võimalik avaldada ka osaliselt

(HKMS § 79 lg 4, § 88 lg 3). Kaebaja õiguste kaitse on piisavalt tagatud sellega, et RAB esitab

dokumendid hindamiseks kohtule. Ettekirjutuste faktiliste asjaolude avaldamine kaebajale,

tema esindajale või kolmandatele isikutele takistaks tõe väljaselgitamist käimasolevates

menetlustes, annaks vihjeid võimalike infoallikate kohta ning rikuks seeläbi rahvusvahelise

teabevahetuse põhimõtteid. Välisriikide rahapesu andmebürood on nõus teavet jagama vaid

eeldusel, et neid andmeid kasutatakse ulatuses, milles see on edastava asutuse poolt lubatud.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise uurimine hõlmab mh kohustust kaitsta andmeid esitanud

isikuid (RahaPTS § 521). Faktilisi asjaolusid sisaldavate dokumentidega tutvumine võimaldab

uurimisalustel isikutel korraldada oma tegevust neile teatavaks saanud info põhjal selliselt, et

see ei vastaks õiguskaitseasutustele teadaolevale infole. See omakorda nõrgestaks rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning laiemalt Eesti finantssüsteemi. Samuti

raskendatakse sellega tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes, mis ei pea olema alustatud

piirangute seadmise ajaks ega ka kohe pärast piirangute lõppemist ning ei pea olema alustatud

Eestis. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tuleb lisaks arvestada, et kuritegude

olemusest (peitmine, varjamine, variisikute kasutamine) lähtuvalt võib faktiliste asjaolude

avaldamine olla ohtlik menetluses osalenud isikutele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et kohustatud isikud teavitavad RAB-i neile

teatavaks saanud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlustest. Teabe väljastamine annaks

piiranguga seotud isikutele teadmise või võimaluse teha järeldusi teate esitanud isiku kohta

ning samuti võimaluse asjaolusid täiendavalt varjata või peita või mõjutada seotud isikuid.

Arusaadavalt on kahtlustuse saanud isikule teada tema enda tehtud tehingud ja nendega seotud

asjaolud, sh võimalikud kuriteole viitavad asjaolud, kuid talle ei ole teada faktilisi asjaolusid

kajastava dokumendi täpne sisu ehk kui palju sellest on teada RAB-le. Faktilisi asjaolusid

sisaldavate dokumentidega tutvumisest keeldumine võimaldab RAB-l rahapesu ja terrorismi

rahastamise täpsete asjaolude tuvastamisega jätkamist ka pärast RahaPTS § 57 lg-te 1 ja 3 alusel

seatud piirangute kehtivuse lõppemist.

5. Tallinna Halduskohus kuulutas 16.02.2022 määrusega haldusasja menetluse RAB-i

14.02.2022 taotluse nr 1.2-1/47-3 lisade 1 ja 2 osas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1

alusel kinniseks ning piiras kaebaja ja tema esindaja õigust nende dokumentidega tutvuda ja

saada neist ärakirju. Kohus nõustus, et viidatud lisad sisaldavad teavet, mis on mõeldud üksnes

asutusesiseseks kasutamiseks ning millele juurdepääsu piiramine on vajalik ja põhjendatud.

Dokumendid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35

lg 1 p 19, RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 alusel.

Avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on selle teabe

iseloomu ning RahaPTS §-st 521, 55 lg 3 p-dest 1–3 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise

kohustust arvestades kaalukam kui kaebaja huvi kontrollida haldusaktide faktilist põhistust.

Nimetatud dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes.

Lisaks vastustaja enda tegevusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tuvastamiseks, teavitavad

ka kohustatud isikud vastustajat neile teatavaks saanud rahapesu ja terrorismi rahastamise

kahtlustest ning vastavate teadete edastamisega on seotud nii isikute andmed, võimalikud

kahtlused kuriteost jm õigusaktides sätestatud teave. Andmeid ja teate esitajat / koostajat

kaitstaksegi teabe avaldamise piirangutega. Teabe avaldamine on lubatud üksnes seaduses või

3-21-2882

4(8)

selle alusel koostatud õigusaktides sätestatud kindlatel alustel. RahaPTS § 55 lg 3 p 1 võimaldab

keelduda isikule faktiliste asjaolude tutvustamisest, kui see ohustaks rahapesu või terrorismi

rahastamise tõkestamist. Rahapesu ja terrorismi rahastamine on rahvusvahelised kuriteod,

milleks kasutatakse mitmeid jurisdiktsioone, mitmete riikide kohustatud isikuid ning mitme

riigi isikuid, kes kuritegelikke tegevusi teostavad. Välisriikidel võivad olla sama asja osas

paralleelsed kriminaalmenetlused, riikliku julgeoleku tagamiseks läbiviidavad menetlused või

muud teabe edastamist pärssivad asjaolud. Seetõttu on rahapesu andmebüroode vahetatav teave

erilise kaitse all ning rangete juurdepääsupiirangutega.

RAB-i huvi saladuse hoidmiseks praegusel juhul ilmselgelt kaalukam kaebaja ja tema esindaja

õigusest tutvuda viidatud lisadega. RAB-i selgituste sisulist seotust arvestades ei ole dokumente

võimalik kaebajale ja tema esindajale avaldada ka osaliselt (HKMS § 79 lg 4, § 88 lg 3).

Kaebaja õiguste kaitset aitab tagada asjaolu, et dokumendid on esitatud kohtule varjamata kujul

ning kohus saab nendega kohtuotsuse tegemisel tervikuna tutvuda. Vajaduse korral on kaebajal

võimalik esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus ja taotleda selles ühtlasi halduskohtu

järelduste kontrollimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub 03.03.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.02.2022 määrus, millega

piirati kaebaja õigust tutvuda RAB-i 14.02.2022 taotluse nr 1.2-1/47-3 lisadega 1 ja 2 ning

kuulutati menetlus vastavas osas kinniseks. Kuna eeldatavasti on sama informatsioon kaebajale

tehtud kättesaadavaks juba sama varaga (750 000 eurot) seoses alustatud kriminaalmenetluses

ning rahapesukahtlust põhistavaid asjaolusid on üksikasjalikult käsitletud Harju Maakohtu

XX.XX.XXXX määruses kriminaalasjas nr X-XX-XXX, millega arestiti sama rahasumma

konfiskeerimise tagamiseks, siis ei kaalu RAB-i eesmärk informatsiooni varjamiseks üles

kaebaja huvi tutvuda ettekirjutuste tegemise tinginud faktiliste asjaoludega. Maakohtu määruse

kohaselt alustati asjas 03.02.2022 kriminaalmenetlust RAB-i 31.01.2022 avalduse alusel. Kuigi

määrus ei sisalda konkreetset informatsiooni, kelle pöördumise alusel RAB kaebaja suhtes

menetlust alustas, on see asjaoludest (st arestitud rahaga seoses vahetult enne esmase

ettekirjutuse tegemist tekkinud küsimused ja viivitused pangas) tulenevalt kaebaja jaoks

äratuntav.

Kriminaalmenetluse raames rahapesukahtluse sisuks olevate asjaolude kaebajale avaldamisega

on HKMS § 88 lg 3 tähenduses ära langenud vajadus piirata kaebaja juurdepääsu vaidlustatud

ettekirjutuste faktilist põhistust kajastavatele dokumentidele. Kuna Harju Maakohtu

XX.XX.XXXX määrus tehti ca nädal pärast kriminaalmenetluse alustamist, siis on ilmne, et

vara arestimise aluseks olev informatsioon sai pärineda kas valdavalt või ainult RAB-i

varasemast tegevusest. Kohtul on võimalik määruskaebust lahendades kontrollida, kas

maakohtu XX.XX.XXXX määruses toodu kattub RAB-i 14.02.2022 menetlusdokumendi

lisades kajastatuga. Puudub igasugune mõte varjata kaebaja eest halduskohtumenetluses sama

teavet, mis on temale avalikustatud paralleelselt toimuvas kriminaalmenetluses. RAB-i

ettekirjutuste vaidlustamiseks on kaebaja jaoks oluline teada mitte üksnes seda, milline

informatsioon on vastustajal praegu olemas, vaid ka seda, milline informatsioon oli RAB-l

olemas vaidlusaluste ettekirjutuste tegemise ajal. See võimaldab otsustada, kas olemas olnud

informatsioon sai õigustada kaebaja õiguste piiramist. Isegi kui RAB-i 14.02.2022

menetlusdokumendi lisad sisaldavad informatsiooni, mida ei saa kaebajale avaldada ka pärast

maakohtu XX.XX.XXXX määruse tegemist (nt RahaPTS § 53 lg-s 4 nimetatud asjaolud), ei

ole põhjendatud piirata kaebaja juurdepääsu dokumentidele täies mahus, vaid üksnes vastavas

osas. Kaebaja palub ringkonnakohtul kontrollida juurdepääsupiirangu seaduslikkust ka muudel

võimalikel argumentidel.

3-21-2882

5(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel tagastada osas, milles kaebaja

vaidlustab Tallinna Halduskohtu 16.02.2022 määrusega haldusasja nr 3-21-2882 menetluse

osaliselt kinniseks kuulutamist. Kuigi HKMS § 79 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 88 lg 2 on kohaldatavad

üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik esitada määruskaebust

menetluse kinniseks kuulutamise peale. Toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas on

määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikus küsida vastustajalt täiendavat

seletust, vaid arvestab RAB-i poolt varem avaldatud seisukohtadega. HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi RAB-i 12.11.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1095-2

ja 10.12.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1176-2 kehtivus on käsutuspiirangute tähtaja möödumise

tõttu lõppenud ning sama vara on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega kriminaalasjas

nr X-XX-XXX arestitud (sh Tallinna Ringkonnakohus jättis YY.YY.YYYY määrusega

maakohtu määruse muutmata) kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras (vt ka

RahaPTS § 57 lg 5), ei tingi see vältimatult menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

kui kaebaja soovib HKMS § 152 lg 2 alusel minna üle nn jätkutuvastuskaebusele (vrd

Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 11–12).

9. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga

ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitset – TsMS § 38 lg 1 p 1; HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate

ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa

andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik. Tuleb arvestada, et HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse

menetlusosalise PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt

Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja

mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid

põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et

seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid

juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse

hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada

oma õiguste tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus

nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24).

10. RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt ei märgita RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses (sh vara

kasutamise piiramiseks) selle faktilist alust, vaid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised

asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RahaPTS § 55 lg-st 3 tulenevalt võib isik, kelle vara

kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga

ning RAB-l on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest üksnes juhul, kui:

1)

see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist;

3-21-2882

6(8)

2)

dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste

kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega;

3)

see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

RahaPTS § 55 lg 5 ls 2 näeb lisaks ette, et ettekirjutuse vaidlustamisel esitab RAB eeltoodud

dokumendi halduskohtule, kehtestades sellele asjakohased piirangud. Samuti sätestab piirangud

RAB-is registreeritud andmete edastamisele RahaPTS § 60 lg 3.

11. RAB kohustas 12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutustega AS-i LHV Pank piirama kaebaja

kontol oleva 750 000 euro suuruse summa käsutamist vastavalt 30 päevaks ja 60 päevaks.

Ettekirjutustes on viidatud, et nende faktilist alust kajastavad vastavalt 12.11.2021 dokument

nr 3-1/1095-1 ja 10.12.2021 dokument nr 3-1/1176-1 (vt RAB-i 14.02.2022 taotluse nr 1.2-

1/47-3 lisad 1 ja 2). Kaebaja esindaja esitas RAB-le 19.11.2021 ja 14.12.2021 taotlused tutvuda

ettekirjutuste faktilist põhistust sisaldavate dokumentidega. RAB keeldus 25.11.2021 vastusega

nr 3-1/1120-2 ja 21.12.2021 vastusega nr 3-1/1188-2 dokumentide täies mahus tutvustamisest

RahaPTS § 521, § 55 lg 3 p-de 1–3 ja § 63 lg 8 alusel ning edastas kaebajale dokumentidest

üksnes osalised väljavõtted. Halduskohtule esitatud RAB-i 14.02.2022 taotluses dokumentidele

juurdepääsu piiramiseks on vastustaja toonud sisuliselt välja kõik mõeldavad alused (RahaPTS

§ 521, § 55 lg 3 p-d 1–3, § 60, § 63 lg-d 6 ja 8). Halduskohus nõustus vastustaja argumentidega.

12. Kuna vaidlusaluste ettekirjutustega piirati kaebaja võimalust käsutada oma kontol olevaid

rahalisi vahendeid (s.o piirati tema omandipõhiõigust), on kaebajal kaalukas huvi tutvuda

ettekirjutuste faktilist alust sisaldavate dokumentidega. Ringkonnakohus ka varem rõhutanud,

et RahaPTS § 55 lg-st 2 tuleneva ettekirjutuse faktilise aluse eraldi dokumendis kajastamise

nõude eesmärk ei ole varjata ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid selle isiku

eest, kelle vara suhtes käsutuspiirang seatakse, vaid sätte tegelik mõte on hoopis kaitsta isiku

õigusi, välistades temaga seotud asjaolude ja nende pinnalt tekkinud RAB-i kahtluste teatavaks

saamise ettekirjutuse adressaadile (nt krediidiasutusele). RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatav lause

näeb ette üldreegli, et isik võib tutvuda tema õigusi piirava ettekirjutuse tegemist põhistavaid

faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga (s.o sisuliselt ettekirjutuse põhjendustega). Ehkki

säte annab RAB-le samas küllaltki avarad võimalused keelduda isikule kõnealuse dokumendi

tutvustamisest, on tegemist ikkagi erandiga, mida tuleb sellisel viisil ka rakendada (st erandit ei

või praktikaga kujundada sisuliselt reegliks). Üldised piirangud RAB-i töödeldavate andmete

avaldamisele ei saa üldistavalt välistada RAB-i haldusaktide põhjenduste varjamist isikute eest,

kelle õigusi need vahetult piiravad (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2020 määrus nr 3-20-

972, p 10).

13. Ringkonnakohus jääb eelmises punktis märgitud seisukohtade juurde. Iseenesest esineb

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusaks toimimiseks vaieldamatult

äärmiselt oluline avalik huvi ning RahaPTS eesmärkide saavutamiseks on kahtlemata vajalik

kaitsta mh RAB-le teatavaks saanud andmeid. See ei tähenda, et RAB saaks jätta puudutatud

isikule RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud dokumendi täies mahus avaldamata pelgalt umbmääraste

või teoreetiliste argumentidega. Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa üksnes

viitamisest juurdepääsu piiramise võimalikele õiguslikele alustele, vaid sellised viited peavad

olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohus juhib seejuures

tähelepanu, et sarnaselt RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud dokumendile saaks halduskohus HKMS

§ 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu ka RAB-i sellisele

taotlusele, milles on täpsemalt põhjendatud vajadust piirata isikute juurdepääsu ettekirjutuste

faktilist alust kajastavatele dokumentidele (s.o dokumendis kajastatud teave üksikasjalikult

seostatud konkreetse juurdepääsupiirangu alusega). Samuti tuleks olukorras, kus RAB pöördub

ettekirjutuse tegemiseks lisateabe saamiseks ise mõne välisriigi rahapesu andmebüroo poole,

selgitada ühtlasi välja, kas välisriigi rahapesu andmebüroo peab võimalikuks edastatavat teavet

3-21-2882

7(8)

avaldada isikule, kelle vara käsutamist piiratakse. RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud dokumendiga

tutvumisest keeldumine RahaPTS § 55 lg 3 p 2 või § 63 lg 8 alusel ei saa rajaneda oletustele

(nt argumendile, et tavapäraselt luba ei anta), vaid RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud üldreegli

täitmiseks peab RAB vajaduse korral küsima välisriigi rahapesu andmebüroolt eelnevalt luba

vastavalt RahaPTS § 63 lg-le 8. Loa küsimine ei pruugi siiski erandina olla vajalik, kui välisriigi

rahapesu andmebüroo on teabe edastamisel sellise loa andmise võimaluse selgelt välistanud.

14. Praeguses asjas on RAB 14.02.2022 taotluses tuginenud küll suurele hulgale õiguslikele

alustele, mis kõik võiksid põhjendada teabele kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu piiramist,

kuid ei ole esitanud ainsatki põhjendust, kuidas need normiviited seostuvad RAB-i 12.11.2021

ja 10.12.2021 dokumentides kajastatud faktiliste asjaoludega. RAB-i taotluses (p-des 6 ja 7) on

mh arusaamatult märgitud, et selgituste sisulist seotust arvestades ei ole RahaPTS § 55 lg-s 2

sätestatud dokumenti kaebajale ja tema esindajale võimalik avaldada ka osaliselt, sest RAB on

koos 25.11.2021 ja 21.12.2021 vastustega kõnealused dokumendid kaebajale ja tema esindajale

osaliselt juba avaldanud. RAB on viidanud kohustusele kaitsta kahtlustest teavitanud isikuid

(RahaPTS § 521), kuid pole esitanud ühtegi sisulist selgitust, millise konkreetse teabe kaebajale

teatavaks saamine võiks viidata rahapesukahtlusest teavitanud isikule või muul viisil kahjustada

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). Nagu eespool märgitud,

tuleks RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabele

juurdepääsu piiramiseks RAB-l põhistada, et välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba

andnud. Selliseid andmeid ei ole kohtule esitatud.

15. RAB on täiendavalt leidnud, et dokumentide kaebajale tutvustamine võib raskendada tõe

väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Iseenesest võib nõustuda, et dokumentide tutvustamisest

RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema veel alustatud ja

kriminaalmenetlus ei pea toimuma ka Eestis. Küll aga peaks kriminaalmenetluse alustamine

olema ettenähtav või tõenäoline ning kriminaalmenetluse kahjustamise ohtu tuleks ka sisuliselt

põhjendada. Praegusel juhul sellised põhjendused puuduvad. Lisaks tuleb arvestada, et isegi kui

ettekirjutuste tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastavaid dokumente ei olnud võimalik

tulevase kriminaalmenetluse huvides kaebajale tutvustada enne kriminaalmenetluse alustamist,

siis pärast Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse tegemist kriminaalasjas nr X-XX-XXX ei

saaks RAB-i dokumentides sisalduvad andmed arestimismääruses kajastatud ulatuses

eeldatavasti enam kahjustada tõe väljaselgitamist asjaomases kriminaalmenetluses, sest need

on kaebajale juba teatavaks tehtud. Seega saaks RahaPTS § 55 lg 3 p 3 olla juurdepääsupiirangu

aluseks vaid sellise teabe osas, mis seondub mõne teise kriminaalmenetlusega ja mida

XX.XX.XXXX määruses ei käsitleta. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et HKMS § 88 lg 3

teisest lausest tulenevalt ei saa lähtuda üksnes sellest, kas ettekirjutuste tegemise ajal või

kaebaja 19.11.2021 ja 06.12.2021 taotluste lahendamise ajal esines alus keelduda RahaPTS §

55 lg-s 2 nimetatud dokumentide kaebajale tutvustamisest, vaid ka juhul, kui kohtumenetluse

käigus langeb ära alus toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks, tuleb tutvumisluba anda.

16. Kokkuvõttes on kõik vastustaja põhjendused jäänud üldistavateks ja teoreetilisteks ning

kuna halduskohus üksnes nõustus RAB-i puudulike argumentidega, siis ei vasta vaidlustatud

16.02.2022 määrus kohtulahendi põhjendamise nõuetele. Menetlusosalise toimikuga tutvumise

õiguse piiramise taotlust lahendades peab halduskohus igal üksikjuhtumil kaaluma õiguste

piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ülekaalukam,

selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus

nr 3-3-1-36-14, p 6). Halduskohus viitas ka, et RAB-i 12.11.2021 ja 10.12.2021 dokumendid

on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 19, RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60

lg 1 ning KAS § 88 lg 1 alusel, kuid pole selgitanud, kas need saavad piirata kaebaja RahaPTS

§ 55 lg-st 3 tulenevat õigust dokumentidega tutvuda. AvTS § 35 lg 1 p 19 on seejuures üksnes

3-21-2882

8(8)

viitenorm ning pangasaladus näib vähemasti peamiselt seonduvat kaebajaga ja temaga või tema

abikaasaga seotud äriühingutega.

17. Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i 14.02.2022 taotluses toodud argumendid

põhjendada kaebaja ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist, siis võttes arvesse,

et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi edasi kaevata isegi

juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangud tühistaks, ja samas ei ole võimalik välistada,

et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus siiski

võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas RAB-i 12.11.2021 dokumendis nr 3-1/1095-

1 ja 10.12.2021 dokumendis nr 3-1/1176-1 kajastatud faktilistest asjaoludest oleks kaebajal

võimalik teha mingeid selliseid järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi

rahastamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB

ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata. Nagu ringkonnakohus eespool p-s 13 juba

märkis, saab halduskohus vajadusel piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel

kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu ka RAB-i võimalikele täiendavatele selgitustele.

18. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et üldjuhul ei ole alust keelduda isikule tutvustamast

selliseid faktilisi asjaolusid, mis on talle ilmselgelt teada ja mis on avalikest allikatest vabalt

kättesaadavad (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 määrus nr 3-19-2048, p 14). Sellest, et

kõnealused asjaolud on kajastatud RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud dokumendis ja on seega

RAB-le teada, ei saa tavapäraselt teha järeldust selle kohta, millisest allikast on need RAB-le

teatavaks saanud ja kas tegemist on ainsate RAB-le teada olevate asjaoludega. RahaPTS § 55

lg-st 2 ei tulene, et RahaPTS § 57 alusel koostatud ettekirjutuse põhistuseks tuleb dokumendis

välja tuua kõik RAB-le teadaolevad faktilised asjaolud või kahtlused, vaid üksnes need, mis on

RAB-i hinnangul ettekirjutuse põhjendamiseks piisavad. Kuna RahaPTS § 55 lg 3 on erinorm,

siis ei saaks juurdepääsupiirangut tuletada ka RahaPTS § 60 lg-st 1 (st asjaolust, et ettekirjutuste

faktiliseks põhistamiseks kasutatud andmed sisalduvad ühtlasi RAB-i andmekogus).

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 210 lg 3 alusel rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse

osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 16.02.2022 määruse osas, milles sellega piirati

kaebaja õigust tutvuda RAB-i 14.02.2022 taotluse nr 1.2-1/47-3 lisadega 1 ja 2 ning saada neist

ärakirju. Ringkonnakohus saadab vastustaja taotluse toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks

halduskohtule uueks lahendamiseks. Seejuures tuleb halduskohtul määruse resolutsioonis

selgelt lahendada ka RAB-i taotlus piirata mh kaebaja esindaja õigust toimikuga tutvuda ning

võtta seisukoht vastustaja taotluse suhtes piirata kolmandate isikute juurdepääsu

dokumentidele. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu, et praeguse asja menetlusse ei ole

kaasatud ühtegi kolmandat isikut ning menetlusväliste isikute juurdepääsu haldusasja toimikule

reguleerib HKMS § 89, mitte ei toimu nende puhul kohtutoimikuga tutvumise õiguse piiramist

HKMS §-de 79 ja 88 alusel.

20. Kuna määruskaebuses ei ole vaidlustatud kohtumenetlust lõpetavat määrust, siis ei määra

ringkonnakohus kindlaks ka määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulude jaotust ega

nende suurust, vaid menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise otsustab halduskohus menetlust

lõpetava kohtulahendi tegemisel (vt HKMS § 109 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)