2-19-5057/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5057 Kohtuasi Tallinn, Kuldnoka tn 6 korteriühistu avaldus X vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. juuni 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja Tallinn, Kuldnoka tn korteriühistu (registrikood 80156495), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. juuni 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Kuldnoka tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 1. aprillil 2019 Harju Maakohtule hagi X (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult välja temale kuuluva

2-19-5057

korteriomandi asukohaga Tallinn, Kuldnoka tn 6-98 (registriosa nr 11374601) kasutamisega seotud kulud. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõla 748 eurot 67 senti, viivise 19 eurot 22 senti ning edasiulatuva viivise 0,022% põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suuruses. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista need välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik alates 2018. a juunist jätnud korteriühistule tasumata majandamisja kommunaalkulud 748 euro 67 sendi ulatuses. Korteriomanikul on kohustus tasuda korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Ajavahemiku 2017. a veebruar kuni 6. juuni 2018 eest mõisteti puudutatud isikult kulud välja tsiviilasjas nr 1-18-105139. Puudutatud isik ei ole oma käitumist muutnud ning on jätnud endiselt arved tasumata. Praeguse avalduse kohaselt on puudutatud isikul majandamisja kommunaalteenuste eest tasumata ajavahemiku 2018. a mai kuni 2019. a märts eest. Nõuded põhinevad dokumendil, millega korteriühistu üldkoosolekul kinnitati korteriühistu majandusaasta kava 2018. aastaks. 1.2.

10. septembril 2019 esitas avaldaja nõude suurendamise taotluse, kuna puudutatud isik oli jätnud tasumata ka alates 1. aprillist 2019 korteriomandi kasutamisega tekkinud sissenõutavaks muutunud kohustused (v. a 2019. a juunikuu arvel kajastatud kulud, mille eest puudutatud isik on tasunud). Kokku on ajavahemiku aprill 2019 – september 2019 eest tasumata 181 eurot 32 senti. Seega palus avaldaja suurendada nõuet 2019. a mais, juulis ja augustis puudutatud isikule majandamisja kommunaalkulude eest esitatud arvete alusel 181 euro 32 sendi võrra.

Põhinõue on suurendamise tulemusena 929 eurot 99 senti. 1.3. Avaldaja selgitas seoses puudutatud isiku vastusega nõudele täiendavalt, et avaldaja ei ole arvetel kajastanud puudutatud isiku võlgu seoses veeja kanalisatsiooniteenuse tarbimisega, kuna puudutatud isik ei ole võimaldanud avaldajale ligipääsu tema omandis oleva korteri veemõõtjale. Seega ei ole avaldaja esitanud puudutatud isikule arveid vee tarbimise eest ning ei nõua ka praeguses asjas vastavate kulude hüvitamist. Nende teenuste kulusid puudutatud isikult nõutav võlg ja seda kajastavad arved ei sisalda.

Puudutatud isik ei ole oma vastuväiteid seoses vee tarbimise arvestusega põhistanud ja tõendanud.

2. Puudutatud isik vaidles nõudele vastu, leides, et see on alusetu, kuna sooja ja külma vee arvestus ei vasta tegelikule tarbimisele. Seega ei ole puudutatud isikul korteriühistu ees võlgu, kuna vee eest rohkem tasutu tõttu on tal ettemaks, mille puudutatud isik palub avaldajal võlast maha arvestada.

4. novembri 2019. a istungil avaldas puudutatud isik, et avaldaja on tema hinnangul jätnud täitmata Tallinna Ringkonnakohtu 2017. a otsuse, milles nenditakse, et sooja ja külma vee osas on korteriühistu arved ebaseaduslikud, kuna need on vastuolus korteriühistu põhikirjaga. Seega tuleb teha tasaarvestus, kuna puudutatud isikul on 1100- eurone nõue korteriühistu vastu. Muude nõuete osas kinnitas puudutatud isik, et need on põhjendatud.

3. Maakohus andis puudutatud isikule tähtaja vastuväidete aluseks olevate andmete ja tõendite esitamiseks.

18. novembril 2019 esitas puudutatud isik kohtule indikatiivse arvutuse temalt väidetavalt nõutava mitte tarbitud külma ja sooja vee ja vee soojendamise eest. Arvutuse kohaselt on korteriühistu nõudnud puudutatud isikult alusetult 1125 eurot 47 senti rohkem. Korteriühistu ja puudutatud isiku vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena on puudutatud isiku nõue avaldaja vastu 195 eurot 48 senti, mille puudutatud isik on nõus jätma tulevaste arvete katteks. Tõendina oma väidetele lisas puudutatud isik Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokolli tsiviilasjas nr 2-15-15424, kus ringkonnakohus leidis, et

2-19-5057

veenäitude teatamata jätmise sanktsioon tuli kehtestada korteriühistu põhikirjaga. Seega on arved olematu vee tarbimise osas korteriühistu põhikirjaga vastuolus.

4. Avaldaja vaidles puudutatud isiku vastuväidetele vastu leides, et kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole võimalik tuvastada, et puudutatud isik on avaldajale enammakseid teinud või üldse midagi maksnud. Puudutatud isiku indikatiivne arvutus on tõendamata. Avaldajale ei ole teada, et puudutatud isik oleks korteriühistule või haldusfirmale veenäite esitanud. Tõendamata nõuet ei saa tasaarvestada. Puudutatud isiku viidatud tsiviilasjas nr 2-15-15424 sõlmisid pooled kompromissi, mille tulemusena puudutatud isik kohustus tasuma korteriühistule kogu põhivõla, vaid viiviste summat vähendati.

Kokkuvõttes palus avaldaja jätta puudutatud isiku väited ja tsiviilasja nr 2-15-15424 tähelepanuta, kuna need ei ole asjakohased. Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Harju Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 929 eurot 99 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 48 eurot 16 senti nõude suurendamise päeva seisuga (10.09.2019) ja edasiulatuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. septembrist 2019 kuni võla täieliku tasumiseni või kuni viivise põhivõla summaga võrdsustumiseni või kuni ajani, mil avaldaja nõue rahuldatakse täitemenetluses, rakendades kahest viimati nimetatud alternatiivist seda, mille tingimus saabub ajaliselt varem.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. 5.1. Maakohus lahendas asja hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-i 1 kohaselt. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustus puudutatud isik tegema korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohaselt majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Avaldaja põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt kohustus puudutatud isik tasuma talle kuuluva korteriomandiga seotud majandamiskulud, kommunaalteenuste kulud ja muud kulud.

Puudutatud isik ei ole avalduses nimetatud ajavahemiku eest arveid tasunud ja on seda ka ise kinnitanud. Puudutatud isiku tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal on tasaarvestatav arve avaldaja vastu. Puudutatud isik esitas oma nõude olemasolu tõendamiseks üksnes indikatiivse ja selgelt põhjendamata arvutuskäigu, Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokolli tsiviilasjas nr 2-15-15424 ning foto veearvestitest. Maakohus tuvastas, et kohtuasjas, mille protokolli puudutatud isik esitas, vaidlesid pooled ajavahemiku 2014 august –2015 september eest esitatud arvete tasumata jätmise üle.

Viidatud vaidluses leidis puudutatud isik, et ei pea vee eest nii palju tasuma kui nõutakse. Protokollist nähtub, et ringkonnakohus selgitas pooltele korteriühistuseaduse §-s 151 sätestatut ja asjaolu, et veenäidu mitteteatamise sanktsioon peab olema kehtestatud põhikirjaga. Pooled lõpetasid vaidluse kompromissiga, mille tulemusena kohustus puudutatud isik tasuma põhivõla 1572 eurot ning viivise vähendatud määras. Ringkonnakohtu selgituse seost praeguse vaidlusega ei ole võimalik tuvastada. Protokoll ei anna alust tõdeda, et avaldaja on jätnud täitmata ringkonnakohtu 2017. a otsuse, kus ringkonnakohus leiab, et sooja ja külma vee eest nõutud summad on ebaseaduslikud.

Ringkonnakohus ei ole sellise seisukoha kohta otsustust teinud. Avaldaja ei nõua praeguses asjas vee tarbimise kulude hüvitamist. Seega ei saa praegust nõuet ei saa rahuldada tsiviilasjas nr 2-15-15424 tehtud märkuse alusel, kuna viidatud asjas sõlmitud kompromissi tulemusena nõustus puudutatud isik põhivõla tervikuna tasuma. Tsiviilasjast nr 2-15-15424 ei nähtu ka seda, et seal oleks tuvastatud puudutatud isiku nõudeõigus avaldaja vastu seoses vee tarbimisega. Kuna viidatud asjas on sõlmitud kompromiss, mis on jõustunud, siis ei saa taasavada vaidlust kompromissi aluseks olevate veearvete osas.

Samuti ei saa

2-19-5057

tasaarvestuse vastuväite osas olla tegemist praeguse nõude aluseks oleva ajavahemiku veearvetega, kuna avaldaja ei nõuagi esitatud arvetest nähtuvalt puudutatud isikult enam vee tarbimise kulude hüvitamist. 5.2. Kokkuvõttes on puudutatud isiku tasaarvestuse nõue alusetu ning võlasuhe ei ole tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Puudutatud isikult tuleb põhivõlg 929 eurot 99 senti välja mõista. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt ja edasiulatuva viivise. Puudutatud isik ei ole nendele nõuetele vastu vaielnud. Viivisenõude arvutamisel võttis maakohus aluseks põhivõla suurendamise taotluse esitamise aja (10.09.2019). Kuna avalduse esitamine oli tingitud puudutatud isiku poolt kohustuste täitmata jätmisest, jättis maakohus menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud, jättes menetluskulude kindlaksmääramise TsMS § 177 lg 2 kohaselt eraldi määrusega lahendamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Määruskaebuses leiab puudutatud isik, et avaldaja ei esita küll enam alusetuid veearveid, kuid ei ole teinud pärast veenäitude täpsustamist tagasiarvestust vee tarbimise eest alusetult rohkem tasutud summade osas. Puudutatud isik viis avaldajale fotod veearvesti näitudest fikseeritud kuupäevaga, mille puudutatud isik ka kohtule esitas. Puudutatud isik nõustus eelmises vaidluses kompromissiga, kuna lootis et avaldaja teeb tagasiarvestuse. Praeguses vaidluses avaldaja nõutud summad on palju väiksemad kui puudutatud isiku poolt vee tarbimise eest alusetult tasutud summad, millelt ei ole seni tagasiarvestust tehtud. 7. Maakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse käiguta, paludes tal menetluslikke taotlusi täpsustada. Puudutatud isik oma taotlusi ei täpsustanud ja kaebuselt puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu maakohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest. 8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning saatis asja maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldaja seisukohta.

10. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. 11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19. juuni 2020. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). 13. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses tugineb puudutatud isik samadele väidetele, millele ta tugines ka maakohtu menetluses. Maakohus selgitas määruses põhjalikult, miks praeguse vaidluse lahendamisel ei saa aluseks võtta tsiviilasjas nr 2-15-15424 toimunud istungil arutatud asjaolusid ning miks ei ole võimalik arvestada puudutatud isiku tasaarvestuse vastuväidet. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et kuna praegusel juhul ei ole vaidlus seotud vee tarbimise kulude tasumisega ning vee tarbimise kulude hüvitamise vaidlus on lõplikult

2-19-5057

jõustunud kompromissiga tsiviilasjas nr 2-15-15424 lahendatud, siis ei saa pooled seda uues vaidluses, mille nõuded põhinevad hoopis teise ajavahemikuga seotud majandamisja kommunaalkuludel, uuesti avada. Eelmises kohtuvaidluses sõlmitud kompromissist ega kohtu antud selgitustest ei tulene, et ühistu pidi tegema kostja kasuks veekulu tagasiarvestuse. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Et tagasiarvestuse tegemist tule ei kompromissi tekstist ning seda ei eeldata VÕS § 578 lg 2 järgi, ei olnud kostjal õigus nõuda tasaarvestuse tegemist. Määruskaebemenetluses ei ole puudutatud isik maakohtu selgitustele vaatamata oma seisukohti täpsustanud ega esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid aluse vaidlust teisiti lahendada. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud 14. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda praeguses asjas ka ringkonnakohus ning menetluskulud määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt pärast praeguse lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt