2-20-6552/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

8. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6552

Tsiviilasi

Osaühingu ALLESTPAC hagi X ja Y vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 28. septembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus ja Osaühingu ALLESTPAC

apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

Y apellatsioonkaebuselt 3500 eurot ja Osaühingu

ALLESTPAC apellatsioonkaebuselt 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing ALLESTPAC (registrikood

11028616), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Carri Ginter ja Albert Linntam

Kostjad: X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y

(isikukood XXXXXXXXXXXX), ühine lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 28. märtsil 2022 (menetluskonverents),

millel osalesid kostja Y ja kostjate ühine lepinguline

esindaja

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 28. septembri 2021 otsus tühistada osas, milles maakohus

märkis, et nõuded kostja Y vastu rahuldatakse osaliselt, ning otsustada selle

asemel, et nõuded nimetatud kostja vastu rahuldati tervikuna. Tühistada sama

otsus nimetatud kostja vastu esitatud nõuetega seonduvate menetluskulude

jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta need kulud poolte endi kanda.

Ülejäänud osas jätta sama otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks

käesoleva otsuse põhjendava osa punkti 11 alapunktide põhjendustega.

I.2. Kostja Y apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3. Hageja Osaühingu ALLESTPAC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

I.5. Jätta kostja Y vastu esitatud nõuetega seonduvad maakohtu ja kõik

ringkonnakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2 (10)

II.2. Jätta Osaühingu ALLESTPAC hagiavaldus rahuldamata X vastu esitatud

nõudes kohustada X ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama Q-le avaldatud ja 6. aprillil 2020 kell 20 Kanal 2 eetris olnud saates

„XXXXX“ avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise

kaudu, avaldades Q-le teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja

muudatusteta: „Mina, X, avaldasin Q-le Osaühingu ALLESTPAC kohta

ebaõige väite, et Osaühing ALLESTPAC rikub eriolukorra reegleid, kuna

sealne tootmine on korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele. Eeltoodud

faktiväide on vale.“

II.3. Rahuldada Osaühingu ALLESTPAC hagi Y vastu esitatud nõudes.

II.4. Kohustada Y ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama Q-le avaldatud ja 6. aprillil 2020 kell 20 Kanal 2 eetris olnud saates

„XXXXX“ avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise

kaudu, avaldades Q-le teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja

muudatusteta:

„Mina, Y, avaldasin Q-le Osaühingu ALLESTPAC kohta järgmiseid

ebaõigeid väiteid, et:

-

Osaühingu ALLESTPAC tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest;

-

Osaühing ALLESTPAC rikub eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine

on korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele.

Eeltoodud faktiväited on valed.“

II.5. Jätta rahuldamata Osaühingu ALLESTPAC 3. juuli 2021 taotlus maakohtu

istungi protokolli parandamiseks.

II.6. Rahuldada X ja Y 2. juuli 2021 taotlus maakohtu 15. juuni 2021 protokolli

parandamiseks. Parandada 15. juuni 2021 kohtuistungi protokoll X ja Y

taotletud viisil.

II.7. Jätta rahuldamata X ja Y 19. augusti 2021 esitatud taotlus võtta asja juurde

tõendina 19. augusti 2021 menetlusdokumendi lisa 1.

II.8. Jätta maakohtu menetluskulud X vastu esitatud hagi osas Osaühingu

ALLESTPAC kanda.

II.9. Määrata kindlaks, et X-l kindlaksmääratavad maakohtu menetluskulud

puuduvad.

II.10. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

3 (10)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühing ALLESTPAC (hageja) esitas 5. mail 2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) ja

Y (kostja II) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise nõuetes.

1.1. Hageja palus kohustada kostjat I ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama Q-le avaldatud ja 6. aprillil 2020 kell 20 Kanal 2 eetris olnud saates „XXXXX“

(edaspidi: telesaade) avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu,

avaldades Q-le teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta:

Mina, X, avaldasin Q-le Osaühingu Allestpac kohta ebaõige väite, et Osaühing

Allestpac rikub eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine on korraldatud viisil, mis ei

vasta nõuetele.

Eeltoodud faktiväide on vale.

1.2. Hageja palus kohustada kostjat II ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

ümber lükkama Q-le avaldatud ja telesaates avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks

tunnistamise kaudu, avaldades Q-le teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta:

Mina, Y, avaldasin Q-le Osaühingu Allestpac kohta järgmiseid ebaõigeid väiteid, et:

-

Osaühingu Allestpac tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest;

-

Osaühing Allestpac rikub eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine on

korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele.

Eeltoodud faktiväited on valed.

1.3. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

hageja tegeleb plastpakendite ja -kaupade vahendamise ja tootmisega, aga seoses

COVID-19 pandeemiaga alustas ta plastikust kaitsevisiiride tootmist;

-

27. märtsil 2020 kirjutas kostja I hageja töötajale Z-le, et soovib koos mehega tulla

järgmisel päeval hageja juurde tööle;

-

28. märtsil 2020 kella 10 ajal tulid kostjad hageja tootmishoonesse tööle. Kuivõrd

hageja tootmise kõik 14 töökohta olid selleks ajaks juba täidetud, paluti kostjatel naasta

samal päeval kell 15. Kostjad tulid sel ajal, aga ei soovinud tööd alustada ja lahkusid;

-

29. märtsil 2020 saabus hageja juurde Q kutsel politseipatrull, kes kontrollis hageja

tegevust ja leidis, et see on seadustega kooskõlas;

-

1. aprillil 2020 tegi Tööinspektsioon hageja ettevõttes ette teatamata kontrolli ega

tuvastanud ühtegi rikkumist;

-

6. aprilli 2020 telesaates sisaldus episood hageja kaitsevisiiride tootmise kohta, milles

avaldati ka kostjate poolt Q-le avaldatud ebaõiged faktiväited;

-

telesaatest nähtub, et kostja I avaldas Q-le (saates anonüümse vihjeandja „F“ sõnavõtt):

o Muidugi oli täiesti vale vaatepilt. Tehakse maske, et aidata inimesi, vältimaks seda

haigust ja see kõik on risti vastupidi. See ei olnud tuba, see oli mingi laoruum. See

oli nagu mingi Hiina tööstuse variant Eesti võtmes. See oli täiesti absurd. Sa loed

neid uudiseid, kuulad kõike, mis käib, siis see on täpselt 100% risti vastu.

-

telesaatest nähtub, et kostja II avaldas Q-le (anonüümse vihjeandja „Ü“ sõnadena või

Q tsitaadina talle avaldatust):

4 (10)

o Hommikul läksin kella kümneks sinna ja siis ei lastud enam sisse, kuna siis oli juba

nii palju inimesi koos. Ja siis öeldi, et tulge kella kolmeks tagasi. Läksime siis kella

kolmeks tagasi.

o Ja siis mina vaatasin sealt ukse vahelt sisse, kus neid maske toodeti.

o See pilt oli ikka, noh, kohe said aru, et midagi on valesti.

o Hageja tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest.

o See ei ole normaalne. Eriolukord ja siis on selline ruum inimestest pungil täis.

o Seal oli kõik risti vastupidi kõigele sellele, mida valitsus on öelnud või Terviseamet

ja kõik teised ametid.

-

7. aprillil 2020 saatis Z kostjale I e-kirja seoses kostjate pöördumisega Q poole. Ta

märkis, et kostjad olid ainsad, kellele 28. märtsi 2020 hommikul töökohta ei jätkunud,

mistõttu neil paluti kell 15 tagasi tulla. Kuivõrd „Ü“ oli telesaates selgitanud, et nad

läksid 28. märtsil 2020 kella 10 ajal hageja juurde tööle ja neil paluti kell 15 naasta,

tundsid hageja töötajad kostjad eksimatult ära. Kostjad hageja e-kirjale ei vastanud, aga

hiljem kinnitas kostja I telefonis Z-le, et kostjad pöördusid Q ja „XXXXX“ poole.

Seega olid kostjad ebaõigete väidete avaldajad, keda telesaates nimetati vihjeandjateks

„F“ ja „Ü“.

1.4. Hageja põhjendas oma nõudeid mh järgmiselt:

-

ebaõiged andmed võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-te 1 ja 4 tähenduses võivad olla

ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest

tuleneb teatav faktiväide, mistõttu ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb,

olema kostja avaldanud sõnaselgelt;

-

mõlema kostja avaldustest Q-le nähtub kaudne faktiväide, et hageja rikub eriolukorra

reegleid, kuna tema tootmine on korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele – tegelikult

järgib hageja oma tootmise korraldamisel kõiki reegleid, sh neid, mida rakendati seoses

COVID-19 pandeemia eriolukorraga; seos hageja ja reeglite rikkumisega nähtub nii

avalduste sisust kui ka telesaadet tutvustava artikli pealkirjast;

-

ebaõige on kostja II faktiväide nagu oleks hageja tootmisruumi laua taga olnud ligi

30 inimest – tegelikult on hageja kaitsevisiiride tootmises 14 töökohta;

-

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 4 alusel saab hageja nõuda kostjatelt ebaõigete andmete

ümberlükkamist, kusjuures pole oluline, kas kostjad teadsid või pidid teadma andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest, ega ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega

oleks teotatud isiku au;

-

kostjad avaldasid ebaõiged faktiväiteid Q-le, mistõttu palub hageja kohustada kostjaid

need ümber lükkama Q ees nende ebaõigeks tunnistamise kaudu.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja I leidis, et tema avaldustest ei saa järeldada hageja

nõudes märgitud kaudset faktiväidet. Algselt vaidlustas kostja II telesaates talle anonüümsena

kajastatud „Ü“ ütluste omistamise. Mõlemad kostjad leidsid, et tegelikult oli hageja tootmine

korraldatud vähemalt 28. märtsil 2020 nii, et see ei olnud nõuetekohane. Kostja II põhjendas,

et õige oli hinnang ligi 30 inimese kohta tootmisruumis.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 28. septembri 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt.

Nõuded kostja I vastu jäid rahuldamata ja nendega seonduvad menetluskulud hageja kanda.

Kostjal I hüvitatavate kulude puudumise jäid need rahaliselt kindlaks määramata. Kostja II

vastu esitatud nõuete kohta märkis maakohus, et need rahuldatakse osaliselt, aga kohustas

kostjat II tegema avaldused vastavalt eespool p-s 1.2 märgitud nõudele. Hageja ja kostja II

vahelise vaidluse kulud jaotas maakohus nii, et neist 33% jäi hageja ja 67% kostja II kanda.

5 (10)

Need kulud otsustas kohus määrata rahaliselt kindlaks edaspidi. Ühtlasi lahendas maakohus

menetluslikud taotlused (täiendavad tõendid ja protokolli parandused).

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

kostja I kirjutas 27. märtsil 2020 hageja töötajale Z-le, et soovib koos kostjaga II tulla

tööle 28. märtsil ning Z vastas, et kaasa tuleb võtta näomask;

-

kostjad tulid 28. märtsil 2020 kell 10 hageja tootmishoonesse, aga kuna kõik töökohad

olid selleks ajaks täidetud, paluti neil tagasi tulla samal päeval kell 15, mida nad ka

tegid, kuid tööle ei jäänud ja lahkusid;

-

pärast hageja tootmise külastamist võttis kostja II ühendust saatejuhi Q-ga;

-

telesaade oli eetris 6. aprillil 2020 ja selles sisaldus episood hageja kaitsevisiiride

tootmise kohta, milles kostjad avaldasid vihjeandjatena „F“ ja „Ü“ väiteid hageja

kaitsevisiiride tootmise kohta.

3.2. Hageja nõuete õiguslik alus on VÕS § 1047 lg 4, mis sätestab, et ebaõigete andmete

avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Selle normi

kohaldamiseks on piisav tuvastada vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.

Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute ümber

lükkamist ei saa nõuda. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav.

Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

3.3. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemine. Kostjate tegevus vastab sellele tunnusele, sest nad tegid avalduse Q-le, kes omakorda

edastas talle avaldatu telesaates piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Meedias

(ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldaja olla ka meediaväljaandele andmeid

edastanud isik, st käesoleval juhul kostjad.

3.4. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel peab kohus esmalt tuvastama,

kas tegemist on faktiväidetega, ning seejärel kontrollima, kas faktiväited on õigeid või

ebaõiged. Viitega Riigikohtu praktikale nõustus maakohus hagejaga, et ümberlükatavateks

ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust

küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (15. aprilli 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13 teine lõik). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-80-13, p 36 kolmas lõik). Siinjuures pole oluline, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas.

3.5. Kostja I avaldas telesaates anonüümse vihjeandja „F“ sõnavõtuna kajastatu (vt eespool

p 1.3 seitsmes taane). Avaldust ei saa aga mõista sellise tähendusega, mida hageja palub ümber

lükata (vt eespool p 1.1). Mõistlik inimene ei saa kostja I avaldusest aru, et hageja rikkus

eriolukorra reegleid. Võrdlus Hiinaga väljendab kaudset faktiväidet, et hageja tootmine on

korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele, aga sellest ei järeldu nagu oleks hageja rikkunud

eriolukorra reegleid. Samuti ei viita väljend „täpselt 100% risti vastu“ eriolukorra reeglite

rikkumisele. Keskmine mõistlik inimene saab avaldusest aru, et hageja tootmises oli olukord

risti vastupidine uudistes avaldatule, aga ei seosta seda konkreetse uudisega. Neil kaalutlustel

jättis maakohus kostja I vastu esitatud nõude rahuldamata.

3.6. Kostja II avaldas Q-le, et hageja tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest. Seda väidet

saab jah-ei skaalal hinnata ning selle õigsus on kontrollitav, st see on faktiväide. Kostja II ei

tõendanud, et 28. märtsil 2020 oli hageja tootmisruumis ligi 30 inimest. Kostja II vande all

antud seletus, et tootmisruumis istusid inimesed õlg-õla kõrval, ei tõenda inimeste arvu.

Järgmisel päeval tootmisruumis käinud politseiniku kinnitusel oli 29. märtsil 2020 tootmis-

ruumis ligi kümme inimest. Samuti andsid tunnistaja Q ja A ütlusi, et 29. märtsil 2020 oli

ruumis kümmekond inimest, kusjuures A sõnul oli mõlemal päeval tootmisruumis umbes sama

6 (10)

palju inimesi. Tunnistajate Z ja U ütlustest nähtub, et hageja kaitsevisiiride tootmises on

14 töökohta. Hageja raamatupidaja kirjalike selgituste kohaselt töötas 28. märtsil 2020 hageja

tootmises kolm tootmistöötajat ja 10 ajutist töötajat. Telesaate salvestisest nähtub, et ühel pool

lauda istus käepaaride järgi lugedes kuus inimest koos nii, et sinna rohkem inimesi istuma ei

mahuks. Ka sellest järeldub, et visiiride tootmisruumi laua taga istuda maksimaalselt

14 inimest. Kumbki kostja ei lugenud 28. märtsi 2020 ruumis viibinud isikuid üle ja inimeste

arvu kohta on kostja II hinnang vastuoluline. Kuivõrd väite õigsus on tõendamata, siis peab

kostja II selle kui ebaõige faktiväide ümber lükkama.

3.7. Samuti tegi kostja II Q-le järgmise avalduse: „Seal oli kõik risti vastupidi kõigele sellele,

mida valitsus on öelnud või Terviseamet ja kõik teised ametid.“ Maakohus nõustus hagejaga,

et see on kaudne faktiväide, mis jätab mulje nagu oleks avaldajale teada asjaolud, mille põhjal

saab väita, et hageja rikkus eriolukorra reegleid. Avaldusest jääb mõistlikule inimesele mulje,

et hageja rikub valitsuse kehtestatud eriolukorra reegleid ning eirab Terviseameti ja kõikide

muude ametiasutuste juhiseid. Kostja II ei tõendanud, et see järeldus vastaks tegelikkusele.

Tööinspektsiooni seisukohast nähtub, et hageja tootmise korraldus vastas nõuetele

1. aprillil 2020 (vaidlustatud otsuses kohati aasta 2021), aga vaidluse all on hageja tegevus

28. märtsil 2020 – seetõttu jättis kohus Tööinspektsiooni tõendi arvestamata. Küll aga tuvastas

29. märtsil 2020 hageja tootmishoonesse kutsutud politsei, et hageja tegevuses ei esine ühtegi

rikkumist. Tunnistaja A ütluste kohaselt oli olukord 28. ja 29. märtsil 2020 sisuliselt

samasugune. Maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks rikkunud peaministri 24. märtsi 2020

korraldusega nr 45 „Eriolukorra juhi korraldus seoses liikumisvabaduse piirangute

kehtestamisega avalikes kohtades“ kehtestatud piiranguid, sest need käsitlesid avalikke kohti,

mitte aga tootmisruumi. Maskikandmise kohustust siseruumides 28. märtsil 2020 ei olnud.

Tunnistaja Z andis ütlusi, et hageja kõigile töötajatele olid tagatud kaitsevisiirid,

desinfitseerimisvahendid ja kindad. Telesaate salvestisest nähtub, et tootmislaual olid

desinfitseerimisvahendite pudelid ja kindad. Tunnistaja U ütluste kohaselt võisid töötajad

kasutada visiire, mida nad valmistasid. Kokkuvõtvalt ei tõendanud kostja II enda väidet, et

hageja rikkus eriolukorra reegleid, ja tal tuleb avaldatud ümber lükata.

3.8. Lisaks tegi kostja II Q-le ülejäänud anonüümse vihjeandja „Ü“ sõnadena telesaates

kajastatud avaldused (vt eespool p 1.3 kaheksas taane). Maakohtu hinnangul ei saa neid

avaldusi mõista sellise tähendusega, mida hageja palub ümber lükata (vt eespool p 1.2).

Mõistlik inimene ei saa kõnealustest avaldusest aru, et hageja rikkus eriolukorra reegleid.

Avaldust „see ei ole normaalne. Eriolukord ja siis on selline ruum inimestest pungil täis“ ei

mõista keskmine isik nii, et kostja II nägi hageja tootmist ja teab tõsikindlalt, et sealne olukord

ei vasta eriolukorra nõuetele. Üksnes eriolukorra mainimisest ja inimestest pungil täis ruumi

märkimisest ei saa teha järeldust, et kostja II avaldas väite eriolukorra kehtestatud reeglite

rikkumise kohta. Kostja II väitele ei saa anda sisu telesaadet tutvustava artikli pealkirja järgi ja

ka sõna „normaalne“ kasutamine ei ole piisav viide eriolukorra reeglitele mittevastavusele.

3.9. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas,

kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Hageja nõue vastab sellele tingimusele, st kostjat II

tuleb kohustada avaldama ebaõigete andmete parandamisele suunatud väited Q-le hageja

nõutud viisil, ajal ja sõnastustes.

3.10. Menetluskulude kohta tegi maakohus järgmised otsustused.

3.10.1. Kostja I vastu esitatud nõudega seonduvad kulud pani maakohus nõude rahuldamata

jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I

palus mõista välja hagejalt menetluskulu 500 eurot, aga tal ei olnud menetluses lepingulist

esindajat. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138

lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144).

Seega ei ole kostjal I tekkinud õigusabikulusid ja menetluskulude väljamõistmise taotlus jäi

rahuldamata.

7 (10)

3.10.2. Kostja II vastu esitatud nõudega seonduvad kulud jaotas maakohus TsMS 163 lg 1

alusel, põhjendades, et hagi kostja II vastu rahuldati osaliselt, so kolmest väitest kahe osas.

Seega rahuldas kohus hagi umbes 67% osas ja jättis rahuldamata 33% osas. Vastavalt jäi selles

osas menetluskuludest 33% hageja ja 67% kostja II kanda. Need kulud otsustas maakohus

määrata rahaliselt kindlaks edaspidi.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada tema vastu

esitatud nõuete rahuldamise osas ja jätta need rahuldamata. Menetluskulud palub ta panna

hageja kanda või teise võimalusena jätta poolte endi kanda. Kaebuse väited on järgmised:

-

esiteks eksis maakohus VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel. Juriidiline isik saab selle sätte

alusel kannatanuna hagi esitada üksnes eeldusel, et talle on andmete avaldamisega

tekkinud kahjulik tagajärg. Vastava eelduse esinemist tuleb hagejal tõendada, aga

hageja seda ei teinud. Järelikult pole hageja kannatanu VÕS § 1047 lg 4 tähenduses ja

hagi tulnuks jätta TsMS § 372 lg 2 alusel menetlusse võtmata;

-

teiseks hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja põhjendas otsust ebapiisavalt:

o puuduvad tõendid, et kostja II oleks esitanud väite hageja tootmisruumis olnud

isikute arvu kohta;

o kostja II avaldus „seal oli kõik risti vastupidi sellele mida valitsus on öelnud või

Terviseamet ja kõik teised ametid“ ei ole sisuline hinnang hageja tegevusele

seoses eriolukorra reeglitega. Kostjal II puudus teave reeglite kohta. Maakohus

ei põhjendanud, miks ei kehtinud tootmisruumis 2 + 2-reegel. Samas oli kõigil

kohalviibijatele selge, et hageja tootmisruumi olukord ei tundunud mõistlik;

-

kolmandaks loob maakohtu otsus praktika, mis pärsib kodanikujulgust, on sellisena

demoraliseeriv ja asetab seaduskuulekale isikule ebamõistlikult kõrge riisiko;

-

neljandaks pidanuks maakohus ka hagi (osalise) rahuldamise korral jätma

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, arvestades hageja õiguste

riive proportsionaalset kaalu ning kostja II tegevuse mõistlikke ja põhjendatud motiive.

5. Hageja esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles palub hagi tervikuna rahuldamist ja kõigi

kulude kostjate kanda jätmist võrdsetes osades. Hageja apellatsiooniväited on järgmised:

-

esiteks asus maakohus ekslikult seisukohale nagu oleks hagi kostja II suhtes rahuldatud

osaliselt – tegelikult rahuldas kohus kostja II vastu esitatud nõude tervikuna ja vastavalt

tulnuks jaotada ka menetluskulud, jättes need kõik kostja II kanda;

-

teiseks hindas maakohus asjakohatult iga kostja II avaldatud laused kui eraldi

faktiväidet – tegelikult moodustasid need ühe terviku kaudse faktiväite;

-

kolmandaks tegi maakohus üllatusliku ja kostja I vastuväidetest väljuva otsustuse, et

kostja I avaldust ei saa mõista viisil, nagu hageja palus selle ümber lükata;

-

neljandaks on eelviidatud otsustus ka sisuliselt ekslik ega ole kooskõlas tõenditega.

6. Pooled vaidlesid üksteise kaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust seoses kostja II vastu

esitatud nõuete lahendamisega ja muudab nende nõuetega seonduvate menetluskulude jaotust

(TsMS § 657 lg 1 p 2), mis tähendab mõlema kaebuse osalist rahuldamist. Lisaks muudab

ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi, mis aga ei mõjuta hageja nõuete lahendamist

(TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata, sh nõustub

ringkonnakohus nende põhjendustega, mida ta ei muuda, ja pooled kannavad igaüks ise oma

menetluskulud ringkonnakohtus.

8 (10)

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest. Kostja II vaidlustas oma kaebuse teise

väite esimeses osas talle väite omistamise tootmisruumis olnud inimeste arvu kohta, aga maa-

kohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna üksnes nende avalduste tegemise, mis kõlasid telesaates

vihjeandjatena „F“ ja „Ü“ sõnadena. Hageja väitel kõlas inimeste arvu kohta tehtud avaldus

telesaates Q tsitaadina talle avaldatust.

9. Ringkonnakohus alustab kaebuste lahendamist kostja II esimesest väitest. Nimelt ei saaks

selle edukuse korral hagi kummagi kostja vastu üldse rahuldada. Kõnealune väide pole

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja saab nõuda tema

kohta esitatud faktiväidete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Selline õigus on ka

juriidilisel isikul (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p 17 ja seal

viidatud varasem praktika). Hageja ei pidanud tõendama talle kaasnenud kahjulikku tagajärge,

sest see ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldus. Ühtlasi ei välista andmete ümberlükkamist

nende avaldamine ajakirjanikule, sest sellist välistuse alust seadus ette ei näe.

10. Kostja I vastu esitatud nõuet käsitlevad hageja kaebuse kolmas ja neljas väide. Hageja

heidab maakohtule ette otsuse üllatuslikkust ja väljumist kostja I vastuväidete piiridest, samuti

ebaõiget hinnangut kostja avaldusest järelduvale kaudsele faktiväitele.

10.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga vaidlustatud otsuse üllatuslikkuse ja

kostja I vastuväidete lubamatu laiendamise kohta. Kostja I esimesest vastusest (18. juuni 2020,

dtl 47 jj) nähtub tahe vaielda kogu hagile vastu (p-d 2 ja 3). Lisaks märkis kostja I täiendavas

vastuses (9. oktoober 2020, dtl 136 jj), et ta ei ole sõnagagi maininud eriolukorda, seda

käsitlevat seadust ega reegleid, mistõttu on vale hageja väide mulje jätmise kohta, nagu oleks

hageja rikkunud eriolukorra reegleid (p 1.1). Ühtlasi vaidles kostja I vastu hageja seisukohale,

et tegu on kaudse faktiväitega.

10.2. Omaksvõttu saab eeldada vaid juhul, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest

(TsMS § 231 lg 4). Käesolevas asjas vaidlustas kostja I piisava selgusega hageja väite, nagu

saaks kostja I tehtud avaldustest järeldada hageja nõudes märgitud kaudset faktiväidet.

Järelikult ei olnud hagejal ega maakohtul alust eeldada, et kirjeldatud küsimus pole vaidlus-

alune, maakohtu otsus polnud üllatuslik ja maakohus ei ületanud kostja I vastuväidete piire.

Neil kaalutlusel pole hageja kaebuse kolmas väide põhjendatud.

10.3. Vaidlustatud otsus on õige ka kostja I avalduse hindamisel. Maakohus tuvastas kostja I

avalduse sisu ja kontrollis asjakohaselt, kas sellest järeldub kaudne faktiväide, mille hageja

palus ümber lükata. Hageja valitud nõude sõnastuse järgi on ümberlükatava väite keskne sisu

eriolukorra reeglite rikkumine. Kostja I oma avalduses eriolukorda ega selle reegleid ei

nimetanud. Maakohus käsitles kaudse faktiväite temaatikat õiguslikult korrektselt ja kooskõlas

Riigikohtu senise praktikaga. Kohus põhjendas piisavalt, miks mõistlik inimene ei näe kostja

avalduses viidet eriolukorrale. Siinjuures hindas kohus kõiki tõendeid, millele hageja viitab

kaebuses. Kohtu seisukoha kujunemine ja järelduste tegemine on otsuses jälgitav. Maakohus ei

rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja kohaldas VÕS § 1047 sätteid õigesti.

10.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I suhtes peaks hagi rahuldama

põhjendusega, et kostjad tegid Q-le avaldused ühiselt ning telesaates ja selle põhjal koostatud

artiklis viidati eriolukorra reeglite rikkumisele. Kostja I ei vastuta kostja II avalduste eest ega

ka telesaate ja artikli pealkirjastamise või neis tehtud üldistuste eest. Maakohus hindas

asjakohaselt, kuidas saaks mõistlik isik aru sellest, mida kostja I avaldas Q-le. Kuivõrd kostja I

avaldusest ei järeldu ka kaudselt väide, mida hageja palub ümber lükata, siis ei saa nõuet kostja I

vastu rahuldada. Neil kaalutlusel pole hageja kaebuse neljas väide põhjendatud.

11. Kostja II vastu esitatud nõuete sisulist lahendamist käsitlevad tema kaebuse teine ja

kolmas ning hageja kaebuse kaks esimest väidet. Mõlemal nimetatud poolel on õigus selles

9 (10)

osas, et kostja II vastu esitatud nõuete lahendamisel vajavad maakohtu põhjendused osalist

muutmist. Siiski ei ole alust sisuliselt muuta maakohtu otsust kostja II kohustamise osas.

11.1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja II avaldust hageja tootmisruumis olnud inimeste

arvu kohta (kostja II kaebuse teise väite esimene pool ja tema vastu suunatud nõude esimene

taane). Õige on kostja II etteheide, et vaidlustatud otsusest ei nähtu kostjale II avalduse

omistamise põhjendus. Ilmselt lähtus maakohus sellest, et kostja II avalduse tegemise üle poole

ei vaidle, aga eespool p-s 10.2 märgitud põhjendustega sarnastel kaalutlustel ei saanud seda

eeldada, kuivõrd ka kostja II oli hagile tervikuna vastu vaielnud. Maakohus pidanuks kostja II

vastuväidete ulatuse täpsemalt välja selgitama. Siiski ei toonud see kaasa ebaõiget

kohtulahendit. Praeguseks pole vaidlusalune, et kostjad pöördusid Q poole. Tunnistaja Q

ütlused sisaldavad tekstilõiku „[…] sain ma kõne. Toru otsas oli meesterahvas, […] ta teatas

mulle […], et nad olid käinud naisega Allestpac tehases maske valmistamas või […] olid

kohapeale läinud ja avastanud siis vaatepildi, mis tundus sellel hetkel hirmutav. Ehk

tootmisruumis istusid koos lähestikku ligi 30 inimest […]“ (dtl 424). Tsiteeritud ütlusega on

tõendatud, et meessoost kostja II avaldas Q-le faktiväite nagu oleks hageja tootmisruumis olnud

30 inimest. Maakohus sedastas menetlusnorme rikkumata, et kostja II ei tõendanud selle

faktiväite õigsust. Järelikult on kostja II vastu suunatud nõude esimene pool õigesti rahuldatud.

11.2. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus poolte väiteid seoses kostja II ülejäänud

avaldustega. Maakohus tuvastas kõnealuste avalduste tegemise ja seda ei ole kaebustega

vaidlustatud. Õige on hageja väide, et maakohus eraldas asjaomased avaldused põhjendamatult

eraldi tekstilõikudeks ja asus hindama mõistliku isiku arusaama igast lõigust. Sel viisil saaks

hinnata otseseid faktiväiteid sisaldavaid avaldusi, aga kaudse faktiväite puhul tuleb anda

tervikhinnang sisule, mis avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järeldub. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 27 õigesti eeltoodud põhimõtte ja viitas

Riigikohtu vastavale praktikale, aga rakendas seda kostja II avalduste hindamisel üksnes

osaliselt.

11.3. Eelmises p-s 11.2 kirjeldatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit kostja II vastu

suunatud nõude teise poole rahuldamisel. Kostja II avaldatust kogumis saab mõistlik isik aru

etteheidet hagejale, et ta rikub eriolukorra reegleid, kuna tema tootmine on korraldatud viisil,

mis ei vasta nõuetele. Kostja II avaldused sisaldasid sõna „eriolukord“ ning väljendeid „see pilt

oli ikka, noh, kohe said aru, et midagi on valesti“ ja „seal oli kõik risti vastupidi kõigele sellele,

mida valitsus on öelnud või Terviseamet ja kõik teised ametid“. Nii järeldub kostja II avaldusest

kriitika hageja tootmistegevusele kui nõuetele mittevastavale, kusjuures nõuetena saab mõista

just ka eriolukorra reegleid. Õige on maakohtu põhjendus, et oluline pole see, mida avaldaja ise

avaldatuga silmas pidas. Nii ei mõjuta hinnangut see, kas Q-le avalduse tegemise ajal kostja II

teadis eriolukorra reegleid. Ainetu on kostja II kaebuse etteheide seoses 2 + 2-reegliga.

Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p 29.3 neljandas lõigus, miks see reegel hageja

tootmisruumi puhul ei kohaldu. Ühtlasi põhjendas maakohus piisavalt ja tõendeid vajalikus

ulatuses hinnates, et kostja II ei tõendanud reeglite ega muude nõuete rikkumist hageja tootmise

korralduses. Kuigi vaidlustatud otsuse p 29.3 teises lõigus on osades kuupäevades ekslikult

märgitud aasta 2021 (õige on 2020), siis ei muuda see maakohtu järeldust ebaõigeks.

11.4. Kostja II kaebuse kolmanda väite kohaselt loob maakohtu otsus praktika, mis pärsib

kodanikujulgust, on demoraliseeriv ja asetab seaduskuulekale isikule ebamõistlikult kõrge

riisiko. Nende väidetega ringkonnakohus asja sisulise lahendamise tulemuse osas ei nõustu.

Kuigi kostja II tegi avaldused COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra algfaasis ning ilmselt

taotles nendega endi ja teiste isikute tervise kaitset, siis ei õigusta see ebaõigete andmete

avaldamist, sh ebaõige kaudse faktiväite järeldamist võimaldavate avalduste tegemist. Kohus

möönab, et kostja II tegi avaldused ajakirjanikule, kelle puhul saab eeldada enne avaldamist

andmete kontrollimist. VÕS § 1047 lg 3 mõtte kohaselt võiks see mõjutada hinnangut tegevuse

10 (10)

õigusvastasusele, aga VÕS § 1047 lg 4 alusel saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

11.5. Eelneva põhjal on maakohtu otsustus kostja II vastu esitatud nõude rahuldamise kohta

õige. Andmete ümberlükkamise viisi ega tähtaega kostja II ei vaidlustanud. Maakohus eksis

siiski vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 3 sõnastamisel, märkides seal, et hagi kostja II vastu

rahuldatakse osaliselt – tegelikult rahuldati see hagi tervikuna. Hageja kaebus on selles osas

edukas, otsuse resolutsiooni sõnastust tuleb muuta ja hageja kaebus osaliselt rahuldada.

12. Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused, sh lahendab

kostja II kaebuse neljanda väite.

12.1. Kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata jättes pani maakohus vastavad kulud õigesti

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I kulude rahalise kindlaksmääramise taotluse jättis

maakohus rahuldamata ja kostja I seda ei vaidlustanud. Seega pole alust kõnealuses osas

vaidlustatud otsust muuta.

12.2. Kostja II vastu esitatud hagi rahuldatakse eespool p-s 11.5 märgitud kokkuvõtte kohaselt

tervikuna, st vastavad kulud peaks samuti jaotama TsMS § 162 lg 1 alusel ja need tuleks panna

kostja II kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse eripära arvestades on põhjendatud

kohaldada TsMS § 162 lg 4 ning jätta hageja ja kostja II vahelise vaidluse kulud maakohtus

kummagi poole enda kanda. Seda õigustavad kostjate avalduste tegemise aeg (COVID-19

viirusest tingitud eriolukorra algfaas), nendega taotletav eesmärk (endi ja teiste isikute tervise

eeldatav kaitse) ja avalduste tegemine ajakirjanikule (kelle puhul võib pigem eeldada enne

avaldamist andmete kontrollimist). Hageja ei toonud esile, et kostjate avaldus põhjustas olulist

kahju või takistas hageja ettevõtte tööd. Kirjeldatud olukorras oleks hageja kulude kostjalt II

väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Ühtlasi oleks kulude kostja II kanda panemine äärmiselt

ebamõistlik, sest ta sai alles kohtumenetluses teada, milliseid kaudseid faktiväiteid hageja ette

heidab. Hageja töötaja 7. aprilli 2020 e-kiri oli adresseeritud kostjale I ja ka sealt ei nähtunud

väiteid ega taotlusi, mida hageja esitas kohtus (dtl 72). Pigem võinuks kirjast järeldada, et

hagejal ei ole muid etteheiteid peale selle, et ettevõtte töökorraldust võrreldi sunnitööga.

Maakohus jaotas kulud hageja ja kostja II vahel osaliselt, aga eeltoodud põhjendustel muudab

ringkonnakohus vaidlustatud otsust nii, et kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kostja II

kaebuse neljas väide on järelikult edukas ja tema kaebus rahuldatakse osaliselt.

12.3. TsMS ei sisalda sätteid menetluskulude jaotamise kohta olukorras, kus apellatsioon-

kaebus rahuldatakse osaliselt (vrd Riigikohtu 27. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17,

p 18 kolmas lõik). Järgides eelmise p 12.2 põhjendusi jätab ringkonnakohus apellatsiooni-

menetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

12.4. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja seni veel lahendamata taotluste osas

kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

13. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi

seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)