2-20-14479/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14479

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus X vastu 5662

euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2020 määrus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 04.10.2020 Harju Maakohtule avalduse X

(puudutatud isik) vastu, milles palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 5662 eurot,

viivise 840,44 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt (5662 eurot) alates avalduse kohtule

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-20-14479

2. Avalduse kohaselt toimus 05.10.2017 Tallinnas Maleva põik 3 korterites nr 12 ja 78

kahjujuhtum, mille põhjuseks oli korteris nr 28 teostatud remonttööd ning selle tagajärjel

tekkinud veeavarii. KÜ Maleva põik 3 sõnul teostati korteris nr 28 põrandakatte vahetamise

töid, mille raames lõigati maha keskküttetoru koos torukorgiga. Toru maha lõikamisest sai

veeavarii alguse. Korteriühistut teostatavatest töödest ei informeeritud. Veeavarii tulemusel sai

korterite nr 12 ja 78 siseviimistlus kahju. Asjaolu, et puudutatud isikule kuuluvast

korteriomandist tekkis kahju teistele korteritele näitab, et puudutatud isik ei ole täitnud oma

korrashoiukohustust nõuetekohaselt.

3. Kahjustatud korterid olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-is

ning tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud taastustöödeks kindlustushüvitisena

5662 eurot. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses

üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal

kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu

kindlustushüvitisena väljamakstud summas. 02.11.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule kui

korteri nr 28 omanikule nõudekirja. Puudutatud isik nõuet ei tasunud, mistõttu saatis avaldaja

puudutatud isikule 20.11.2018 hoiatuse kohtusse pöördumise kohta ja andis nõude tasumiseks

täiendava tähtaja kuni 27.11.2018. Puudutatud isik avaldaja nõuet endiselt ei tasunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 20.11.2020 määrusega avalduse osaliselt, mõistes puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhinõude 5662 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 836,10 eurot ja

viivise põhinõudelt alates 04.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Avaldus jäi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 4,34 euro osas.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja

menetluskulu hüvitise 50 eurot (riigilõiv).

5. Maakohus luges tuvastatuks, et 05.10.2017 toimus Tallinnas Maleva põik 3 korterites 12 ja

78 kahjujuhtum, mis oli põhjustatud korteris nr 28 küttesüsteemi lahti lõikamise tagajärjel

tekkinud veeavariist. Puudutatud isik on Maleva põik 3-28 korteri omanik. Avaldaja kui

kahjustatud korterite kindlustusandja hüvitas korteri 12 omanikele kahju summas 3618,40 eurot

ning korteri 78 omanikule kahju summas 2043,60 eurot. Hüvitiste suurusest on maha arvestatud

kindlustusvõtjate omavastutuse summad.

6. Maleva põik 3 korterite 12 ja 78 omanikele tekkis kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu

oma korteriomandi kasutamisel. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5

(samuti asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii korteri reaalosa kui ka

kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt,

nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Puudutatud isik oli KOS § 11 lg 1 p 1

järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest

tekkivad mõjud. Samad kohustused tulenevad korteriomanikule ka korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1. Korteriomaniku selline

kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha)

kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, st korteriomandist lähtuvate kahjulike

mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest

vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-129-13, p 43; 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).

2-20-14479

7. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui

kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega

reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste

täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud

korteriomanik kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS

§ 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

8. Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Menetluses ei ole esitatud

asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks

oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse

rikkumine. Seetõttu on avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja nõue on

põhjendatud. Puudutatud isik ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud osaliselt (836,10 eurot perioodi eest

28.11.2018–03.10.2020). Avaldaja on viivist arvestanud kuni 05.10.2020, kuid avaldus esitati

kohtule 04.10.2020 ja avaldaja palus välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

alates avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Edasiulatuva viivise nõue kuulub

rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel.

9. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult puudutatud isiku kanda ja mõista

avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada,

ennistada menetlustähtaeg ja jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub

puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

11. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik rahvuselt venelane ja tema emakeel on vene

keel, mistõttu kulus kauem aega leidmaks isikut, kes valdab eesti keelt sellisel määral, et oleks

võimalik avaldusele sisuliselt vastata. Kahjuks ei jõudnud puudutatud isik avaldajaga

kokkuleppele ja avaldaja ei teavitanud kohut läbirääkimiste toimumisest. Puudutatud isik palus

oma tuttavat Y, et ta teavitaks kohut läbirääkimiste pidamisest pangaga. Puudutatud isik ei

teadnud, et Y ei saa olla esindajaks. Kohus sellele teavitusele ei vastanud.

12. Avaldaja on nõudega pöördunud vale isiku poole. Puudutatud isik ei ole küttetorustikku

lühemaks lõiganud või muul viisil torukorke kahjustanud. Korteriühistu teostas elamus

05.10.2017 plaanilisi remonditöid, mille käigus teostati keskküttesüsteemi täitmine veega, kuid

jättis teostamata kogu kütte-süsteemi kontrolli. Kuna küttesüsteemi eest vastutab korteriühistu,

siis ei ole hoolsuskohustust täitnud hoopis korteriühistu. Keegi ei ole kutsunud spetsialisti

hindama, millest kahju tekkis.

Menetluse edasine käik

13. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

puuduvad alused vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kui puudutatud isikul on vastav soov,

saab avaldaja kohtumääruse täitmise osas puudutatud isikuga kokkuleppeid teha.

2-20-14479

14. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 656

lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

16. Maakohus võttis avalduse 08.10.2020 määrusega menetlusse ja andis puudutatud isikule

avaldusele vastamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Avalduse ja menetlusse võtmise

määruse luges maakohus kättetoimetatuks TsMS § 311¹ lg-s 4 sätestatud viisil 26.10.2020, kui

04.11.2020 teatas dokumentide kättesaamisest puudutatud isiku nimel Y. Isiklikult allkirja

vastu sai puudutatud isik tsiviilasja materjalid kätte 02.11.2020. Avaldusele vastamise tähtaeg

möödus vastavalt 16.11.2020 või 23.11.2020. Puudutatud isik 16.11.2020 kohtule vastust ei

esitanud ja maakohus lahendas avalduse 20.11.2020 määrusega.

17. TsMS § 311¹ lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument sama paragrahvi neljandas lõikes

sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektroo-

niliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise

kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline

kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel

turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, v.a juhul, kui kohtul ei ole

põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule

võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule

teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus

on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui

menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.

18. Maakohus jättis puudutatud isiku nimel dokumentide kättesaamisest ja läbirääkimiste

pidamisest teavitanud isiku kirjale reageerimata, teavitades väidetavat esindajat alles pärast

avalduse lahendamist 25.11.2020 e-kirjaga, et ei saa teda puudutatud isiku esindajana käsitleda,

kuna kohtule ei ole esitatud vajalikku volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. Asudes

seisukohale, et Y ei saa kohtumenetluses puudutatud isikut esindada, ei saanud maakohus aga

lugeda sama esindaja saadetud kinnituse alusel tsiviilasja materjale puudutatud isikule

kättetoimetatuks. Lisaks tulnuks maakohtul 04.11.2020 teatele reageerida, selgitada välja

esindusõigusega seonduv ja täpsustada teavituse eesmärki seoses läbirääkimiste pidamisega

(kas puudutatud isik soovis teatega mh avaldusele vastamise tähtaja pikendamist) või selgitada,

et läbirääkimiste pidamine ei takista kohtule vastuse esitamist.

19. Eeltoodust tulenevalt lahendas maakohus avalduse ennatlikult, rikkudes puudutatud isiku

seisukoha välja selgitamata jätmisega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656

lg 1 p 1), mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et

pooltele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti (vt Riigikohtu 19.06.2017. a

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). Kuna sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale,

ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb

saata maakohtule uueks lahendamiseks. Tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada, et esmalt

arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on

ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TsMS § 9 lg 3). Maakohtul

2-20-14479

tuleb välja selgitada avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad,

nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Selleks saab maakohus asja uuel arutamisel selgitada

tõendamiskoormust ja võimaldada menetlusosalistele esitada enda väidete kohta tõendeid.

20. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

21. TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu

sellise määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014. a määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm